laupäev, november 21, 2020

Pullerits: Ütlete, et võtsite võistlust mõnuga. Loll jutt suhu tagasi!

Mehed, tehke, mida tahate, aga ärge poliitikasse küll minge! Tänases Arteri intervjuus räägib neli korda ministriametit pidanud Urve Palo mulle, kuidas ta peksa sai, näiteks meenutades praamihanget:

«Tegin riigi heaks riigimeheliku otsuse, säästsin tohutu summa ja olin ikka paha. Tänuks selle eest kaebas ettevõtja [Vjatšeslav Leedo] mind isiklikult kohtusse. Ja riik ei saanud mind aidata. Ma võitsin, aga pidin käima läbi mitu kohtuastet, võtma advokaadi ja olema valmis maksma talle suuri summasid. Mis see tegi emotsionaalselt mu perele! Võin sellele ärimehele öelda, et kui ta tahtis mind kiusata, siis see õnnestus – ta tegi väga haiget. Mäletan, kui kohtulugu algas, läksin omaette ruumi ja nutsin kõva häälega. Kui ebaõiglane võib maailm olla!»

Ja lugege, mida poliitika temaga tegi:

«Mul on veel üks põhjus, miks tahtsin poliitikast ära tulla: muutusin inimesena, ja mitte heas suunas. See on paratamatu, et ehitad endale justkui kesta ümber. Nägin, et muutusin sarkastiliseks, selliseks, kes ma varem ei olnud ja milline ma ei tahtnud olla. Aga amet tegi mu selliseks, sest muidu ei jää ellu. Kuid see ei ole meeldiv vaatepilt.»

Siit saate aga lugeda, mis tunne on pääseda, st mahtuda autosse, kuhu teie ilmselt mitte kunagi ei pääse ega mahu (kahel ülemisel fotol). (Kuidas mahtuda, seda saate oma silmaga vaadata siit!)

Kauged teemad teile? Olgu, räägime siis millestki lihtsamast ja maisemast. Näiteks nautlejate pealetungist, millest kirjutan ajakirja Jooksja värskeimas numbris (fotol all paremal). Küsin seal: huvitav, kas mõnuga võistlemisest räägivad paljud seepärast, et nad pole kunagi tundnud võidu joovastavat maitset?

Kõik algab sellest, et kuna enamik ei saa omal nahal ja omas südames eales tunda võiduelevust, on mõistetav, miks paljud räägivad pärast võistlust, et võtsid seda mõnuga. Igaüks ju tahab, et võistlusest, kus tulemuseks koht teises, kolmandas või koguni neljandas sajas, jääks kõlama positiivsed noodid. Isegi siis – ja võib-olla just eriti siis?! –, kui võistluse ajal oli korduvalt raske; kui hing rippus tihti niidiga kaelas; kui konkurendid läksid püüdmatult eest; kui pähe tikkusid eksistentsiaalsed mõtted stiilis «kurat küll, mida ma siin teen, mis on selle kõige mõte?».

Aga finišis, kui raskused selja taga, kui eluvaim uuesti sisse tulnud, on ju hea kuulutada – eriti 326. või 437. koha õigustuseks/vabanduseks –, et «võtsin asja mõnuga».

Jooksjas käsitlen seda teemat värvikate näidetega vürtsitatult nii siit- kui sealtpoolt. Lugege mu argumentatsioon läbi - tutvuge ikka esmalt tüvitekstiga! - ning siis saame siin diskussiooniga arukalt edasi minna!

Fotod 1 ja 2: Priit Pullerits teisipäeval Tallinnas Ferrari Roma roolis. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits reede pärastlõunal rattaga Annelinna lõpus Tartu ringteel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Priit Pulleritsu kolumn ajakirja Jooksja novembrinumbris. Foto autor: Priit Pullerits

81 Kommentaarid:

At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

Mitu võistlust blogiperemees ise on ära võitnud, et teab selle joovastavast maitsest pajatada?

 
At 21:00, Anonymous Anonüümne said...

