Pullerits: Karm muinasjutt eesootavast arveteklaarimisest

Istusid mehed eile, kolmapäeva õhtul kaugel salapaigas õdusas majas ümber laua, varustus nurgas, ja üks rääkis teistele sellise jutu, mis kõlas nagu muinasjutt, aga kes kohal olid, said aru, et muinasjutt on tavaliselt suuremgi kui elu.

«Mehed,» alustas jutuvestja, «kas teate, et ühes suures malevas läheb homme kell kolm Matti-Carli meeste suureks pealetungiks? Kuulsin, et üritavad teised taas troonile tõusta. Räägitakse – kuigi see kõlab pahatahtliku laimuna, nii et ise teate, kas usute või mitte –, et Matti-Carl olla kaubelnud endale väikestest kohtadest, mida mõned nimetavad klubideks, koguni toetajaid juurde, pakkunud neile mõnda head ja paremat. Mõned naised saunas rääkisid, nagu oleks pakkumine sisaldanud ühte või lausa kahte tuhandet tähte, lisaks vajalikku võitlusvarustust, mis kõlbab panna nii jalgade kui käte otsa.

Loomulikult, ega ta ise kõikjal toetust kauplemas käia jõudnud, tal oli abimehi ka. Üks olla olnud keegi, keda kutsutakse Jackiks, pidi olema lugupeetud mees, näidanud end suurte lahingute võimeka organiseerijana, ja teise nimi, mida võitlusmehed juba aastaid enam kuulnud polnud, kui ta noore mehena relvad ühtäkki nurka viskas, algas vist M-ga. Oli vist... ei, mitte Martin, vaid Marten?

Aga kindel on see, mehed, et kohtadesse, õigemini klubidele läks välja salateade, et uueks formaalseks pealikuks saab võiduka pöörde järel mees nimega Marten Biaswater. Nad nimetavad teda, muide, seni veel väga tagasihoidliku, ent samas peene nimega – peasekretäri kandidaat.

Teiste üksuste mehed räägivad, vähemalt nii on need jutud käinud, et umbes aasta eest olla Biaswater püüdnud oma alla võtta ka püssist paugutavate suusameeste malevat – või kutsuti seda koguni liiduks? –, et olla olnud päris tõsine üritamine, aga paraku tulutu. No ma ei tea, võta sa kinni...

Igatahes on huvitav, et nüüd on ta pundis Matti-Carliga, kes on tuntud, äärmiselt võimekas väepealik, ja nüüd lähevad nad koos uuele pealetungile. Hoidke alt mehed, kes te olete laande varjunud!

Aga sellest ei tule õnneks loodetavasti verist pealetungi, kuigi leidub neid, kes usuvad, et pealetungijate metoodika sõdurite ettevalmistamisel olla selline, koguni nii karm, mida võib pidada lausa peaga vastu seina jooksmiseks. Aga maitse küsimus, ütleme nii.

Luureandmed räägivad, et relvana pidid minema käiku ennekõike tehnilised etteheited. Need on sellised relvad, mis peavad laanes asuva pealiku vastu, keda paljud aupaklikult presidendiks kutsuvad, üleüldist umbusaldust tekitama. Otsesemalt pidid need etteheited tõmbama liistule ühe alamväepealiku, Rix Rosefieldi, kellele pandavat pahaks, et siit ja sealt on miski tegemata jäänud.

Olukord on ettearvamatu, sest kummalisel kombel olla Rosefield vandunud nüüdseks truudust hoopis Matti-Carli leerile. Aga need on tõendamata oletused, olgu rõhutatud, sest imelikul kombel pole Rosefieldi juba tükk aega nähtud – ta olla kuuldavasti noorte võitlejatega kuskil Põhjamaal – ning kõik, kes võiks midagi teada, peavad vandenõulaslikult suu. Teada on vaid see, et Biaswater on Rosefieldi parimaid sõpru.

Ainus, mis ma öelda oskan, on see, et tuleb keeruline, pingline ja ettearvamatu arvete klaarimine.»