Pullerits: Talve selgroog murtud? Aeg haududa kevadplaane?
Vist oli neetult õigus tol tundmatul suusasõduril, kes kuulutas enne Viru maratoni, et minge kõik starti, kes vähegi saavad, sest tõenäoliselt jääb see ainsaks maratoniks sel talvel. Paistab, et talve selgroog on seks korraks murtud.
Või äkki ei ole?
Helistasin täna, reede hommikul Estoloppeti sarja peakorraldajale Robert Peetsile. Eilse, neljapäevase info põhjal ütles ta, et Tamsalu rajameistrid olid Tamsalu-Neeruti maratoni toimumise osas optimistlikud, sest lund on sinnakanti eelmiste nädalate jooksul sadanud palju. Aga minu helistamise peale uuris ta sealsetelt rajameistritelt täna hommikul värske seisu kohta ning teatas seejärel, et Tamsalu põldudel on olukord siiski nutune – et lumega pole seal enam midagi pistmist. Ent ta lisas rajameistreilt saadud uuele teabele viidates, et Pariisi metsade vahel on lumi ikkagi säilinud, ehkki mõnes kohas laiuvad lombid, kuid lähenevad külmad kaanetavad need ilmselt ära. Ta kinnitas, et Tamsalu maratoni korraldajad üritavad leida lahenduse, et võistlus ikka toimuks. Praeguse seisuga on nende sõnul lootus, et Pariisi mägedes õnnestub 20 km pikkune suusaring siiski kokku saada, mis ilmselt tähendab senise stardi- ja finišipaiga mujale viimist. Peets lubas lõpliku otsuse Tamsalu maratoni toimumise kohta anda teada esmaspäeva õhtul. Tema sõnul on oluline ka see, et rada, mis tehtaks, saaks kõigile osalejatele ohutu. (Tunnistan: jäisele rajale ei taha küll Pariisi mägedesse sõitma ja riskima minna.)
Veel rääkis Peets, et üleeile, kolmapäeval – pange nüüd hästi tähele! – oli pilt Alutaguse radadel oluliselt parem kui kahel viimasel aastal sealse maratoni võistluspäeval: lumekatet on mitu korda kokku pressitud ning terve raja ulatuses oli klassikajälg sees.
Kuid need, kes nägid eile, neljapäeva õhtul «Reporteri» telelõiku Tartu maratoni finišipaigast Elva külje all, nägid küll masendavat vaatepilti: vesine ja jäine väli ning must maa.
Sellises ebastabiilses olukorras ei maksa talvelt siiski kuigi palju oodata ning mõistlikum on hakata mõtlema juba kevadele – mis siis ette võtta? Mina tean.
Mõned tahavad kahjuks ka kevade vahele jätta. Nagu näiteks need üle Eesti kuulsaks saanud, kes teevad minu kiiluvees pööraselt suure summa, 2490 euro eest (ilma lennupiletite ja ratta transportimise/rentimise hinnata ning ohtliku spordiala kindlustuseta!) tuleval sügisel septembri lõpus nädalapikkuse Eesti esimese massirattadessandi maailma maastikuratturite mekasse Moabi Utah’s. (Paraku ei kuulu tolle reisi plaanidesse mitu sealset kuuma ja kuulsat kohta, näiteks Bartlett Washi slickrock playground; fotol ülal paremal, pildi paremas ülaservas rattal Priit Pullerits.)
Olen märganud, et ka mitmed teised siinsed reisifirmad on hakanud avastama Lääne- ja Edela-Ameerikat, mida olen sealse imelise looduse tõttu juba poolteist kümnendit taevani ülistanud. Näiteks pakutakse juba veebruari lõpust kahenädalast reisi kahe maasturiga läbi tükikese Metsikust Läänest (Surmaorg [fotol vasakul], Suur Nõgu, Zioni kanjon, Las Vegas), hind 3450 eurot ei sisalda sööke-jooke ega reisikindlustust. Aprilli lõpust pakutakse kahenädalast road tripi läbi California, Arizona, Utah ja Nevada (hind reisikindlustuse ja toitlustuseta 2690 eurot). Juba on välja müüdud aprillikuusse kavandatud kahe ja poole nädala pikkune road trip mööda kuulsat Route 66-t Chicagost Los Angelesse (2500 miili väikebussiga, hinda enam ei näidata).
