Pullerits: Kas jalgpall on Eestis tõesti võimsalt harrastatavaim ala? Oh ei! (Manipulatsiooni paljastamine)
Esiteks on see liialdus. Eesti spordiregistri andmetel on võimlejaid rohkem kui jalgpallureid – 23 754 versus 21 216. Jalgrattasport jääb ametlikel andmetel neist kahest oma 2099 harrastajaga tõesti valgusaastate kaugusele. Suusaspordis on kirjas 2881 harrastajat, aga on iseküsimus, kui palju on nende seas lisaks murdmaasõitjatele suusahüppajaid, kahevõistlejaid, mäe- ja vigursuusatajaid. Jooksjate kohta puuduvad samuti puhtad andmed, sest nemad lähevad 8536 kergejõustiklase arvesse. Isegi kui neid on kergejõustiklastest pool, ei saa me ka kõigi kolme vastupidavusala peale kokku isegi pooltki nii palju harrastajaid, nagu on jalgpallis. Masendav, kas pole? Nokaut, jah?...
Not so fast! Wait a second!
Arvudega võib tõestada mida tahes. Kuid tark inimene vaatab ka arvude taha.
Kas teate, kuidas on jalgpall saavutanud oma hiiglasliku harrastajate arvu? Laste arvelt! Igast kuuest jalgpalliharrastajast on tervelt viis alaealised. Teisisõnu: täiskasvanuid on nende seas vaid iga kuues. Jah, tegelikult me teame ju seda, kuidas jalgpallitrenni värbamine algab juba lasteaias.
Jalgrattasport «töötab» seevastu palju tõhusamalt ja pikema perspektiiviga: seal on 2099 harrastajast rohkem kui pooled täiskasvanud, 1296. Ka suusaspordis on see näitaja palju parem kui jalgpallis, ehkki mitte nii hea kui rattaspordis: 2881 harrastajast on täiskasvanuid üle 40 protsendi, 1196. Jooksu kohta pole võimalik neid andmeid usutavalt välja sõeluda, seetõttu vaadakem võrdluseks näiteks triatloni: 628 harrastajast on täiskasvanuid üle poole, 343.
Individuaalsed vastupidavusalad ongi seda, mida nad on – individuaalsed. Nende alade harrastajate kohta on väga keeruline usutavat arvestust pidada. Sest need alad ei nõua kuhugi kuulumist. Erinevalt jalgpallist, kus sa pead tingimata kusagile kuuluma, sest ega sa üksi, isegi kahekesi mitte, jalgpalli ikka mängi.
Kuid arvestagem õigluse nimel veel ühte asjaolu: Mihkel Uiboleht, kes on jalgpalliliidus tõeliselt asjalik ja abivalmis asjaajaja, musternäide heast kommunikatsioonijuhist, kes on nõus minuga alati pikalt rääkima ja infoga aitama isegi vaatamata sellele, et olen kõike muud kui jalgpallifanaatik, kinnitas mulle eelmisel nädalal, et jalgpalli rahvaliigas osaleb 3500 mängijat, kellest tema väitel ei ole 90 protsenti kuidagi organiseerunud. Ehk teisisõnu: kui Uibolehte uskuda – ja mul pole põhjust teda mitte uskuda –, siis on Eestis veel vähemalt 3000 jalgpalliharrastajat, kes ei kajastu spordiregistri arvepidamises. Ehk veel teisisõnu: jalgpalliharrastajate arv küünib 25 000 alla, millega jalgpall läheb mööda isegi võimlejatest. (Küsida, mis saab siis, kui võimlejad arvestaks enda hulka ka hommiku- ja virgutusvõimlejad, läheks juba demagoogia valda, mistõttu jäägem ikka asjalike argumentidega opereerima.)
Kuni me sellele küsimusele vastust ei tea, tuleb võtta vastuseid sealt, kus need on täpselt olemas. Eile teatas Klubi Tartu Maraton, et tänavusel Tartu Maratoni Kuubiku hooajal sai punkte 12 116 inimest. See on võimas arv. Aitäh, Indrek Kelk, oma kolleegidega seda arvu kokku löömast – siiralt! (Tegin kaasa vaid kahel alal, suusamaratonil ja rattamaratonil, ning sain neil kogutud 1881 punktiga 806. koha.)
Aga kui sageli Eesti Rahvusringhääling neid näitab? Filtri maanteesarja võistlusi ei näidanud igatahes mitte kordagi.
Kusagil struktuurides ja süsteemides on kallutatud jõud.
