Pullerits: Kuidas ma alistasin vehklemise maailmameistri - vehklemises!

Sai kolm suve tagasi Julia Beljajevaga, äsja Eesti epeenaiskonnaga maailmameistriks tulnuga (lisaks individuaalne pronks!) Tartus mõõgad ristatud (fotol vasakul). Päris tõsiselt. Et ma terveks jääksin, selleks andis Ruslan Eskov, parim epeejuunior, mulle oma varustuse. Ja et ma kohe päris orki ei lendaks, näitas Beljajeva ette paar nippi ja nõksu. Seejärel tegime üheskoos sooja ka (fotol all paremal).

Siis mask pähe ja seejärel läks vastastikuseks susimiseks.

Leppisime kokku, et matš kestab 15 torkeni, nagu ikka. Ainult selle klausliga, et matši pikkus on kaks minutit ja kui mul õnnestub teha kaks torget (üks torge võib ju olla pime juhus), enne kui Beljajeva 15 täis saab, tuleb tal tunnistada kaotust; või kui Beljajeva kahe minutiga mulle 15 torget ei tee - et vältida passiivsust ja venitamist -, on kaotaja samuti tema.

Millise taktika te valiksite? Eriti olukorras, kus hoiate mõõka elus esimest korda käes (fotol all paremal). Ja olukorras, kus ausalt öeldes on esiteks maski taga raske hingata, sest hapnikku napib, ning teiseks, ega läbi tolle sõrestiku vaade just kõige selgem ole.

Püüdsin oma arust Beljajevat segadusse ajada, imiteerides rünnakualgatusi küll jalga, küll kätte. Mu tegutsemine kandis isegi vilja, sest etteruttavalt olgu öeldud, et Beljajeva tunnistas pärast, et tal oli raske vehelda, sest olin vastasena tundmatu ning ta ei saanud aru, mida ma teen.

Esimese torke sain sisse umbes viie sekundiga. Nagu ka kaks järgmist. Aga siis läks õnneks: topelttorge! See tähendab, et rohkem Beljajeval, kes oli aasta varem tulnud individuaalselt maailmameistriks ja võitis tol, 2014. aastal Eesti naiskonnaga MMil hõbeda, enam eksimisruumi polnud. Mis omakorda tähendab, et tal oli sein vastu selga. Ei, ikka vastupidi: selg vastu seina.

Ometi leidsin end (vasakpoolsel fotol vasakul) kõigest 40 sekundi järel kaotusseisus 1:7. Edasine, ajalooline asjade kulg on Eesti spordiannaalidesse talletatud sedasi.

"Kuna kokkulepitud kahest minutist on kulunud vaid kolmandik, aga Beljajeval on ligi pooled võiduks vajalikud punktid käes, muudan taktikat. Otsustan aega venitada. Seni on ta lasknud mul lahkelt initsiatiivi näidata ning, nagu asjatundjad pärast seletavad, rünnanud kiirelt ja tulemuslikult vastu just siis, kui olen vaid mõne tolli jagu taandunud. Nüüd võtan rahulikuma asendi ja proovin teda hoida distantsil. Las aeg töötab minu kasuks.

Ei too see plaan edu. Beljajeva (parempoolsel fotol paremal) torkab mängeldes 8:1. Seejärel kohe 9:1.

Egas midagi, tuleb naasta endise taktika juurde. Panustada sellele, et kui sihtida tema mõõka hoidva käe õlga, siis kes teab, äkki läheb juhuslikult õnneks. Sest igasugused teadlikud üritused läbimõeldud tegevusega torkeni jõuda, nagu olen mõistnud, lõpevad täiesti tulutult.

Järsku juhtubki midagi ootamatut. Beljajeva sööstab pärast lühikest luuramist rünnakule, sirutan oma mõõga võimalikult kaugele ette, hetke pärast heidan pilgu tabloole ja näen, et seal süttib roheline tuli.

9:2. Olen küll suurelt kaotanud, aga kokkulepitud reeglite järgi võitnud."

Maailmameister (parempoolsel fotol vasakul) - nüüdseks juba kahekordne maailmameister - on alistatud. Ja tema omal, mitte suvalisel alal. Kes teeb järele?

Kõigi fotode autor Margus Ansu, Postimees/Arter/Scanpix