REPORTAAŽILE LISATUD HAPPY END ehk ÕNNELIK LÕPP.
Enne seda, kui Tartu rattamaratoni rajal tuleb umbes tosina kilomeetri järel teine maanteeületus, keerab rada vasakule põllu servale, ja seal on ligane ja libe. Pühapäevane treeningsõit saigi selleks tehtud, et olusid paremini tundma õppida. Kodanik Männik, keda kõik teavad Hawaii Expressi mehaanikuna, vaatas laupäeva õhtul veidi enne kella kuut mu Cube’i ratta rehvimustrit ning ei olnud kuigi julgustav. Tunnistas, et muster on liiga sile. Aga tööpäev oli lõppemas ja keegi mingit rehvivahetust ette ei võtnud. Kodanik Männik lasi vaid rehvidesse õhku juurde, ette 1,8 ja taha 2,0 ühikut.
Et rehvid on libedad, sain tunda juba vana lasketiiru tõusu järgsel metsaäärsel rajalõigul, kus Cube käis all vinderdi-vänderdi. Ent ega plaanis olnudki kihutada, näiteks teisel järsul tõusul, umbes 10. kilomeetril, tulin isegi sadulast maha ega hakanud libedal tõusul üles pressima, sest mis siis saab, kui tagaratas hakkab ringi käima ja hoog raugeb – oledki külili maas. Aga kukkuda – vaat seda küll ei tahtnud. Sättisin end tõusu otsa vaatama, kuidas teatemaratoni avavahetuse liidrid sellest üles pressisid ning hüüdsin Viljar Kannimäele hoogu juurde (loodan, et see ei kvalifitseeru teatemaratoni käiku sekkumisena). Hästi hüüdsin, sest Saksa Automaatika Pro A-Team, keda Kannimäe esindas, tuli teatemaratoni võitjaks (fotol ülal vasakul).
Enne teist maanteeületust, ligasel põllulõigul, möödusid minust liidrite järel järgmised kolm teatemeeskonda. Said vähemalt poolesajameetrise edu sisse. Kuid püüdsin nad Kaurukausi servale viival tõusul kinni. Seal oli kambas ka üks Sky meeskonna vormis treeningsõitja. Haakisin neliku taha ja sain tiivustust. Metsavahelisel kruusateel sõitsin neil eest ära. Võistlevas kolmikus pedaalisid Rainer Neidra (nr 3, Tallinna Lennujaama SK I), Raul Arula (nr 27, Tartu Velo) ja Janek Laisaar (nr 28, 3 Ratast). Harimäe suunas viival kruusateel lasin nad endast rahulikult mööda, sest olin otsustanud, et ei hakka tõusudel end kinni tõmbama – treeningsõit ikkagi.
Kruusateel oli hea võistlejatega kaasa minna – aga ma ei vedanud kordagi, sest ei tohtinud võistlusse sekkuda –, aga kui keerasime viimaks umbes 28. kilomeetril paremale ja jõudsime talu lähistale, siis, mis seal salata, hakkas veidi häbi. Siin me olime, viis täisjõus meest, tallamas tühja tuult, tulemust ei mingit, samal ajal kui pärisinimesed põllul kartulit võtsid, talveks valmistusid, et midagi ikka süüa oleks. Sellistel hetkedel saad eriti reljeefselt aru harrastusvõistlusspordi – eriti veel sellise, mis neelab tunde – arulagedusest ja mõttetusest. Kuid ega sa saa ju ratast rohu sisse visata ja taluinimestele appi minna – rattakaaslased lähevad selle ajaga eest ära.
Aga eest läksid nad ära nii või naa. Seal on koht, kus rada keerab rohumaa laskumise lõpus paremale kivide vahele metsa alla. Sellised kohad, tunnistan, mulle ei meeldi. Meeles Kodanik Männiku tõdemus, et rehvimustrit pole ollagi, ja lähtudes põhimõttest, et parem karta kui kahetseda – karta külili kukkumist, et mitte kahetseda, taevas hoidu, mingit luumurdu –, võtsin rahulikult ja nägin, et nelik sai ligi sada (jah, ligi sada...) meetrit mul eest ära. Järgneval kruusasel valdavalt tõusval rajal võtsin küll paarkümmend meetrit tagasi, kuid siis tuli lõik, kus metsaveomasinad olid sisse vajutanud sügavad roopad, mis sundisid tempot ettevaatuse nimel aeglustama. Niigi olin saanud juba esimese hoiatuse, mis tõmbas südame alt juti läbi, kui vahetasin laskumise lõpus üle rohuse keskkoha sõidujälge ning seal viskas libeduse tõttu ratta peaaegu alt ära. Selge, järeldasin, võta nüüd asja mõistusega, mees.
Kuid kohe järgnes uus üllatus, õigemini oli neid kaks, ja need olid veelgi ebameeldivamad. Ma ei tea, kas see koht on tänavusel rajal uus või oli see rajal juba ka mullu, sest eelmisel aastal jäi mul Tartu rattamaraton Eesti harrastusspordimaailma vapustanud rangluu- ja viie roide murru tõttu sõitmata, aga nüüd ei läinud rada üle kruusatee, nagu vanasti, vaid keeras enne vasakule – ja seal vaatas vastu pehme paksu liivaga lõik. Küsisin nõu raja ääres seisvailt meestelt, kes olid ilmselgelt tulnud piidlema, mis tsirkust seal saab, et kas siit läbi ka pääseb. Nad ütlesid, et proovigu ma paremalt. Igaks juhuks tulin sadulast maha – ja nii kui liivasele pinnasele astusin, vajusin koheselt rattakingaga sinna üleni sisse.
Aga liivatakistus oli väike mure. Vaevalt kilomeeter hiljem vaatas vastu ligane laskumine ning selle all pahinal voolav oja. Terendav olukord nõudis lausa analüüsi, kuidas käituda. Hea, et pole võistlussituatsioon, mõtlesin, sest siis tuleks teistega kaasa minna ning tont teab, millega uudne olukord lõppeks – äkki jalgupidi ojas, mis poleks kindlasti hea, sest siis oleks järgmiseks 60 kilomeetriks märjad jalad, ja külmad ka. Millega see nüüdsel aastaajal päädib, on teada – käreda kurgu ja nohuga. Seda poleks enne õiget rattamaratoni küll vaja.
Õnneks tuli võistlusnumbriga testsõitja, kel polnud aega midagi vaagida, ning näitas mulle pasliku trajektoori ette. Läksin ettevaatlikult tema jäljes ja sain kuivade jalgadega üle.
Pärast teatevahetusala Pringil liitusid minuga Mait Mändmets (nr 5, G4S) ja tema kannul Kurmo Neemela. Paras paar, kellele sappa haakida – kui tagant tuli nagu kahurist lastuna Meelis Oja (nr 26, Hauka Veloklubi 3) ja lendas meist tõusul raiudes mööda. Aga ta polnud endas väga kindel, piilus pidevalt selja taha. Mändmets ei kiirutanud tema püüdmisega. Vastupidi, pudenes ise ära. Jäin koos Neemelaga ja võtsime Oja tuulde. Puka TP alasse (fotol paremal), kus polnud ainustki hingelist, jõudsime kolmekesi 1:29ga.
Aga kaua sa ikka tuules passid. Võtsin kaaslaste kõrvale ja läksin mööda. Vahe tekkis kiiresti. Aga mõne aja pärast, enne Linnamäe tõusu, jõudsid Oja ja Neemela järele ning lasin nad lahkelt mööda, et mitte võistlust segada. Meegaste poole minevat pikka tõusu võtsime kolmekesi igaüks n-ö omal rajal. Kiigeplatsi juurest algavat laskumist sõitsin taas ettevaatlikult, pannes rõhu oludega tutvumisele ning igal juhul püsti jäämisele. Kuid laskumise järel, pärast kruusateele keeramist, tabas mind uus üllatus.
Mu kannul oli Allan Oras (nr 22, moomoo; fotol vasakul), mees, kes aastaid tagasi tuli Tartu rattamaratonil Euroopa meistriks maastikurataste maratonis. Ei juhtu just sageli, et nii kõvad sõitjad mu tuulest väljuksid. Aga nüüd see juhtus. Paraku ei olnud minust tema tuulde võtjat, sest järgnes rattamaratoni kõige sopasem ja hullem rajaosa – selline, mis mulle oli täiesti tundmatu; ja see asjaolu sundis ekstraettevaatusele.
Niisiis möödusid järgmised kilomeetrid justkui aeglustiga. Kui Endomondo näitas 20.-25. km lõigu keskmiseks kiiruseks 35,3 km/h, siis 45.-50. km keskmiseks kiiruseks osutus kõigest 18,6 km/h. Sõitsin ihuüksinda mulle tundmatutel teedel – õigemini on neid teedeks nimetada suur liialdus – ning jälgisin, et libedatel ja vesistel lõikudel ei väärataks. Mitte ei tahtnud külge maha panna. Ja Kodanik Männiku konstateering püsis ka kogu aeg meeles. Tolle rajaosa kõige põnevam koht oli seal, kus vesi oli kruusaga täidetud oja ületuskoha peaaegu minema viinud, vaid kitsas allesjäänud kohas sai üle.
Tegelikult jätkus aeglast sõitu 55. kilomeetrini (50.-55. km keskmise kiirusega 19,5 km/h). Ometi läksin mööda Tartu Velo sõitjast Raoul Johansonist (nr 27). Meeldiva üllatusena märkasin, et metsaalused polnudki igal pool lootusetult sopased – arvestades varasemate nädalate vihmahooge kartnuks palju hullemat. Paaris kohas tekkis isegi kahtlus, kas seal viimastel päevadel üldse sadanud oli.
Palu TPst (fotol paremal) ja teisest teatevahetusalast, kuhu jõudsin 2:44ga, pedaalisin hooga läbi. Jootjad jäid imestunud nägudega mind saatma, kas ma juua ei tahagi. Vesi oli mul kahe pudeliga endal kaasas – nii nõrk ka ei saa olla, et oma joogipoolist kaasa kanda ei jaksa – ning ühe neist tõin peaaegu täies lastis endaga Elvasse kaasa. Aga palav ju polnud, vett pritsis altpoolt kogu aeg nagunii peale, mis sa seda ikka endale suu kaudu lisaks juurde kallad. SiS-i kaks geeli olin ka tagataskusse pistnud, aga ei leidnud needki minust tarbijat. Eks jäävad järgmist korda ootama. Ilmselt võib neid nimetada Eesti kõige rohkem rattasõidutatud geelideks.
Palult Elvasse sõitsin enamiku maast üksinda. Pärast Elva jõe ületamist jõudis mulle järele kolmik, kes tuli pöörase hooga, kõige lõpus üks Pelotoni vormis mees. Tegin kiirenduse ja haakisin neile sappa, kuid sain 300-400 meetri järel aru, et nende tempo on mulle liig. Lasin neil minna. Seejärel andsin teed ka Kunnar Zirkile (nr 5, G4S), kuid nägin, et temastki polnud kiirele kolmikule järele minejat.
Minu pettumuseks oli rajalt välja jäetud väike ekskursioon kruusakarjääri äärde. Selle asemel tuli maadelda rattaga soisel pinnasel. Sellised kohad, kujutan ette, võivad võistluse ajal tekitada palju närveldamist ja pingeolukordi, miks mitte ka kukkumisi. Vähemasti oli Elva jõe teine ületus, mis vihmaste ilmade järel on olnud nii sopane, et kord nägin, kuidas seal Peip Reedi isegi üle leistangi muda sisse lendas, sedakorda säärane, et võis seda täie kiirusega rünnata.
Viimaseks kolmeks kilomeetriks sain endale vedaja ning tema tuules saabusin finišisse ajaga 3:37. Mis on väga kehv aeg, arvestades, et tunamullu lõpetasin Tartu rattamaratoni veidi vähem kui kolm tunniga. Kas Art Soonetsilt alla tuhande euro eest ostetud Cube ei ole ikka nii hea ratas, nagu Master Baruto must ratas, millega toona oma rekordaja sõitsin ja mis, kui õigesti mäletan, leiaks endale uue ostja kaks korda kallima hinna eest (või on juba leidnud?). Või on asi ikkagi ilmas ja raja kvaliteedis? Minust parema aja sõitsid teatemaratonil osalenud 33 kolmikust välja 18. Viimaseks jäi Indrek Kelgu võistkond Omad Joped.
Finišis üllatas mind üks osaleja, kes andis mulle oma saunatalongi, et saaksin end puhtaks pesta. See oli väärt tegu, sest pärast sõitsin rattaga Elva vanasse vaksalisse, kus nüüd asub restoran Waksal (fotol vasakul ja ülal paremal), ning tegin endale kolmekäigulise lõuna. (Ja mitte ainult endale.) Sest ma olen seda väärt.
Foto 1: Saksa Automaatika Pro A-Teami teatevahetus Tartu rattamaratoni teatesõidul. Foto autor: Elen Kontkar, Klubi Tartu Maraton
Foto 2: Saksa Automaatika Pro A-Teami ankrumees Robi Niit toob oma meeskonna Tartu rattamaratoni teatesõidul võitjana Elva mändide vahele. Foto autor: Elen Kontkar, Klubi Tartu Maraton
Foto 3: 2010. aasta porina-vihmane Tartu rattamaraton. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 4: Lätlane Gunars Dzalbs 2010. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 5: Erki Pütsep 2010. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Karli Saul, Scanpix
Foto 6: Puka TP 2010. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 7: Allan Oras näitab laskumistehnikat kurvis. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 8: Palu TP 2010. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 9: Tartu Velo rattur 2014. aasta Tartu rattarallil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Fotod 10 ja 11: Restoran Waksal Elva vaksalihoones. Fotode autor: Priit Pullerits
75 Kommentaarid:
Mister Pullerits! Lugesin et teie vana hea kamraad Pärtel P on võitnud Elva karika. Väga kõva mees, mis? Meister Pärtelist pole te ammu kirjutanud. Ega te järsku tülli läinud ole?
Pärtel ongi väga kõva mees erinevalt blogikunnist ja siinkirjutajast.
Priit, selline tähelepanek- Teatevõistlus lasti rajale esimestena, 15min enne avatud raja sõitjaid.
Kuidas on see võimalik et nad 10km-l sinust mööda sõitsid?
Kas peame järeldama et oled jälle sulitrikke teinud?
Mis te ajate - Pärtel Piirimäe jälgi nägin viimati Moabis, kuhu ta oli minu teada saabunud Bostonist! Aga ma loodan, et ta on nii lahke ja viib meid siin ise oma liikumistega kurssi.
Ohh, seal läks palju mehi suvalisel ajal rajale, ei olnud seal kedagi neid takistamas. Mina läksin oma viiesest pundist selgelt viimasena, hüüdsin veel, et oodake mind ka ikka, ja seal pundis oli ka mees, kes korraldajameest teab väga hästi. Arvate, et sellest saab tulla probleem? Ja rajal püüdsin kinni ridamisi mehi, kes olid minust veelgi varem läinud. Avatud rada ju, kuskil pole kirjas, et tuleb oodata mingit ametlikku starti, mida lihtsalt ei olnud. Võiks ka nii öelda, kui keegi üritab edasi norida: aga äkki oli mu kell veidi ees ja teiste kell ka?
Väga intrigeeriv kuulda et nägite härra Piirimäe jälgi. Kas ta jättis sinimustvalge plagu hotellituppa vedelema et koolitada multikulti maailma kehkenpükse rahvuslikke väärtusi au sees pidama?
PP väidab, et starte eile ei olnud.
Pilt näitab, et stardid siiski olid eile.
https://www.facebook.com/tartumaraton/videos/1523053987717075/
Aga see unenägu Priit?
No mis ime-rehvid sul siis olid?
Õigel ajal ja tagaotsas startinutel olid mitmetel all poolsileda mustriga ja ei kurtnud.
Mul endal Thunder Burt, startisin teiste taga ja sõitsin juba segamini sõtkutud raja rahulikult läbi. Kaalu ~92 kilo ja rõhud ees 1,7 ning taga 1,9.
Ainuke jala ronimine(20m ?) oli 48 kilomeetril, kuid seal panevad sageli teraval nukil jala maha ka esisaja ratturid. Muu pori ja ojad olid sõidetavad.
Sa peaksidki rohkem maastikul sõitma, see annab parema rattatunnetuse ja õpid keha ning ratast valitsema. Boonusena paraneb lisaks maantee sõidu oskus!
Kui vastus on eitav, siis miks, pagana päralt, sul ainult TRM-ks üldse seda CUBEme sügajat vaja oli?
See mudane poogen peale Meegastet on Astuvere. Raske uskuda, et Sa pole kordagi seda lõiku läbinud. Tõsi, eelmisel aastal tõmmati sealt mööda kuna saatemasinad ei suutnud seda läbida aga siis polnud Sind ka.
Putin väisas Zapadit, Kim Il Sung eskaleerib tuumakonflikti, Andi Noot ei avalda Eesti spordis küdevat sisetüli. Samas me teame et härra Pulleritsu kullipilgu eest ei jää ükski kompra varjule.
Craig, hr Piirimäe ei ööbinud Moabis hotellis, vaid Murphy Lane'il eramus, mitte küll nii luksuslikus, nagu minu oma La Caminol.
16.43, ma ei tea teie stardist midagi, minu start oli varem.
17.02, see tuleb, kannatust! Las president praeb, siis karastub, ta jälgib ka siinset mängu, sest siin on eesti parimad pojad koos.
17.18, ostsin, sest vaba raha tuli ju kuskile paigutada. Kui palju aega rajale kulus?
17.56, kas Nooda Andi üks saladusi on see, et üks ta suursponsor on ühe suure spordialaliidu president, ja see mees ei ole Erich?
Lugu on pigem see et jooksjad pole rahul et Nurme Mukunga siia terveks hooajaks auhindu kalastama toob. Eks see ole jooksuspordi spetsiifika et kõvad jooksjad pääsevad kohalike rahvajooksude auhinnalauda koorima. Nii et Priit sa kobad pimeduses nagu poisike. Kus su kuulsad info tilgutajad magavad?
TV3s eraldi pikk lõik Nooda ja Mukunga mittekätlemisest, spekuleeritakse seal rassiviha jne. teemadel.
Noot on oma põhjendused öelnud, mulle jääb mulje et sportlased lihtsalt ei sümpatiseeri üksteisele nahavärv ei oma tähtsust. Laias laastus mulle, vaatamata sellele et aktiivne rahvasportlane üsna mitmendajärguline teema.
Poleks näiteks Fosti ja Nurme surunud kätt oleks ilmselt kõigil p..i olnud.
Vaatan TV3 uudiseid ja mõtlen et maailm pole see mis näiteks 10 aastat tagasi
Loomulikult pole nahavärv küsimus. Vaid papp ja mingil määral kuulsus. Nurme pole ka varjanud et Mukunga eesmärk siin on teenida. Seega on eeldatav et magusate auhindadega jooksudele ilmub Mukunga. Kohalikud poisid kel eeldusi võita jäävad reeglina esikohast ilma. Kes on ise oma tippajal potentsiaalne võitjasoosik olnud saab situatsioonist aru.
Võtame või Tallinna maratoni. Kohalikud parimad ei tule seda kunagi võitma kui korraldajad toovad "prestiiži huvides" kohale aafriklasi araablasi.
Tühja selle võiduraha tonnidega, lihtsalt fakt et oled kunagi TM võitja olnud on emotsionaalne väärtus (mis jääb meie poistel tundmata).
Kommentaarides käib määgimine et tehku trenni ja saagu parimaks. Kes ise jooksjad olnud mõistavad et ei ole see nii lihtne. Kolmas koht oli aeg 2:20, mis ka meie meestel kättesaadav, aga me ei tea, ning vaevalt pani ta viimase välja üksi tühjuses joostes. Ütleme et oled elu vormis ja vead 2:18 tempoga. Aafrika jalad teevad viimasel 60m spurdi, millele sul vastust ei ole. Ongi kõik. Oled teine ja punkt.
Meedias käib hämamine. Nurme räägib et Mukunga vastu pole kellegil midagi. Ei olegi. Mukunga on looduslaps ja ei jaga matsu. Kauna kantakse Nurme vastu. Hämavend selline. Või treeningpartner! Pikamaajooksja teeb trenni üksi. Vähemalt valged. Ei tempokrossi ega intervallide jaoks pole sul sõpra vaja. Loomulikult aitab veidi kaasa kui sul tšuvakk kõrval jookseb.
Pärnakivi Virkus Nurmekivi Sellik Turb Valdmaa Misler Loskutov - neid mehi armastatakse. Nemad ei istunud talvel kogu perega Keenias soojas ja kuivas.
Nurme on sügav usumees, peast sassis. Noodal olid aga käed kinke täis, kas inimesed on pimedad või!?
Kauna Lemps tegi Siberis trenni. Sõi käbisid ja kannatas unepuudust. Jalas kirsad ja treeningpartneriks vepsalane Kanjušin, gangreenivõetud varbad harali. Pärast jooksis Tartu söeraja vihmalompides 1:55,9 alistades EMi normi. Represseerituid Oslosse kaasa ei võetud. Aga mees ei hädaldanud nagu eit.
Postimees:
Tean Andit, et ta pole kindlasti rassist, vaid ta oli pettunud,» kommenteeris Nurme.
Kas Postimehes ilmunud Nooda vabandust tasub uskuda? «Usun, et küll. Eestis on seda esile toodud, et sellised küsimused on Eesti jooksutasandil. Ma saan aru nendest inimestest, kes tunnevad kaotusvalu. See on loomulik nähtus. See on asi, mida iga sportlane peab ära õppima, kuidas negatiivsete tunnetega hakkama saada kaotuse korral,» vastas Nurme.
*****************************
Nurme kas mängib lolli või ongi?
Mis kuradi kaotusvalu? Oi küll on raske aimata et juba ammu neatakse teda, Nurmet, Mukunga siia istutamise eest.
Vaat kus isafiguur välja karanud. Või tema jutles Argo Jõesooga ja tegi kindlaks et mees ikka poliitkorrektsete kaanonite järgset positsiooni evis? Nurme-san sobiks hästi poliitikuks. Valetab sujuvalt.
Kurat, mehed, mis mind kõige rohkem närvi ajab, on need idioodid, eeskätt Eesti ajakirjanduses, kes püüavad Nooda Andi käitumisele rassismi varjundit külge kleepida. Haiged ajakirjanikud! Sellistele tuleb korralikult kitli peale kütta, et mõistus pähe tuleks. Sest sellised on vastutustundetud tõprad, kes vehivad õhust võetud eelarvamuste ja populistlike tühjade süüdistustega. Veel kord - terav hukkamõist selliste suhtes! Need on Eesti ajakirjanduse häbiplekk! Ma olen rääkinud. Ja sel teemal, ärge unustage, on mul autoriteeti rohkem kui isegi rattasõidus.
Täpselt härra Pullerits. Teil on autoriteeti ja kütke neile kaksikmoraali kandjatele nii et perse põleb!
Kilba.
Miks ei surunud 2.koha mees võitja pakutud kätt?
A. käed olid auhindade all lookas
B. vaevles õhupuuduses
C. avaldas sellega protesti
D. austus ja mõistus jätsid koos temaga poodiumile tulemata
E. Ta ei näinud, et negru lavale astub. Hämaral taustal tume kogu.
F. Eestlasi 1 milj. Keenia rahvaarv 38 milj.
Kuna teid Mukunga huvitab rohkem kui rattamaraton, siis minu poolt ka sellesse teemasse üks piste.
Tiidrek Nurme on öelnud, et Mukunga on talle treeningupartner, kes aitab kaasa, et temast saaks parem jooksja. No sel juhul peaks ta Mukunga küll vallandama. Sest kui Nurme tulemusi vaadata, siis viimastel aastatel ei ole need küll paremaks läinud. Erki Nool oleks ammu sellise abimehe nagu Mukunga, kellest enam kasu pole, lahti lasknud ja uue võtnud.
Ma olen rääkinud.
Nurme vana juba. Ei saa ta enam grammi võrdki paremaks. See treeningpartneri soig selles aspektis ei päde.
Noot tubli mees, ei pea igaühe ees roomama.
L:oleks olnud põnev näha fotot sellest kulunud mustriga rehvist.
Härra Pulleritsu blogist saad tõe teada. Mujal käib üks ajude mandross. Jälk enesetsensuur.
Lp 12:08, otsige suve algusest, kui Cube'i ostsin, üles siin blogis pildid, seal on rehvi muster näha.
http://suusk.blogspot.com.ee/search?q=cube
Hoidke alt, tagumised mehed!
Tartu rattamaratoni pika distantsi 9. stardigrupp - stardib Kersti Kaljulaid (sünd 1969) Harjumaalt!
Väljavõte:
"Kurat, mehed, mis mind kõige rohkem närvi ajab, on need idioodid, eeskätt Eesti ajakirjanduses,... Haiged ajakirjanikud! ...sellised on vastutustundetud tõprad, kes vehivad õhust võetud eelarvamuste ja populistlike tühjade süüdistustega. Veel kord - terav hukkamõist selliste suhtes! Need on Eesti ajakirjanduse häbiplekk!... on mul autoriteeti rohkem kui isegi rattasõidus."
Kuidas küll Alma Materist (ja Pulleritsu õpetatud) sähendused tulevad?
Kes on halvasti õpetanud...?
Miks peab Kerstit kartma?
Paistab suht norm inimene, ei hüüa "T.ra!" ega kukuta teisi pikali.
Draamat on, aga mida pole, see on elegantne väljumine ehk EXIT. Ehk siis lgp blogimeister pakub kuuma teema, mida aga sitakotid (mõned erandid välja arvata) lahata ei mõista. Tammutakse mudas selmet kõpskingades parketipõrandale jalutada. Tõmbame paralleeli Postimehes ilmunud uudisega Hollandi meestepoe šokeerivast reklaamist. Loeme uudisnupust et moekett kasutab oma chauvinistlikes reklaamides napilt rõivastatud naisterahvaid kellest mõned on suisa topless!!! Ning mõned kes ei ole, on suisa apetiitsetes poosides välja pakutud! Näete siis kui kavalalt, nappide sõnade kasutamisega tõstetakse pinget, klopitakse intriigi! Ja kelle huvides seda tehakse? Tarbija huvides, aga see on juba teine teema.
Ehk siis, tagasi paralleeli juurde. Võib vabalt konstanteerida, et hr Pullerits kirjutab tummise sissekande, kommentaatorid aga suisa magavad. Aga miks?
Ning viimase küsimuse, lugupeetud kaasteelised ja eestimaalased küsige endalt juba ise. Olgu see või suisa valus.
Kõigepealt, mitte Meister Baruto vaid Master Baruto. ;)
Teiseks, ratas on alles ja kes tahab, saab selle 2K-ga ära osta. Ta selline kehvakene on, aga no mis teha. Muidu läheb spordimuuseumisse aukohale kirjaga "Sellega tegi Priit Pullerits oma elu parima sõidu Tartu Rattamaraonil". Vot nii. Ah, et ei teinud, no Priit tõesta vastupidist.
Tervitustega
B-to
to 14:08
Et siis riigi "tuumanupp" on oma 5 tundi kes teab kus, saadetakse veel kogemata saateautoga Elvasse nagu maikuus neegersportlase ketsidega juhtus.
Aidaku meid jumal !
Ühinen 15:51 üleskutsega.
Aidaku meid jumal !
Kui Kersti on koos meiega TRM-il, siis on ka Jumala arm ligi. (mitte Jürgen).
Lp 14:57, ma ei ole saanud kahjuks kõiki õpetada, kes Eesti ajakirjanduses tööd on leidnud.
Viidatud t-sõna ei kuulu ka minu leksikasse. Enamgi veel: ma ei vannu peaaegu kunagi eesti keeles. Miks? Sest emakeel, eesti keel on nii ilus, et ükski õige eestlane seda roppustega ei määri. Selge?
Lp 15:38 - tõesti, mul on ka tunne, et heidan siin pärleid sigade ette. Neid, kel asja kohta midagi öelda, on napilt. Muist on põhulõuad, kes jahuvad suvalist sokki (jah, nii tuleb siin sedastada paraku). Aga ju nad ongi põhulõuad, sest muidu oleks ju neil ka omalt poolt midagi teema kohta lisada, kui vaid teemakohast kogemust oleks. Aga ju ei ole. Enamik on tegijad vaid sõnades, ei rohkemas.
Lp Baruto - parandan kohe vea. Ja vabandan eksimuse pärast!
Kurb tõdeda, aga nii see läheb, et too mu tippsõiduks jääbki. Esiteks on tänavused olud märjad, mis juba iseenesest teeb sõidu aeglasemaks, ja teiseks on Cube ikka vist kilo jagu raskem ka.
Kolm viimast - jumalat võite ju paluda, aga loota saate ikka ainult iseendale.
Väga õige härra Pullerits! Ja hästi öeldud.
"Enamik on tegijad vaid sõnades, ei rohkemas."
Jumalat peame aga kartma. Tema otsustab mis meist pärast saab. Kas ketrame peas, keskel või suisa tagumises grupis.
Millise mustri rehviga tasub siis TRMile minna? Kas nn. Semi-slick (a'la Furious Fred) kärab?
...Hakkab mandross pihta... Me ei tea ju, kui osav sõitja te olete, kui suur on kogemus, milline tuleb ilm, milline on teie eesmärk - no öelge ise, 17:10, mis moodi on võimalik teile nõu anda? See on võimatu. See on fakt.
Mina lähen tehase rehvidega. Ma isegi ei tea mis nende nimi. Vaevalt et ma härra Pulleritsu ja tema edukate sõpradega konkureerin. Eks ma seal tagaotsas nõrgemate naistega koos sõidan.
See Nooda juhtum on haige asi, õigemini need ajakirjanikud ja avalikkus kes sellega on kaasa läinud. Muud ei oskagi öelda kui et nad on nupust vigased.
Ise oled nupust vigane. Kas tead mis on kogu loo põhjus?
17:10. Lühidalt. Tavaliselt II poole/viimase veerandi mees. Viimased 7-8 aastat igal aastal mõned rattamaratonid (keskmiselt 2-3 maastikumaratoni või poolmaratoni aastas). Siiani üle 4 aastased tehase Rocket Ronnid all. Tundusid liiga "kärnilised." Nüüdseks need juba praguliseks sõidetud (ligi 12 000 km läbitud) ja midagi vaja asemele vahetada. Kitsaid väga juurikalisi singleid ja sopamülkaid ning liivavälju ei naudi. Kõik mis vahepeale jääb on ok. Ja TRM on enamuses olnud täitsa söödav rada.
Rada tundub pühapäevaks tahenevat ja ilm parajalt soe.
Rehv saab olema Continental Cyclocross Speed, tuleb kihutamine, igatahes))
No kuiv rada on vesi ainult minu veskile. Kolmapäeval tuleb maratoni rajal kuiv, neljapäeva öösel ja hommikupoolikul näitab vähest sadu. Edasise kohta on küll prognoos paljulubav, valdavalt kuiv, aga kas see ka nii jääb, selgub lähipäevil. Vähem mandrossi!
Juba see, et juhtunust on rassismus tehtud näitab kuhu suunas me liigume. Pole kaugel aeg kui me ISISe sõdalased oma kaitse alla võtame, tunnistades nende olemises oma kaassüüd. Mis iganes, jääb see sportlase otsustada, kellele ta käe ulatab.
Minu meelest pole probleem rassis. Peaksin Noota sama munniks ka siis, kui ta oleks käe surumata jätnud valgel mehel. Enne seda oli ta sümpaatsemate jooksjate hulgas.
Oled sõbrake Kuu pealt kukkunud. Jah, probleem ei ole rassis. Ei ole ka käe surumises. Aga milles? Selle peale sa ei tule mingi valemiga, aga kommenteerima kipud küll innuga.
selliste tegelaste sümpaatia nagu 19.46 pole ilmselt palju väärt! Tuulelipp muudab ka suunda harvemini, kui mõni mees oma veendumusi ja vaateid vahetab.Sa kujuta ette jättis mingile neegrile käe andmata?!! And so what? Mees kellel on munad ise otsustab, millal ja kellele ta kätt annab. Pealegi teab vaid väga kitsas ringkond tegelikku põhjust. Just nimelt põhjust, mis võis olla väga proosaline (näppis just enne oma kanni või tilli jne) või siis aateline ja isamaaline, edastades mustale rassile sõnumi, et nad ei ole siin oodatud ja aksepteeritud. Samas võis neeger eelnevalt lihtsalt mingi sigadusega hakkama saada. Mina ei tea põhjust ega tagamaid, miks Noot niimoodi käitus ja ei saa anda sellele hinnangut. Küll, aga saan ma tunnustada Noota selle eest, et tal oli piisavalt mune ja mehisust jääda oma põhimõtetele truuks, ehki see tõi kaasa kõigi tolerastide avaliku hukkamõistu.
Võiks isegi öelda, härra Kägu, et need, keda tolerastid ei vihka, pole mingi õige mees. Pealegi, vihates näitavad tolerastid, et vihakõne, mille vastu nad võitlevad, on nende ehe pärisosa.
Oot-oot, mis ajast on siin blogis oma vaadete igapäevane muutmine taunitav? Vastupidi - inimene areneb ja vaated muutuvad vastavalt sellele. Arenesin sinnamaani, et varasemalt sümpaatne sportlane ei ole seda enam mitte. Küll ta ülehomme jälle on maailma parim mu meelest. Padre peaks uhke olema!
Kui näppis tilli või on isamaaline, siis see ei takista endast tugevama tunnustamist. Ise tuleb järgmine kord tugevam olla, et siis kürvaste kätega konkurent saaks otsustada, kas surub kätt või ei.
19:46
Sõida sitale
Mis rehviga on kõige parem sitale sõita?
Kui Keenias oleks lumi, siis kuidas tunduks, kui mingi eesti suusahunt käiks seal kõiki esikohti noppimas? Võibolla sealne rahvas teeks suusahundist kangelase ja kuninga, võibolla aga pistaks nahka. ?
Ma ei arvanud et spordimehed niivõrd pimeduses kobavad antud keissis.
Säherdune jutt siin "endast tugevama tunnustamine", "järgmine kord peab ise tugevam olema" on täielik pullikaka. Häbi võiks olla sellist kirjutada.
Noot poleks ka siis käppa andnud kui tema oleks jooksu võitnud.
Asi kõlab väga huvitavalt ka sellisele inimesele, keda rahvajooksude tulemused ei huvita. Anonüümsuse varjus võiks ju siia, ainsasse kohta, kus Eesti spordist räägitakse nii nagu see on, kirjutada, kuidas asi tegelikult on. Kui ise ei julge, võib ju asja esitada unenäo vormis Padre Priidule, kes selle avaldada võtab, kui lugeja unenäo. Mõne nime võib ära vahetada, näiteks Nooda asemel mõni muu kalapüügiriist, miks mitte Mõrd? Mukunga asemele leiab ka kindlasti sobiva nime.
1. Ma ei saanud aru, tilberdasid taas ilma numbrita võistlejate vahel? Kui siis saab varsti sellele tegevusele diagnoosi panna juba. Piisab kui ühele numbrikandjale see ei meeldi. Juba selle järel peaks su rajalt koristama.
2. Õpi sõitma mees. Elementaarsed asjad kui kiirus tõusul otsa saab ei kukuta külili , vaid võetakse jalg klipist lahti ja pannakse maha.