Fotod 1-3: Eesti CX-karikasarja jalgrattakrossi esimene etapp Viljandis Uueveskil. Fotode autor: Marko Saarm, Sakala/Scanpix
Foto 4: Tuhamäe downhilli võistlus Kiviõlis. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Kas see rattur, Marju Raja, kajastub harrastajana Eesti spordiregistris? Foto autor: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:51
kommentaare: 62
62 Kommentaarid:
Kõik õige, aga kuhu klassifitseerub kinda kandjate leeri kuuluv Pärnu Kalur? Järeldus on ikkagi see, et jalgpallureid on rohkem ja võimlejatele nagu ka teistele lastakse isaselt pähe. Ja ega ajakirjanik ei ole loom, kes peab uudiseid otsima. Jalgpallil on korralik PR ning see toimib. Jalgpallurid mõistavad, et laste trenni sundimine tõstab nende ala pildile ja annab tasuta reklaampinda. Teised on andnud neile loobumisvõidu.
Kas aga ajakirjandus peab olema üldse objektiivne? Padre tõestas, et ajakirjandus ei ole objektiivne ning maailmas puudub jõud, mis sunniks seda objektiivselt toimima. Seega jokk.
Küsime aga nii, et kas meil on vaja veebiajastul üldse miskit ajakirjandust? Vastus on , et ei olegi vaja. Need, kes usuvad veel ajakirjanduslikke programme on ajupestud prussakad, kes valguse peale peitu poevad. Paljud neist prussakatest suudavad ise infot padre kombel otsida? Neile tuleb kõik ettenämmutada ja pähe toppida. No mida on sellise massiga peale hakata? Neist pole ju alade populaarsuse tõstmisel mingit tolku. Neil on niigi varjus mõnus olla. Milleks veel liigutamine. Las kõik olla nii nagu on. Ilmub kuskilt rahakas fanaatik ja paneb pendli jälle teise äärmusesse.
Kuna sa Priit kirjutad taaskord jalgpallist, siis sellega sa seda teemat ju ülesse upitad.
Jah täpselt, mida on selle (rumala) massiga peale hakata?
Jalgpall kipub kõige massilisemaks mitte et ta nii populaarne, kuivõrd seetõttu et on nii lihtne ja laadna mäng. Seal piisab kaasa jooksmisest ja oledki kohe "jalgpallur". Korvis ja võrgus kus vähem mängijaid pead siiski oma koha ära täitma.
Parem PR kui teistel aladel ei näita mitte niivõrd tööd kui raharessursi olemasolu. Hiljuti oli uudis kuidas 3 inimest käisid välusmaal mingil jalgpalli erispetsialisti kursusel. Õpetati neile seal gps-i abil palluri jooksukilomeetrite kokkuarvestamist, ehk mingit mõttetut tehnilist nüanssi. Jälle raha põletamine. Missugune teine alaliit saadab 3 inimest väljamaale komandeeringusse mingit imevigurit, suisa äppi uurima?
Eestlaste hinges olematut jalgpalli näitab see artikkel. Vaadake sõbrad hoolega - et vaid tuhat inimest pealtvaatajaid kokku saaks on vaja üleskutset meedias. Fännide tuumik ehk ropu suuga jalgpallihaigla ei suuda isegi korralikku üleskutset kirjutada, mis oleks veidigi magusa kirgliku üleskutse moodi !?
http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=79778310
Kui jalgpallihaigla tekst ei ole vihakõne, siis mis on üldse vägivallale kutsumise kõne?
Need kümned tuhanded harrastajad või poolprofid ei tule isegi staadionile, vaatavad mugavalt kodus telekat sest nad ei usu omade võitu. Millal me sellise suhtumisega tiitlivõistlusele jõuame? Aastal 2065, kui juba 3.põlvkond nigeerlasi meie jalkas ilma teeb?
12:27 väga hea tähelepanek, tegemist on 110% klassikalise vihakõnega.
Siin peaks järgnema UEFA karistus Eesti Jalgpalliliidule.
Uurivale ajakirjanikule teadmiseks, et Bosch Eesti Maastikurattasarja veab juba aasta aega Enno Eilo. Ja sarja kodulehelt koondtulemuste alt on kergesti leitav ka sarja osalejate arv - 1238 põhisõidul (ka XXL-sõit) osalejat ning noorte- ja matkasõidul 347 erinevat osalejat.
Ainuke ala Eestis kus manipulatsiooni ei esine on autoralli. Seal on sportlasi isegi rohkem kui registreeritud. Kui Ogier lõuna-eestis trenni tegi siis pärast käed värisesid, mees nägi kui palju noori tänakuid on peale kasvamas.
Ainuke mees kes ausalt kirjutab on Padre Pullerits.
Oli tehtud korralikku ajakirjaniku tööd. Tulemust ei olnud.
Paraku jalgpall on enim harrastajaid hõlmav ala Eestis ja Euroopas. Las ta olla. Mängi numbritega kuidas tahad.
Parem küsi Priit miks ei ole jalgrattasõit Eestis teisel kohal nagu enamus tsiviliseeritud riikides?
Sitt kliima. Mis mõtet jalgr sõita kui seda teha juuni - august. Mai ja september juba külm kimamiseks.
13:21 on jah
Rattasõidu puuduseks on vähene radade varieerimise võimalus. Padrel on valida sõita Tartu ümber kas päripäeva või vastupäeva, trass jääb ikka samaks. Ebaharilikele radadele minemine kipub ohutust silmas pidades rohkem matkamiseks aga mitte sõitmiseks. See ongi rattasõidu miinus. Autoga kuhugi minek on veel eriti tobe ja rattaga sihitult uitamine autostunud teedel. Lisaks veel hea varustuse krõbe hind, mida suudavad omandada väljavalitud. Nii need põhjused kulmineeruvad madala harrastajate arvuna. Tegelikult on probleem selles, et Eestis on 7-19 aastaseid 170000, kuid spordipiskuga on nakatunud vaid 100000. Mida teevad ülejäänud 70000? Kas tuubivad või on tervis nihu? Või ahistavad vanemad neid ja ei luba sportida? Äkki ei jätku neil meelis tegevusega tegelemiseks raha või peavad kulutama sellega tegelemiseks tunde ühistranspordis? Maast madalast pannakse sportimisele mitmesuguseid piirajaid peale. Mõni ime siis, et täiskasvanuna saadakse aru, et selline tulemuste tagaajamine ja soorituse parandamine on mõttetu. Ja nii ongi , et spordivad hullunud pilguga wonnabiid, kes alateadlikult sedasi aitavad suruda eemale kobavaid huvilisi. Olete näinud mõnda spordifoorumit, kus loed ja tahad kohe sellega tegelema hakata? Isegi siin kõige kvaliteetsemas spordiblogis käib pidevalt mööda tatti andmine. Selge see, et alfade hobid. Alfadel aga on alati üks mõõde ka raha. Ja jalgpalluritel seda pappi jätkub isegi börsil mängimiseks. Seega sport sa pole mitte rahu vaid oo sport - sa oled raha!
Igasse päeva päikeseline kommentaar nagu 14:18 mainib et ka siin, kõige kvaliteetsemas blogis käib vastu tatti andmine. Aga mis teha? Kus tänapäeval on varjuline sadam kus vastu tatti ei anta? Ei ole ju. Pealegi, siin antakse vastu tatti väga hellalt, tegelikult ei antagi kui kirjutad nii, nagu asjad on. Seljuhul saad kiita ja sind mainitakse kui meest/naist kes on väärt eeskuju võtmist.
to 14:18, lükkan mõned rattamüüdid ümber:
* alumiiniumraam (ei pea olema carbon!)
* jupid Shima105 grupp (ei pea olema Ultegra)
500euroga saab sellise ratta juba kätte (..kui raha üle siis pigem valida paremad alumiinium jooksud kui odavama otsa karbonid. Kuid rehvid olgu korralikud!)
100eur - Kiiver ja riided
..mõistlik oleks soetada ka rattakingad!
Rattaradu on ikka päris palju võimalik varieerida kuid mingi hetk tekib selektsioon ja jäävad lemmikumad. Sellejaoks ongi head kevadel (ka sügisel) rahulikumad sõidud uusi radu avastada ja rahulikult põhja laduda.
külmematel päevadel läheb tavalisem dress/kilekas/vest rattariietuse peale ja soe küll.
NB! Tuulutage secondhand poode ja saate päris soodsalt hakkama.
Kyui tekib tõsisem huvi ja võistlusnälg küll siis saab upgradeda, endal peab lihtsalt nuppu olema!
PP: "(Küsida, mis saab siis, kui võimlejad arvestaks enda hulka ka hommiku- ja virgutusvõimlejad, läheks juba demagoogia valda, mistõttu jäägem ikka asjalike argumentidega opereerima.)"
Loomulikult, mis kuradi hommiku- ja virgutusvõimlejad! Seda nihelemist teevad ainult naised ja vanurid. Ja Sõõrumaa.
Kui me liidame juurde aga kõik meie tsunfti mehed, siis oo-jaa, kokku tuleb võimlejaid mitte 20 või 30, isegi mitte 100 tuhat, vaid sadu tuhandeid. Vat see on jõud, mis ikka üks korralik jõud ka on!
Kuid ega üks tavaline riistvõimleja lähe ennast kuskile üles andma ja kirja panema. Meie harrastame oma südamelähedast ala, tihti ainult kõige käepärasema vahendiga, rohkem üksi ja mingit publikut või piierri pole meile vaja. Milleks kõik see show-off?!
Õige spordimees teeb sporti eeskätt iseenda ja oma tervise huvides.
Nonii, jalgpallurite eeskisakõrid, kas nüüd on suu mulli täis? 0:8?
Jalgpalli mängimine ei ole kuidagi riistvõimlemise vastand! Paljud jalgpalli nautijad panevad riistvõimlemise taustaks käima pallimängu ülekande. Nii et grupid kattuvad - saab korraga kuuluda nii jalgpallurite, -ratturite kui ka võimlejate hulka.
Mis soga te mehed ajate? Loevhot ad ainult ametlikult arvelevõetute numbrid. Põhimõtteliselt võiks riistvõimlejate sekka lugeda Kuumad Huuled poeketi püsikunded. Raha loeb. Regamata käsitööliste arv ei paku huvi. Äärmisel juhul võiks küsitlusfirmad teha igakuiselt rahva soovide kaardistamist. Nende tulemuste järgi tuleks jagada ka eetriaega mikro ja väikealadele. Neid ei tohi diskrimineerida. Ja kui ikka riistvõimlemine on nõutud ala ja osutub suuraalade sekka kuuluvaks, siis tuleb ka neid spordiuudiseid vahendada sobiliku kiirelt ja rütmikalt liikuva pildivaliku taustal.
Sitakotid oleme, et jalgpalli süüdistame ja siin suure juhi eeskujul pidevalt halame ja pallile reklaami teeme.
Kes keelab või mis segab, ah et pole oma Pohlakut, vaadake siis peeglisse miks pole.
No milleks peeglisse, kirume parem jalgpalli, kes noortega tänava asemel tööd teeb.
Huvitav, palju on aasta lõikes kattuvaid nimesid Bosch, Filtri, Kuubiku ja Estonian Cup sarjas?
Kõik on erinevad nomed.
Avatud meelega inimesena, nagu ma olen, püüdsin samuti eile vaadata jalgpalli. Tervelt 45 minutit vaatasin, algul lausa püüdlikult. Kuid igav hakkas, umbes poole pealt. Kuratlikult igav hakkas. Kõige huvitavam oli see, kui toss platsile tekitati, aga ka seal polnud kaameramehed tasemel ega suutnud kõige põnevamat olukorda, kui raketid platsile lendasid, fookusesse saada. Poolaja teisel poolel vajus huvi ikka kohutavalt ära ning süüvisin pigem Urmas Viilma kolumni Postimehe arvamusküljel. Hiljem, nähtut analüüsides, jõudsin järeldusele: jalgpall - see on nagu hüpnoos, nagu oopium rahvale. Rahvas istub teleri ette ja vahib seda, vahib nagu mingit hüpnoosisaadet, lootes mingit kirgastust või transsi jõudmist või tont teab mida, õigemini, ega rahvas ise ka tea, mis temaga toimub, kui ta vaatab seda siblimist, palli kõigutamist, üksikuid sööste ja suuri seisakuid. Jalgpall on, kui laseksite tarkadel spetsialistidel seda fenomeni lahata, lihtsalt inimeste uinutamine, mis oma reaalsusest väljalülitava efektiga naelutab seda "protsessi" üksisilmi jõllitama. Nagu oleks seal peidus mingi suur mõte. Ei ole.
Aga sellest kõigest leidub väljapääs! Te ju teate, mis on näiteks jooksma või rattaga sõitma või suusatama minnes kõige raskem ja otsustavam? See on too hetk, kui tuleb end püsti ajada ja endale öelda: nüüd ma lähen! Tõelised spordimehed on otsustavad ja jõulised, nemad seda suudavad. Jalgpallivaatajates neid omadusi kahjuks pole. Sedasi lasevadki nad end telekükloobil enda ette naelutada ning jäävad andunult jõllitama, lootes alateadvuses, et see kõik kokkuvõttes kuidagi muudab nende elu. Ei muuda.
09:09 kirjutan alla
Vaadake punnitusest hoolimata ei ole meil jalgpallikultuuri. Ega paista tulevat ka. Üks näide sellest on et ei osata kirjutada, analüüsida nähtut. Postimehes kirjutab Andrus Vaher midagi: 3 järeldust mängust. 2 esimest on mingi arusaamatu uina-muina. Kolmas täiesti mänguväline asi ehk bosnia fännide lollus. See mis bosnia fännid teevad ei morjenda meie jalgpalli arengut.
Padre Pullerits ajab õiget asja. Jalgpall kui pöoöbli ajaviide ei ole tõsise spordimehe valik. Olgugi et kõvasti palgatud on futbolistid haledad orjad. Vaadake seda "fännide" suunas tehtud reveransse! Öäkkk! Fännid on põhjakiht ja selliste eest maas püherdada. Või kasvõi see juhtum kui fännid pallurit mõnitavad ei tohi neile figaad näidata. Miks siis mitte? Mõlemad ju väärivad teineteist!
