Pullerits: Mis on ühist rattavõistlusel ja ajakirjandusel?
Mu põhitöö ei ole jalgrattaga sõitmine, nagu paljud näikse ekslikult arvavat, vaid lugude kirjutamine. Aga kas teate, mis on loo kirjutamisel ja rattavõistlusel ühist?
No mõelge...
Kes mõtles välja, et mõlemas on oluline stardijoonelt hästi ja hooga minema saada, jagab "matsu".
Mõelge veel...
Kes mõtles välja, et kui jalgrattasõidus on enamasti otsustav lõpuspurt - no igatahes see, mis juhtub distantsi lõpuosas, kus selgub, kes võidab ja kes peab leppima teise kohaga (aga teine koht on rattasõidus mitte midagi) -, siis loo puhul on kõige otsustavam algus. Sa võid teha loole ükskõik kui ägeda ja efektse lõpu, aga kui inimene seda lugu otsast lugema ei hakka, siis on selle lõpu väärtus ümmargune null. Teisisõnu: kui Stalin ütles, et kaadrid otsustavad kõik, siis loo puhul otsustab kõik selle algus.
Näen juba vaimusilmas, kuidas haigutate.
Toona, 24 aastat tagasi, mil maastikurataste võistlus kuulus esimest korda olümpia kavva, otsis Tõnissaar Eesti koondise peatreenerina kohta, kus Alges Maasikmets saaks enne suvemänge harjutada. Teda juhatati Atlanta lähedal ühe farmeri juurde, kes oli oma maadel märgistanud metsa alla eri pikkusega rajad. Igaüks, kes seal sõitmas käis, tegi südametunnistuse järgi tänutäheks väikese annetuse. Tõnissaar viis Maasikmetsa rendiautoga sinna enne olümpiastarti treenima kolmel-neljal korral.
Nüüd, mil eriolukorrast tingitud piirangud keelavad Eestis vähemasti juuni lõpuni spordivõistluste korraldamise, viiski Atlanta mängude eel Maasikmetsaga korraldatu Tõnissaare mõttele, mida teha, kui peab Estonian Cupi sarja kolm esimest etappi ära jätma. Ära jätta ta neid ei tahtnud, mistõttu otsustaski kahes Eestimaa paigas tähistada 20-25 kilomeetri pikkuse ringi.
Need kohad asuvad Jõgevamaal Palamuse ümbruses ja Raplamaal Keava mägede läheduses. Igaühel on võimalus kohe peale eriolukorra loodetavat lõppu, 18. maist kuni juuni lõpuni need rajad läbi sõita ning nutiseadme salvestise alusel tulemus kirja saada.
Kui te siiamaani lugesite, siis saigi eesmärk saavutatud. Minu võit! Ja kui ei lugenud, siis... teie kaotus!
Foto 1: Priit Pullerits treenimas maanteerattaga Tartu-Tallinna maantee alguses. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Leidke pildil aerutaja Emajõel! Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Märgake pildil rattureid Tartu dendropargis! Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 4 ja 5: Emajõgi Tartu lähistel. Fotode autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 09:32
kommentaare: 37
37 Kommentaarid:
Essa
tessa
kossa
Maanteekaga on vaja panna!
https://supergregario.com/en/races
Minule meeldivad lugeda Huu reportaažid. Mees ütleb lühidalt ära, mis tal öelda on ja kogu lugu. Boonusena, ta ei küsi raha ka selle eest. Miks keegi peaks üldse maksma kellegi arvamuse teada saamise eest?
Kussa
Sessa
Kahessa
Planeerisin minna. Nüüd selgub, et Pullerits on värvatud PR meheks. Sel juhul jääb üritus ära.
Kas Pullerits hakkab sel aastal Estonian Cupi sõitma?
Noored karva jalad ka siia sattunud, marss trenni, muidu võib juhtuda et suurel mõõduvõtul soliidses eas härrasmehed panevad särgi püksi kuigi poodiumid on teie jaoks ehitatud.
Kui teine koht on rattasõidus "mittemidagi", siis miks sa Priit üldse pongestad?
Nagunii ei võida.
Tasub ikka pongestada. Tänapäeval on vanuseklassid kuni surmani. Ükskõik mis vanuseklassis tulla Eesti meistriks on saavutus. Teine ja kolmas koht on vast ühed motiveerimavad kohad üldse, et jätkata panemisega.
Rattasport siin maarjamaal on huvitava taustaga kui muudes alades peale 40aastat võiks öelda hakkab sportlikus mõttes pensioni iga, siis meil on isegi 60 aastaseid mehi kes mingile osale 40 aastastest on veel kõva konkurentsi pakkumas. Isiklikult tuli endal peeglisse vaatamise hetk ja tõsine huvi selle ala vastu kui sain 42 selt 75 +võitjalt Suuremunamäe sõidul 10 minutiga pakki. Kui selline tõehetk ei motiveeri, siis kuskil tugitoolis enesepettusega vaevalt motiveerivamat hetke tabab.
Kui nii kõvad mehed blogis siis peab traksid pingule tõmbama ja sokid jalga panema.
Üks küsimus, miks on Suuremunamäe sõidul suhteliselt vähe osavõtjaid? Omapoolsed pakkumised, vähene tuules sõidu võimalus. Teisest Eesti otsast kohal käiv 75+vanuse klassi kohal olek, sellest tulenevalt igaksjuhuks tõehetke edasilükkamise põhjus või veel miskit. Pole võimalik grupis jutuvada arendada? Igaljuhul kohale mitte ilmumine tähendab kaotust kõige viimasele.
Ma saan aru, mis põhjusel siin kommenteerijad punnitavad, kuid küsimus oli Priidule, sest just tema pidas esimesest kohast tagapool olemist "mittemillekski".
Priit, aeee…?
Priit on blogis jala sirgeks lasknud. Liikumine toimub inertsist. Ta on alistunud, kapituleerunud. Põhimõtteliselt on juht langenud. Tartu rahvas, kas on Priitu ikka rattaga rodeotamas suurte munadega kivide vahel näha?
On. Pidevalt.
Tarmo Jüristo kirjutab FBs minu blogi kohta:
siiski-siiski, selle blogi kommentaarium on miski, mis tuleks talletada ERM-is järeltulevate põlvede jaoks. ainuüksi see lunastab kõik muu.
Vabariigi tasemel tegijad ühesõnaga.
Uhh, jalust võtab nõrgaks.
Jüristo poisike nüüd midagi ütleb. Kärbsel ka rohkem autoriteeti
Õndsal laupäeva õhtul, kui saunas käidud, puhas särk seljas ja toobitäis värskelt lüpstud sooja piima joodud, sain korraga kolm valusat litakat. Lööjaks ei keegi muu kui Eesti ajakirjanduse enfant terrible. Kolm valusat hoopi mehelt, kes ei karda karmi tõde, kes julgeb ujuda vastuvoolu ja kellest on viimase poolteist nädala jooksul olnud läppunud õhuga meediamajades juttu rohkem kui kirjapoogna peale eales mahub. See mees on loomulikult Priit Pullerits.
Kuid ärge kartke, vägivallatsema pole Priit hakanud ja tegemist ei olnud siiski mitte füüsiliste litakatega. Asi oli palju parem kui üks lihtne litakas või vana hea peks mõisatallis. Nimelt suurvormide peenmeister jätkas läbi tõestisündinud mõistuloo jalgrattasõidust hoopis halastamatut Eesti ajakirjanduse kriitikat. Kirjeldades osavalt, et mis juhtub kui ei mõista õiget sõidujoont hoida. Kuid vaatame, mis siis ikkagi juhtus ja kus juurika all on peidus loo tegelik mõte. Lugu ise on siin: https://leht.postimees.ee/6968701/priit-pullerits-kolm-pauku-karmilt-kirja-aitah-suureparane
Esimene litakas. Priit kirjeldab, kuidas hästi alanud sõit hakkas ühel hetkel kalduma vastupandamatult vasakule ja järgnes kukkumine. Pole midagi öelda, väga osav ja mitmekihiline metafoor. Näeme siin peent viidet Priidu enda varajasematele kujunemisaastatele, kui ta tudeeris marksismi ja oli ise vasakpoolne ning teine sügavam kiht viitab olukorrale tänases ajakirjanduses. Nii, nagu karta võib, oli kõigil juhtudel vasakule kaldumise tulemuseks ränk kokkupõrge ja mitte lihtsalt kokkupõrge, vaid kokkupõrge silla käsipuuga. Siin on jällegi mitu kihti. Esiteks kujund sellest, kuidas ideaalid päriseluga kokku puutudes purunevad ja teiseks sümboliseerib silla käsipuu ühiskondlike piirangute vajalikkust. Teelt eksinud tuleb kasvõi väevõimuga õigele rajale juhatada. Kui piiranguid poleks olnud, oleks sõit lõppenud veepinna alla vajumisega. Kindel pind oleks jalge alt kadunud ning tulemuseks olnuks uppumine võltsideede salakavalasse ilma ehk paralleelreaalsusse.
Teine litaks juhtus kui oksaraag haaras juhtrauast ja oligi mees külgepidi mudas kinni. Pange nüüd hästi tähele, mudasse maandus ta vasaku küljega. Kuid mida võime sellest järeldada? Eks ikka seda, et salakaval peaaegu nähtamatu oksaraag oli vasakul pool. Jälle osav näide kuidas vasakul olevad ohud viivad külgepidi porri ja lisaks viide sellel kuidas ajakirjanduse vasakpoolsust suunab tegelikult peaaegu nähtamatu väline mõjutaja, keda inimsilmaga ei pruugigi näha olla. Pori sümbol on veel eriti võimas. Kaldudes vasakule oled lõpuks üleni määritud. Õppige, sitakotid! Nii tehakse meediakriitikat. Pange tähele, kui sügav ning mitmekihiline on suurmeistri mänguplaan esmapilgul lihtsakoelisena näiva rattaloo juures.
Ja ega kaks ilma kolmandata jää. Kolmas litakas tuleb kõige valusam ja näitab kõigile Priidu üle irvitajatele ja muidu kohtlastele kriitikutele koha valusalt kätte. Kuid loeme kirjeldust.
Niisiis, vaatamata sellele, et kaks kukkumist seljataga ei anna õige mees alla, pusib edasi ja sööstab kartmatult raja kõige tehnilisemale lõigule, aga siiski komistab kohe esimesel juurikal ja kukub jälle. Kuid ei kuku mitte vasakule, nagu oodata võiks, vaid kukub hoopis paremale. Tulemuseks on katkine põlv. Just siin ongi peidus võti, mis on hävitav löök kõigile, kes süüdistavad Pulleritsu liigse kallutatuses paremale. Väga osavalt teeb ta läbi isikliku valusa kukkumise kõigile puust ja punaseks ette, et liigne kaldumine paremale on sama ohtlik kui vasakpoolsus.
Loo moraal peitub selles, et vaid tasakaalukus saab olla ainus õige viis nii rattasõidus kui ka ajakirjanduses.
Vägev, taluperemees Säinas, väga vägev! Lõpuks on siin üks tõeline mees, tõeliselt intelligentne mees, kes näeb pealispinna alla, oskab lugeda metafoore, mitte ei ole nii lihtsakoeliselt sirgjooneline, nagu kohalikuks autoriteediks pürgiv Huu või alati sapine MargusM.
Lugesin Priidu lugu kuidas ta ühe sõidu ajal veidrates kohtades kolm korda siruli käis. Rattasõidu mojo peab tugevana hoidma muidu muutud sadulas käpardiks,
Kui võistlused keelatud sai minul kolmapäeval virtuaalne Saku 100 tehtud ja seekord ka kõik 100km. Saku 100 l pole kohustust ennast lõpuni punnida, kirja saad ka tulemuse kui läbid kasvõi ühe ringi kuuest või viiest olenevalt siis rungi pikkusest ja planeeritud rajast. Iga kevad see hooaja avastardiks olnud, ei tahtnud ka see aasta vahele jätta.
Priit Ihastet tead? Nu vat sama asi Sakus ja 100km., keskmise kiirusega 13,5km/h. ühtegi nimetamisväärt tõusu pole ,aga tähelepanu kordagi hajuda ei saa, muidu viskab juurikas kraavi või rebib mänd lenksu käest , või põrutad ringi peal olevast ühest kokku kahekümnest sillast kraavi vee sügavust mõõtma. Füüsiliselt ja vaimselt raskem sõit kui Haanja 100, mida õnnestus lõpuni sõita allest teist korda. Puhast sõidaega kulus 7,30h. lisaks neli korralikku "puhvetipeatust". Raskeks läks juba kolmandal ringil. Nu pole üle kahe tunni trenne see aasta teinud, eks see andis tunda. Kuid pärast vaatasid et raskem minek oli, kuid ringi sõiduajad püsisid vaat et minuti täpsusega samad. (ühe ringi läbimiseks kulus 1,14h.)
Oli väga tore päev. Emotsioon oli kaks päeva kohal ja kaasas.
Nii et kel võimalus, siis võilevaid kaasa ja saku metsa. Viimase kümne aasta rajad saate Saku 100 kodulehelt.
Huu
Jaah, Säinal on hea saun. Aga. Kukkumine on seotud eelkõige vale sõidukiirusega. Ja selle kiiruse sai ta mäletatavasti Marju abil. Selge, et mõte oli Priit marjule saata. Selleks aga tuleb õigel ajal pidama saada. Maha astuda kiirelt rattalt ja astuda metsa alla mulluseid pohli otsima. Kes seda ise ei mõist, sellele tulevad appi metafoorilised jõud. Teisisõnu on ajakirjandus nagu rattasõit tipptasemel noorte suurte munadega testosterooni pullide mängumaa. Keegi ei jää seal liiga kaua sadulasse. Tahad liikuda kukkumata, siis pead vanemana eelistama omal jalal kulgemist tõelise tee otsingul. Sealjuures kaasneb jala liikumisel eelis, et võid liikuda läbi pasa ja raba, läbi võsa ja metsa, üle lageda ja mägede õiges suunas kulgevate teedeta maastikul. See nüanss jäi Säinal tänu õlle manustamisele märkimata.
Rabast ja pasast ei lähe tangiga ka mitte läbi. Kunagi sai sõpradega uue 4 veolise linna maasturiga otseteid proovitud. Hätta jäävad, olgu juht kui bravuuurne tahes. Aja raisk, kuigi natuke pulli sai. Maitse pasast saab edukalt ka rattaga sõites kätte kui pingutada.
Padre vana rebasena uinutab konkurentide valvsust. Ainult naiivitarid võivad arvata, et need virtuaalsed mikihiire sõidud midagi reaalset näitavad. Kui ükskord see kirbutsirkus otsa saab ja kõik koos jälle ühele joonele võtta tohime, siis alles saate näha kuidas tõeline kunn puraka välja laseb.
11:42 jah nii see on, siis saame keretäie reaalselt, mitte enam õrnas virtuaalis
Sõida virtuaalne mikihiire Saku metsas 100km. ära. Vaatame mis laul pärast seda tuleb.
to 11:42 : aga kui sõit üle silla läheb? või veel hullem,üle mitme silla???
Elementaarne füüsikaline loogika ütleb kui tõmmata lenksu järsult vasakult kaldub ratas ka vasakule keha aga jätkab inertsist liikumist otse. Kuivõrd sadula kontaktpind liigub järsult vasakule siis peab antud olukorras keha kukkuma paremale küljele.
Sestap kukkumaks vasakule küljele pidi tõmme tulema paremalt - võiks enne mõmisemist asja endale selgeks teha kas füüsiliselt või füüsikaliselt.
Seega kulla metafoorimeister kui liialt midagi toppida parempoolsust, vasakpoolsust või ka sotsialismi kipuvad kehad liikuma hoopis vastassuunas.
Terv.Tom
Maladets Tom,minu mõtted sinu keelel.
Oks tõmbas lenksu paremalt, lendamine toimus vasakule. Fakt on see, et maandusin vasakule küljele, praegugi puus veel veidi lilla (!) sellest.
Priidus on peidus veidi lillat?
Kui nahkpüksid jalga tõmmata vöib kukkuda mitu korda täitsa turvaliselt
Postita kommentaar
<< Esileht