Pullerits: Kes on tegelikult Eestis illegaalne rattur?

Mõned on imestanud ikka veel, et miks toimus ülemöödunud pühapäeval selline sõit, nagu see oli. Sel juhul tuleb imestajail tunnistada, et neil on kas lühike mälu või on neil üks oluline asi elus märkamata jäänud. Üheks põhjuseks on sellised kukkumised, nagu on fikseeritud ka sel videol - vaadake, seal ei ole fikseeritud mitte üks, vaid lausa kaks kukkumist! -, aga see ei ole kõige peamine.

Kõik teavad seda, et Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk ei pidanud kinni koostöölepingust, kui ei lubanud mind mullu sügisel Tartu rattamaratoni starti. Ta jätkas samal lainel, kui ei lubanud mind ka viimase Tartu suusamaratoni starti. (Sain sinna siiski tänu heale inimesele.) Niisiis, kui üks pool ei pea lepingust kinni, vaid käitub sellest hoolimata omatahtsi, siis miks peab teise poole esindaja kõike täht-tähelt jälgima ja täitma? Ei pea.

Aga ma ei ole siiski selline, kes läheb samamoodi midagi nimme vastu rikkuma ja n-ö käru keerama. Lähtusin lihtsalt sellest, et kui üks lepingupool kuulutab mind n-ö väljaspool lepingut olevaks, siis jäängi sinna, kuhu too pool mind on paigutanud. Ehk tegutsen lihtsalt väljaspool igasuguseid tolle poole kehtestatud reegleid, sest – olgu korratud – too pool on oma tegevusega ise kinnitanud, et reeglid ei kehti.

Seepärast tegingi üle-eelmisel pühapäeval omaette sõidu. Nii lihtne see ongi. Samas jälgisin hoolega, et ei kahjustaks kuidagi teisi sõidus osalejaid. Mistõttu liikusingi oma neljaliikmeliseks kasvanud «rongiga» omas tempos, gruppidest eraldi. Ja kui jäime mõne grupi taha kinni, siis ootasime hetke, mil saaks teisi segamata mööduda. Ning seejärel kiirendasime kohe eest ära, et ei jääks kedagi takistama.

Veel kord: kuna korraldaja oli näidanud, et jään väljapoole kokkulepitud tingimusi ja reegleid ning lisab sinna hoopis oma suvast lähtudes lisaklausleid, siis ei näe ma põhjust, miks peaksin omalt poolt pedantselt järgima tema ürituse reegleid, seda enam, et kedagi teist ma ju ei seganud ja kõik teised said oma sõitu teha täpselt nii, nagu tahtsid.

Lühidalt: see kõik on minu ja Kelgu vaheline asi ning teistesse ei puutu. Teistel pole selles rolli.

Muide, olen püüdnud vahendaja abil erimeelsust klaarida ning avaldanud selleks igakülgselt valmidust, kuid vastaspool, nagu olen vahendajalt kuulnud, ei ole vedu võtnud.

Ja muide, Eesti Jalgratturite Liit soovib kehtestada, et rattaspordiürituste pikkadel distantsidel osalejatel oleks litsents. Põhjendusena on esitatud: selle muudatuse üks peamiseid põhjuseid on see, et teha nö illegaalsed ratturid legaalseks. Kas Kelk on järginud seda EJLi soovi, et need, kes ülemöödunud pühapäeval sõitsid pikka distantsi, oleksid vähemalt hobilitsentsiga ehk – pange nüüd tähele! – oleksid illegaalsest ratturist saanud legaalseks? Kas teil, kui siin sõna hakkate võtma, on ikka mingigi ratturi litsents?

Mul on. Niisiis: rääkige mida tahate, aga mina ei ole illegaalne rattur. Ärge teie ka olge!

Fotod 1-3: Tänavune Tartu rattaralli. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix