teisipäev, august 22, 2017

Pullerits: Kuidas Võru rattaralli mehi kurnas ja trööpas?

«Nooh, mandražeerid või?» küsis Art Soonets Haanja rattaklubist tund ja veerand enne Võru rattaralli starti.

«Loomulikult. Ma ei hakka varjamagi,» vastasin. «Hirm on. Mõtlen, et miks seda kõike vaja on.»

«Aaah, see on kõigiga nii. See läheb üle, kui stardipauk käib,» lohutas Soonets (või oli see teine Haanja klubi mees Olavi Mõts?).

Tund ja kümme minutit hiljem. «Miks nii negatiivne nägu?» küsis teises stardikoridoris mees tumedate rattapükste, heleda särgi ja läbipaistmatult mustade päikseprillidega. Lähemalt uurides tundsin ära, et see on Kristjan Port, kõigi dopingupättide hirm. Ja üks kahest teaduste doktorist stardis – teine oli Kert Martma. Ei tea, kas oma magistrikraadiga aastast 1995 – ehk ajast, mil magistrikraade ei jagatud möödaminnes igale kraadele, kes selle järele vaid käe sirutab, nagu nüüdisajal – kuulun vähemalt teaduspagasi arvestuses Võru rattarallil esikolmikusse?

Vastasin talle sama, mida Soonetsile (või Mõtsale?).

Miks ma peaksin varjama, eriti veel enda eest, et maanteesõit, kus stardis umbes kakssada meest, ajab pärast mulluseid kukkumisi ja luumurde hirmu naha alla? Vastupidi: kui ma selle ära unustaksin ja pea ees möllu keskele sööstaksin, vaat siis saaks inimest püsti lolliks pidada. Õnneks on Võru rattaralli selline – kiitus korraldajatele! –, kus raske profiili tõttu suured grupid sageli ja kiiresti väikesteks jagunevad. Sellele lootsingi.

Enne kui Pordiga stardist teele läksime, juhtisin ta tähelepanu tõsiasjale, et meie selja taga ongi vaid paar rida võistlejaid – neist üks selge aasialane Tiexin Guo –, nii et võimalus on kohe kõige sappa jääda.

Ja sealt ma end avastasingi, kui kolmandal kilomeetril ringteelt pikale vastutuulesirgele keerasime: heitsin vilksti pilgu üle õla ja nägin, et kedagi mu taga polegi, kuigi olin oma arust paljudest juba mööda saanud. Aga ju olid nood siis grupist lausa välja pudenenud. Püüdsin vasakult positsiooni parandada, kuid siis algas grupis nõksutamine ja tõmblemine.

Kuna tuul puhus kõvasti vastu, lasid esimesed, taibates ilmselt, et pole mõtet ees ennastsalgavalt rügada, mõne kiirema vändapöörde järel jala sirgu, nii et tagant vajus enamik noile selga, ja et sissesõitu vältida, valgus grupi tagumine ots kogu tee laiuses laiali. Selline tõmblemine käis korduvalt ning muutis taga sõidu närviliseks, kuigi kiirus kahanes mitut puhku kõigest 30 km/h-ni. Aga vasakult mööda ka ei saanud, sest tee oli servast servani rattureid täis.

Mu lootus oli, et esimesed teevad tõusudel peagi minekut ning tagapool kujunevad väiksemad grupid, kus on turvaline sõita. See juhtuski juba esimesel pikemal tõusul, kus olin grupi tagaotsas: minu ees lasid mõned mehed vahe sisse ja kui proovisin siis grupile järele minna – liiga vara veel gruppettot moodustada –, sain kiiresti aru, et vastutuult ja ülesmäge see ei õnnestu. Siis tuli selja tagant Port ning istutasin end talle rahulikult tuulde ning vaatasin, mis hakkab edasi saama.

Edasi sai sedasi, et eestpoolt pudenes veel mehi, kellele koos Pordi ja veel paari meile tuulde haakinuga möödudes hüüdsin, et «hei, võta sappa!», sest mida suurem gruppetto, seda ühtlasemalt saab tööd jaotada. Paari kilomeetriga kogusime kokku umbes tosinast mehest koosneva pundi.

Algul tundus, et gruppetto ei ole just ülemäära töötahtlik. Näis, nagu enamik võtnuks sisse mugavushoiaku ja lootnuks teistele. Otsustasin pundile elu sisse puhuda, liikusin kõige ette ning tõmbasin kiiruse ligi kilomeetriks 40 km/h-ni – et lähme ikkagi hooga. Kuid seejärel andsin endale mõtteis aru, et Priit, sa ei ole siin kindlasti kõige kõvem mees, ei maksa end liiga uljalt teiste heaks kulutada – võta nüüd mõnevõrra rahulikumalt.

Esimese ülevaate, kes gruppettos milleks suuteline on, sai Rõuge liivase teravnurkse keeraku järel teel Haanja poole 12-protsendilistel tõusudel. Panin eest aegsasti keti väiksele hammasrattale, et mitte lihaseid kangeks punnida, ning võtsin oma stabiilse rütmi üles. Jõudsin üles teisena. Kõige esimesena läks Port. Kusjuures tema ei vahetanud eest väiksele, sest ütles mulle hiljem, et kunagi juhtus, et ta ei saanud eest suurele hammasrattale ketti enam tagasi. Kui jõudsin järeltõusul Pordile järele ning teised tundusid tagapool vaevlevat, mõtlesin, et teeks Pordile ettepaneku üritada kahekesi eest sõita. Aga kui aeglane lauge tõus muudkui jätkus, mõistsin, et sellisel jõu pillamisel ja demonstreerimisel pole võistluse nii varases staadiumis mõtet.

Ja õigesti mõistsin. Sest pärast teist järsku tõusu, enne Haanjasse jõudmist, kui ka palavus hakkas keha kuumutama, tekkis sootuks vastupidine mõte: ei tea, kuidas küll veel kaks sellist ringi suudan läbi sõita. Nagu hiljem nii mõneltki gruppetto kaaslaselt kuulsin, esines noilgi aeg-ajalt raskeid ja endas kahtlema panevaid hetki.

Haanjast laskudes hoidsin meie grupis kindluse mõttes neljandat-viiendat positsiooni. Enamiku laskumisest vedas Port.

Aga kui teisele ringile suundusime, tuli ühelt kaaslaselt küsimus: «Kuhu sinu sõber Port jäi?»

«Ma ei tea,» vastasin. Olin ka ise jõudnud märgata, et Port, kes oli grupis olnud seni aktiivseim, oli kadunud kui tina tuhka. «Äkki keeras koju tagasi?» pakkusin huupi.

Ja õigesti pakkusin. Port rääkis mulle pärast, et esimese ringi lõpus oli tagumine jooks hakanud all imelikult käituma ning ta nägi, et rehvist oli kõvasti õhku välja jooksnud. Nii otsustaski ta tagasi Võrru sõita.

Rõuge poole vändates üritas üks minu vanuseklassi mees panna meie gruppi karussellitama, kuid sellest ei tulnud midagi välja. «Ilmselt on grupis erinevate võimetega mehed,» ütlesin talle, miks tema plaanist asja ei saa. Ja ilmselt ka erineva motivatsiooniga mehed, lisasin endamisi: küllap püüab mõni nimme jõudu säästa, et võimalikult vähese vaevaga finišisse jõuda.

Üllataval kombel läks teisel ringil kahe järsu tõusu vallutamine isegi kergemini kui esimesel. Aga võib-olla, et toimisin ka ise targemini, näiteks hoidusin sellest, et veaksin gruppi tõusu alla. Kui ennast enne tõusu väsitad, võib see tõusul rängalt kätte maksta. Eks rahustas ka see, et gruppetto näis sõbralik, keegi ei ilmutanud soovi atrõõvi minna, sh ka mina, sest selge, et niisugusel maastikul ja nii vara ei ole mõtet üksi kihutama hakata.

Haanjast laskudes jäid ette mitmed lühema maa sõitjad. Üks noist, turske sinises särgis mees, otsustas meie grupiga kaasa tulla ning arvas, et just kolmas-neljas koht, kus mina sõitsin, on talle paslik ja parim. Ta tikkus minu kohale ning mind rivist välja suruma. Ütlesin viisakalt, et sa oled nähtavasti lühema maa sõitja, võta meie rivis tahapoole. Näis, et ta võttis mind kuulda.