Ja kukkumise kartusest tuleb üle olla. Nii ei saa sõita. Jahh see jäle. Väldin ka mina maantee grupisõite. Metsas on lõbus mees!
Kukud, siis pole hullu. Kui ei proovi , ei õpi ka sõitma. Tartu rattamaraton pole küll teab mis metsasõit.
Enamus ajast tuleb ikka ise sekundi jooksul otsustada millist trajektoori valida, sest olud ja rajad võõrad.
3.37 treeninguks pole üldse paha. Ära süüdista ratast, vaid kehvemat ilma ja enda viletsast vormi.
A millistes reeglites on kirjas, et peab pjedestaalil üldse käppa andma? Kui EKJL ka veel seda arutama hakkab ja mingit resolutsiooni vastu võtta tahab, siis tahaks näha, oi kuidas tahaks näha, millisele punktile ta toetub. Kui vastavat reeglit kirjas pole, siis hoidku suu kinni. Kogu lugu.
A sitale, nagu üks mees küsis, on kõige parem sõita ikka suure mustriga rehviga, sest sileda ehk slikiga võib külili käia, ja siis on pasahais üle maailma.
"Minu meelest pole probleem rassis. Peaksin Noota sama munniks ka siis, kui ta oleks käe surumata jätnud valgel mehel. Enne seda oli ta sümpaatsemate jooksjate hulgas."
Jah, jätaks rassismiteema kõrvale - see pole antud juhul oluline, ei tea ju, mis Nooda peas toimub. See aus lause ilmselt võiks natuke õigele rööpale aidata blogiperemehe, kes ei taha kuidagi mõista, et võitja mitteõnnitlemine sõltumata nahavärvist on sügavalt ebasportlik käitumine. Isegi kui vabanduseks lüüakse letti oma juba tüüpvabanduseks saanud hingamisprobleemid - mis on väga jabur põhjendus tglt. Keenialastega seotud detial - seda teavadharrastusjooksjad-poodiumilkäijad küll ja see on kibestumus Tiidreku poolt imporditud Mukunga vastu, kes nüüd juba ka väiksematel rahvajooksudel leiva laualt võtab.
Minu teooria on selline, et Raiol on kerge radikuliit, east tingitud lubja kogunemine turja piirkonda ja arstid pakkusid insulti, kuna see on praegu rohkem moes.
Noorhärra läks külavõistlesele ümbrikule järgi, aga stardis ootas teda keenialase lai naeratus.
Näe hakkab tulema. Ja sellele vihjas Noot oma esialgses kommentaaris - Mukunga sihipärane auhindade korjamine. Seda on tehtud juba mõned aastad ja tuleb veel, sest mees on noor. Asjaga on jokk, sest Tiidrek hankis talle nii elamis kui tööloa, siin ei olegi muud kui ainult moraalsest aspektist kinni võtta, arendada mingit semiootilist ila.
EKJL silmakirjateenrid ja üldsus jäävad oma rassismikaardi juurde ja lugu sumbub pikkamööda.
11:43 tainapea. Asi on suurem ja laiem. Noot seisis kogu eesti jooksukogukonna eest, aga sinusugune ilalõug seda muidugi ei taipa.
Vaadake millist paska kirjutab Ahto Jakson Jooksjas. Kogu narratiiv jääb rassismi ja kätlemise tasemele. Ei poolt sõnagi tagamaadest. Lisaks on välja mõeldud mingi hingamiskramp. Keskmaajooksjale ei tohiks 10km jooksus küll mingit krampi tekkida.
Isegi eriala-ajakirjas jälgime piinlikult poliitkorrektsuse kaanoneid.
Härra Pullerits, ega te ometi ei tegele enesetsensuuriga nagu enamus meist? Kus on U-N-E-N-Ä-G-U ??
Priit, aeee!
kas ajakirjanik on oma töö teinud ja oskab meile surelikele seletada, kuidas on Kaljulaid äkki 9-ndast stardigrupist 6-sse tõusnud?
18:06 / kui see sind kipitab, siis uuri ise!
President võiks vabalt 1 grupis selg ees rada läbida. Rahval oleks midagi siis rajal ka vaadata.
19:25 seleta täpsemalt mida rahvas vaataks?
Tegin selle kindlaks, kuidas president sai 6. gruppi, aga ma ei saa seda siin rääkida, sest toda fakti selgitasin Postimehe Arteri loo jaoks ning seetõttu kuulub tolle info avaldamise esmaõigus Postimehele. Lugege laupäevasest Arterist, mis muud.
ai kui kahju. Moraalne eesõigus esimesena teada seada on ikka suusablogi elanikel aga seda see on see raha võim ja kapitali hais. Väga kurb. Vana tõde et kapitalismus hukutab maad ja rahvad ja rikub inimesed.
Lugege juhendit.
Kas jooks ja rulluisk ning kuubik annavad Kelgu maastikurallil parema stardikoha, kui uustulnukate viimane stardigrupp.
red bottom shoes
off-white clothing
ralph lauren uk
nike outlet
oakley sunglasses
moncler jackets
golden goose sneakers
christian louboutin outlet
pandora charms outlet
oakley sunglasses
zzzzz2018.5.19
Postita kommentaar
<< Esileht