Peab ütlema, et raha osatakse hästi küsida. Neli kevadet tagasi tegime Jaanus Laidveega Eesti esimese, tervelt kolm nädalat kestnud rattadessandi Moabi, ja kui jätta arvestama ratta ostule ning transpordile kulunud summa, olnuks me kummagi kulu vaid veidi üle 2000 euro. Kusjuures meil oli kogu selleks ajaks renditud maastur (GMC Terrain fotol paremal). Kui aga osalisi on veelgi rohkem – ja turismireisidel on –, peaks see ju hinda märksa rohkem alla lööma. Kuid nagu näha, on hinnad taevas.
Tegin, nagu mulle kombeks, veidi reporteri- ja arvutustööd. Pakkumine võiks olla järgmine.
Kui võtta võrdluse aluseks sügisene vaevalt nädala pikkuse Moabi rattareisi pakkumine, kus lennupiletid ja ratta transport/rent ning kindlustus pole hinna sees, siis võiks kolme nädala eest Moabis (fotol vasakul sealne kuulus Slickrock Bike Trail) küsida samadel tingimustel 999 eurot ja sellest oleks enam kui küll. Selle summa eest saaks maasturiga näiteks Las Vegasest Moabi ja tagasi ning iga päev Moabist ükskõik millise rattaraja algusse ja tagasi; saaks Moabis ööbimise pehme voodiga matkamajas, mitte mingis hiidtelgis kuskil looduses, kus pole õiget pesemisvõimalustki; ja saaks igati kompetentse giidi (räägin endast), kes tunneb nii sealset kanti, nii sealseid maasturiteid kui rattaradu (lisaks olemas kõik vajalikud kaardid ja raamatud). Hüva, söögi-joogi eest tuleks ise maksta, aga see on Ameerikas nii odav, et neli aastat tagasi kulus meil ühe inimese peale vaevalt kümme eurot päevas.
Kuidas selline pakkumine tunduks? Kas oleks konkurentsivõimeline?
Või mõtlete jätkuvalt ikka lumele ja suusatamisele?
******
Jaanus Laidvee heading into Bell Canyon, San Rafael Swell, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Priit Pullerits (nr 106), Ivar Pilv (nr 146) ja Kalle Kiiranen (nr 113) Viru maratonil. Foto autor: Riho Lüüs
Foto 2: Priit Pullerits lähenemas Viru maratoni finišile. Foto autor: Riho Lüüs
Foto 3: Priit Pullerits sõitmas Bartlett Washi liivakiviväljadel. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 4: Surmaorg vanade booraksikaevanduste lähedal, keskel rendiauto Jeep Commander. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Rendimaastur GMC Terrain suundumas Bartlett Washi poole. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 6: Slickrock Bike Trail Moabi külje alla, taamal La Sali mäed. Foto autor: Jaanus Laidvee
39 Kommentaarid:
Meeleheiteks pole aeg veel paras, need linnamaasturipildid ei tohiks sugugi kedagi erutada (:)
Ma ei tahaks sellises seltskonnas tasuta ka sinna minna.
Ei usalda Pulleritsu reklaamtekste.
No nüüd peaks kõigil suu kinni olema, kes ei uskunud varem minu panuseid ja veenmist, et Kelly Sildaru on Eesti parim naissportlane. Minge nüüd teki alla ja katsuge hästi vaikselt olla.
Täiskasvanud mees oma hobidega tegeledes ja naistele välja tehes raha ei loe.
kelly on parim juunior heal juhul. ja x-games ei ole mingi massi(tipp)sport, lepi sellega. see on natuke kõvem, kui naisekandmine ja kiiking. aga kelly on muidugi väga tubli.
Siin on Sildaru võidukas sõit:
http://xgames.espn.go.com/xgames/video/14673799/kelly-sildaru-wins-women-ski-slopestyle-gold
Võimas värk!. Nüüd tuleb hr Pulleritsul x-gamesile anda tennisele vastav suure slämmi turniiri mõõtu tähendus, semiootikud ehk abistavad seekord. Kuidas aga omada teemat: jah, olümpiast mees kirjutas, teised sel ajal sügasid ei tea mida. Nüüd tuleb luua Mirjami ja nt priimabaleriiniga eestikeelsed terminid hüpetele, sooritustele, ja ega suures konkurentsis palju soovitusi avaldada kah ei saa.
Kelly Sildaru on tõesti võimas! Aasta naissportlane 99,99% tõenäosusega selgunud! Uskusin Kelly´sse juba siis, kui kunagi seda videot nägin: https://www.youtube.com/watch?v=WfYfOUuODtc Juba siis ütlesin, et ta on meie tulevane olümpiavõitja. Vaadetes tema intervjuusid, tema edulugu, siis olümpiavõidu võib temalt röövida üksnes ebaõnn. Need, kes võistlust jälgisid ja olid kursis, et tema jaoks pole rada sobivaim, viimasel hüppel oli ka veel varu, kõik ju nägid, et see pole sugugi veel tema lagi. Selle sõidu järgi tundus, et ta on üks parema tunnetusega sõitjaid. Vanusega lähevad hüpped veelgi võimsamaks. Potentsiaal on tohutu! Loodame, et ei tule vigastusi......ptui-ptui-ptui.... Ei mäletagi millal viimati nii positiivse emotsiooni osaliseks sain :)
2012 aastal sai 2000€ eest umbes 500$ rohkem kulutada kui praegu (2660$ vs 2180$).
Nüüd on Eesti rahvas kohe kõmm ekstreemspordi ja vigursuusatamise huvilised. Internetikommentaare koguneb nagu seeni pärast vihma, kahju et selline spordialast vaimutumine tekib vaid siis kui meie võistleja võidab.
Sildarud on tublid ja visad, aga nüüdsed kiitjad võiksid jalad ikka maas hoida ja vaadata TÜDRUKU vanust. Loodus teeb oma töö ja paari aasta pärast on tema füüsis juba sootuks teine ning ei maksa imestada, kui raskuskese nii palju muutub, et tulemused pole enam sugugi sellised nagu nad on praegu, loodan vaid, et siis need kiitjad ei muutu parastajateks ja ilkujateks nagu tavaliselt.
Loomulikult kõike võib juhtuda. Samas, on tänasel hetkel seis parim, mis üldse olla saab. Tänaseks on ta juba ajalugu teinud. Kaks mainekat suurvõistlust võidetud. See on vägagi normaalne nähtus, et inimesed vaimustuvad uuest alast, kui enda oma seal tipus on. Me vaimustume talentidest, mis vahet sel on mis alaga nad tegelevad. Kui Eestil on maailmakuukus staar, siis ei ole vahet, mis alal ta maailmakuulsaks sai. Kõik oleme õnnelikud ju. On see siis sport, muusika, kunst, mis iganes valdkond. Andekad inimesed on alati tore näha, eriti kui mõni andekas on eestlane.
Tähelepanu! Seoses muude stardikoridorite ära sulamisega on alanud Tähtvere spordipargi ringide maailmameistrivõistluste esimene voor. Võitjale kinnitatakse ilmarekord! Sõita saab 0.850+1+1.5km rajal, korraga palume paugutada 5 ringi ja fikseerida ajavõtt oma Suunto kellal (pulsi võib jätta omateada, aga võib ka välja kuulutada). Esimene voor kestab kuni esimese öökülmani, tuld noored ja vanad!
"4. küsimus: kui oluline on üldse vigursuusatajale olümpia?
Võitude tähtsuse järjekorda pannes on kindlasti esimesel kohal X-mängud, igal aastal Aspenis USAs peetavad mängud.
Pange nüüd tähele: olümpia on selle järel kaugelt teine. Kriitikud, kes ütlevad, et neiu tehku esmalt midagi olümpial ära, võrrelgu seda ala teiste populaarsete spordialadega. Tennises on Wimbledoni võit olümpiamedalist alati olulisem, jalgpallis on MM-tiitel või Meistrite Liiga võit alati olümpiast olulisem, korvpallis on NBA-tiitel alati glamuursem olümpiatiitlist. Aga sportlasel on muidugi uhke ennast olümpiavõitjaks nimetada.
