reede, oktoober 19, 2018

Pullerits: Miks noortest meestest spordis asja ei saa?

«Räägi inimestega!» on loosung, mis maailmavaadet avardab. Rääkisin sel nädalal jooksutreener Urmas Randmaga (kes juhendas parajasti vehkleja Kristina Kuuske), kes põrutas kohe ilma pikema sissejuhatusega, et veganitel pole spordis üldse energiat, jõudu ega powerit, et «nad sõidavad nagu kehvema bensiiniga».

Sellist meest, kes ei mämmerda ega püüa kogu maailma lollusi vaikselt tolereerida, tasub kuulata. Sest selliste meeste jutus on elukogemust ja sisu.

«Veganlus sobib tibidele, mitte jooksjatele,» kuulutas Randma.

See on selge, et veganlus spordis tulemust ei too. Aga on veel tegureid, miks tulemusi ei tule – ja need puudutavad noori spordimehi.

Tulemusetus algab sellest, et noored mehed ei loe midagi. Randma rääkis, et ta on vaadanud, mida noored mehed laagrites teevad. Vahivad internetist NBAd ja muud säärast kämarajura (see viimane on minu väljend). Randma rääkis mulle, et on neilt küsinud, kas nad Lasse Vireni jookse ka on internetist vaadanud. Ja teate, mis noored mehed sellele on vastanud?

Randma ütles, et enamik neist ei teagi, kes on Lasse Viren (vasakpoolsel fotol vasakul). Ja lisas, et kuna enamik neist raamatuid ei loe, ainult vahivad netti – mis suudab lõpmatuseni sööta igasugust mõttetut värki –, siis ei ole neil ka asjust tervikpilti ega arusaamist. Siis nad tulevadki lolli jutuga, et Novak Djokovic on vegan ja Keenia jooksjad söövad ainult juurvilja jms jamps, mida nad on kuskilt foorumitest kriitikavabalt üles korjanud.

Randma: «Nad on oma mullis kinni, raamatuid nad ei loe.»

Huvitav, mida ütleks siinkohal Mati Alaver, kelle teoreetilised treeningtunnid olid Jaak Mae sõnul – nii tunnistas Mae mulle umbes tosin aastat tagasi Otepääl suvelaagris – sedavõrd sisukad ja keerulised, et noored mehed ei olevat suutnud kõigest arugi saada. Huvitav nimelt, mida ütleks Alaver nüüd, kui peaks tegelema neti- ja mobiilipõlvkonna noortega?

Siiski on paar erandit ka. Randma nimetas Mark Abnerit (fotol paremal nr 121), kes oli järsku hakanud hommikuti jooksma 5 km. Kui Randma küsis, kust tal selline mõte tuli, oli Abner vastanud, et luges Vireni raamatut ja võttis sealt snitti. Näete siis, kui tähtis on lugeda raamatuid, mitte vahtida zombistavast veebist vanglakandidaatide esituses korvpalli.

«Internet on spordimehe surm,» lausus Randma.

Teine erand on Randma sõnul Rasmus Mägi, kes samuti raamatuid lugevat. Ja näete, tulemus on näha: Eesti kõigi aegade tulemuslikemaid jooksjaid, olümpia kuues mees ikkagi.

Millal teie lugesite viimati mõne raamatu, mis aitaks teil oma asjust ja harrastusist paremini aru saada ning neiks inspiratsiooni annaks?

Randma on selle vastu, et spordis käib igasugune nikerdamine ja pisiasjade, sh toitumise detailide kallal tõmblemine. Ta tõi sellise näite: vehkleja Nikolai Novosjolov oli jooksnud 2013 detsembris 5x500 meetrit 1.28-1.29 ja viimase lõigu 1.21ga. Resümee: «Tegi kõvasti trenni ja tuli maailmameistriks,» ütles Randma. «Lihtne töö otsustab peaaegu kõik. Hea füüsiline vorm annab ka vaimse kindluse. Ilma üheta ei toimi ka teine pool.»

Lihtne, kas pole?

PS: Vaadake teisel pildil taimetoitlasest pikamaajooksja Jürgen Külma kompressioonkätiseid. Milleks need?! Veel kord sõna treener Randmale. Ta rääkis mulle, et vaatas Valencia maratonil spetsiaalselt, kui mitmendana lõpetas esimene kompressioonsukkade kandja. Nooh, mis te arvate, kui mitmendana? Ma pakkusin, et 80. kohal. Vale! Õige on: 127. kohal. Mis tähendab, nagu osutas Randma, et 126 kiiremat jooksid ilma. Ja küsis: miks peab võistluse ajal kandma kompressioonsukki, kui kümned mehed jooksevad ilma nendeta kiiremini? Ja vastas: see on sisuliselt seesama pisiasjade kallal nikerdamine ning lootmine, et nood nikerdised annavad paremuse, kui tegelikult on paremaks saamiseks vaja hoopis korralikult ja kõvasti teha põhiasja - teha trenni.

Saite aru?

Foto 1: Naisekeha kasutamine reklaami eesmärgil pidi ju olema taunitav! Aga näe, see läheb süüdimatult käiku siis, kui on vaja utsitada inimesi Londonis Trafalgari väljakul veganiks hakkama. Foto autor: National Pictures / TopFoto / Scanpix
Foto 2: Taimetoitlasest pikamaajooksja Jürgen Külm tänavusel Tartu linnamaratonil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: lasse Viren jooksmas Müncheni olümpial 5000 meetri finaalis ameeriklase Steve Prefontaine'i järel. Foto autor: Topham Picturepoint / Scanpix
Foto 4: Mark Abner (nr 121) jooksmas kergejõustiku Eesti sisemeistrivõistlustel tänavu veebruari keskel Tallinnas. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

54 Kommentaarid:

At 13:49, Anonymous Anonüümne said...

Padre tuleb tagasi down to the earth.
Trenni tuleb teha lihtsalt ja loogiliselt nagu Tõnu Lepik, Jaan Talts ja Aavo Pikkuus. Igasugu elektriga, äppidega, geelidega peenhäälestus tuleb saata kus kurat. Kuidas tegi trenni legendaarne vene jooksukuulsus Vladimir Kuts? Jaanuari hommikul läks välja goolõi torss ja kavas oli 20km žutkii behh, eesti keeles tempokross. Väärikas vanuses mehed kes sealkandis kroonuleiba teeninud teavad jutustada, kui "karastav" on kontinentaalse ukraina talv. Miinus fakin -28C ja peale. Nii ei olnud Melburni olümpial briti ja aussi pehmetest pürjelipoegadest Vladimir Petrovitšile kõige vähematki vastast.
Ehk teiste sõnadega, eeskujusid on küll, võta ainult šnitti. Samas, pedereglementeeritud ühiskonnas nabib politsei su kinni kui talvehommikul paljastatud rindade välkudes ringi silkad. Kellele kaevata? Eesti noor tahab olümpiale, kuid arreteeritakse keset treeninguprotsessi. Kes vastutab? Kes maksab?

 
At 14:47, Anonymous Anonüümne said...

Ei aita siin Vireni raamatute ja muude klassikute lugemine. Inimesed ja olukorrad on unikaalsed. Jäljendamine eriti ei õnnestu. Teadmised treeningu füsioloogiast ja taktikast ülekompensatsioonist ja raku energeetika on laialt teada.
Mängivad hoopis sotsiaalpoliitilised mõjurid. Šveitsi jalgpallikoondist esindasid suvisel mm il kossovaarid ja albaniidid. Meie poiste motivatsioon joosta hüpata visata ei ole suurem kui aafrika ja araabia noortel. Juba igivana Said Aouita jooksis oma kuninga kuulsuseks. Tänased araablaased Allahi nimel. Mis motiveerib Eesti poisse? Ukrainas rämpsu korjav Kerstilaid? Eestlus kui niisugune? Postimees teeb hoolega tööd eesti rahvusluse mõnitamisel nii juhtkirjas, intervjuudes, hinnangutes. Mõni ime et poisid jutuubist neekreid vaatavad. Need on lõbusad vigurvändad.

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Mis motiveeris Eesti jooksumeeste kuldset põlvkonda kaugetel 80-tel? Mille nimel pingutasid Vakra seenior, Konsa, Pullerits, Apivala, Valdmaa? Kuningat Eestil ei olnud, rahvuslus oli alles sipupükstes, õilsaid eesmärke justkui mitte kuskil. Formaalselt joosti Kommunistliku Partei allharu ENSV Riikliku Spordikomitee auks ja kuulsuseks. Sealt tulid talongid ja lõunalaagrid, edu korral diplomid. Aga tegelikult? Tegelikult Valdmaa ja Pullerits kui nutikad noored mehed teadsid, et varsti saab Eesti vabaks, Hermanni torni tõmmatakse trikoloor, president Pätsu säilmed kaevatakse välja, ning noor Eesti rahvusriik tuleb maailmakaardile joosta maksku mis maksab. Nagu Kolehmainen tegi 1912.
Ega kõik nii libedalt ka läinud. Varakapitalistlikud hundiseadused pärssisid veidi meeste motivatsiooni. Talonge ei saanud kuskilt, spordikomitee läks laiali ja Kommunistlik Partei põranda alla. Tuli
hakata juurikaid kasvatama. Aga alla ei antud.

 
At 17:21, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ei läinud juurikaid kasvatama, hoopis Ameerikasse läks. Vaks vahet.

 
At 17:26, Anonymous Anonüümne said...

Kas Ratasepp sööb liha?

 
At 17:46, Anonymous Anonüümne said...

Jürgen Külma ja ta kätised ma ei tunne. Küll aga jooksin isegi samal võistlusel käistega, kuna ainult maika jaoks tundus külm, aga soojemat särki ka ei tahtnud panna. Kiiremaid oli vähem kui kümned mehed.
Liha peab mõistuse piires sööma, kala mitu korda nädalas. Juurikaid peab ka sööma.

 
At 18:49, Anonymous Anonüümne said...

Meie sitakotid oleme sellel "hukas" noorusel lasknud sündida, kogu oma lõtvuse ja eeskujuga.

Kas jäämegi pidevalt noori süüdistama või on meil ka endale midagi öelda?

 
At 19:03, Anonymous Anonüümne said...

Trenni on teha lihtne kuni umbes 40 aastani peale seda hakkab teatavasti taand areng,nuputa nüüd välja kaua peab tegema trenni et oleks veel edasi arengut.

 
At 19:09, Anonymous Anonüümne said...

18:49, eks ta nii osaliselt ole jah. Aga las Padre ütleb, tema on enesekriitilise analüüsi meister. Las räägib kuhu kadus endisaegade ind ja torm, põlevad silmad ja rahutu tunglemine suurte eesmärkide nimel.

 
At 20:13, Anonymous Anonüümne said...

Hetkel loen raamatut südamehaigetest sportlastest. Kas see sobib?

Näiteks jooksis südame stimulaatoriga brit (mees) 2016.a. 54-aastasena 10km 00:39:22; poolmaratoni 01:27:42 ja maratoni 03:19:53.

 
At 20:28, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, see on teile väga paslik literatuur. Head lugemist!

 
At 01:33, Anonymous Anonüümne said...

Martinsonilt hea usutlus Kangertiga.

 
At 08:55, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea kas siin blogis käib sellise tugeva natuuriga isiksus ,kes ühel ilusal päeval läheb Justiitsministeeriumisse ja lööb rusika lauale ja nõuab seadustada 4 tunnine tööpäev.60 eluaasta täitudes saab trennist veel mingit kasu kui päevas teha 3 treening korda ,mis 8 tunnise tööpäeva puhul on välistatud.Mis selline seaduse muudatus annaks.20 pluss aastat maksujõulist maksumaksjat ja loomulikult tervema ühiskonna.Igatahes ma võtan küll selle mehe ees mütsi maha.Kes selle reaalsuseks muudab.

 
At 10:05, Anonymous Anonüümne said...

Objektiivis hea päevakommentaar

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Usutlus Kangertiga on raha eest. Mis on seal märkimisväärne?
Mida erilist on Objektiivi päevakommentaaris?

 
At 13:45, Blogger Priit Pullerits said...

Kangertiga ilmus mul siin blogis lugu, mis kestis kaks nädalat. Vaat see oli alles lugu!

 
At 13:58, Anonymous Anonüümne said...

Ratasepp ju on mingis mõttes ju ka kulgeja. Mittelihasööjad saavadki sellised olla. Muuseas esimene kompressoonsukkade jooksja 127. koht antud maratonil, siis see andis ajaks 2:35. Samal tasemel on ka Ratasepp maratonis. Teeks spets trenni, siis jookseks 10 min kiiremini. Selle ajaga on ta eikeegi maratonimaailmas. Normaalse toitumise ja trenniga oleks ta ehk 2:15 mees päris spordialal. Liha annab võimsuse. Kui liha ei söö, siis suudad vaid kulgeda ja tegeleda kulgemisspordialadega. Huvitav, kui paljud maailma tipptõstjad, maadlejad ja kulturistid veganid on??? Kui paljud 400m 800m, kuni 5000m jooksjad on veganid, kes maailmas on tegijad?

 
At 13:58, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb nõustuda. Priit PB Pulleritsu lood on ekstraklass, ei anna võrreldagi muude sosssepade soperdustega.

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

13:58 su jutt on täielik pudru ja kapsad. Ratasepp ei jõua kunagi 2:25, ammugi 2:15ni. Võrdled kulturiste ja jooksjaid toitumise lähtepunktist?
Sportlik jooks ei ole kulgemine. Ka pikamaajooks vajab võimsust. Ilma lihata seda tasemel ei tee. Lihast saadava raua ja teiste metallide kompenseerimiseks pead õigeid seemneid, pähkleid ja juurikaid sööma.

Tipus olemine sõltub geneetikast, mitte niivõrd toitumisest. Googelda. Ka jõualade tipud on teinekord veganid. Oma proteiinid saavad kätte proteiinipulbritest. On vale arutada seda teemat konkreetsete sportlaste näidete peal. Mõnele sobib veganluse ja spordi kombo, teisele mitte.
Kui kaua on sportlane maailmas tipus, konkurentsitihedatel aladel? Mõned üksikud aastad. Kas ta oli vegan enne, just sel ajal või pärast?
Serena Williams on kuuldavasti vegan. Superstaaride puhul on asi kahtlane. Nende nimega müüakse kõike. Kopsike raha pakkuda ja voila! Hakkabki "progressiivse" asja reklaaminäoks maailmas. Kes pääseb tema kööki pudrukaussi pealt vaatama?

 
At 14:52, Anonymous Anonüümne said...

Kangerti intekad paistavad silma vaoshoitusega. Kas küsijad on nürid või milles asi, kuid mees ei räägi kunagi silpigi rohkem kui küsitud. Eks lepingud piiravad, aga võiks maarahvale veidi magustoitu pakkuda. Padre ei kasutanud toona võimalust ära. Või jäid paremad palad lugeja eest peitu? Avaldatakse alles karjääri loojangul?

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Caster Semenja võiks ju ka veganiks hakata. Kui loodus on mõnele naisele testosterooni palju andnud, siis see veganlus nii palju ei mõjuta. Olgem ausad. See Serena Williams ei ole nüüd see naine, kelle pärast mehed lähevad tennist vaatama. Sportlikus mõttes küll.

Rait Rattasepp jooksis Tartu Linnamaratoni 2015 aastal 2:35-ga. Kust tuleb väide, et ta ei suudaks joosta seda 2:25-ga kui ta teinuks 2 aastat spets maratoni trenni? Täiesti reaalne eesmärk. 2:35 pealt 10 min alla saada, pole see 10 min, mida saada 2:25 pealt 2:15 peale.

Ratasepp ja Serena on halvad näited, üks on kulgeja ja teine on loodusepoolest niikuinii päris naistega ebavõrdses seisus. Serenal tuli ilmselt enne see testosteroon ja lihas, kui veganiks hakkas.

Tahaks ikka päris näiteid, naiste võrkpall jms osavusalad ei lähe arvesse. Arvesse lähevad ikka need alad, kus on vaja jõudu ja suurt kiirust.

 
At 15:43, Anonymous Anonüümne said...

Kangert ütleb, et tema masti meeste hind on maailams paigas, huvitav palju see siis on?

 
At 15:49, Anonymous Anonüümne said...

Ratasepp on kulgeja või mitte, no aga olgem ausad, oma alal (küll kitsal) on ta maailma tipp.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Tead, see Ratasepa ala on kahtlane. Jube keeruline mõista kui hea ta tegelikult on. Tanel Kangert teeb ka loomamoodi trenni, aga maailmas on ta üks paljudest. Ratasepa alal lihtsalt puudub igasugune konkurents. See läheb pigem ekstreemspordi valdkonda. See ala pole ju vaadatav. See ei paku emotsioone, seda ei vaata keegi. Maailma absoluutne tipp ei saa rahasid kokku, et järjekordset maailmarekordit üritada. No mis tasemest me räägime ? Kui ala nii vaadatav ja nii tasemel on, kus siis rahad on ???

 
At 16:04, Anonymous Anonüümne said...

See ülipikad distantsid on jõukate valgete hobi. Kel on aega ja finantsi nädal aega kuskil uimerdada ja sotsialiseeruda. Kui viimame kord konkurente oli, siis sai poolaka käest 4 tunniga suhkamit. Ülejäänud taadikesed memmekesed olid 50+ vanuserühmas. Kus on siin maailma tipp?

 
At 16:27, Anonymous Anonüümne said...

Meedia bluffis hambasse. Meie mees on järjekorras 6., kes 20 triatlonit läbinud. See et rada oli veidi künklikum kui teistel, no olge lahked, keda see huvitab? Mis näitaja see on? Ametlikku maailmarekordit ei ole. Mees on Škoda Eesti AS mannekeen, ütleks et aktsiaseltsi marketingi osakond on nõrk. Euroopa autotootjad ühendavad oma nime üldiselt lumise spordiala külge. Immitsi värk, ammu järgi proovitud. Rahad mingi ultra uimerdamise alla panna?

 
At 16:44, Anonymous Anonüümne said...

Ülipikad distantsid on tegelikult logistika ülesanne. Spordiga ei ole palju pistmist. Võidab see, kes viimased kilomeetrid, tunnid piisavat edasiliikumist suudab säilitada. Mis tähendab eelnevate tundide ajal teed õigeaegsed peatused söömiseks ja magamiseks.
Näiteks 48 tunni jooks. Sul peab olema asjatundlik abiline, kes jälgib millal hakkad zombistuma, võtab su õigel ajal maha puhkama, hõõrub ja toidab sind ning koputab tagasi reaalsusesse.

 
At 19:17, Anonymous Anonüümne said...

Nagu viimased targad siin kirjutavad on need mitme-mitme kordsete aironmänide läbijad uimerdavad mitte sportlased ja üldse on see kõik nagu lumme kusta))

 
At 19:55, Anonymous Anonüümne said...

Kust seda artiklit saab lugeda¿

 
At 20:35, Anonymous Anonüümne said...

Jah, Ratasepp on kõva mees. Aga ka paljud maailma ratturid on kõvad mehed ja ka teiste spordialade tegijad. Mind häirib selle ultratriatloni juures üks asi, kui kõik maailma parimad triatlonistid teeksid 2-3 aastat ultratriatloni trenne, siis me räägiksime hoopis-hoopis teistsugusemast tasemest.

Nii nagu kergejõustikus, päris maratonimehed tulevad ikka keskmaalt. Elu teisel maratonil joostakse aeg alla 2h ja 10 min. Aga meil siin Eestis mõni on 30 maratoni 3,5h-ga jooksnud. Ja siis?

Kui palju murdmaasuusatajaid on kolinud ülikpikkadele distantsidele. Mõni ikka ju on. Aga kui paljud ülipikamaa mehed on kolinud murdmaa radadele ???

Need ultravärgid on emotsionaalselt mõne jaoks huvitavad ja harva tehakse ju selliseid ettevõtmisi, aga see ei tähenda seda, et see konkurents ja tase seal nii üüratu on. Maratonijooksus teame kõik, et 2:03 aeg on hirmkõva ja 2:15 aeg on kõva ja 2:30 aeg on Eesti mõistes korralik aeg. Aga mida me ultratriatlonide kohta teame ??? Kõva on see, kes ala läbi teeb ? Ja kuna keegi teine ei viitsi teha, siis oledki kohe maailma tipp ?

 
At 22:01, Anonymous Anonüümne said...

Õige, mis siin mingist Škodassepast plärada, teisigi uusrikkaid küllalt, kellele töörahva nutsu kokku aetud ja võimalused hommikust õhtuni lõunapausi pidada. Oleks mingi olümpia-ala või vähemalt äratuntavalt võistluslik spordiala, oleks äärmisel juhul vähemalt mingi tervislik ala, siis saaks veel aru, aga sellisest värgist vaatan prolena küll mööda.

 
At 22:03, Anonymous Anonüümne said...

Kövad mehed saavad aru, et panna on vaja kövasti, mitte terve kuuajalise puhkuse jagu jutti - 20 kraadi ja 35km/h: https://www.facebook.com/bandofclimbers/videos/281995029313453/

 
At 22:06, Anonymous Anonüümne said...

Hästi öeldud viimane. Terava pilguga vaatab elu.

 
At 22:10, Anonymous Anonüümne said...

Õppige Padrelt. Jooksis nagu välk kaks ringi. Finišeeris võimsalt. Tüdrukud vaatasid ja ahhetasid. Missugune normaalne naine vaatab maratonijooksu?

 
At 07:41, Anonymous Anonüümne said...

Rattasepast on kuulnud enamsti paljud nagu omal ajal Vennikasest. Mäletan selgelt. Loskutov vs Vennikas. Vennikas oli kahtlemata populaarsem kuju kui Loskutov, rääkimata teistest jõsutiklastest, kes omal alal tipus. Siin tuleb eristada selgelt sporti ja huvijõustiklasi, kelledest imelikel põhjustel palju plärisetakse. Tegelik põhjus on ju see, et klassikalisel alal eeldusi ei ole, aga saavutusvajadus on meeletu, kuulsaks tahaks saada. Nii on ka teistes valdkondades. Ajakirjanduse teadlikkus ja ambitsioon on kesine, leitakse mingi tola ja hakatakse ketrama. Aastakümneid tagasi mõnitati sarnaselt ebaeetiliselt Oksmaad, kes oli puudega tegelane, aga ikkagi seletskonnastaar.

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

Puht füüsiliselt on muidugi väga kõva 20 päeva järjest triatloni puksida. Kuid pingutus, mis tuleb teha asja organiseerimisel? Kõik söögid joogid valmis osta ja pakkida, riided, plaastrid, määrded, abilised hankida ja nende reis ja olemine plaanida. Aga kui miski vajalik ununeb, kui tähtis abiline haigestub?
Võistlustempo peab olema väga ettevaatlik, et vigastus ei üllataks. Mida siis kui oled sunnitud 19. päeval katkestama? Kogu krempel asjata.

Eestimehelikult karm sooritus on kõik ise teha. Jooksed 400km, ise käid poes kui kõht tühi ja ise masseerid jalga kui kramp vaevab.

 
At 10:37, Blogger Priit Pullerits said...

Teema oli ju see, miks noortest spordis asja ei saa. Et ripuvad neti otsas ja midagi ei loe, maailmapilt kaootiline. Väidelge pigem selle üle, mitte ühe teise mehe üle. Nähke suurt pilti!

 
At 10:38, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake näiteks selle aasta tippmaratonide pilte ja TOP 20 jooksjaid, palju neil neid sukkasid jalas on? Sukk annab null eelist, miks muidu 95% ilma jooksevad? Mõni lihtsalt arvab, et see sukk asja hullemaks ka ei tee ja seepärast jookseb sukaga.

Eelmise aasta Tartu maastikumaratonil näitas ju Mukunga kuidas asjad käivad, sokkes ja sukkadeta ja 4 minutiline pakk järgmistele. Trenni vaja teha ja veelkord trenni, mitte pole mtet investeerida sukkadesse ja tossudesse.

 
At 10:49, Anonymous Anonüümne said...

Miks noortest meestest asja (spordis) ei saa? See teema ei puuduta ju ainult sporti. Lumehelbekeste ühiskonnas levivadki arusaamad, et tehnika teeb kõik ise ära ja need ajad on möödas, mil peab veremaitse suus oelma ja ebamugavustunne. Tee eduni (ükskõik mis valdkonnas siis)on rõõmus. Koolis ju õpetatakse ka veelgi paremat lõimumist ja põimumist. Kui võõrkeelt selgeks ei saa, siis on lõimumiseprogramm paha, asi pole ju selles, et inimene ei viitsi keelt õppida. Kui noorsportlane kõvasid aegasid joosta ei suuda, siis on süüdi ilmselt tossud, valed soojendusharjutused jms. Seni kuni ei saada aru sellest, et veremaitse peab suus olema, siis seni ei hakkagi midagi tulema. Aga seda õpetavad juba koolid lastele, et peab tore olema. Koolidest kaotatakse ära kehaline kasvatus, nüüd tuleb liikumisõpetus. Sõna kehaline traumeerib ju inimesi.

Kummaline on see, et hulk inimesi on välja tulnud kusagilt ja kõik räägivad kuidas neid omal ajal ahistati ja kuidas ikka kekas saadi trauma (vaimne) ja seepärast nüüd sporti ei tehta. Nüüd, tänapäeval on ju kõik olemas, elu lill - ometi - tervisenäitajad veelgi kehvemad ju.

Teatud ühiskonnakihis on vankumatu usk, et kõik mis oli vanasti, see on vale, nui neljaks peame kõike seda muutma. Muutma peab, elu läheb edasi, aga kui muudetakse nii, et põhi asjalt fookus kaob, siis on pahasti. Kui spordis saavad videoanalüüsid olulisemaks kui veremaitse suus, siis juhtubki nii nagu juhtub...

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Need sukad läksid moodi vaid ja ainult Eestis. Mukungaga pole mõtet võrrelda. Neegrite säär on teistmoodi, neil ei rebene seal lihaskiud nagu valgel mehel. Valge mees pole kohandunud jooksma. Kui sääred sukis joostes vähem valusad, siis miks mitte, las kasutavad. Pilt pole muidugi ilus, täiskasvand mehed põlvikud jalas nagu ungari rahvatantsijatel.
Trenni küll, kuid seda ei saa lõputult teha, piir tuleb ette igal juhul.

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Kõvade alade nagu jalka, jooks, poks, sambo asemel tulevad segavõrkpall ja diskgolf. Kas see ongi infoajastu ilming? Meie noored näevad kui võimsalt jooksevad ja sooritavad kaugete maade rassid. Need maratonide top20 on puhas mustad ja kollased, vaatad videot ja mott läheb momentaalselt alla. Alles Postimehes Ott Järvela tegi ülipõhjaliku ülevaate manu ja chelsi mängust. Pildid juures, puhas aafrika ja lõunaameerika indiaanlased aktsioonis. Valge noor on nende kõrval aeglane ja kohmakas. Vaatame naiste tennist, kes füüsiliselt tugev, see võidab. Mis topsvintlipskõps palli sa seal arendad, kui neegrinaised paugutavad nagu noored sokud? Vene ja idaeuroopa naised hoiavad veel lootust. Nende mott on Putin ja üldine pettumine. Neis on viimase valge mohikaanlase trotsi.
Mis eesti nõrgukesele spordirahvale soovitada on harrastada tehnilisi alasid, kuhu VEEL suure maailma jõud pole pärale jõudnud. Nojah, diskgolf, jalgratas, orienteerumine, autosport. Mis on autospordi tulevik? Kas Shummi oli viimane valge tšempion?

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Oi kuidas hakkate Shummit taga igatsema! Oli küll ülbe sakslane, aga vähemalt mitte mingi segavereline järglane.

 
At 14:05, Anonymous Anonüümne said...

Mina igatsen juba täna Shummit taga. Olen jooksnud kaks maratoni ja 1500m 4.22, nii et mind sitakotiks pole vaja sõimata. Suusatrenni hakkan oktoobris tegema.

 
At 14:18, Anonymous Anonüümne said...

See on ju hea, et noori tehnikavärk köidab. Kogu meie tänane elukvaliteet on just tänu tehnika arengule. Sellega peab olema sina peal. Juba ilmuvad esimesed mix reality prillid, mis võimaldavad nt rattaha metsas sõites pahasid kolle taga ajada grupiga või üksi. See võimaldab teha treeningud huvitavaks ja eakohaseks. Täna teevad ilma e-mängud, homme miksreaalsuse füüsilise komponendiga mängud, mis hakkavad olema osaks olümpiamängudest. Vere maitsega ei pea keegi treenima. Treener, kes sedasi noori sunnib tuleb vangi panna, kus tõprad talle teevad selgeks, et mida tähendab vere maik suus 24/365!

 
At 14:25, Anonymous Anonüümne said...

Priit leidis paar vana loosunigit ülesse ja tõmbas need uuesti "seinale".
Internet on paha? Interneti tuleb osata kasutada lilled. Jah facebooki ja twitterit pole tarvis , kuid oleks pidanud 2 minutit kulutama info leidmiseks vegan sportlastest maailmas. Vireni raamatus vist sellest juttu ei olnud?
Su suure maailma ja tervikpildi mehed proovigu Carl Lewisele öelda et vegan ei suuda sporti teha.
Kahe minutiline google kasutus andis huvitava tulemuse, et millegipärast veganlus popp ultra, maratoonlaste , võitluskunstide ja kulturistide hulgas. Muudes alades pigem tegu pistelise erandiga.
Ratasepp pole mingi tiksuja. Paljud teist suudavad tema pakutud ultratriatlonite tempos 1km. ujuda, või ühe maratoni kaasa joosta?

Ja Priit ära kekka Kangerti looga. Käisid mehest aastaid mööda ja ei huvitunud tema tegemistest, kuna tegu sinu jaoks igava töömesilasega.
Las inimesed söövad muru kui tahavad, las nad jooksevad peale muru söömist. Täiesti vale on siinjuures väita et nad ei suuda.

Huu

 
At 15:50, Anonymous Anonüümne said...

Huu tuleks tisklaffida demagoogiliste valede levitamise eest. Lewis hakkas veganiks 1990, järgmine hooaeg oli hea, kuid 1992 läks kõik allamäge, olümpiale peale ei saanud.
Lewis oli alati šoumees. Vanus tuli peale, samal ajal tõusis maailmas veganlus popiks. Loomulikult hakkas mees avalikkuses veganiks, et meediapildis püsida. Staadionil ta enam konkurentsis polnud, tv saadetes aga küll.
Sellistes teemades peaks kõik usa päritolu seltsimehed välistama. Küsige Padre käest ameerika kultuuri kohta.

 
At 16:13, Anonymous Anonüümne said...

Sukkade kohta - see on usuküsimus. Kui usud, et aitab, siis aitab. Kui ei usu, siis ei aita. Soorituse ajal toimimiseks neil mehhanism puudub. Väga selge roll on neil olemas pärastisel taastumisel. Aga kui joostagi Pasha taastava jooksu tempos 180 pulsiga...

 
At 17:43, Blogger Priit Pullerits said...

Väga hästi, lp 15:50, toote välja, kuidas selle veganluse teemaga manipuleeritakse. Kui te loeks mu lugu Postimehe Arteris, mitte niisama ei plärtsuks, siis seal on kaks biokeemia haridusega sporditeadlast, kes selletavad väga lihtsalt ja loogiliselt ära, miks veganlus spordis tulemusi ei too - et kuidas 1-2 aastat võid saavutada efekti, nagu igasuguse muudatusega ka trennirežiimis, aga kuidas pärast seda tulevad tagasilöögid ja allakäik, mis ilmnes ka Lewise puhul. Nii et süüvida on vaja, kurat - ja see käib sinu kohta, Huu -, mitte plärtsuda kahe minuti netiotsingu järel "suurt tõde". Lugege ka seda sissekannet, kuidas noorte meeste pealiskaudsus ja netisõltuvus neid rüüstavad ja tehke sellest järeldus oma kaheminutisõnavõtu kohta.

 
At 17:56, Anonymous Anonüümne said...

Suure maailma staarid oskavad oma virtsahvti. Keegi kuulus muti põletas oma kasuka, kui meedias kedrati karusnaha vastast propagandat. Seitse samasugust kasukat jäid talle kappi alles, milles ta lahedalt edasi kekutas. Tussut näitas ka. Ometi oli ta paugust maailma headuse esivõitleja. Õppige nohikud!

 
At 05:42, Anonymous Anonüümne said...

Maratoni maailmarekord see aasta Berliinis tehti kätistega:
https://www.runnersworld.com/races-places/a20823734/these-are-the-worlds-fastest-marathoners-and-marathon-courses/

 
At 07:19, Anonymous Anonüümne said...

Kondine mees kah, raudselt vegan.

 
At 09:16, Anonymous Anonüümne said...

Škodasepp on vist väganluse parimaid näiteid -- proovis, kuulutas, aga siis avaldas kohe reservuatsioonid, et päris nii niru toidu juurde ikka ei saa jääda.

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Kätised + sääre teibid rekordimehel.

 
At 09:20, Blogger Priit Pullerits said...

Hüpotees, miks Serena Wiliams on vegan, kui ikka on: kui vaatate tema muskleid, siis on selge, et ta ilmselt pingutab selle nimel, et lihaskond enam ei areneks, ja selleks ongi hea liha mitte süüa, vaid näksida muru, sest muru näksimine küll lihastele vajalikke aineid arenguks juurde ei anna.

 

Postita kommentaar

<< Esileht