Pullerits: Mis moodi toimub Tartu rattaralli?
Võimalik, et Tartu rattaralli poolesaja päeva pärast toimub. Aga võimalik, et ka mitte. Haridusminister Mailis Reps avaldas eile lootust, et koolitöö taastub väiksemates gruppides 15. maist. Sealt jääb rattarallini kaks nädalat. Aga Repsi jutt oli kõigest lootus. Olukord võib tolleks ajaks praegu prognoosituga võrreldes palju muutuda. Ja isegi kui muutub paremaks, pole kindel, et valitsus annab tuhandete osalejatega rahvaüritusele rohelise tule. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles mulle nädal tagasi pikas intervjuus, et eriolukorra leevendamine ei tulu tõenäoliselt päeva pealt, vaid samm-sammult, kusjuures on võimalik, et reeglid kord lõdvenevad, siis jälle karmistuvad.
Mis tähendab, et tuleb valmis panna virtuaalrattaralliks.
Sõna virtuaalralli ei olegi iseenesest nii absurdne. Virtuaalne tähendab, et võimalik, kuid toimumata; näivalt tegelik, kuid teostatud muude vahenditega. Mis antud juhul tähendab, et rattaralli justkui toimub, aga ei toimu ka – ja kui toimub, siis teistmoodi.
Praegu tundub tõenäoline, et Klubi Tartu Maraton määrab mingi ajavahemiku, mille jooksul saab igaüks kas rattaralli raja või muu sama pika distantsi mujal läbi sõita ja oma aja fikseerida. Võistlusena – ja aja võtmine toob paratamatult kaasa paljude jaoks võistlemise – muutub selline üritus muidugi absurdseks.
Esiteks on ilmaolud päeviti liiga erinevad. Teiseks sõltub tulemus sellest, kas sõita üksinda või grupis. Kes saab kokku hea grupi, saavutab igal juhul kõvema aja kui näiteks minusugune üksi tuld andes. Mis mul siis üksinda üle jääb? Väga lihtne: võtan Chrysler Pacifica (fotol vasakul) ette tempomeistriks ja teen niimoodi pähe igasugustele gruppidele. Või kui südames kõigele sülitaks, siis milleks üldse punnida – parem sõitagi rada autoga läbi.
Ei, mul ei ole midagi virutaalse rattaralli vastu. See on ikkagi parem kui mitte midagi. Aga kui peaks moodustatama aegade põhjal protokoll, siis see muudab asja ka ohtlikuks – kujutate ette paarikümneliikmelist turvamata punti maanteel ja eriti linnaliikluses? Rääkimata sellest, et protokoll, kus peaks võrdlema ikkagi võrdsetes oludes saavutatud tulemusi, tuleb kindlasti täis anomaaliaid.
Need on küsimused korraldajatele. Nemad saavad nende küsimuste lahendamise eest palka (kui raha ikka jätkub).
Korraldajad ei saa vastata aga küsimusele, kes tuleb minuga samasse gruppi. Teie saate.
Foto 1: Priit Pullerits kaks aastat tagasi Tartu GP sõidu ajal Jakobi mäe tõusul. Foto autor: Karli Saul
Foto 2: Priit Pullerits aasta tagasi Tartu rattarallil Elvast väljudes grupi tagaotsas seiramas, mida teised teevad. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Chrysler Pacifica. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Ratturid 2+2 Tartu-Jõgeva maanteel. Kes need on? Foto autor: Priit Pullerits
48 Kommentaarid:
Gaasimaskid pähe ja seemendaja kindad kätte ja võib rallitada küll.
Eh. Virtuaalvõistlus on tõmmekas. Sellise asja korraldamine on keelatud. Saab korraldada vabatahtliku rahvaliikumise, kus ei arvestata aega ja ei jagata nänni. Kes tahab, teeb sedasi trenni, kes tahab tunneb mõnu auto taga või autos paarutamisest. Asja ainus mõte on, et inimesed saaksid hoida ennast heas vormis. Teatavasti on aga tippvorm ja haigustele vastuvõtlikus käsikäes veerevad asjad. Saavutad tippvormi ja ei häbene seda teistele virtuaalselt näidata - jääd tõenäoliselt vastutuleva ratturi pahaaimamatust ja peiteperioodil levitatavast hingeõhust koroonaasse. Juhul kui aga otsustad auto abil provotseerida teisi lollitada ning teised seetõttu punnivad alateadlikult rohkem, siis teed lihtsalt ülejäänud rahvale halva üllatuse ja väärid pärast tulemuse kirja saamist karuteene medalit. Seega jah, kui midagi korraldada, siis peab olema selgelt kommunikeeritud, et tegu on lihtsa nö "ole terve" tüüpi rahvamatkaga nagu seda tehti nõukaajal aktivistide mahitusel.
Jah selgelt kommunikeeritud. Selleks on vaja autoriteete. Kust neid võtta praegusel kitsal ajal?
Kui on vaja inimestevahelisi kontakte vältida või minimeerida, siis tuleb natuke mõelda. Virtuaalvõistlus ei ole mingi võistlus, mille puhul tingimused oleksid võrdsed ja sohitegemise võimalused minimaalsed. Seega küsimus on - kuidas korraldada võistlus nii et see oleks tegelik võistlus ning osalejatevaheline kontakt minimaalne?
Omalt poolt pakun järgneva variandi:
Võistlejad lähevad rajale 3 sekundiliste vahedega. Eraldistart, võidab see kes raja parima ajaga läbib. Tuules sõitmine on keelatud. Stardijärjekorra (täpse stardiaja) määrab stardinumber. Rajale minnakse seega laias laastus nii et kiiremad enne ja aeglasemad hiljem, see vähendab möödumiste arvu. Toitlustuspunkte ei ole, igaüks peab sellega arvestama ja kogu moona kohe kaasa võtma. Võistlejad peavad liikuma tee paremas servas. Kui võistleja hakkab järgi jõudma eesliikujale peab ta enne kui vahemaa väheneb ca. 10 meetrini, liikuma sõidutee keskele, et mitte sattuda liiga lähedale teisele inimesele ja sellega ka tuules sõitmist vältima. Pärast möödumist peab mööduja veel mõnda aega püsima sõidutee keskel ja mitte keerama ette võistlejale, kellest möödus. 3 sekundiline ajavahe on distantsiliselt 17 meetrit kui kiirus on 20 km/h, 25 meetrit kui kiirus on 30 km/h, 33 meetrit kui kiirus on 40 km/h.
Kindlast on kirjeldatud variandil omad nõrkused, kasvõi näiteks välisvõistlejad kes ei oska keelt või on mõnedel reeglitest "pohhui", aga kindlasti on see parem kui "virtuaal".
Aarne
Haigena maratonile? Mmmmm....
Priit on Priit. Medal, protokoll, grupid, kiiremad ajad. Kes garanteerib, vastutab, kooskõlastab.
Pseudoteemad nagu: mis grupis ma stardin ja miks tema minust eespool stardib?
Lähed ühel päeval ja sõidad oma 130km. ära. Suudad ehk ka niisama õnnelik olla, et elad ja liigud.
See oleks isegi saavutus teie viimase aja minekut arvestades.
Aarne poja saa aru mis toimub. Kel on reeglitest "pohhui" see lastakse maha enne kui päike metsa taha loojub. Eriolukord. Küsi isakestelt kes nõuka armees käisid.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats väidab, et nädalane peataolek EL sisepiiridel on normaalne sulgumine. Meid ei huvita koroona puhul see anomaalia, sest üldplaanis on see ju nohu.
Musta luige saabumine näitas ära, et süsteem on ohu puhul nõrk. Kas tulevikus süsteemi parandatakse? Ainult juhul kui riikide juhtimise volitused lähevad Brüsselisse.
Täna aga seis selline, et kui nädalaga suudab agressor Baltikumile käpa peale panna ning barrikadeeruda ja EL riigid nii ära hirmutada, et need oma piirid lukku panevad siis on kogu meie valmisolek rünnakuks mull. Peame meeles, et ootamatu viiruse pandeemiaks on terve see sajand räägitud ja plaane tehtud. Saabus see ikkagi ootamatult ja ükski riik pole selleks valmis.
Valmis ollakse vaid eriolukorra kehtestamiseks aga puudub plaan selle lõpetamiseks. On plaanid elamiseks kriisis mis taandub ja aktiveerub. Kahtlemata on selline olukord meeldiv valitsustele, kes naudivad eriolukorraga kaasnevat vabadust demokraatlikest vaidlustest.
Samas on ka miskit head. Eriolukord sunnib kõiki riike tegelema siseprobleemidega ja kellegil pole huvi sõdida. Isegi Süürias on vaikus! Ja see on hea. Mida kauem kestab kriis üleilma, seda vähem peame me muretsema agressiooni võimaluse pärast, kuna siseriiklik poliitiline tellimus piiri ületamiseks puudub. Ilmselt jätkub see rahu ka pärast kriisist väljumist 2-3 aastat hiljem. Kriisi ise on mugav hoida üleval vähemalt 6-7 aastat, et oleks bürokraatidel ja poliitikutel tegevust millega mugavalt tegeleda ja ei peaks lihtsalt sendi veeretamise ümmargust mulli puhuma. Seega meil ei teki järgneval dekaadil enam hirmu nt idanaabri ees ja me peame võõrsõjaväge siin lihtsalt üleliigseks koormaks edaspidi. Lisaks süveneb aja jooksul õigustatud kahtlus, et kas nende siinsete vägede plaanid üldse EL süsteemis on suutelised toimima. Hea on kui me seda ka kunagi tänu koroonale teada ei saa!
Kõige kõvema tuulega teed 130km allatuule otsa, kui rajavalik on vaba.
Tegelikult on see virtuaal puhas jama.
Ma olen sellisel juhul juba 1500km see aasta nn. virtuaali sõitnud.
Õige lahendus oleks, kas edasi lükata või ära jätta.
Mis jama see on? 18:19
Vastupidi. Miks pole agressioon võimalik? Nemad seal piiri taga on lähedal. Toetav tsiviilvägi on siin sees. Vene armee naerab lääne viiruse peale. See pisike neid ei peata. Küsi vanemleitnandi ametit pidanud isa Pulleritsu käest. Johhaidii!
Miks puudub siseriiklik tellimus piiri ületamiseks? Paluks vastust.
Klassikaline põhjus on pragmaatiline. Piir ületatakse siis kui on vaja liigselt korruptsioonilt juhtida tähelepanu suurusjärk teravamale teemale. Täna ongi selleks teravamaks teemaks koroona. Lõbu pärast ei hakka keegi oma armeed tegudele saatma. Armeel on loomulikult kama. Ohvitseridel ja kindralitel puudub selliseks sammuks säärases olukorras motivatsioon. Ikkagi inimesed. Tegudele minnakse ainult 100 protsenti kaitse vajadusest. Noh kui näiteks koroona läheb siin kontrolli alt välja ja inimesed hakkavad hirmu tõttu põgenema otse üle võdapiiri ning seetõttu on vaja otsustada, et kas vaenlased on lihtsam panna humanitaarlaagritesse karantiini või haiguse valgumise tõttu kontrollimatul kujul võib tekkida vajadus probleem lahendada piiri mineerides.
19:01 vennikese peab kaineks raputama, nii segi pole keegi olnud
Mõningaste loomulike kadudega saavutatkse karja immuunsus ja siis marsitakse sinna sisse kuhu käsk tuleb.
Pole mõtet väriseda.
To Aarne.
3 sekundiliste vahedega eraldistart?
Esiteks tähendaks see, et stardis oleks ikka paras laulupidu ja teiseks, kes kurat jõuaks seal valvata neid tuules sõitjaid kogu aeg?
Nagu siin üks eelmine kommentaar- sõidan oma 130 km läbi ja tunnen rõõmu et liigun.
Olen võistlusi võtnud motivatsioonina trenni minekuks. Vahepeal on tunne, et ei viitsi trenni minna, siis ennast sunnid, aga pärast on ainult hea meel et keha oma kätte sai.
Olen võistlustel alati proovinud anda enda maksimumi, tunda heameelt pingutusest. Koht lõpuprotokollis on p..ui, alati on ju keegi kes sust parem on.
Kelgule raha anda et ta saaks oma asja teha- niikaua kuni ta liiga ahneks ei lähe, pole mul selle vastu midagi
Vaevalt et võrrelduna TMM reglemendiga TRR-l midagi teisiti saab olema.
https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/jooksumaraton/38/maraton/kasulikinfo/
7:7 - on hea ja lahke inimene. Õiged mõtted. Oleks selliseid palju. Aga noh 130 km on ikka palju. Karvajalad võiks omal jõul piirduda ca 66 km-ga. Sellest küll ja veel.
Rattaralli saab vabalt korraldada kuni sügiseni välja. Selle ära jätmine oleks nõrk. Suusamaratoni võib mõista, et lund ei ole, kuid TRR-ga ei ole mingit probleemi. Ongi parem kui toimub juulis, saab rohkem trenni teha ja olla paremini valmis võidusõiduks.
Mis jama? Eile oli peremehel ratta seljas hoog nagu noorel jumalal, täna aga on jälle mingi postipoisi tempo. See polegi isegi nii oluline. Oluline on, et millegipärast on tsensori alla langenud just rattasõidu dünaamika kommentaarid. Mis toimub, kus on kala? Äkki peremees on nii lahke ja seletab uue metoodika teoreetilisi aluseid. See kontseptsioon on täiesti uus ja vajab selgitavaid kommentaare, mitte aga tähelepanekute kustutamist.
Minuarust õieti teeb, et igapäev ei pauguta. 40 +vanuses ei toimu enam täielik taastumine ühe ööga.
23:35 ei jaga biiti!
Priit on kogu aeg kinnitanud et panna on vaja ja aeglane sõit on saatanast ning pehmodele.
Kui 21:08 tähelepanek oli õige, siis vajab siinne lugejaskond kohe kindlasti valgustamist ja uue paradigma selgitamist.
Priit, mis juhtus?
Vastuseks küsimusele: klubi pakub, et pildil Astok ja Petrovitš
Saatanast on kehale vastu töötamine, aju võib petta keha ei peta.
Higised ja harrastajate rohked rahvaspordi võistlused on absoluutselt viimased, mis vabaks lastakse, oleks ülim vedamine, kui sügisel meil mõni start toimuks. Vaktsiini puudumisega tuleb sügisel pigem teine viiruselaine.
Lahendus oleks usaldusväärse kiirtesti olemasolu, stardimaksu hinna sees, kuni vaktsiini saabumiseni
"Uuringust selgus, et ohutumad viisid on kahekesi olles liikuda kõrvuti või diagonaalis. Kõige riskantsem on trenni teha nii, et üks jookseb täpselt teise selja taga. Belgia ja Hollandi teadlaste hinnangul tuleks ühes reas olevatel inimestel hoida kõndimise ajal 4-5 meetrist vahet, jooksmise ajal 10 meetrist ning rattasõidu ajal vähemalt 20 meetri pikkust distantsi."
Inimene on sirgjoonelisuse loe panemine loonud teoorias. Looduses aga puudub sirgjoonelisus ehk kõikjal püütakse tasakaalu poole. Jäävad inimesed haigeks pidevalt ühes rutiinis töötades samuti pole edasiminekut kui treenida rutiinselt paugutades.
Lootusetu lootusetu. Kas ikka ei jõua kapsas ajudeni et e r i o l u k o r d. Panna on vaja, kuid 75% paueriga. Kas peremees on öelnud selge sõnaga et ärge pange? Ei ole.
Peale panemist on keskealisel mehel järgmine päev pingutusest pohmelli laadne olukord, soovitaks 50 protsendi peale koormust järgmiseks päevaks, parem üldse teha muud. Kui pohmelli pole siis pole ka pandud eelmine päev.
Kui njuša pilt ligi võtta ja panna siis pole väga palju pohmelli täheldada. Pigem nagu mõnus rohkem.
Kui mõõdukalt tasase tempoga rodeot lasta pole ka väga pohmelli. Selline mõnus rammestus nagu rohkem. Või kuidas on võhmameestel kogemust?
Õige võhmamees pole kunagi rodeot sõitnud. Hea kui telekast näinud.
Vähja Tiit ja Pulleritsu Priit:
https://leht.postimees.ee/6947222/kriisiaja-mees-tiit-vahi-loomulikult-tekib-hirm-tuleviku-ees-kuid-oleksin-optimist
"Rattaralli saab vabalt korraldada kuni sügiseni välja."
Viimaste uudiste valguses peab vaid küsima et ,mis aasta sügiseni- 2021? , 2022?
Kui vaktsiin tuleb 2021 sügisel, siis peale seda on kõik ka joonel. Seniks head treenimist või hulluksminemist.)
Spetsialistid ja analüütikud, kuidas täna siis tempo tundus?
Parem.
Kuid mitte vormis Pulleritsu kiirused. Milles vahepeal tagasilöök tekkis?
Mis pani otsustama et rattaga sõit pole siiski vastutustundetu tegevus?
Njaa kui 2021 alles joonele saab, saab näha arvatavasti võistluslikumat rattarallit üldse Eesti ajaloos. Nälg ei anna häbeneda. Praegune 100 meheline eliit võib selleks ajaks juba 300 pealine olla. Igaljuhul on mille nimel elada, et sellist asja oma silmaga seestpoolt näha.
Oh, kummardan ja suudlen põrandat, peremees on küsimärgiga lausekese poetanud tempo teemal. Tegelikult on ju kiirus nigel. Justkui oleks kilo karvapükse ümber tuharate. Eks ta ongi nii, et raske õppusel, kerge lend kõrgustesse lahingus.
Mina ei mõista, et kuidas inimesed nõustuvad nagu lambad poolkõva karantiini ahistavate nõudmistega kuid või aastaid ja ei nõua valitsuselt otsustavat lahingut koroonaga oma vabaduste taastamise eesmärgil. Kõik on nõus kannatama nagu Kristus ristil. Kas me oleme kõik jumalad, et seda teeme või patused kes kannatavad asja eest ja keegi ei julge oma patukoorma raskuse tõttu nõuda elukvaliteedi taastamist otsustavate meetmete kasutamise abil? Sellele küsimusele saabub kindlasti samasugune vastus nagu blogiomanikule esitavatele küsimustele. See on vaikus. Alistujate ja nõrkade vaikus.
Lp 22.49, aga olidki pikad laiad dressid seljas, need püüdsid hästi tuult. Elu on näidanud, et kui suudad pikkade lohvadressidega kevadel sõita ligi 30 keskmist, siis suvel, kui riietus suvine, pane lõdvalt paar täisühikut otsa.
Priit, järgmises trennis tõmba lahtine langevari ka selga siis püüad veel paremini tuult ja on lootust ka olümpiale jõuda.
23:15 kirjutab jõulist sõna ja mõtet ja see mees peaks olema homme blogi kunn pehmete alistujate Pulleritsu Huu asemel.
Pullerits ja Huu ei alistu. Nad adapteeruvad.
Rodeo on surnud.
Kes veel suusatada tahab siis põhja Rootsis hetkel 5,8 m lund: https://www.snow-forecast.com/resorts/Riksgransen/snow-report
Hetkel paistab ainult kaks lahendust kas kodanikupalk kõigile või eriolukorra lõpetamine.Ei taha mõeldagi kui Lasnamägi kaane maha viskab.
Nii see on. Rasked mõtted rasked lahendused. Rodeo on oma eluvõimelisust näidanud ja elab rasked ajad üle. Jupi nööri millega pulli munad pingule tõmmata ikka leiab. Tempo tempo!
Tagumine on 100% Astok, esimene 90% Petrovitš.
Postita kommentaar
<< Esileht