Hullem kui jalgpall on tänases onlain meedias wrc rallisport.
01:23 nendes nimedes on kokku 9110 rattasõidu harrastajat ja koos tilluharrastajatega on kokku 13777. Kui leiate veel mõned 2017 aasta (laste)rattavõistlused, siis paneme äkki ametlikult vutimeestele harrastajate arvuga ära?
Hr.Pullerits on ülesannete kõrgusel. Jalgpall on jälk ala.
Mitte ainult Tiidrekul, vaid ka Raggy'l on treeningpartner. Kõva selline.
http://m.postimees.ee/section/3345/4272987
Avatud meelega inimesena, nagu ma olen, püüdsin lugeda Priidu 09:09 kommentaari.
Kuid kõhe hakkas. Kuratlikult kõhe hakkas.
Kahju kui väidetavalt inteligentse inimesele seostub jalgpalli põnevus tossu ja rakettidega, õnneks varsti tuleb aastavahetus ja siis saab ta ennastunustavalt rakette taevasse lasta. Kõik spordisaated on üldistavalt öeldes jõllitamine, suusatamine, rattasõit ..ka jalgpall. Aru ma ei saa miks peab materdama ühte ala selmet tõmmata kõik alad liistule, ei ole selles osas väga palju erandeid.
Kui avatud meelega inimene on nii kitsarinnaline siis jääb ainult loota, et suletud meele seisundit ei esine. Kõhe, nii kõhe..
Priidu blogi laiemalt analüüsides, jõudsin järeldusele - see on nagu hüpnoos, nagu oopium rahvale. Rahvas istub kuvarite ette ja vahib seda, vahib nagu mingit hüpnoosisaadet, lootes mingit kirgastust või transsi jõudmist või tont teab mida, õigemini, ega rahvas ise ka tea, mis temaga toimub, kui ta vaatab seda siblimist...
Pulleritsu blogi on, kui laseksite tarkadel spetsialistidel seda fenomeni lahata, lihtsalt inimeste reaalsustaju ja teadvusega manipuleerimine, mis oma väljalülitava efektiga naelutab anonüümse kommenteerijana kaasa elama ja seda "protsessi" üksisilmi jõllitama. Nagu oleks seal peidus mingi suur mõte. Ei ole.
Aga sellest kõigest leidub väljapääs!
Te ju teate, mis on sportima, näiteks jalgpallitrenni, minnes kõige raskem ja otsustavam? See on too hetk, kui tuleb end püsti ajada ja endale öelda: nüüd ma lähen! Tõelised spordimehed on otsustavad ja jõulised, nemad seda suudavad. Enamuses blogi vaatajates neid omadusi kahjuks pole. Sedasi lasevadki nad end blogikükloobil enda ette naelutada ning jäävad andunult jõllitama, lootes alateadvuses, et see kõik kokkuvõttes kuidagi muudab nende elu. Ei muuda.
MargusM, kirjutad pika teksti aga kvantiteet ei ole kvaliteet. Padre Pullerits kirjeldab väga täpselt et rahvas istub kui hüpnoosis eriti arvestades seda et pakutav on vilets, lausa hale. Olgu tsirkus, aga olgu kvaliteetne! Miks rahuldub rahvas nõrga esitusega? Et okei nõrk, aga see on vähemalt oma? Võibolla. Pallurid harjutavad aastaid, aga ei tule sealt midagi. Meie reporterid (Kalkun) harjutavad aastaid, aga ei tule sealt normaalset reportaaži. Miks? Jalgpalli-asja esitus meedias on alla igasugust arvestust. Kuna Bosnial polevat enam lootust ja mängitati b-koondist arvati et ehk tuleb võit? Mitte keegi ei osanud tähelepanu osutada, et Belgiale lõid bosniakid 3 väravat. Ülikõva mansa isegi teise koosseisuga. Meie jalgpalli muudavad vastikuks mitte bosnia pätifännid, vaid meie meedia ülioptimistlikud, põhjendamatud ootused. Mingid endised mängijad kes poisikeselikult seletavad mida Eesti koondis tegema peaks? Milleks meile see peaks ja oleks? Kus on vaatemänguline jalgpall? Kus on asi ise, mitte meile ette manatud oleksid.
Padre Pulleritsu hinnang Eesti olematule jalgpallile on isegi leebe ja heatahtlik. Sest kurat, mängu ei ole! Suur võit Gibraltari amatööride üle oleks võind tiivad selga anda, aga ei! Isegi seda väikest polnud mitte.
MargusM, mul on kahju, aga selle matši võitis Pullerits 60:0.