Kolmandal kohal on seesama Dew Tour, kus Sildaru võidu noppis."
http://ekspress.delfi.ee/lisalood/x-mangude-voitja-uheksa-kusimust-ja-vastust-kelly-sildaru-kohta?id=73275977
Soul, tundes rõõmu meie tüdruku üle, annab selle sarja (x-games) olulisust ikka seletada. Nagu telepilt näitas, oli pargisõidul pealtvaatajaid hõredalt, kaugelt vähem kui nt. Otepää MK-l. Ainus variant ongi läbi olümpia. Kas Oslo X- etapp pakub sama pinget? Mull?
Kes jälgib veel sumot?
Aga kahtlemata on tegemist spordiga, selles ei ole kahtlust, jõudu tegijaile!
02:36 võttis sõnad suust-sel paljukiidetud võistlusel oli ju nii vähe pealtvaatajaid, milles asi? Kas tõesti on see võistlus tegelikult üks suur jänkide PR-mull?
kah priit
Kaua võib press marginaalsest alast jahuda. Taas on ajakirjandus teinud sääsest elevandi, ülevoolava tähelepanu osaliseks on saanud tüdruk, kelle tegelikud võimed peaksid avarduma alles mõne aasta pärast. Eesti ajakirjandus on nagu arutu, kompleksides vaevlev hädapätakas,kes ei tea kuhu suunas ja kiiresti joosta,pauk käib.
Priit, teksti viimases lõigus on väike näpukas.
Lauses "Kui võtta võrdluse aluseks sügisene vaevalt nädala pikkuse Moabi rattareisi pakkumine, kus..." on lingi viide vale. Näeme küll kaunist Moabi downhilli, aga su mõte seal oli midagi muud.
No leiutate ka argumente ikka... Et pealtvaatajate arv olla tähtis?... Tol kevadel Kadrioru staadionil, kui jooksin 800 m isikliku rekordi, ei olnud pealtvaatajaid kindlasti rohkem kui siis, mil Urmet Uusorg jooksis aastaid hiljem Helsingis Eesti 800 m rekordi. Ometi teavad siin kõik Eesti jooksusõbrad unepealt legendaarset aega 1.55,9, aga vaevalt mõni üksik teab, mis on 800 m Eesti rekord, v.a et 1.45 'nd something. Aga kui palju täpselt?
Veel. Torino olümpial oli pärast Veerpalu ja Kiku võite rahvusvahelises pressikas sisuliselt tühi saal. Aga igasugu vigursuusatamises oli saal rahvast triiki täis. Kas seepärast peaks meile Veerpalu ja Kiku nood võidud vähem korda minema, olema vähemväärtuslikud?
11:39 - panin nimme downhilli video, et ei arvataks, et Moabis rattasõit oleks niisama chillimine.
Ah et publikut vähe, uurige siis parem palju teleauditoorimi on ja kirjutage siis ka see number, no igaks juhuks ))
Publikut on sellel alal palju. Aga see, kui äkitselt, tekib Eestis mingi spordiala vaimustus, kui meie inimene võidab ja kuidas see kaob, on lihtsalt hale.
Targad võiks siia siis käitumisjuhise kirjutada, kuidas toimida, kuidas emotsioone kontrollida, jne. Mitte pidevalt hädaldada.
Muidu ju puhta hale lugeda seda järjepidevat virinat, et jälle tegime midagi valesti.
Aivar käpuli, Pets sai kotti, kängurumaalane eestikatel kolme seas ning Kelgul jalas kummikud. Tippsuusatamine varjusurmas ja Suur Mõõduvõtt jääb ära. Õnneks on meil Kelly.
"Või mõtlete jätkuvalt ikka lumele ja suusatamisele?"
Priit, loomulikult mõtleme lumele ja suusatamisele, mis küsimus see selline on?!
Aga meil jätkub võhma mõelda ka paljust muust.
