teisipäev, november 26, 2019

Pullerits: Mida teab Mati Alaver, mida meie ei tea?

Tänane Õhtuleht võttis fookuse ära. Pidin andma juhised, kuidas saavutada Tallinnas keskpäevases liikluses Hiiult järelravi kliiniku ukse eest töises argiriietuses, rüperaali ja raamatutega kott üle õla, kesklinna Postimehe toimetuse ukse ette sõites rattaga keskmiseks kiiruseks 31,7 km/h (jooksev aeg, sh pidurdamised ja tempo aeglustamised), aga siis refereerib ÕL ühtäkki Eesti suusatajatega Seefeldis samal ajal sisse kukkunud austerlast Max Hauket, kes räägib nii:

«Kui mõni suusataja tegi ootamatult väga hea võistluse, siis leidus alati keegi, kes ütles «huvitav, mida talle küll hommikusöögiks anti». Samal ajal kirjutas meedia väga palju dopingujuhtumitest. Hakkasin mõtlema ja mul tekkis tunne, et äkki tõesti paljud tarvitavad dopingut. Järgnes Šotsi olümpia, kus jäi EPOga vahele üks minu meeskonnakaaslastest. John oli talent nagu minagi. Ta jõudis tippu, kuid dopingu abil. Seega jõudsin veendumusele, et tippu pääsebki ainult dopinguga.»

Tõenäoliselt jõudis Haukega samale järeldusele ka Mati Alaver. Kui lugesite Postimehes talle kohtus esitatud süüdistust, siis ei saanud teil jääda kohe selle alguses märkamata, et ta «rääkis dopingu kasutamisest korduvalt, tuues põhjenduseks, et vastasel juhul ei ole [kustutatud nimega Eesti suusataja] teistega võrdsel stardipositsioonil, kuna paljud tipptasemel suusatavad sportlased kasutavad tulemuste saavutamiseks keelatud võtteid».

Nüüd tuleb rakendada veidi loogilist mõtlemist ja taustateadmisi. Need ütlevad, et Alaver kasutas juba nõukogude ajal kõiki võimalusi, et tutvuda tippsuusatamise köögipoolega. Selle kohta on mulle kui ajakirjanikule rääkinud paljud, ja kui mälu ei peta, siis ei ole ka Alaver ise seda salanud. Aga me ju ei pea isegi aimama, vaid pigem lausa teame, ehkki keegi pealt näinud pole, mis moodi kaheksakümnendatel NSV Liidu tippspordis asjad käisid.

Edasi: ma tean, et Alaver luges tohutult igasugust erialast kirjandust, juba tudengina. Seda rääkis mulle tänaseks juba manalamees professor Atko Viru. Ja oletada võib, et Alaver kasutas kõiki sidemeid, teadmisi ja võimalusi, et saada teada, mis moodi valmistavad tippsuusatajaid ette Põhjamaad, Saksamaa jt. Need võimalused olid kindlasti piiratumad kui Nõukogude ajal, sest eks iga riik hoia kiivalt oma saladusi, aga me peame siinkohal arvestama lisategurina, et erinevalt Nõukogude ajast sai Alaver Eesti meeste koondise peatreenerina liikuda pidevalt maailma suusatajate tippseltskonnas, näha nende tegemisi nii treeningulaagrites kui võistlustel; ja arvestades Alaveri otsivat ning uudishimulikku loomust, saab olla kindel, et ta kogus infot sihikindlalt tükk tüki haaval. Usutavasti piisas teinekord mõnest väiksest infokillust, et suur pilt välja joonistuks ja kokku sobituks. Kindlasti ei saanud ta silmile märkamata ning kõrvadele kuulmata jääda ka kõik see, mis puudutab keelatud või kahtlasi aineid, seda enam, et Venemaa koondis, mida on räsinud ikka väga suured dopinguskandaalid, harjutas ju aastast aastasse suviti Otepääl.

Niisiis on loogiline ja arusaadav, kui Alaveril kujunes lõpuks arusaamine, et tipptasemel konkureerimiseks tuleb võtta suuremaid riske. Teised ju võtsid, näiteks kas või needsamad vahele jäänud austerlased. Või norrakad, kes on alalõpmata olnud hädas astmaga. Ta nägi, et teistel on alati paar salakäiku varuks, ja arusaadav, et võitudele orienteeritud treenerina püüdis temagi leida oma salatrumbid.

Siin oli ilmselt üks häda. Kui teistel koondistel on rahaline ja meditsiiniline võimekus suur, siis Eestil imetilluke. Kui imemees Alaver ka pole, ei suuda ta üksinda kõiki kange sikutada ja kõiki miine kahjutuks teha. Nii tuligi lõpuks sissekukkumine – mis tekkis meie kitsastest oludest, millest ühe suure visiooni ja suure ambitsiooniga mees püüdis vägisi üle olla. Mõnda aega oligi, aga see aeg ei saanud paraku kesta lõpmatuseni.

Seni kui me ei tea tippsuusatamise kohta väikestki osa kogu tõest, ei ole mina nõus sellega, et Alaveriga korraldatakse näidispoomine. Ja kes on need poojad? Ikka omad, nagu see Eestis ajaloos paraku kombeks.

Kurb. (Pr D. Trump)

Foto 1: Mati Alaver 14. novembril Harju maakohtus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

24 Kommentaarid:

At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Küsiks Pulleritsu kui informeeritud inimese käest miks teised koondised kasvuh ei kasutanud kui seda 2011 aastani kinni ei saadud? Kui meie mehed 2002 SLC ülekaalukalt sõitsid pidi see ju küsimusi tõstma?

 
At 20:32, Anonymous Anonüümne said...

Kes on need omad poojad?

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

Pern ja muud Euroopaga koostöö tegijad.

 
At 21:15, Anonymous Anonüümne said...

Hea jutt. Mati tuleb varju tõmmata katuse alla.

 
At 21:17, Anonymous Anonüümne said...

Teeme faalanksi

 
At 21:54, Anonymous Anonüümne said...

Amerikossidele veel, need on mõnusad mehed, aga sakslastele küll Matit ei anna. Mitte mingil juhul.

 
At 00:02, Anonymous Anonüümne said...

Pern teeb vastavalt seadusele oma tööd, vastasel juhul läheks ise paragrahvi alla.
Muutke siis seadusi, et sellisel kujul pole vaja sellist tööd teha.

 
At 06:29, Anonymous Siimeon said...

Kõik on õige, mis justkui lubatu piires omaenda "talupoja" tarkusega kõrva taha pandud ja ka ära katsetatud (kõigepealt pisut naiste peal..), sihid silme ees, tulemused kippusid küll algaastatel pettumust valmistama (doseerimisoskused ehk vormi ajastamised vajasid veel lihvimist..), arengukõver joonistus sellest hoolimata küllaltki ühtlane, et mitte kahtlusi äratada. Kui meenutada mõnd tolleaegset intervjuud, siis üheks märksõnaks oli paremaks saamisel kasvõi 0,5 % kasuteguri leidmine (loomulikult hiilgava treeningprotsessi ning sinna juurde üha paremate tingimuste tagamise võtmes..). Paraku võetakse väikeriigi tegelaste toimetamised varem või hiljem suurte poolt pihtide vahele (ah et trügite siia meite kapsamaale..) ning kui talupojal ei jagu ka mõistust õigel hetkel vankrilt maha hüpata, on lõpptulemus tavaliselt kurb. Kui reaalsustaju kipub võitude ulmades hägustuma (peale Oslo MM-i terendas Venemaa koondise peatreeneri koht..), tuuakse juba Kreeka mütoloogiates pilvedesse tõusnud kangelased maale tagasi. Küsimus aga jääb: miks ei suudetud peale esimest nätakat ikkagi tagasi tõmbuda?

 
At 12:59, Blogger Priit Pullerits said...

Ja samal teemal ka tänases Postimehes jätk:

https://sport.postimees.ee/6836129/petter-northug-kaotas-usu-dopinguvabasse-murdmaasuusatamisesse

 
At 13:15, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, miks Toolikul ei tekkinud kiusatust oma molekulitehast taas tööle panna? Vana sai aru, et pole mõtet olemasolevaga enam riskida?

 
At 14:12, Anonymous Anonüümne said...

Hei, isake Pullerits! See Northugi kommentaar on puhas suunatud marketing, reklaam, tühjad sõnad kui selle sisuks on Max Hauke ja Seefeld. Nimetagu siis nimed kelle vastu tal võistelda tuli. Sellised kes vahele ei jäänud.

Northug adresseerib vaid neid kes vahele jäänud. Kes mitte nende kohta ei ütle Petja midagi. Kokkuvõttes null. Miks pidi PM Northugi tühja kraaksatuse ära tooma? Klikid?

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

oot, oot, PP jätab osa Hauke öeldust tsiteerimata, mis agendaga kokku ei lähe:
Hauke ütles Õhtulehe artiklis ka seda, et kui ta hakkas treenima norra treeneri käe all (ja vist koos norrakatega), siis nägi norrakate pealt, et ka ilma dopinguta on võimalik heaks saada. Enda jaoks arvas siis, et ilma dopinguta treenimise rong on läinud.

mp

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Millal Pullerits Matiga intervjuu teeb? Ja Tolikuga intervjuud ootame ka.

 
At 17:42, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits võiks Mati käest uurida, millistel kaalutlustel forsseeriti keelatud vahenditega Andreas Veerpalu? Siililegi pidi olema selge, et noormehest, kes oma tasemelt ei pürgi rahvamaratonil isegi harrastajate seas esikümnesse, ei ole ju midagi võtta. Isa Andres, kui ka Mati ei saa ju kahepeale kokku kuidagi olla nii rumalad, et soosida sellist asja. Milleks mängida noore mehe elu ja tervisega, kui tulemuseks on MK sarjas kõige tagumised kohad? Kui selle küsimusel ühe usutava ja loogilise vastuse saaks, siis võtaks küll härra Pulleritsu ees mütsi maha.

 
At 17:43, Anonymous Anonüümne said...

Toolik on nõuka karastusega mees. Sisevägede major. Sellist meest ei soojenda üles isegi Pullerits. Parem kui meile avataks Laura Ikauniece. Palju parem.

 
At 21:30, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul ka nõuka karastus. Ei saanud bisnishai Baiba Rubesa tema vastu ei saa Tolik ega keegi teine. Jelena Välbe oleks kõva pähkel aga küll

 
At 23:34, Anonymous Anonüümne said...

Ehk kirjutab Priit Matist hoopis raamatu.

 
At 12:51, Anonymous Anonüümne said...

Mis edasi saab?

 
At 15:02, Anonymous Anonüümne said...

Valusalt küsid, 12:51.
Ütleme nii, et bizdets.

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole pisdets. Pullerits ja Toolik on nõuka karastusega mehed. Nad veel näitavad.

 
At 15:51, Anonymous Anonüümne said...

12:51 valusale küsimusele vastuseks et see otsustatakse Kadastiku tagatoas. Meie loodame et Pullerits kaaluka sõna sekka ütlep

 
At 17:56, Blogger Priit Pullerits said...

Pigem on õigus 15:02-l teisel real, aga sellest juba homme. Seni pidagem vastu!

 
At 18:04, Anonymous Anonüümne said...

Kas Tolikust kirjutatakse ka raamat?

Jääme Karlovitši elulooraamatut ootama, aga kas näiteks 10 aasta pärast kõik ära räägitakse.
Võibolla teeb seda kunagi hiljem AV või mõni teine matipoiss.

 
At 07:10, Anonymous Anonüümne said...

Et, parmupilli maailmameistrikatel pannakse doppi? Noh, kuidas soov on....

 

Postita kommentaar

<< Esileht