MargusM, siin ei käida nii palju tarkust igapäevaseks eluks ammutamas kui trollimas. Kui sa arvad, et siinsed kommentaatorid võtavad asja tõsiselt, siis sa eksid. Kõik käod ja riistvõimlejad ja Padretajad kirjutavad siin küll ühte, kuid tegelikult mõtlevad teist.
Olen kirjutanud siia erinevate nimede alt mitmeid kommentaare, millest mõned hauguvad Priiduga kaasa, millest mõned on just tuliselt vastu ja millest mõned on hoopiski teemavälised. Kui sa selle põhjal arvad, et siin on palju inimesi, keda postitused huvitavad, siis sa eksid. Siin on mõned minusugused (ja sinusugused) käsitöölised, kes käivad siin end lõbustamas.
Saage aru, see siin ja palliga telekas on puhas meelelahutus ja Pullerits võitis meelelahutust 60:0, hallooo!!!
Lp Priit Pullerits, teie 09:09 postituse vastuseks
Ma saan nüüd vist õnneks aru, et võtate oma sõnavõtte huumoriga pooleks ning punnitatud jalgpallivastasus on pelgalt poos. Sest publik ootab seda. Ning te olete artist kes oma publikut alt vedada ei taha. Täiesti arusaadav ja mõistetav.
Aga ka mina olen avatud meelega inimene ning vaadanud jalgrattasporti ning suusatamist. Korduvalt. Olen vaadanud neid avatud meelega, kuid põnevust ja hasarti neis leidud ei ole. Minu jaoks tuimad alad. Aga ma pole iialgi mõelnud, et neid alasid halvustada või neid kellegi ees halvas valguses näidata. Minu poolt ainult edu nende alade huvilistele!
Kohutavalt naiivne inimene on rääkinud.
Milleks keerutada sitta
to 20:29
Te siin ärge võtke sõna tõeliste meeste ja ausate blogilugejate nimel. Üdini tänulike lugejatena võtame me seda blogi väga tõsiselt. Sest siin blogis kuuled sa tõde ja asjadest räägitakse ausalt ning avameelselt. Valet siin ei sallita. Kes keerutavad ja vastuhauguvad saavad kohe paika pandud ja nende karistus on karm, kuid väga õiglane. See blogi õpetab elama ja jagab igapäevaaskeldusteks vajalikku tarkust, et kuidas olla ja mida öelda. Mis seisukoht valida ja keda vaenata. See blogi on suurem kui elu ise. Ja seda kõik tänu meie teejuhile, lugupeetud blogiperemehele.
Meie tühiste inimestena võime vaid hägusalt aimata, et mis imelised ja esmapilgul arusaamatuna näivad mõtted liiguvad PP peas. Tema näeb Eesti spordi suurt pilti ja mõistab seal olevaid tumedaid allhoovusi. Meie loeme vaid musti tähti valgel ekraanil, veerime sõnu kokku ja pritsime vahtu kommentaariumis.
00:51 juba hakkab kohanema siinse blogieluga, edu!
Tänases Postimehes arvamusküljel siis selline karm kirjutis:
https://arvamus.postimees.ee/4272781/priit-pullerits-kartuse-voidukaik
See et eesti rahvas "kõigi maade rahvaste esimest mängu" võõristab pole miski ime. Lugege ise milline sült ja soust siia kokku kuhjatud on.
http://m.postimees.ee/section/154/4273297
Jaa, mängime nutikalt! Gibraltari mäng saab kiita kui miski ideaal ja õnnestumine. Huvitav kuhu see nutikus 4 päeva pärast kadus Bosniaga mängus?
Pullerits ei tee maha jalgpalli. Siin te süüdistate teda küll asjata. Pullerits naerab välja jalgpalli. Ning see on suur vahe. Igasugune vahu kloppimine jalka ümber tuleks tagasi tõmmata, sest esiteks, vähe sellest et me ei oska seda mängu mängida, me ei oska seda isegi kommenteerida, ei otse ehk mängu ajal, ega pärast mängu lõppu. Asjalikust analüüsist ära undki näe. Aga ilma normaalse analüüsita pole edasiminekut.
Naaber Margus, teie arvates on jalgratas ja suusatamine tuimad alad. Nii see on kui pole ise harrastanud. Eestlane introverdina ehk enda sisse vaatajana just neid alasid harrastab - lisaks jooks ja orienteerumine. Vaiksete kuid valusate aladena need just need kõige õigemad spordialad ongi. Tundub et te pole ka jalgpalli harrastanud. Üks asi on pealt vaadata mängu, teine asi on ise mängida kui "fännid" sulle röögivad et võta jalad kõhu alt välja sitakott!
Häbi mehed! Teid on palju, Pullerits üksi ja ikka võidab teid 60:0 !
