esmaspäev, juuni 26, 2017

Pullerits: Mis äpardustega algas elu teisel pool Atlandit?

Midagi pidi ju lõpuks hästi ka minema, suisa vedama, kui nii palju asju oli seni viltu läinud, mõni vägagi. Jaanilaupäeva kõhutäied vihmases Göteborgis, enne pikemat teeleasumist järgmise päeva varahommikul, olid muidugi mehised, aga jaanipäev läks paraku juba stardist aia taha. Lennuk, mis pidi viima Göteborgist Londonisse, hilines väljalennuga tervelt 40 minutit ja juba enne, kui selle rattad maad puudutasid, tuli teade, et mu British Airwaysi lend Los Angelesse on rebooked. Ehk tõugatud hommikul kella kümnest õhtupoolikul kella viieks. Ja mingi spurt Londoni-lennukilt maha, et äkki ikka jõuan veel üle ookeani lennule, ei aidanud. Masinad keeldusid pileti koodi lugemast ja ma isegi ei pääsenud lennuvärava poole liikuma.

Aga nii palju läks hapuks kiskunud lugu siiski paremuse poole, et kella viie asemel lubati edasilendu varasel pealelõunal kella ühe ajal Virgin Atlanticuga. See lubadus õnneks pidas. Nii tekkis lootus, et ehk esimene päev ei lähegi täiega vett vedama.

Aga kes teab, äkki poleks mind LAs maale niipea lastudki. Virgin andis üheteistkümne tunni jooksul kõvasti süüa-juua, näiteks alkoholi tarbimisel – mida ma küll suurt ei teinud, sest see ei aitaks tulemust paremaks teha, kuigi kõik oli maja kulul (just nii menüü seda sõnastaski) – kehtis ainult piirang, et tuleb jääda mõistlikkuse piiresse ja purju juua ei tohi. (Seevastu BA ei pakkunud lennul Londonisse isegi mitte teed või kohvi.) Igatahes ei jõudnud ma viimast võileiba poolteist tundi enne maandumist ära süüa ja panin selle seljakotti, sest pikk õhtupoolik ootas ju veel ees.

Kuid Californias ei saa kõike, mida süda lustib, maale tuua. Reeglid ei luba põllumajandustoodangut üle piiri vedada. Kas juustuga võileib on põllumajandustoodang?

Ameeriklastega nalja teha ei maksa ning seetõttu läksin pärast piiri ületamist, kus ainsaks küsimuseks oli, kui kauaks ma Ameerikasse jään, vastavatele ametnikele teatama, et mul on võileib kotis, kas seda tohib ikka Californiasse sisse vedada. Naisaimetnik ei osanud sellele vastata ja saatis mu pagasi läbivalgustamisele. Kusjuures selle võimaluse ta välistas, et viskan võileiva prügikasti või söön selle ära. Läbivalgustaja teatas, et võileiba üle piiri Ameerikasse tuua ei tohi ning see tuleb kahjuks ära visata. Lasin seda loomulikult teha.

Ent seejärel tuli naisametnik mind tunnustama, et olin olnud aus, sest kui ma poleks olnud, aga nad oleks mu võileiva avastanud – sest deklaratsioonis ju kuulutasin, et ma ei vea põllumajandustooteid –, oleks ma olnud in a big trouble.

Järgmine samm: autorent Alamost. Seal tekkisid ootamatud lisakulud ligi saja dollari ulatuses. Seejärel sain soovituse, et mingu ma parkimiplatsil neljandasse ritta ja valigu sealt selline maastur, nagu mulle meeldib. Valikut küll oli, aga mitte sellist, mis oleks rõõmustama pannud. Üks nõue oli mul, et tahan Ameerika autot, et ärge mõelgegi mulle anda mingit Jaapani või Korea või Euroopa masinat, ja Ameerika auto ma sain. Aga kui valida on Jeep Patriot, Jeep Compass ja Jeep Cherokee, siis need jäävad ju suuruselt alla isegi GMC Terrainile, mille olin viimasel kahel korral saanud Alamost rentides. Ei jäänud muud üle, kui valida must Jeep Cherokee, sest see näis pakutavast valkust suurim.

