Pullerits: Millega jahmatab pühapäevane maraton?

Ma polnud midagi nii ilusat suusarajal veel näinud. Mis siis, et sellele järgnes kõigest päev hiljem ahistamine. Kusjuures ahistaja tunnistas ise, et ahistas. Ja kusjuures ahistaja oli seesama, kes demonstreeris suusarajal midagi nii ilusat, mille kõrval kahvatub minu silmis isegi see, mida näitas omal ajal Andrus Veerpalu.

Oleks te näinud noid üleeileõhtuseid klassikasõidu liigutusi! Iga paaristõuke eel tõusis ta mängeldes varvastele, kannad kerkisid lahti, siis järgnes tugev ja terav tõuge; kitsas jalgade asend ja hästi kehalähedased tõuked. Ja tempo! Mul polnud isegi mogrenit appi võttes lootust järele jõuda. Nii kaunilt ja võimsalt sõitis Vahur Teppan (pildil ülal vasakul ja all paremal).

Eile õhtul võttis ta mulle vargsi sappa. Umbes ringi jagu. Ega ma näinud ega pimedas aru saanud, kes see on. Ta jõudis Tähtvere spordipargi kilomeetrise ringi ainsal tõusul mulle kõrvale. Naeris, et näe, jälle ahistab mind. Ma ei lasknud võimalust käest. Ütlesin, et küllap ta nägi, kuidas mul jääb tõusul keharaskus ebalevalt kahe jala vahele. Jah, nägi. Siis palus mul endale sappa võtta. Sõitis ees ja näitas ette, mida ma valesti teen, ning andis nõu, kuidas õigesti teha.

Mind huvitas ennekõike see, kuidas nii ilusalt ja jõuliselt paaristõukelist sõiduviisi rakendada. Nägin üleeile rajal võidu sõitmas ka paljusid teisi, aga ärgu nad pahaks pangu – nonde stiil oli Teppaniga võrreldes nagu lastud pardil. Uurisin Teppanilt, kuidas tema moodi sõitma õppida, ja ta näitas, milles on võluvõti: tugevad tuharalihased, tugev alaselg, tugevad reite tagaküljed; et keha sirutub, lukustub – ja siis optimaalse pikkusega tõuge; ja siis vaadake, mida puusad teevad. Ei mingit liigset amplituudi, ei millegi kusagile äravajumist.

Pärast seda asusime Teppaniga (fotol vasakul) minu tehnikat lihvima. Õppisin peamiselt seda, kuidas vabatehnikas jalad korralikult tööle panna. Kuidas tõusul pidevalt libistada, kuidas tõuget lõpetada – millega ja kuhu suunas tuleb suruda; milline peab olema kehahoiak. Samuti keskendusime sellele, kuidas lausikul mõlemad jalad ühtemoodi tööle panna. Tuli välja, et mul vasak jalg töötab mogrenit sõites paremini kui parem, sellel liigub põlv paremini jalalaba kohale ja sõidu suunas. Aga kuhu keerata õlad? Ka seda õppisin. Lõpuks sõitsin kaks kolmandikku veidi rohkem kui tunnisest väljas viibimise ajast teistmoodi, kui olin sõitnud seni terve talve. Et detaile lihvida ning vajalikud liigutused kinnistada.

Eile õhtupoolikul saatis mulle sõnumi ka Raio Piiroja (parempoolsel pildil paremal). Ta oli lugenud mu blogist, et kõige tõsisem võistlus tuleb pühapäeval Tamsalu maratonil, ja protestis: «Kõige tõsisem ja raskem maraton tuleb ikka Jõulumäel. Esimene ja ilmselt ainuke klassikamaraton ja selle ilma kohta ideaalsetes tingimustes.» Kui vastasin, et Pärnu kanti ma küll sõitma ei tule, soovitas Piiroja, et läheksin siis Tamsalu maratonile. «Ilmselt viimane võimalus,» pakkus ta. «Rada saab ilmselt suht raske olema, eriti teisel ringil.»