Minule meeldib, et vuti poisid on siin blogis sõna võtmas. Enne kui selle ala lõplikult põrmustame, esitame väikese retoorilise ajaloolise küsimuse. Kas teadsite, et jalgpalli leiutasid hiinlased noorsõdurite treenimiseks juba 3 sajandit enne Kristuse sündi? Sealt sai alguse jalgpalli võidukäik kahuriliha treeningmetoodikana üle ilma. Seega järgmine kord kui seda mängu vaatate, siis pidage meeles, et tegemist on sõjaväelise drilli promomisega. Vuti populariseerimine on mõeldud sõjahulluse kasvatamiseks maailmas ja seetõttu on täiesti normaalne, kui nn "fännid" on kohati isegi eriteenistuste väljaõppega ja suudavad lühikese ajaga kasvõi Marseille oma kontrolli alla saada. Seega jah, on asju mida ei ole vutis võrreldes ala sünniga muutunud.
Pole ammu näinud Eesti nimeinspektorit siin blogis sõna võtmas ja meie vanavanemaid tänitamas ebaeestipäraste nimedega maa ülekülvamise eest. Nt väga popp nimi Margus on eestindatud tuletuslik versioon Rooma sõjajumala Marsist ja hilisemast Paavst Marcusest, siis pole ka mingi ime, et inimesele kangesti militaarse algupäraga vutt hirmsasti meeldib.
See on huvitav ja kõnekas, millele viitate, lp 11:23 - jalgpallis võivad ka omad nende paadunud fännidelt sugeda saada, nii et tolmab. Aga olete te suusatamises või jooksus või rattasõidus kuulnud, kui mõni raja äärest karjub, et, "kuule, Taaramäe/Kangert/Veerpalu/Šmigun/Mae/Nurme/Fosti, võta jalad kõhu alt välja, sitakott"? Ei ole, isegi kui põhjust teinekord nii öelda võiks olla - ei ole seepärast, et nende alade poolehoidjad on kultuursed, nad ergutavad sama palju ka Northugi või Björgenit või ükskõik keda - olen ise Otepääl kuulnud, tean seda. Miks tõmbab jalgpall ligi kultuuritut pööblit, kes läheb isegi kaklema, nagu juhtus hiljuti Eesti jalka MV mängus? No mina ei ole küll kuulnud, et jooksu- või suusa- või rattavõistluste publik oleks üksteisega veriselt karvupidi kokku läinud.
Jah, ma tean, mis õigustuseks kõlab: et jalgpall kütab kirgi ja emotsioone. Need on primitiivsed ja ebakultuursed inimesed, kes ei suuda avalikul areenil oma emotsioone taltsutada ning kätele voli annavad.
Aga äkki peaks?
Aga olete te suusatamises või jooksus või rattasõidus kuulnud, kui mõni raja äärest karjub, et, "kuule, Taaramäe/Kangert/Veerpalu/Šmigun/Mae/Nurme/Fosti, võta jalad kõhu alt välja, sitakott"?
Varem nsvl tingimustes ei olnud meil eestlastel sõda emuleerivaid mänge nagu jalgpall ja hoki vaja. Nüüd iseseisva riigina kus jõustruktuuridesse julgeid noori vajatakse siis küll.
Briti impeeriumis oli meeste mäng jalgpall võimude poolt väga soositud, oli see noorte meeste kasvatamise vahend. Edasi sai muruväljakul kolki saanud noored laevadele laadida ja saadeti nad kaugeid maid anastama.
Mis aastal see vuti EM oli kus venemaa "fännid" fokusseeritud peksutalguid organiseerisid? Tänapäeval kus isegi sõjalise agressiooni mitte rohmakalt, vaid nutikalt läbi peab viima on jalgpalliga kaasas käiv "fännide armee" päris huvitav nähtus. Umbes 200 pealisse purjus keskealiste "fännide" hulga sisse saab edukalt paarkümmend eriüksuslast ära peita, kes mingi ülesande täidavad.
aasta tagasi
MargusM kommentaarid on siin konkurentsitult parimad. Igal juhul kordades paremad, sisukamad ja kaasa mõtlema panevamad kui nende lammaste omad, kes PP iga mõttevälgatuse peale piltlikult hurraa karjuvad.
Ja on huvitav, et siin blogisõprade seas sedavõrd palju orvukesi on, kes peavad omale PPs isakuju (padre) leidma. Justkui lastekodu filiaal.
14:19 - orvud on sõjategevuse tulem. Kurb jah. Kõigepealt taovad noored poisid vutti, siis saavad isaks ja seejärel söödavad kahureid. Nii ongi, et järelejäänud mehed on hinnas ja neid austatakse vastava tiitliga. Tobe oleks ju öelda härra PP või muid aadellikke epiteette kasutada. Ja kui öelda lihtsalt isa, siis see kipub rohkem meenutama pühaisa. Padre on suhtkoht ok neutraalne eesti keelde imporditud väljend antud blogi kontekstis.