Lumi kaob totaalselt ja prognoos ei luba uut. Aeg mõelda kevadele. Ja on ju ka puhkuste planeerimise aeg. Seepärast siis seekord lõpuosas mitu ideed ka lisasin, sellised asjad vajavad varast asjatamist ja kavandamist.
Rios on naiste vehklemises ühe vôiduga 4 koht tagatud ja 32 hulgas 3 vehklejat...
Aga mida on vaja selleks, et Riosse vehklema saada? ;)
Ei pealtvaatajate arv ei olegi tähtis. Naljakas on ainult kogu Sildaru stooriga kaasnev infovool. Õigemini selle moonutatus. Algul räägitakse 100 000+ pealtvaatajast, pärast on lage plats. Algul ei saa Kelly mitte kuidagi hoogu üles, võistluste ajal jääb lennukaart ülegi. Küllap käib suur jutt lihtsalt selle spordiala juurde.
Ah et vaid publiku huvi jägi otsustatakse siinamil, mis on sport mis mitte. Sellist ultraliberaalset vaadet ma spordiala hindajatelt ei oleks eeldanud. Jalgpalli publiku hulgas on ilmselt pooled kõrvalainete mõju all, sellist publikumi kergejõustikus valdavalt ilmselt ei kohta. Mul puudub teadmine, kes extriimi vaatavad, aga võiks aravata on nende hulgas nii neid kui ka teisi. Ja küsimus jääb, miks puudub rahva huvi ja vaatajaskond näiteks kergejõustikus või suustamises. Vastan - aga sellepärast, et rahval on oma lodevuses hulga lihtsam aru saada ja meeleliselt tajuda extriimi. Inimene on harjunud stressirohke ja naudingutele orienteeritud eluga ja üheks alternatiivseks väljundiks ongi taoliste alade jälgimine, millega tagatakse endale teadvustamata järjekordne valuvaigistav laks, et ellu jääda jne, jne. 800m jooks sellisele segmendile on kauge ja võõras ehk teisti öeldes vale ravim haigusele.
Ja lisaks on 800 meetri jooks kuradi valus. Need teavad, kes seda vähegi arvestatavalt, alla kahe minuti on jooksnud. Teised ei saa mõhkugi aru.
Ise jooksnud nii maratoni,kui ka lühemaid distantse.Ja peab ütlema,et 800m. on tõesti siiamaani olnud kõige raskem-valusam jooksudistants.Maraton on midagi väga meeldivat sellega võrreldes.Naiste spordis aga kiidaks meie vehklejaid-kõva konkurents ja head tulemused.
Hetkel eetris "Olukorrast riigis" pandi üheselt paika pulleritsu maailmast arusaamise võime ja eetika.
Viru maratonil kukkumine on selle (Hiina) jama kõrval nohu....
Las väiksed vennad kiunuvad ja vinguvad, Priit ja meie paneme siin ikka edasi, ei nood kiunujad meid õigelt suunalt kalluta. Edasi, eesti mehed!
Priit, millal midagi sellist saja sisse põrutate - pinsile
jõudes? https://services.datasport.com/2016/winter/marcialonga/70km/rang091-nest.htm
Tänane suusarahvaste paabel Marcialongal:
ITA - 2142
NOR - 1897
SWE - 1272
FIN - 221
RUS - 139
CZE - 107
EST - 83
GER - 78
SUI- 53
999 on ikka väga hea hind. Ütleks, et ülisoodne. Mis siis, kas teistel pakkujatel on tõesti nii palju õhku hinnas sees?
Priit ,kas Viru kukutaja on tuvastatud või ajasid niisama kõvaks.
Jah, tuvastatud, aga kuna mul ei ole dokumentaalset tõendit (videopilti, sõltumatute tunnistajate ütlusi), siis ei hakka seda välja kuulutama. Liiati ma ei arva hoolimata sellest matsust, mis võib-olla et siiamaani tunda annab, et tegemist oli sihiliku teoga, vaid sportlikus situatsioonis tekkinud juhusega, siis laialt siin seda isikut välja kuulutama ei hakka.
Postita kommentaar
<< Esileht