Laupäeval ei tohi siia blogisse tulla. Ujutab promoga üle.

 
At 21:06, Blogger Priit Pullerits said...

...no aga muidu ei leia te üldisest suurest infomürast mu väärtuslikke lugusid üles!

 
At 21:33, Anonymous Anonüümne said...

Ikka leiame. Ma kammin spetsiaalselt PP kaubamärgiga lugusid, kõik õngitsen välja ja loen hoolega läbi. Kunagi keegi isake ütles, Pullerits on ainus eestlane kes suudab maailmamere laine harjal surfata, hoomata ida ja lääne, põhja ja lõuna, mineviku ja tuleviku tukslevat pulssi

 
At 11:40, Anonymous Anonüümne said...

Pole kuulnud et isake Pullerits surfab, ikka suusab ja rattab ja tõmbab gruppi ribadeks

 
At 13:05, Anonymous Anonüümne said...

Rodeot teeb ka.

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Mitu eelnevat poodiumikohta on vajalik selleks, et tohib võtta võistlust mõnuga?
Aga mis siis, kui eesmärk ei olegi võit vaid hoopis mõnu?

Üks tark mees kunagi selgitas, et tekialuse asja juures ei ole tähtis mitte resultaat (laps) vaid soorituse mõnu! Võta nüüd kinni ...

Üldiselt pani esimene kommentaator asja päris hästi paika!

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

See on hea, et tuntud sotside sabarakk Urve on Pulleritsu poole üle tulnud. Kui nüüd sama hooga edasi minna on kevadiseks rahvahääletuseks kõik jõud otsustavaks löögiks valmis ning 23.juunil saame jälle korda vana kombe kohaselt Võidupüha tähistada. Vabaduse platsil uhke paraadi korraldada, kus kõige ees marsivad Postimehe kolonnid, järgnevad Traditsiooniliste Meeste Omakaitseliit, Suusapoiste Rauddiviis ja kõik ülejäänud liidud, ühingud ja seltsingud. Õhtul vaatame üheskoos lauluväljakul kuidas viimased vaenlased jooksevad Rootsi laevale. Laulame vanu isamaalisi laule ning süütame suure jaanitule, kuhu saab heita tarviliku arvu ohvreid. Siis algab meie armsal isamaal uus elu.

 
At 15:26, Blogger Priit Pullerits said...

"Õhtul vaatame üheskoos lauluväljakul kuidas viimased vaenlased jooksevad Rootsi laevale."
Kui silmad selle ka veel ära näeks, võiks elutöö rahus lõpetatuks lugeda.
Kuni seda toimunud pole, tuleb edasi võidelda.

Võitudest.
No olümpiavõitja ja maailmameister ma pole, aga kui paljud meist on?
Räägime ikka harrastusspordist.
No näiteks kolmekordne Kalevi noortemeister keskmaajooksus, kaks korda väljas 800 ja kord sees 600.
Tartu meister 800 m jooksus.
Kunagi võitsin Raplas tollaste kõvade meeste ees jube tuulise ilmaga 800 m - tegin soolojooksu, panin kohe algul eest ära ja lõpusirgel vastutuules kannatasin üksinda ees ära. Pärast käis Uno Källe pika näoga ringi, et kes see tundmatu kutt oli, kes nii ülbelt tema Tallinna meestele pähe pani.
Olen võitnud ka Gustav Sule mälestusvõistlustel Tartus TÜ staadionil suure publiku ees 800 m kolmanda jooksu (esimeses jooksus olid üleliidulise koondise mehed tollal), juhtisin taas algusest peale.
No ja terve rida muid jooksuvõite, mida peab juba rohkem meenutama.
Aga kõige värskem võidutunde väljendus on siin, vt viimasel minutil:
https://www.youtube.com/watch?v=FzCp6K6uchM

 
At 16:50, Anonymous Anonüümne said...