Kuid see ainult näis nii. Umbes minuti pärast oli ta minu kõrval tagasi ja hakkas mind taas paremalt poolt eesmiste tuulest välja suruma. Kui inimene ühe ütlemisega aru ei saa, tuleb kasutada teist tooni. Käratasin: «Kurat, ma ütlesin, et ära trügi siia vahele! Sa teed ohtlikud olukorrad!» Rohkem ma toda meest ei näinud.

Kolmas ring algas tavapäraselt rahulikult, kuid siis, peaaegu märkamatult, said kaks meest, Riho Ever ja Margus Mänd, teistega kümnemeetrise vahe sisse. Kuna olin hiljuti oma vahetuse ees just lõpetanud, ei olnud, tunnistan, ka minus tol hetkel võimu ega tahtmist, et neile järele söösta või grupp neile uuesti sappa vedada. Ja nii nad tasapisi eest läksidki. Mõne aja pärast, taas pooleldi märkamatult, ilma mingi spurdita, said eest minema veel kaks, Krister Aule ja Teet Kallakmaa. Vahepeal olid ka mõned tagant ära pudenenud, nii et jäime viiekesi: mina, Taavi Talve, Janek Trepp, Renar Pindel ja Raul Pavlov. Vähemasti näis me viisiku liikumine üksmeelne.

Kuid kolmanda ringi teisel järsul tõusul hakkas Pavlovi (loodan, et siin nimega ei eksi!) ratta käiguvahetaja tõrkuma ning nii jäime neljakesi. Võtsin vedamise suurelt jaolt enda peale, sest tundsin end hästi. Näiteks Trepp tunnistas, et tema oli teisel ringil enne Haanjat omadega päris läbi olnud ning suurte raskustega meie pundist kinni hoidnud. Pärast joogipunkti Haanjas küsisin veel meestelt, kas kõik on koos ja kas kõik on valmis, ning ütlesin, et lähme siis üheskoos, ma vean ees rahulikult.

Enda arust tegin ka viimasel tosinal kilomeetril suurema jao vedamistööst. Märkasin, et üks me nelikust, punases vormis Pindel (ega ma eksi?), hoiab kogu aeg taha ning vedama ei lähe. Ei tea, kas mõtleb lõpus meid kõiki selja taha jätta, arutlesin vaikimisi ja proovisin kümmekond kilomeetrit enne lõppu kiirust 50 km/h-ni tõmmates uurida, mis puust mehega tegu. Kuid maha ta ei jäänud.

Kuigi olime jäänud neljakesi, ei tähendanud see sugugi, et sõidu võiks turvaliselt lõppenuks lugeda. Küll ja küll on juhtunud, kus isegi paar-kolm meest on suutnud tagumistele kohtadele konkureerides üksteist asfaldile kukutada. Sedasi ütlesin umbes kaks kilomeetrit enne lõppu kaaslastele, et mina finišit panema ei hakka. Näis, et ega neilgi olnud seda plaani. Umbes 200 meetrit enne pööret lõpusirgele, paremale, võtsin Trepilt vedamise üle ning keerasin lõpujoone poole kõige ees.

Valisin staadioni kõrval tee keskel sirge trajektoori, et kui keegi mööduda tahab, oleks neile mõlemad tiivad valla. Loomulikult vajutasin pedaalidele kõvemini, kuid tagumikku sadulast ei ajanud, sest nagu olin lubanud: finišit tegema ei hakka. Aga kaaslased olid nähtavasti aumehed, usutavasti tunnistasid, et olin neljases pundis enim tööd teinud, ning mööda ei tikkunud. Protokolli läks noil minuga sama aeg 2:37.52. Minu kohaks kujunes 115., omavanuste, M50 klassis 17.

Oli tore sõit, sest õnnestus tervena üle lõpujoone saada. Ja see teeb iseenesest tuju heaks. See on peamine. Muu on sekundaarne. Kiirabil polnud kuuldavasti Võru rattarallil üldse erilist tööd. Erinevalt järgmise päeva Tartu rulluisumaratonist ja Tallinna-Tartu Gran Fondost.

Fotod: Pandivere tänavune rattaralli. Fotode autor: Kasper Mäe, Virumaa Teataja / Scanpix

41 Kommentaarid:

At 13:25, Anonymous Anonüümne said...

Väga kõva lugu. Ning mis peamine, doktor Port sai kuivaks tõmmatud. Vaevalt nüüd mõni kumm, ikka magister Pulleritsu ühtlane, kuid tappev tempo tegi oma töö.

 
At 14:03, Anonymous Anonüümne said...

Kuidagi... hambutu. Vurtsu polnud, särtsu polnud, intriigi polnud. Verd, sitta ega soolikaid ka mitte.

Kas PP on loobunud võistlemast ja läinud tiksujate leeri ?

Enam ei ole vaja panna ?

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Mis tööd kiirabi siis Tallinna-Tartu Gran Fondol tegi? Numbreid on? Enivei. Vaatasin pilte ja lugesin km-d kokku. Ilge pingutus.Nats palju. Mõni ime, et inimesed ära kukuvad. Kuskil on miskit valesti. Inimesed surevad rattaga kukkudes ja kus - Eestis, jah päriselt, "rahvaspordi" üritustel. Kas sellist tervisesporti me tahtsimegi, ahh? Kuskil peaks olema piir, kust rahuajal üle ei astuta. Laevadel antakse minuteid juhiseid kuidas veeõnnetuse korral käituda. Rahvaspordiüritustel ei tohiks litsentsita võistlejaid samuti ilma instruktaazita rajale lubada. Võiks olla nii, et kellel on litsents, saab pärast pauku panna plagama. Ülejäänud tohivad liikuma hakata alles pärast hoiatuste ärakuulamist. Aeg läheb käima muidugi koheselt. Sellega saaks selge motivatsiooni ka litsentsi soetada.

 
At 14:42, Anonymous Anonüümne said...

Inimesed surevad igal pool - loll juhus ja statistika. Eriti palju inimesi sureb voodis.

 
At 14:55, Anonymous Valter said...

14:42 tubli et selle netis 1000x üle korratud tõdemuse siia kopisid. Meil hakkaski see "tõde" juba meelest minema.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Küll on tore et Teresa Topinguhaug olümpialt koju jääb.

 
At 15:15, Anonymous Anonüümne said...

Mina kahjuks ei tea mida mandražeerimine tähendab?

 
At 15:22, Blogger Priit Pullerits said...

Mandražeerimine on enne starti närveldamine. Lühidalt nimetatakse seda seisundit ka mandrossiks.

 
At 15:28, Anonymous Anonüümne said...

Tiblakeel

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

Ahsoo. Siis mul on kogu aeg mandross peal.

 
At 15:40, Anonymous Kalmer said...

Aga mehed! Millal Vladimiri üleskutsele järgneme? Goolõi torss ja lihas punni. Kaudselt on see psühholoogiline sõda. Vaenlane hakkab mandrossima. Naised ka vaatavad.

 
At 16:26, Anonymous Anonüümne said...

1Väike fakti täpsustus. Kolmandal ringil läksid esmalt eest Ever ja Mänd, hiljem järgnesid neile Aule ja Kallakmaa.

Võrreldes teiste Filtritega oli sõit raskem, ka ilm oli harjumuspärasest kuumem - 29 kraadi, õnneks puhus üsnagi mõõdukas tuul. Tõusudel kangestujaid oli omajagu näha, s.h endalgi oli paaril korral raskusi punti püsima jäämisega. Omal oli mõte, kas ikka on tark kõik mahlad välja pigistada päev enne Rõuge XXLi, ega suurt sisse ei jäänud.

 
At 17:20, Anonymous Nessun Dorma said...

Päris huvitav lugemine Postimehes:

Ta kirjeldas, et kogu rattasõit oli väga raske, sest tingimused olid väga äärmuslikud – kas tohutus kuumas või tormis ja külmas. Lisaks hakkas Ratasepal sadul jalgevahet hõõruma, ent ring ringi haaval jätkas ta sõitu, veidi sadula asendit muutes. Sõit läks veidi paremaks pärast seda, kui esimesena 1800 km lõpetanud austerlanna Alexandra Meixner Ratasepale oma pehme sadula andis.
....

 
At 17:28, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 16:26:
Protokollis on kõrvuti paarid
Riho Ever ja Teet Kallakmaa
ning
Krister Aule ja Margus Mänd.
Kas see tähendab, kui uskuda teie versiooni, et need paarid sai rajal kusagil kokku ning moodustasid uued paarid?
Siin on õigem oodata ära ssjaosaliste enda seletus enne, kui hakata midagi parandama.

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Mõistlik sõit.
Ainukesed mööda panekud olid kui kaks paari jooksikuid ajama lasid panna. Aga tore päev rattaseljas. Meeldisid ka härrasmehed pundis kes ei hakanud lõppu panema vaid veeresid sõbralikult üle joonse.

 
At 00:20, Anonymous Anonüümne said...

Priit, reporteritöö tuleb ikka ise ära teha.
Protokolli vaadates võiks väita et sina sõitsid koguaeg 4-ses grupis? Elu on natuke keerulisem kui lõpuprotokoll kuid 16.26 info vastab tõele.

 
At 15:55, Blogger Priit Pullerits said...

Hüva, usaldan siis anonüümseid kommenteerijaid. Aga kui siin puusse peaks minema see tehtud parandus, siis on küll krediit läbi nagu naksti.

 
At 16:19, Anonymous Kalmer said...

Mina neid anonüümseid kommijaid küll ei usalda. Nad loksuvad mugavustsoonis, ei võitle lõpuni ning pissivad voodisse.

 
At 20:36, Blogger Priit Pullerits said...

Ai, kurivaim, nende ilmadega puges pühapäeva õhtul ja esmaspäeval metsas haigusevimm sisse ning nüüd olen juba teist päeva kõva nohu, järjest rohkem käredamaks muutuva ja kaduva hääle ning paksu peaga rajalt maas. Teie eelis nüüd - kasutage seda! Andke tuld!

 
At 23:15, Anonymous Anonüümne said...

Viina, härra Pullerits, viina ja õlut kallake endale sisse, siis tuleb eluvaim jälle tagasi. See on vana kagueestlaste temp ja sada korda ära proovitud.

 
At 12:27, Anonymous Anonüümne said...

Härra Priit, kas Tartu Rattamaratonil osalete? - Kas sellel aastal on midagi ette võetud ulmeliste keskmiste kiiruste vähendamiseks - või siis väiksemate gruppide tekkimiseks. Vist mitte - tuleb siis loota vesisele ilmale.

 
At 13:46, Blogger Priit Pullerits said...

Praegu, kui mul nina vesine ja kurgus "pidurid" kriuksuvad, ei ole küll paslik aeg rattasõidule, eriti looduses, mõelda. Praegu tuleb varbad kuivas ja soojas hoida, sõrmed ja ninaots samuti.

 
At 14:05, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui kodus pead istuma, siis haudu üks korralik kättemaks. See turske vend kes arvas olema bodo sind grupettost välja puksima. Kardan et valus õppetund on tal siiani saamata.

 
At 16:28, Anonymous Anonüümne said...

Jah härra Pullerits, mida te ette võtate selle ülbikuga? Täna trügis, järgmine kord rammib teid kraavi. Kas meil on sellist stsenaariumi vaja? Arvan et mitte. Kas märkas mõni ergas grupettolane tolle koerakoonlase numbrit? Siin tuleb resoluutselt tegutseda eesti rahva vanasõna järgides - igal oinal oma võllapäev.

 
At 16:53, Anonymous Anonüümne said...

Vello, ise tervisesõitjate grupis, nii ei tehta Padrega! Häbi! Ma nägin küll, mis toimus, meid oli seal rivis ju õige mitu. Nii ikka ei käituta, et trügid tuimalt oma massiga vahele.

 
At 17:04, Blogger Priit Pullerits said...

Filtri sarja üldarvestus pärast Võrut:
293. Vahur Teppan 417
301. Paul Lõiv 402
302. Jaan Kirsipuu 402
308. Tiit Orlovski 390
311. Liisi Rist 389
312. Priit Pullerits 386
317. Taavi Nassar 377
325. Innar Mändoja 364
331. Raio Piiroja 351
356. Arvi Suurpere 321
378. Hannes Veide 298
ja...
veel kord, kõige viimane:
400. Priit Pullerits 10

Küsimus: miks mu 10 punkti on eraldi? Need tõstaks mind Jaan Kirsipuule oluliselt lähemale.

 
At 17:18, Blogger Priit Pullerits said...

Postimehes siis sedapuhku minult selline litakas:

http://arvamus.postimees.ee/4221335/priit-pullerits-uus-normaalsus-viib-alistumiseni

Noh, kes vaidleb vastu?

 
At 17:20, Anonymous Kalmer, Põlva brigaad said...

Vello räägib asja. Me ei saa vaadata Padre terroriseerimisele läbi sõrmede! Täna mandražeerivad Ristiisa, homme tavalist sõidumeest, kes pole milleski süüdi. See on vaenlasele teada, et uimased eestlased lasevad kottida teist eestlast, olgu selleks või nende endi Kapten! Häbi see olgu!

 
At 18:44, Anonymous Anonüümne said...

Litakas on asjakohane ja läheb ka õigele adressaadile. Kiidame heaks!

 
At 19:00, Anonymous Anonüümne said...

Saime aru: Lobajaks sai vastu pead. Hästi pandud. Mitte otse, sest see oleks lame, aga nii, et kõik saavad ikkagi aru, kellele tegelikult vastu pääd uhati.

 
At 22:16, Anonymous Anonüümne said...

Haiguse vastu aitab ravim mahedast Sangaste rukkist, 63.2%.

http://www.moe1886.ee/handsa/handsa


 
At 09:06, Anonymous Anonüümne said...

Kiidame heaks! Keegi peab aeg ajalt normaalset normaalsust meelde tuletama.

 
At 10:28, Anonymous MargusM said...

Tegelikult sama lugu on toiduga..
normaalne, ilma säilitus-, värv- ja täiteaineteta toit on mahe-öko mis iganes.. juskui oleks normaalne et vorstist ~pool kogust on mingi sodi täis topitud!!
Sama piimatoodetega, pagaritooted ka.. kas oleme juba Euroopa viie seas?

 
At 05:28, Blogger Unknown said...

curry 3
adidas yeezy
nike huarache sale
nike air zoom pegasus 32
michael kors handbags sale
cartier love bracelet
air max
chrome hearts outlet
adidas ultra boost 3.0
asics running shoes

 
At 06:06, Blogger raybanoutlet001 said...

ray ban sunglasses
versace jeans
yeezy shoes
chargers jerseys
michael kors handbags
ugg boots
boston celtics jersey
oakley sunglasses
michael kors handbags
coach outlet
2017.8.26

 
At 11:04, Blogger raybanoutlet001 said...

coach purses
cheap nfl jerseys
boston celtics
coach outlet online
cheap oakley sunglasses
coach outlet
nike shoes
raiders jerseys
nike shoes
nike outlet

 
At 04:31, Blogger Unknown said...

yeezy boost
nike polo
hogan outlet online
lacoste online shop
yeezy boost 350
nike air max
adidas tubular
moncler
kyrie 4
adidas stan smith men

 
At 10:09, Blogger raybanoutlet001 said...

pandora outlet
kate spade outlet
polo outlet
oklahoma city thunder jerseys
gucci outlet
polo ralph lauren
oklahoma city thunder
new york knicks jersey
pandora outlet
cheap nhl jerseys

 
At 04:06, Blogger adidas nmd said...

air max 2015
michael kors uk
michael kors handbags
gucci sito ufficiale
cheap oakley sunglasses
hugo boss outlet
cleveland cavaliers
ugg outlet
uggs outlet
ray ban sunglasses

 
At 08:50, Blogger Unknown said...

dallas cowboys jerseys
true religion outlet
ugg outlet
oakley sunglasses wholesale
cheap mlb jerseys
coach outlet online
polo ralph lauren outlet
nike store
cheap oakley sunglasses
oakley sunglasses

 
At 19:57, Blogger Unknown said...

bonus deposit di situs sabung jago ayam

 

Postita kommentaar

<< Esileht