Viimaks teele pääsenud, otsustasin õhtu veeta kultuurselt, Getty Centeris. See on looduslikult kaunisse kohta rajatud arhitektuuriliselt väljapaistev kunstimuuseum ja teaduskeskus Santa Monica mägedes legendaarse San Diego Freeway ääres, kust avaneb lai vaade suurele osale LAst. Too kiirtee on legendaarne ennekõike oma metsikute ummikute poolest. Sedapuhku noid polnud, aga kahjuks tekkis ummik sihtkohas, Getty Centeri sissesõidu ees. Vaatasin, et masinad küll liiguvad aeglaselt sinna, kuid hirmus aeglaselt. Ja samal ajal tuli neid vastu ka. Lõpuks selgus, milles asi: kõik autod, mis sissepääsust parkimismaja ette jõudsid, käsutati tagasi, sest ilmsesti oli parkimismaja masinaid pilgeni täis. Getty Center on nimelt külastajaile tasuta (vaid parkimine maksab olenevalt kellaajast kas 10 või 15 dollarit) ning kuna parajasti oli tegemist laupäevaga, mil keskus on lahti õhtul kella üheksani, ei pidanuks see olema üllatus, et vabu parkimisplatse nii hilisel ajal enam pole. Panin end valmis pettumuseks, et mindki suunatakse tagasi.

Aga just siis, kui saabus minu kord väiksel ringteel tagasi keerata, muutis liikluse korraldaja poolelt tegevuselt käesuunda ning lubas mul pikas-pikas rivis kõige esimesena parkimismajja sõita. Ei varja, et suur oli mu heameel pärast päeva täis tagasilööke. Ja seda heameelt ei suutnud väga tugevasti nurjata ka tõsiasi, et parkimismajast mäkke viivale trammile pääsemist tuli oodata vaat et lõpmatuseni vonklevas sabas rohkem kui pool tundi.

Teise päeva sissejuhatuseks tegin esmalt pooleteisetunnise jalutuskäigu kesklinnas, kus on viimastel aastatel lisatud uusi kultuurikeskusi, nagu The Broadi kunstimuuseum ja Frank Gehry projekteeritud Walt Disney kontserdimaja. Teel kohtasin üht Floridast pärit vanameest, kes palus, kas jagaksin tallegi juhiseid, kuidas The Broadi pääseda, ja need saanud, küsis ta, kust olen pärit, ja kuulnud vastuseks, et Eestist, teatas rõõmsalt, et tema vanavanemad olid samuti pärit Eestist. Nad olid lahkunud USAsse 1870ndatel aastatel.

Aga lõpuks tuli ka endale pärast pikka aastat ikkagi puhkust võimaldada. Esmalt tegin seda Santa Monica ranna sadamakai ääres, mis on ajalooline seetõttu, et just seal lõppes omal ajal üleilmakuulus Route 66. Päike võttis valusalt, aga tuul jahutas mõnusalt. Vette ei kiskunud – see tundus külm. Mingid neli neegrineiut, kõigil roosad trikood seljas, tegid ligi veerand tundi kõigi teiste ees oma märjaste-liivaste kätega oma tagumikule laialiaetud sõrmedega kämbla jälgi ning muudkui pildistasid noid mobiiliga – siit uus komme, mis küllap varsti ka Eestisse jõuab.

Seejärel käisin Venice’i rannal, kus voorib palju imelikke ja ka segasevõitu inimesi ehk kus saab näha, et issanda loomaaed on ikka kohutavalt kirju. Venice’i rannas asub ka kuulus Muscle Beach, kus omal ajal sai tuult tiibadesse Arnold Schwarzeneggeri tähelend musklimehe ja näitlejana, kuid sedapuhku polnud seal kedagi. Seevastu käis rannas lookleval kaherealisel kergliiklusteel pidev ratturite voorimine. Kiirused olid mõistagi tagasihoidlikud ja ka kiivri kandmist pidasid tarvilikuks vaid mõned üksikud.