Selleks ajaks olin helistanud juba Tamsalu maratoni korraldusjuhile Vahur Leemetsale. Eile, neljapäeva keskpäeval rääkis ta, et Tamsalu maratoni radadel käib rajapõhja ettevalmistus, ning pakkus, et selle saab võistluse ajaks enam-vähem korda, ehkki möönis, et siin-seal jääb alles kriitilisemaid kohti. Näiteks raja 2.-4. kilomeetril on põldude servas vähe lund, edastas ta eile, ning rohututid turritavad lumevaiba alt välja. Samuti lisas ta, et töö käib 5.-7. kilomeetril, kus sula ajal tekkisid suured lombid, mis miinuskraadide saabudes külmusid pinnalt krobeliseks. Ta tunnistas, et hoolimata sadanud lumest kohtab rajal ebatasasusi.

Kuna Tamsalu maraton (parempoolsel fotol mullune start) toimub sedapuhku varasemate aastatega võrreldes teistsugusel marsruudil, uurisin ka, millised on profiilil ohtlikumad kohad. Leemets avaldas arvamust, et laskumised, mis jäävad peamiselt Neeruti maastikukaitsealale kolm-neli kilomeetrit enne ringi lõppu, väga jäiseks ei lähe. Järsk laskumine ootab tema sõnul ees enne 16. kilomeetri märki, ent sellele järgneb tõus, mis tõmbab hoo peagi kinni. Tõusud algavad tema sõnul 15,5. ja 16. kilomeetril ning kõige järsem tõus ootab ees 18. kilomeetril. Raja kõige kõrgem punkt saabub pärast 19. kilomeetrit. 

Igatahes ei hakanud Leemets neljapäeval soovitama, kas sõitma tasub tulla parima või paremuselt mõne järgmise suusapaariga.

Täna, reedel, rääkis Leemets mulle enne keskpäeva, et öösel sadas juurde 5-6 sentimeetrit lund ning lumekatte poolest kõige kriitilisem lõik 2.-4. kilomeetril muutus palju paremaks. Ta kinnitas, et rohututid, mis varem välja turritasid, on nüüd rajatraktori ja lume all siledaks tõmmatud ega tee suuskadele midagi hullu. Samuti rääkis ta, et 5.-7. kilomeetri lompe kattev jääkiht sai suusatamiseks korda tehtud ehk silutud.

Kui seni andis Leemets rajaoludele hindeks kolme kahe miinusega, siis tänase seisuga pani ta juba tugeva kolme. Seda, et rajaolusid võiks hinnata üliheaks, ei maksa tema sõnul loota, sest selle tarvis oleks vaja, et maha sajaks vähemalt 20 sentimeetrit lund. «Aga halb ka ei ole,» sõnas ta raja kohta.

Paljudele on ilmselt olulisim küsimus, kui jäiseks võivad muutuda teisel ringil laskumised. Leemets märkis, et plusskraade pole sealkandis viimastel päevadel olnud, mistõttu ta ei usu, et laskumised muutuksid jäiseks, sest lõppude lõpuks on ikka mitu kihti lund kinni pressitud. Ent ta möönis, et mingil viisil lihvivad osalejad laskumistel lumekatte nagunii siledaks.

Estoloppeti kommentaaride küljel on kirjutatud rajal haigutavatest roobastest. Jah, nentis Leemets, jahimehed ei taha suusarada austada, aga enamik neist roopaist on nüüdseks lumega täidetud ning rajamasin on neist üle sõitnud, lisas ta.

Ja neile, kes on püüdnud väita, et rajale tuleb mingi uus ja üllatav kohta, mida varem pole planeeritud – ei, mida sellist ei tule, kinnitas Leemets.

Parkla tuleb metsatukkade vahele surutud põllusiilule, kust jääb stardipaika paarsada meetrit.
******

San Rafael Swell seen from Interstate 70, Utah. 2. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Vahur Teppan lähenemas mullu Tartu teatemaratonil Suusaakadeemia neliku ankrumehena võidukalt finišile. Foto autor: Tarmo Haud, Scanpix
Foto 2: Vahur Teppan viis talve tagasi Jõulumäel paaristõugetega töötamas. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix 
Foto 3: Vahur Teppani kurvitehnika. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 4: Joel Lindpere (vasakul) jälgib, kuidas Raio Piiroja sporditähtede jõuluturniiril Pärnus sõudeergomeetrit sikutab. Foto auto: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpi
Foto 5: Mulluse Tamsalu maratoni start. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix 
Foto 6: Tamsalu maraton 2012. aasta talvel. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 7: Vahur Teppan näitab kurvi läbimise tehnikat. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix