Pullerits: On aeg maailma rattameka vallutamine tõsiselt käsile võtta!

Ei oleks osanud arvatagi, et Art Soonetsile, kellelt ostetud Cube’i rattaga tegin veidi rohkem kui kaks nädalat tagasi raskel, paljusid mehi vihale ajanud Lähte rattamaratonil oma hooaja avastardi MTB sadulas, võiks millegagi muljet avaldada. Eriti millegi nii lihtsaga, nagu spordisärk (fotol paremal).

Aga Soonetsi tunnustuseks tuleb tunnistada, et ta oskas seda väärikalt hinnata. Ta luges kohe särgilt välja peamise, nime Moab, ja vaadates värvikat pilti, küsis, kas lasin selle endale spetsiaalselt teha. Sest särk näis nii ehe, teemasse ja originaalne.

Sellel olid loetletud mitmed maailmakuulsa Moabi kuulsad rattarajad (fotol all vasakul). Küllap, kui lähemalt uurida, tekiks teilgi küsimus, kas särgile on kirjutatud just need rajad, mille olen läbi sõitnud.

Seda erilist, totaalset rattasärki, millist Eestis pole mitte kellelgi teisel, otsisin, mis seal salata, suvel ikka tükk aega. Lõpuks leidsin selle Moabi peatänaval, milleks on tegelikult Moabi läbiv maantee nr 191, ühest tagasihoidliku, vähemärgatava sissekäiguga kauplusest. Ega hind olnud selline, mida leiab suurlinna tänavail t-särgilettidelt. Algne hind oli ikkagi tervelt 15 dollarit. Kätte sain selle kümnega. (Võrdluseks: Canyonlandsi rahvuspargi külaliskeskuses müüdavad Canyonlandsi pildiga särgid maksavad ligi 20 dollarit – aga need on ka Made in USA.)

Kui pilti uurite, siis näete, et seal on kirjas siiski mitu rada, mida ma ei ole sõitnud. Kes oskab ära arvata, millised? Vihjeks: üks on selline, mille olen läbinud maasturiga, ja üks on selline, millest olen läbinud varakevadiste ilmaolude tõttu umbes poole, ja ühest olen n-ö magusaima osa läbinud jalgsi. Kolmel pole aga üldse käinud.

Niisiis, järelikult on Moabis hoolimata sellest, et olen seal kahel korral rattaga sõitmas käinud (ühtekokku üle nelja nädala), endiselt radasid, mis ootavad läbimist. Ja neid radu teevad kohalikud seal muudkui juurde. Mis viibki meid nüüd peaküsimuseni.

Kuna Moab on rattasõpradele unelmate linn, ja seejuures pidevalt arenev, ja seejuures sugugi mitte nädala-kahega n-ö vallutatav, siis oleks mõistlik sinna pikema perspektiiviga investeerida. Et, lühidalt öeldes, oleks ikka korralik baaslaager. Selline, mida saaks ka teistega jagada, et esialgsed kulutused tagasi teenida ning suuta ühtlasi baasi ülal pidada.

Selleks on vaja leida sobilik, st paljupakkuv baas, ning seejärel panustajad.

Hea uudis: potentsiaalne baas on juba leitud! Mu suvist residentsi ilmselt teate (fotol vasakul), aga mööngem, et see jääb baasina siiski väikseks. See vajab olulist upgrade’i. Ja sellise upgrade’i leidsin Moabi lõunaservast – vaadake, kuidas see tundub!

Nüüd on siis vaid vaja kaasinvestorid leida ning seejärel ei olegi midagi muud, kui baas avatuks kuulutada. Kes tuleb ja lööb kampa?

Fotod 1-2: Priit Pulleritsu Moabi ratturite spordisärk. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 3: Vaade Westwater Drive'ilt häärberile Moabi kaguservas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Priit Pullerits oma suveresidentsi tagahoovis La Camino tänaval. Foto autor: Priit Pullerits