Tallinna mehed olid pidevalt kurva näoga kui Tartu komeet välja ilmus ja nende eest auhinna laua pühkis. Tšikin vandus tulist kurja et meest Tallinna oma käpa alla saada. Vana rebane teadis et kaks talve treeninguid ja 1.45 tuleb Kadrioru auklikul tartaanil ära.

 
At 17:51, Anonymous Anonüümne said...

16:50 nii jah, nagu rannamees rotti

 
At 19:35, Anonymous Anonüümne said...

Millal Pullerits rodeot tegi? Ise ta küll sellega pole kiidelnud. Ameerikas? Rodega tegeldakse kesklääne lehma karjatamise osariikides Kentuck ja Arkansas. Pullerits on metsiku lääne, mägede poeg, utah colorado nevada wyoming, seal kus elavad lõvid pantrid ja lendavad kotkad

 
At 07:46, Anonymous Anonüümne said...

Suuska ja jookska, pole vaja võõrsult toodud aladega tegelda, sealt tuleb ainult muret ja häda kaela.

 
At 09:49, Anonymous Anonüümne said...

Kas Eesti Rodeoratsanike Liit on juba loodud või käib mitteametlik nahistamine kuskil põranda alla ja sala urgastes? Otsi and infot nagu nõela heinakuhjast

 
At 12:28, Anonymous Anonüümne said...

Ihihih, võidutunne suvalise pässi üle. Vaata, see ju suva tüüp. Kuidas saab uimasele porikärbsele pähe lajatamine võidutunde tekitada? Mõnele inimesele piisab väga vähesest. Kunagi kui porikaid taga ajasin, siis võidutunne tekkis esimest korda esimesele pinisejale lajatades aga see tunne oli üürike. Seejärel lajatasin kõigile ja kui viimase maha sain, siis tekkis alles joovastus. Järgmine päev aga kõik kordus. Jääle olid tüütused paigas. Seekord aga enam ei rabelenud ja võtsin Dihlofossi ning lasin kogu ruumi gaasi täis. Siis tekkis joovastus juba gaasi laskmisest. Vahepeal käisin ja tuulutasin ennast õues ja kui tagasi tulin siis tekkis joove sellest, et keegi enam ei sumistanud. See oli kaif.

 
At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu kuulsusrikast võitude rida lugedes meenus mulle Al Bundy, kes tegi keskkooli ajal ühes mängus 4x touchdown'i.

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

Tahaks teada mis maailmas toimub. Šeff krusab sport autoga ringi pole kuigi moks

 
At 16:10, Anonymous Anonüümne said...

Miks Pulleritsul kollased rattakindad käes on?

 
At 17:14, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits peaks selgitama miks ajal kui rahvas püksirihma koomale tõmbab paarutab tema luks klassi autoga nojambri poristel teedel?

 
At 17:24, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Ma tean, et enamus teist ootab, et maailm lõpetaks selle nn. uusgripi promomise, maskikarnevali ja muidu tola mängimise. Inimesed ootavad ja tahavad vaktsiini, vaktsiini tootjad ja levitajad tahavad raha. Kõik peavad selles jamast ju midagi saama. Paljud ootavad vaktsiini, äravuse ja lootusega, et saaks taas laksu mingit kahtlast möga omale veeni, sest nad elavad teadmises, et ainuvõimalik viis üldse maailmas elada, on neelata pidevalt tablette ja lasta oma tagumik süstlanõeltest auklikuks teha.Nad on valmis mingi "imettegeva" tableti või süstimisambullikese eest terve varanduse ära andma. Teised jälle elavad lootuses, et ehk seekord veel ei väänata käsi seljataha ja ei lööda kohustuslikus korras süstalt tagumikku. Paljudel isegi tekid, soojad riided ning tikud ja toiduained pakitud, juhuks, kui peab süstijate eest metsa pagema. Nemad jälle on nõus maksma terve varanduse selle eest kui nende istmik süstalde poolt terveks jäetaks. Nagu ütles kunagi kuulsa Herbert Einsteini poolvend Albert on kõik siin ilmas suhteline. Võtta asja mõnuga on samuti suhteline. Ma võin vana spordimehena ja lasta järjest rohkem ja rohkem tirri ja seda ka võistlustel, aga vahel tahaks või mis krdi tahaks, ma lausa janunen higi ja vere maitse järgi, tahaks täiega ja mõnuga panna. Kusjuures oma mõnu on nii täiega panemisel ja tirritamisel. Kõik on suhteline, ka see, millist juttu pidada lolliks, millist mitte.