Pika päeva lõpetuseks sõitsin läbi Beverly Hillsi Sunseti bulvarile ja Hollywoodi bulvarile, kus rahvast liikus nii, et õieti polnud ruumi astudagi, ja lisaks pakkusid paar meest seal keskel, kas ma maoga pilti ei taha teha. Ei taha: mul on maofoobia. Kõik see osutus pika päeva kokkuvõttes väsitavaks. Aeg oli õhtule minna.

Sest tegelikud teod, mille pärast sai üle ookeani lennatud, ootavad alles ees.

Foto 1: Priit Pullerits Los Angeleses Persing Square'il.
Foto 2: Priit Pullerits Los Angelese kesklinnas pilvelõhkujate taustal.
Foto 3: LA kesklinna pilvelõhkujad.
Foto 4: Rendiauto Jeep Cherokee Santa Monicas.
Foto 5: Vaade Getty Centerist Los Angelesele ja San Diego Freewayle. 
Foto 6: Kunstimuuseum The Broad LA kesklinnas.
Foto 7: Priit Pullerits Walt Disney Concert Halli ees.
Foto 8: Neegrineiud Santa Monica rannas üksteise tagumikku pildistamas.
Foto 9. Ratturid Venice Beachi rattarajal.
Foto 10: Eesti lipp Venice'i rannal.

Kõik fotod kuuluvad Priit Pulleritsule.

38 Kommentaarid:

At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

Väga kõva härra Pullerits! Ootame innuga uusi ameerikamaa lugusid!

 
At 10:58, Anonymous Jörmid isamaalased Ülu ja Uunu, kaksikvennad said...

Tubli, mister Pullerits!
See sissekanne sisendab meile lootust, et järgnevatel nädalatel? on siin kolkas midagigi huvitavamat teha, kui sõrmekooku vedada ja naabrimehe kanu hirmutada.

Vaieldamatu lemmik meil vennaga seekordsest pildibukletist on neegrineiud üksteise tagumikke pildistamas. Kuigi need pole niiii suured persed, kui meie küla eitedel, on need ikkagi hjuudž inaaf - nii vist öeldakse ameerikamaal?

Seetõttu me vennaga sooviks näha veelgi kompaktsemaid ja pringimaid bottomeid. Priit, kas ameerikamaal leidub ka selliseid? Eriti mu vend oleks väga tänulik teile.
Täname tähelepanu eest ja jääme ootama järgmisi silmaringi avardavaid lugusid.

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Lgp kaksikvennad Ülu ja Uunu. Võibolla olete tähele pannud et hr Pullerits on elitaarse klassi härrasmees ja vaevalt ta teie huvi suudab rahuldada. Teie unistuste neekritagumikkudele on pühendatud mitmed interneti leheküljed. Katsuge välja otsida kui vähegi võimalik.

 
At 11:30, Anonymous Anonüümne said...

Lennujaama olukirjeldus on väga broo. Siiski midagi jäi kripeldama. Venice Beach. 2 kanget alles sutsu üle aasta tagasi jõlkusid seal päris ammendava ülevaatega. Aga see pole veel kõik. Need pilvelõhkujate vaated alt kuklasse vaadates on magedad. Nagu rahvuslikult mõtlev partisan oleks metsast esmakordselt suurlinna kivikõrbesse sattunud. See nagu öeldakse ei müü enam. See oli teema veel sel ajal kui Mati Talvik (kes soovis lugusid Matist?) Ameerikast lugusid tegi, oli vist esmalt lausa 1991. Nüüd on ainuke vaade, mida tasub publitseerida ülevalt alla. Seni pole eesti koonrid produtsendid üllitanud sealtkandist ühtegi normaalset helikopterivaadet pilvelõhkujatele. Margna küll üritas midagi Las Vegase kohal aga see oli napp ja ei vääri kostmist. No siiski ühinen eelkõnelejate kiiduavaldustega. Alustuseks ja saladuseloori kärpimiseks kõva märk blogisse jälle maha pandud. Kui aga jutustamiseks läks, et miks selline valik - LA-st kiirteed mööda Moabi, kas aega palju või pakub just pikalt mööda kiirteed kruisimine mingit rahuldavat elamust. Peab vast väärt auto olema. No mõtlen kõikesorti lisasid. Loodetavasti on käed vabad sõiduassistent ka peal, et saaks sõidu ajal mõnusalt igavuse peletamiseks blogikandeid kribada. Siis kiidaks ka selle valiku heaks.

 
At 11:37, Anonymous Anonüümne said...

Üks põnevamaid kohti selles reisikirjas oli lõik "Seejärel käisin Venice’i rannal, kus voorib palju imelikke ja ka segasevõitu inimesi ehk kus saab näha, et issanda loomaaed on ikka kohutavalt kirju. " Krt tahaks ka seda ameerika hullust ükskord oma silmaga ära näha ,see võib pakkuda pelgalt rohkem kui üks langevarjuhüpe.Kui Priit saab kinnitada et see klipp https://www.youtube.com/watch?v=609HhzQ6zfU jääb sealse loomaaia kirjususele alla ,siis tuleb see arvatavasti kurnav aga samas lõbus teekond siiski ette võtta. Parim kommentaar selle klipi all läheb kodanikule kes küsis "Are u Jesus"

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea analüüs 11:30 , mis veelkord tõestab et suusablogi loevad ja kommivad elitaristid ja intellektuaalid.

 
At 11:48, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake härra 11:37, laidan teie plaani isiklikult ameerikat külastada maha. Vana hea ameerika lõppes seal Fordi ja Carteri ajaga ära. Juba Reagani ajal saavutas uusmarksismus seal suure võimu. Täna on ameerika ühiskond haige. Usun et ka härra Pullerits külastab ameerikat hambad ristis vastumeelselt. Ta teeb seda vaid meie haige huvi tõttu.

 
At 12:19, Anonymous Anonüümne said...

11:48 ei mõista 11:37 huvi vaimsete väärtuste vastu. Loomulikult käige ära Ameerikas. Enamus kuulsaimatest jumalapoegadest on just seal. Soovitaks teha tripi PP moodi. Esmalt veereks rongiga Poola, sealt odavlennufirmaga Itaaliasse ning edasi Portugali ja siis juba täie laksuga Ameerikasse. Tagasi aga läbi Vietnami. Ühe reisiga saaksite ringi maale peale teha, loodetavasti kiiremini kui 80 päevaga. Tehnika sajand ikkagi. 20 päevaga saate lõdvalt kõik listitud huviväärsused läbida. Muide kui teie tee peaks rahalistel kaalutlustel pooleli jääma Lissabonis, kuhu saate ka sõita Eestist rattaga ilma lennufimasid nuumamata, siis õnnestub sealset jumala poega vaadeldes näha SF Golden Gate silda, mille koopia avati 6.8.66 seal. Ja piisava kujutlusvõime ning kauguse puhul õnnestub näha ka Rio de Janeiro Corcovado küngast.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Nõus, ameerika on täna päh koht. Kuid härra Pullerits ohverdab ennast meie nimel. Paljud meist ei pääsegi ameerikasse erinevatel põhjustel - vaesus, sitakottlus, elamine metsa taga nagu Ülu ja Uunu jne jne.
Järelikult hoiame härra Pulleritsule pöialt ja loodame et ta meid uute lugudega rõõmustab.

 
At 13:48, Anonymous Anonüümne said...

Autos asendamatu abimees, ummikutes.

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Vaid härra Pulleritsul on piisavalt tarkust ja ettenägelikkust meie kommuuni ameerikas esindada.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Eks neid teisigi rattaga kirjamehi seal maal Eestit esindamas ja isegi kodustele kirjutamas olnud. Ei tasu pugemisega ülepingutada. Pealegi on toda järjejuttu hoopis lahedam jägida kui blogiperemees õndsalt alles põõnab ja ei tea millal vaevaks võtab oma sõnumeid teele panna jälle.

 
At 16:15, Anonymous Kägu said...

Lgp 11.19 Te olete tiitlite jagamisega natuke üle pingutanud. Elitaarse klassi härrasmees ei pildista rasvaseid tselluliidist võdisevaid neegri persseid või vähemasti ei jaga midagi sellist internetis

 
At 17:51, Anonymous Anonüümne said...

kummaline et vesi külm tundus, sest olen LA-s veebruariski ujunud, vesi oli ca 20.
kah Priit

 
At 18:16, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 11:30, ega siit LAst edasi on pikk tee, ja koht, mida nimetate kui final destination, on not easily accessible.
Täna ootab ees pikk päevateekond, mis kaob öösse, kui klassikuid tsiteerida.
kah Priit, no ei välista, et vesi võis tududa külm. Ma ju maismaa loom, Lõvi tähtkujust, vesi pole mu suur sõber.

 
At 20:54, Anonymous Anonüümne said...

Ei usu, et suudad Eestis selle postitusega uut owlingut, plankingut või ice bucket challenget alustada. Eestis on nimelt sellist kogukonda nimelt nii vähe, et isegi kui Jassi naine, Aruba laulja ja naistekoondise treener/taksojuht oma kannikatele liivased käejäljed teevad, siis ülejäänutel ikkagi seda värvi peffi ei ole.
Seega mustale taustale valge käejälje tegemine meil trend olla ei saa.

 
At 23:08, Blogger Siin said...

Pange ikka ameerikas oma retoorikat edasi!
Neeger pole inimene, "imelikud" inimesed sundravile.
Ärge olge siuke mömm et vaid kodus lällate.
Vaadake kui popp siis olete.

 
At 23:19, Anonymous Anonüümne said...

Õppige sitakotid, kuidas TRR pika lõpust startides 201 lõpetada, kusjuures päris tihti ootab taga sõitvat kaaslast järgi, kellel soov järjekordse uue pundi kättesaamisel hinge tõmmata. Kaaslase video ka netis üleval.


#201 №1359 03:15:14

https://www.youtube.com/watch?v=aZ8Hv_1iy50

 
At 12:04, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pulleritsu reportaažid on muust prahist ikka mäekõrguselt üle. Too palju elevust tekitanud neekritüdrukute vallatus oli vimkaks sisse visatud. Aga näe eestimaa rattapoisid/mehed läksid kohe ärevust ja kihku täis.

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

Tahaksin samuti oma €vrikuid tuulde lasta, just v Armeerike. Kuhu saab annetusi saata, et võiks kindel olla nende õigel mandril tuulde laskmises? Kas Grend Kenjoni veerelt oleks veel võimalik viiekas õhumassiividesse puistata?

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Hea 13:56, olete võibolla tubli mees aga kommentaari järgi otsustades sitakott

 
At 14:46, Anonymous Anonüümne said...

Aeg arstile minna

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits on kunn, iidol ja eeskuju.
Kahjuks leidub 23:08 sarnaseid eitesid kes kirjutavad mingeid jaburdusi. Millal on härra Pullerits teiste kohta pahasti ütelnud? Ei ole mitte iialgi. Seega paluks mitte udu kirjutada.

 
At 16:54, Blogger Siin said...

16.06 on Pulleritsu tagapoolt lakkudes enda mõtlemis võime minetanud.
Millal Pullerits neegrit vihanud-solvanud?!
Loete ka seda blogi või vaatate vaid Vonni pilte?

 
At 17:46, Anonymous Anonüümne said...

"Vaadake kui popp siis olete"

Hea seltsimees seletage mida see lause tähendab? Kellele kuhu ja millal peab härra Pullerits kirjutama et seda popp olemist mõõta? Või mis mõlkus teil meeles?
Täname juba ette seletuse eest.

 
At 18:57, Anonymous MargusM said...

Kodanik Siin osundab ju tätsa arusaadavalt asjaolule kus IQ number kipub pimestama arusaama sellest et inimesed on erinevad. `Meerikamaalt maakera teisele poole kirjutada on imelihtne kuid mingu ütelgu "veidrikele" ja neegrinaistele oma arvamus välja ja vaadaku mis siis juhtuma hakkab.. selleks Priidus sisu pole, alalhoiu instinktid toimivad.
Võib juhtuda et Priit suudab isegi US&A-s popp olla, nimelt vabariiklaste poolel on selline tukamood IN ja käitumismall tal ka kohati trumpilik.

 
At 19:12, Anonymous Anonüümne said...

Miks peaks PP midagi mingitele veidrikele ütlema? Kas ta on neile võlgu? Kas ta on meile võlgu? Tehke vahet üksikul ja üldisel. PP pole ühtki konkreetset veidrikku ega neegrinaist sõimanud ja kui oleks, siis kus on keiss? Ei ole ju. Pullerits peaks teiesugustele sitakottidele üldse bänni panema. Ei peaks meie siin lolle kommentaare lugema.

 
At 22:33, Anonymous MargusM said...

Põhimõtteliselt see sobib kui meiesugustele sitakottidele bänn panna, poleks kiusatust siin oma väärtuslikku aega kulutada. Oli ju näha et isegi bottlegate puhul üle nädala bänn ei kestnud, külastatavus kukkus robinal..
Arusaamatuks jääb suhtumine et üldine sildistamine ja halvustamine on lubatud kui konkreetseks/isiklikuks ei lähe. Getty külastamise eest saab Priit siiski tunnustuse.

 
At 08:32, Anonymous Anonüümne said...

Rege rauta suvel.

http://sport.postimees.ee/4160003/treener-anti-saarepuu-raakis-end-suusaliidu-ja-team-haanja-lepingutuli-kommenteerides-sisse?_ga=2.81251221.360278631.1498461494-316727790.1487086663

 
At 08:47, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits flirdib Ameerikas pagulastega.

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav kas härra Pullerits rallib juba Moabis või "jäi kinni" Las Vegase mängupõrgutesse?

 
At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Arvata võib et härra Pullerits põõnab mõnes Las Vegase hotellis eilset pidu välja. Topless tüdrukud pole naljaasi pärast eestimaa pikka talve. Aga las põõnab, härra Pullerits on puhkuse igati välja teeninud.

 
At 15:09, Anonymous Anonüümne said...

Ei usu et härra Pullerits magab. Ta kohtub ameerikas väga tõsiste meestega. Selliste meestega kes selle maailma niite tõmbavad. Kodused sitakotid ei oska nii olulistest meestest undki näha. Loodame et härra Pullerits selles suunas mõne vihje annab. Oleks tore lugeda.

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Ohhoo! Pulleritsu instagramis on pilt liivasest käejäljest ta tagumikul!

 
At 18:59, Anonymous Anonüümne said...

Suusaregi koliseb täiega ja nagu tänasest Postimehest saab lugeda, siis Haanjamaa mehed ronivad taas areenile, et rahvale puru silma ja sokke suhu ajada. Oli aasta 2006 ning professori õpilastel turbo sees. Oleks päris huvitav teada, milliste kodukamara suusaässade + abipersonali DNA nende purkide küljest Soome politsei leiaks....
http://www.is.fi/hiihtolajit/art-2000000043000.html?nomobile=2

 
At 21:54, Anonymous Anonüümne said...

Otsige värskete jälgedega purke, härra18:59kesmaiganädalpostitansamavõõrkeelsetuudistkümne+aastatagant.

 
At 01:32, Anonymous Anonüümne said...

Suveöö kilba.
Kellega koos lendas Pullerits Utahi?
a. Sandoriga
b. oma koeraga
c. sõbraga, kellelt ostis ratta
d. oma abikaasaga
f. Kubega

 
At 16:42, Blogger شركة تنظيف said...

شركة مكافحة حشرات بالخبر
شركة تنظيف كنب بالقطيف

 

Postita kommentaar

<< Esileht