teisipäev, august 18, 2020

Pullerits: Kas liiga kiire algus maksis viimasel rattavõistlusel kõrge koha? Ja mitte ainult mulle, vaid ässadele ka?

LISATUD VIDEO!

Kui eksproff Allan Oras reede õhtupoolikul põllumajandusmuuseumi ette Ülenurme rattarallile saabus ja mind nägi, teatas ta enam-vähem sõna-sõnalt nii: «Vaatasin, kes stardis on – Rene Mandri, Priit Pullerits, Aaron Aus. Mõtlesin, et kui Ausist jagu saan, on kolmas koht kindel.»

Aga ei olnud.

Kohe stardist, mis oli kitsas ning paarikümne meetri järel teravnurkse parempöördega, panid mõned kõvad mehed, nende seas Mandri, pöörase tempoga ajama. Sai kohe selgeks, et ei tule siit rahulikku rahvaralli algust, nagu võistluse nimi lubas eeldada. Nii kui vanale Võru maanteele keerasime, lisasid eesmised kiirust veelgi juurde. Olgugi et rada kulges laugelt allamäge, ei riskinud neile järele kihutada, sest tark on oma võimeid ja reserve kainelt tunnetada. Panustasin sellele, et küll tagant tulevad mehed, kes enda tuules liidritele järele veavad.

Mehed küll tulid, aga nende tuulde oli raske saada. Tempo oli nii hull, et isegi Vuelta karastusega Mandri tunnistas mulle hiljem, et pidi hirmsal kombel järele imema. Juba kilomeetriga sai Kaasiku teel selgeks, et sellist ühtlast grupisõitu, nagu mullu, tänavu ei tule.

Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteel moodustus minu ümber väike grupp, kuhu kuulusid näiteks Siim Türna, Hannes Kirs, Janek Laisaar, Reigo Saarmas, Vahur Sillaots ja Tea Lang. Kiirus püsis 45 km/h kandis, ent sellest hoolimata olid esimesed vaateulatusest juba kadunud.

Olin küll kolm päeva varem teinud kümme 200-meetrist spurti üle 800-meetrise taastava sõidu, ent too ettevalmistus polnud siiski piisav. Esimeste kilomeetrite kiire tempo tekitas hingamisteedes kipituse, nii et (ettevaatust edasi lugemisel!) kurku lõi oksetunne. Püüdsin sellest küll vett juues vabaneda, ent see ei aidanud. Niisiis paningi kahel korral väikesed «pakid» maha.

Alles poolel maal Roiu kandis läks veidi paremaks. Seetõttu väga ette ei trüginud, kuid hoidsin enamasti siiski kolmandat-neljandat positsiooni, et kõige taha ei jääks – seal on alati ohtlik. Korra, mis seal salata, tõmbasin rivi kõrvale tee teise äärde, et üldist olukorda paremini hinnata, ühtlasi lootes, et end seejärel tahapoole seades saab veidi kergemini hingata. Ei saanud tühjagi.

Üldjoontes hoidis grupp kokku. Mõned, kes aeg-ajalt ees väikese vahe sisse vedasid, ei võtnud seda kui eest sõitmise võimalust, vaid pigem ootasid teisi järele. Kuulasin hoolega enesetunnet ja jälgisin konkurentide paiknemist, et mitte ilmaasjata tõmmelda ja jõudu pillata.

Tundus, et alles Kurepalus, pärast Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteele tagasi keeramist, kust lõpuni jäi 8-9 km, hakkasid mõned veidi katsetama. Videos on näiteks näha, kuidas üks rivaal ees spurtis, ilmselt proovides eest ära sõita või vähemasti kontrollides, kuidas teised ta kiirendusele reageerivad. Väntasin tol ajal otse tema tuules ega kergitanud tagumikkugi sadulast, et ta kinni püüda ja teised talle järele vedada. Umbes kilomeetri jagu hiljem tegin ise kõige eest kaks lühikest sutsakat – ikka selleks, et keegi end liiga rahulikult ei saaks tunda.

Umbes viis kilomeetrit enne lõppu sõit rahunes, kõik hakkasid end silmanähtavalt säästma lõpukilomeetriks. Kui Kaasiku teel tegi Türna kõige tagant ootamatu võimsa spurdi, ei reageerinud sellele keegi. Ilmselt olid kõigil jõuvarud ammendumas. Aga Türna minek oli ka sedavõrd võimas – vaadake videot! –, et polnud mõtetki üritada teda püüda.

Viimane kilomeeter algas lauge tõusuga vanal Võru maanteel. Tempo oli liiga rahulik, vaevalt üle 30 km/h. Kuna kõik passisid, tõmbasin paremale, madalate betoonkülikutega eraldatud jalakäijate rajale, ja kiirendasin sealt. Külikud tagasid, et keegi ei saanud mulle tuulde hüpata.

Varase kiirenduse mõte oli selles, et ilmselt olid enamikul jalad pehmed ning pika spurdiga üritasin konkurente kurnata. Liiati ootsid finiši eel kaks järsku pööret, sada meetri enne lõppu täisnurkselt paremale ja paarkümmend meetrit enne lõppu teravnurkselt vasakule. Need olid mõlemad ohtlikud kohad, kus ei tahtnud teiste taha ja vahele jääda.

Ent ilmselt tegin vea, et keerasin 500 meetri märgi ees tagasi sõiduteele, millega andsin konkurentidele ideaalse võimaluse endale sappa haakida. Seejärel manööverdasin küll sujuvalt vasakule, et võimalikke tuules passijaid maha raputada. Ei näinud selja taha, kas plaan ka tulemusi andis. Igatahes tõmbasin kiiruse tõusu lõpuks 40 km/h-ni (see on videos mu rattakompuutril näha).

Parempöördest sada meetrit enne lõppu väljusin esimesena, kuid seejärel spurtis selja tagant meeleheitlikult Rein Taaramäe rattaklubi noor sõitja. Ei püüdnudki vastu hakata, sest elukogemus on õpetanud, et noorte uljaspeadega kaasa minnes jääd ise kannatajaks. Küll oleksin võinud veidi söakam olla, et mitte lasta Kirsil ja Laisaarel endast enne viimast, teravnurkset kurvi mööda vajuda. Kuid kaine mõistus tuletas meelde, et see ei ole võistlus, kus peaks elu ja tervisega riskima.

Niisiis kokkuvõttes 26. koht. Kahjuks aega ei fikseeritud, põhjendusega, et tegu oli rahvaralliga. Mandri sai 21. ja Oras 17. koha. Räägiti, et võitja Martin Parv oli teistel poolel maal üksinda eest sõitnud. Korraldajate kinnitusel oli ta ligi 40-kilomeetrise distantsi läbinud keskmise kiirusega 44 km/h, ma olin kaotanud talle nelja minutiga. Margus Mänd lõpetas 45. kohaga.

Foto 1: Võistlejad kogunemas põllumajandusmuuseumi alal Ülenurme rattaralli starti. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Võistlejad Ülenurme rattaralli stardijoonel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Võistlejad Ülenurme rattaralli stardi ootel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Priit Pullerits pärast Ülenurme rattaralli lõpetamist. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Võistlejad pärast Ülenurme rattaralli lõpetamist. Foto autor: Priit Pullerits

24 Kommentaarid:

At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

Ega sellest "rahvast" võistluse nimes ei maksaks ennast eksitada tõesti. Filtri viimane etapp oli pühapäeval Tallinna Rahvasõidu nime all (isegi isegi mitte ralli, eks ole). Rahvas tegi sellist sõitu, et pikemal, 117 km etapil saavutas 36 km/h keskmisega tagantpoolt neljanda koha 89 võistleja hulgas, ka kõige viimasest grupikesest kaugel maas.

 
At 21:11, Anonymous Anonüümne said...

Esimestes puntides suudaksid paljud püsida, aga esimese 2-3 km kiirendust ei elata lihtsalt üle.

 
At 21:15, Anonymous Anonüümne said...

Kaks tuhat matsi lubatakse nüüd joonele, seega võib vist soodsama hinnaga ennast TRM-ile ära regada.

 
At 19:26, Anonymous Anonüümne said...

Froome ei mahu ineosi koosseisu. Kas isake HUU võiks lahkelt globaalse tsiklismi arenguid ja saladusi vähe valgustada kui papa Pullerits sipleb revisjonismi ja kohalike kruusasõitude lummuses temast pole suuremat tolku enamb

 
At 19:58, Anonymous Anonüümne said...

Isake Huu on ka pehmeks revisjonistiks muutunud. Pole temast ammu kuulda. Põeb voodis koroonõtšit.

 
At 22:34, Anonymous Anonüümne said...

Peaasi et PP korontsi ei jää tõbiseks siis on blogi kinni ja imege pöialt sitakotid

 
At 07:04, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, mis korontš! Üleeile keskmisega 33,5 ja eile veidi kergemalt, 32,6. Kuidas on see võimalik, et keskmised püsivad juba pikki aastaid ühtlasel tasemel, kuigi peaks ju hoopis kukkuma? Loodusseaduste vastane...

 
At 09:18, Anonymous Anonüümne said...

Mingi lääne dzimmide koroontša nii vintsket meest nagu Pullerits ei murra. See oli ammu selge.

 
At 09:50, Anonymous Anonüümne said...

filter ja muud sarjad- keskmine tase on hirmkõvaks läinud või ise lödipüksiks, üks kahest.
Filtris hakkan sõitma ca 20 sek peale seda kui pauk on käinud. Siis ei ole sõit suure grupi tuules püsimine, vaid oma taseme meestega (viimane gruppeto, 5-6 meest tavaliselt, keskmine 37-38 km/h) mõnus vahelduv vedamine, töö tegemine. Lõpetame siis kui esimestel juba riided ära vahetatud.
Transtaril olen ka oma 40 km/h keskmisega pigem tagapool

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

to 9:50. Filtri pikkadel etappidel on tase on läinud kõvaks sel lihtsal põhjusel, et valdav enamus karvajalgu on kolinud kas lühikestele etappidele või üldse sarjast loobunud. Samas kõvemaid mehi pole selle võrra juurde tulnud, nii et osalejate arv on pidevalt kahanenud. 2018a muudatus, kus joogipunktid ära kaotati, andis tsainikutele pikkadel maadel viimase hoobi.

 
At 12:51, Anonymous Anonüümne said...

Jama seletus. Korontš on ikkagi süüdi. Inimesed kardavad nakatuda. Rahvasõitudel peaks võistlejad kandma burkasid, et vältida piisknakkuse levikut ja kukkumistel vähendada marrastusi ning seetõttu ka vajadust homolikuks raseerimiseks. Väga konservatiivne lähenemisnurk.

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

Kui Padre suudab koroonakatkus 33km/h välja pigistada siis müts maha. Kõva saavutus ja kõva mees. Respekt.

 
At 18:19, Anonymous Anonüümne said...

Moabi kotkas pigistab kivist vee välja asi see 33,9km/h

 
At 21:51, Anonymous Anonüümne said...

Mis te neid keskmisi kiirusi ilma raja kirjelduseta siis panete. Tehke meie deathroadil üks vastutuule ots soovitavalt vastu põhja tuult üksi mtb ga. Saan ka mingi võrdlusmomendi. Novembris saab aasta täis seda sirget suhteliselt lagedat hullust küntud. Aga künname veel, sest elu on selline.

 
At 22:31, Anonymous Anonüümne said...

Keskmine on a ja o. Tänasel võidumehel 150 kiltsa 47 km/h keskmist. Tundub, et rattad on korda saadud ja ei tegeletagi ainult passimisega. Moabi kotka laeks jääb grupis 40 km/h 36 ja kiltsa. Noh. Jube vahe. Selliseid numbreid vaadates tuleb ratas nurka mitte panna vaid sajaga visata. Ühesõnaga. Ammu on aeg lolli jutu puhumiselt keskmistest ja ajuvabadest atrõõvidest teha arenguhüpe. Rattasõit vajab mõtestamist, et see hobi realistlikud mõõdud omandaks. Ütle Priit, et kas tööviljakus on parem kui nädalas treenida 7, 5 või 3 tundi? Siin on iva. Või on kõik need 3+ treeningtunnid seotud avaruse nautimise sooviga?

 
At 23:11, Blogger Priit Pullerits said...

Ma ei tee kunagi 3+ tundi. Ka 2+ mitte. Viimasel kahel nädalal on sõidud olnud 45-50 minutit, vaid korra pisut üle tunni. Pole rohkem mõtet, see ei anna midagi. Kulutatud aeg on nii ebaproportsioonis sellest saadava tuluga. Alla tunni on paras ots, et seda päeva lõpus mõnusa kiirusega nautida.

 
At 01:33, Anonymous Anonüümne said...

Ärme nüüd sportlasi ja harrastajaid ühte patta ka paneme. Tööinimesel, harrastajal pole võimalik täieliku mõtestatusega tegeleda rattaspordiga, sest päevas on miljon muud asja, mis vajavad mõtestamist. See et harrastajad töökõrvalt siin kuni 40kmh keskmist sõidavad on juba kiitust väärt. Tippsportlase vorm langeks kolinaga kui peaks 8 tundi lisaks tööd tegema päevas, tihtilugu eba regulaarse toitumisega. Tippsportlase elu on lust ja lillepidu selle kõrval. Kõik on täpselt paigas, ja kui asjad on paigas siis edu tuleb, ilm selgelt.

 
At 12:27, Anonymous Anonüümne said...

Harrastajale on ka 20 km/h ok, isegi 15 km/h aga see on kõik ju maru igav, eks. Olgu. Pööritad pead koguaeg lähenevate autode uurimiseks, et need ikka ontlikult mööduksid, st mitte liiga lähedalt. No milleks selline värk. Oleks siis veel, et lähed rattaga tööle. Kord nädalas Tallinna ots. Arusaadav. Pealegi saab Tartust Tallinna tulles suli teha. Kui rohkem ei jaksa, lähed rongijaama ja liigud raudruunaga edasi. Vot oleks mõtestatud tegevus, mitte niisama sihitult teel tolgendamine. Ja kohe oleks ka mõte 40 km/h Tallinna 5 tunniga tehtav. Kell 4 äratus ja kell 9 Sossis.

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

40kmh tööle - on siis töö tegijat ka enam. Mõtestatud tegevusena peaks järgnema sellele toit, puhkus. Sellise intensiivsusega põleb keha tunde veel järele. Toitu, puhkust õiges koguses peale ei saa tehakse pigem karuteene endale. Hobi hakkab tööd segama või siis vastupidi🙂

 
At 16:40, Anonymous Anonüümne said...

Praegu suvi, võib sutsu varem Tallinnasse rongiga uhada, pärast poolest päevast rattaga kodu uhada. Siis aega taastuda küll. Isegi kui 33 kmh sõita on 6 tunniga naksti kodus. Paras kell 3 arvutile puhkust anda ja jeehat tõmmata.

 
At 17:31, Anonymous Anonüümne said...

See juba mõistlikum päevaplaan, küll mitte 5 päeval nädalas. 1 kaks korda ehk jah, et terve mõistus säiliks. Deathroad oma ühekülgsuses lihtsalt murrab ühel hetkel ära.Vähemalt Võru Tartu trassil avastad mõttelt kas oled ainuke rattur Eestis eriti talvel.

 
At 17:50, Anonymous Anonüümne said...

Kas mõni tõsisem uudis ka tuleb kuiva uhamise kõrvale? Kangerts vahetas klubi ja Njuušal on uues videos rohelised trussikud

 
At 18:31, Anonymous Anonüümne said...

Mehed ärge koonerdage pange Njuuša video üles reede õhtu pole raiskamiseks.

 
At 19:04, Anonymous Anonüümne said...

Milleks trussikud. Lehed täis lateks tooteid patareidega ja ilma. Paari klikiga saate värgid automaadist kätte ja siis pole enam pildi/video värki vaja. Võib kasutada ka sadulas, saate kaks ühes, võtke ainult siis kuhugi singlile, et kui jalg krampi tõmbab siis oleks pehme mätas all olemas kui pidurdate. Selle kohta on bossi langemise õppevideo kah olemas. Link juba jooksis mõni nädalake tagasi kommentaaridest läbi.

 

Postita kommentaar

<< Esileht