 
At 17:31, Anonymous Anonüümne said...

Peremees, kas härra Kägu sõnavõtu kiidame heaks?

 
At 17:43, Anonymous Anonüümne said...

To Kas sa sital käimiseks ka peremehelt luba küsid?

 
At 18:14, Anonymous Anonüümne said...

Ehh. Huvitav on see, et vabas looduses elavad imetajad 2 korda lühemat aega kui vangis. Vabadus panna iga päev ja elu on lühike aga kiire. Kes vabas looduses jääb mõnulema liiga kauaks, sellel mõnu ei jagu kauaks. Samas on eripära, et karjas on elunemus vabast loodusest pikem. Vangistuses pole pika eluea juures aga muud häda kui ainult korontsi ei oleks. Ja siis pannakse ühiskonnast välja kupatamise ähvardusega nõelaga tagumenti. Panna on vaja, et saaks karjas mõnuleda. Silmas peab veel pidama, et panemiseks tuleb perse uppi ajada.

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

Kui Kägu tahab verd ja higi siis võtku mees vastu mees matš mõne kobedama isakesega, või Padre endaga aga arvestagu et 15min tuleb suhkamit

 
At 20:02, Anonymous Anonüümne said...

19.19 Te olete minu arvates pisut eksiteel. Kõige rohkem verd ja higi valab mees ikka siis, kui ta üritab võistelda, kellegagi, kes on temaga täiesti võrdne. Siis võidab see, kes suudab rohkem higi valada ja verd köhida. Kui vastane on kõvasti üle, siis tekib peagi lootusetuse tunne ja minnakse üle tirrile nagu ütleb isake Kägu

 
At 20:31, Anonymous Anonüümne said...

Aga mida õpetab meile isake Pullerits? Tubli mees ei lähe kunagi üle tirrile mingu või taevas pimedaks ja surnukirstul 15 meest hõirassaa ja pudel rummi.

 
At 20:40, Anonymous Anonüümne said...

Mitu kiltsa täna tuli? Sutsu hämar vist panemiseks. Mälu järgi liikudes on probleemiks tumedad tondid kes seisavad naguvsoolasambad käiguteel. Kuda sa sihukestest mööda saad kui ei taju näimiimikat ja oma latern nadi , ausamalt öeldes põkegi teist. Nõnda võib kärmelt rasva minna. Aeg vist ikka kepid välja ajada.

 
At 20:41, Anonymous Anonüümne said...

Enne kui Eesti ei ole vaba ei saa tirrile üle minna - Lennart Meri

 
At 21:03, Anonymous Anonüümne said...

Olete võitnud kasvõi kivi, paber, käärid mängus? Siis teate, et see on nüri tunne, sest kaotaja kadedus on ainuke, mis sellest jamast saad. Kui auhinda pole, on ainus rõõm just mõnuga tirriteerimine. Olge mehed ja võitke tirritades, see on ainus mõnu.

 
At 23:10, Anonymous Anonüümne said...

Mida ütlevad isad tirritamise kohta? Äreval, murrangulisel, ajaloolisel hetkel kui riik ja rahvas on langemas Komordori küüsi? Isad kel vähegi autoriteeti.

 
At 23:27, Anonymous Isa Macmullen said...

Vaadake poisid, elus on oma koht nii tirri panemisel, kui ninast veri väljas panemisel. nooremana pannakse rohkem täiega ja ninast veri väljas ja vanemana, lastakse rohkem tirri. Isake Kägu ajab teile täitsa õiget juttu, kuulake teda

 
At 23:53, Anonymous Isa Arnõmitš said...