Mitte keegi, kordan: mitte keegi ei võta meilt Padre kaitset ja armu.
"Ja kui öelda lihtsalt isa, siis see kipub rohkem meenutama pühaisa."
Hispaanias on padre just pühaisa ja kui te siin oma ülistusi kirjutate siis see on "padre nuestro" ehk meieisapalve :)
Kuulge, MargusM, TEIE isa palve see küll ei ole.
Te olete korduvalt siin välja näidanud, et te ei nooguta iga Padre mõttega kaasa, seega ei ole ta teie Padre. Lugege oma palveid kellegi teise poole.
Padre on suuremeelne ja halastab uskmatutele, mitteväljakujunenud karakteritele kes alles otsivad oma kohta elus. Ka sellistele kes ei tea spordist mõhkugi aga kommenteerima on varmad.
Kas keegi midagi sisulist ja asjakohast ka ütleb enne, kui siin ühele ennast upitavale alale lõpliku ja viimase matsu annan? Et siis oleks hea edasi minna, nagu sportlased ütlevad.
Ei tule kahjuks kuidagi seda 20+ tuhhi harrastajat ära. Sõda on kaotatud. Tõmbame valge libu masti ja siis on hea edasi panna.
Uskmatud kommijad ärge unustage, et kirjutamisoskuse tõid kõntsa kätte just padred hispaania keelse konteksti mõistes. Ei tasu uskmatuna siin ülbata. Ja ärme ka unusta, et levinud eestlase nimi Jaan on imporditud siia akronüümina ristija Johannese auks. Selle tegelase jaoks asub padre kodulinnas ka Jaani kirik ning kõik eestlased on unustanud ära tema auks muistse kesksuvise peo, mille nimetasid ümber Jaanipäevaks. Vähe sellest. Ristija Johannese ülistuseks munkade poolt loodud hümni silpide põhjal käib kogu maailmas solfedzo ehk noodikirja õpetus. Kommunistid käskisid seda õpetust Kaljustel eestindada ja nii sündis kohalik jolemi mida tänapäeval nimetakse pühalikult solfedzoks Johannese auks. Seega jah uskmatu võid sa olla aga kogu see supp millega sind hariti on tänu munkadele. Seega ole tubli ja ära oma usuviha siin afisheeri. Parem ütle mida sa usud. Kindlasti usud sa raha. Vaata rahakotti. Sellega sa ju palgapäevani ära ei ela. Sa usud, et pangast saad puuduoleva osa juurde ja sa usud, et raha eest saad poest uue ratta. Tegelikult pole sellel rahal peale usu väärtusesse mingit füüsilist materiaalset katet. On ainult usk, et see süsteem töötab. Raha sellisel väärtusetu paberi kujul leiutasid aga hiinlased, kes lõid konkreetselt kõik need kes raha väärtust ei uskunud lihtsalt maha. Seega jäid järgi need kes uskusid paberile kirjutatud numbreid. Teisisõnu usub rahvas, et riik suudab raha kehtivuse tagada vägivalla abil. Ja selleks ongi vaja vutiga drillida usklikku massi, kes aitab vajadusel tagada raha võimu kehtivuse riigis. Lihtne! Padre vutisõda on totaalselt kaotatud. Vuti promo näitab, et riigil on vaja ohtralt noort kahuriliha ettevalmistada, teadagi milleks.
Ja just seepärast, lp eelmine, ma vuti promo ja diktaadi vastu võitlengi. Muidugi on raske võita, sest enamik on lollid ja pimedusega löödud.
Te miniessee oli väga vahva, parimaid sõnavõtte siin üle tüki aja.
cheap jordan shoes
cheap mlb jerseys
coach outlet
ralph lauren outlet
nike blazer pas cher
raiders jerseys
jordan 4
coach outlet
fitflops sale
polo ralph lauren
oakley sunglasses
boston celtics
coach outlet store online
louboutin shoes
los angeles lakers
new england patriots jerseys
pandora jewelry
ray ban sunglasses outlet
cheap ray ban sunglasses
longchamp outlet
air force ones
longchamp longchamps
pandora bracelet
vans shoes
atlanta falcons jersey
asics running shoes
nike huarache
curry 4
adidas superstar
nike polo
nike huarache
redskins jerseys
polo ralph lauren
polo ralph lauren
christian louboutin shoes
fitflops sale clearance
christian louboutin outlet
nike trainers
michael kors handbags sale
ralph lauren outlet
Postita kommentaar
<< Esileht