Suusablogi isakeste autoriteet sulas nagu kevadine lumi kui hiilisid 2020 aasta alguses sotside leeri. Suur osa neist

 
At 08:39, Anonymous Krõll said...

Isakeste ajalooline kohus ongi pettumust valmistada. Ükski karmi käega isake ei saa tekitada kellegis õnnetunnet enne kui isakese peake sambla all puhkab.

 
At 08:57, Blogger Priit Pullerits said...

Palju elutarkusi siia öö jooksul talletatud, aga nagu ikka, asjast ei mõista keegi rääkida. "Kurb." (D. Trump)

 
At 09:41, Anonymous Anonüümne said...

Härrased, minu meelest te panete täiesti valesti! Ei oska elust rõõmu tunda...

 
At 10:10, Anonymous Anonüümne said...

8:57, kummaline väide.
Blogipidaja lükkab mõttetuid teemasid ette ja siis kurdab, et kommmentaatorid ei räägi asjast. Hr. Pullerits, ise olete blogi palaganiks muutnud, nüüd tuleb tagajärgedega silmitsi seists.

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Jah härra Pullerits. Narri isakesi üks kord,........

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Regulaarne tirriteerimine hoiab meele erksa ja tuju rõõmsa.

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu rahulolematus kommentaariumiga on täiesti arusaadav, padretajad ja teised isaotsijad on kuhugi kadunud. Väikeseks vihjeks kommentaatoritele, et Pulleritsu ja isakesi kiita saab iga teema all. Nii et püsige teemas!

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Isakesed hoidsid tirri üleval kui šeff komandeeringus ja puhkusel käis. Blogi oli hoitud ja kasitud kuni isakesi mõnitama hakati. Nüüd on vanker kraavis ja katsu ilma isade abita tagasi upitada.

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Isakesed muutusid liiga populaarseks ja hakkasid Pulleritsu enese kuulsuse sära varjutama. Kuna isakesed kujutasid reaalset ohtu troonile otsustas Pullerits neid häbistada ja muuta nad naerualuseks

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

Oma elitaarses upsakuses ei saanud Pullerits aru et isakesed on tema poolel, kui häda suur võtsid isakesed tule enda peale ja tegid keha kui vaenlane hakkas läbi murdma. Ei jää muud kui isakestelt andeks paluda.

 
At 18:12, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits ja vabandab? Kui Pullerits peaks kunagi elus esimest korda vabandama, siis teeb ta seda pigem homode ees, kui isakesete ees . Siin on suur vastuolu, sest keda on Pulleritsul rohkem vaja kas homosid või isakesi? Võime arutleda ka sedapidi, et kellel on rohkem Pulleritsu vaja? Kas homodel või isakestel? Küsimusi on mitmeid. Kes oskab neile vastata?

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

Isakestel on suur süda, nad annavad Pulleritsule andeks päeva lõpuks ehk kas nah

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

Nuustakul on valge rada, kas nüüd joostakse sellele tormi?
Kas Pullerits saab rajale?

 
At 19:06, Anonymous isa Goriot said...

Kui Pullerits tahab oma pattudele lunastust siis peab ta tegema kirikule suure rahalise annetuse ja lugema 6 "issameiet"

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Isakesed vaatavad, jälgivad olukorda ja kui vaenlane on peaaegu ülekaalu saavutamas, tulevad nurgast välja ja löövad serviti, nii et plats on aastakümneteks puhas.
Täpselt nii nagu 1944. aasta hilissuvel ja sügisel, kui kõik äraandjad, argpüksid ja muidu tahtejõuetud, kes isamaad millekski ei pidanud, siit saba jalge vahel Rootsi minema jooksid, et siis Rootsis edasi joosta. Seda nalja saame õige pea uuesti näha.

 
At 20:35, Anonymous Anonüümne said...

19:14 sul on õigus, jäme ots on isakeste käes

 
At 20:55, Blogger Priit Pullerits said...

Et pilt saaks selgemaks, võiks keegi koostada isakeste nimekirja, muidu ei saa keegi enam millestki sotti.
No ja loomulikult, ega nimekiri veel midagi määra. Asi on lõplik siis, kui ma olen sealt osa nimesid kui kõlbmatud ja küündimatud maha tõmmanud ning üle- ehk allesjäänutele allkirjaga kinnituse andnud.

 
At 21:35, Anonymous Anonüümne said...

Isakesi juba palakäsi ei püüa

 
At 08:35, Anonymous Anonüümne said...

Eks ta ole, isakesed seisavad mornide nägudega ja vaikivad

 
At 11:57, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits tahab isakeste autoriteedi ja üldse isakeseks olemise kahtluse alla seada? Milline ketserlus!

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

Säins Toits Räims Roobert Kägu Huu Teppan Valdmaa, kuuldavasti ka Soonets on isakeste poole üle läinud. Siis veel varjuisakesed kes seisavad mornide nägudega. Nüüd peab isake Pullerits tõestama et ta sotside sülekoer ei ole

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

Toits?!! Toits on ju padusots ja veel pealegi sitakott!

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits teeb praegu Dorpati konverentsikeskuses haltuurat.
Jäi arvuti kasutamisega hätta ja ütles enda kohta, et on ajakirjanik oma juhuslikkus pealiskauduses. Karm, aga õiglane tõdemus.

 
At 14:50, Anonymous Anonüümne said...

Keegi kirjutab siin, et Toits on sots ja sitakott! Jah ta on sitakott ja kui soovite siis ka sots ja pehmo. Aga ka sots ja sitakott võib olla meile kasulik, kui ta teenib meie rahvast ja riiki. Ma isiklikult arvan, et isake, kes on samasugune sitakott nagu valdav osa meist on meile tegelikult oluliselt lähemal kui need suured ja kõvad isakesed ja Padre (isakeste isake) ise. Nemad on võimsad suured ja kauged. Me imetleme neid aga me ei suuda ise nendega samastuda. Nad on meile küll eeskujuks, aga siiski on nad võõrad ja tunduvad distantseerunutena. Ma ütleksin, et nad on ebamaised. Toits, aga, tema on lihtne mees, lahke siiras ja sõbralik. Paljudele meile eeskujuks ja samasugune sitakott nagu meie kõik

 
At 15:30, Anonymous Anonüümne said...

Ex proks astus ka isakeste partei rüppe. Ei tea mis nüüd saab, et kas võtab juhtimise üle. Päris ull lugu, nii saavad isakestest emakesed. Ja kas emakesed panna mõistavad. Nina nina vastu pole neile isakestele mõõdetavatel võhma ja jõu aladel vastast. Kas see on lõpp?

 
At 16:04, Anonymous Anonüümne said...

14:50 hästi kokku võetud. Isakesed on meile eeskujuks ja nende autoriteet betoonikivi. Pullerits on küll isakeste isake ja Hõbedase Siugmao (Silver Serpent Brth) Vennaskonna ohvitser kuid andeks peab ta paluma ikka. Isakeste mornid näod niisama ei pehmene

 
At 17:00, Anonymous Anonüümne said...

Esmapilgul tundub, et meie isakeste isake on ennast nurka mänginud ja hakkab lahingut kaotama. Homod võtavad riigi üle ja mehel kes pole iial vabandanud, tuleb hakata pidevalt homode ees küürutama ja vabandama. Kui alandav ja vääritu tulevik. Samas on võimalik mehel tabada korraga mitu kärbest. Esineda siira vabandusega isakeste ees. Isakesed heasüdamlikud nagu nad on, andestavad loomulikult ja sekkuvad innukalt lahingusse. Võidavad herr Pulleritsu nimel ja tema lipu all lahingu ja meie riik jääb püsima. Pulleritsu esmakordsest vabandamisest, aga tehakse suur päev mida hakkatakse igal aastal riikliku pühana tähistama.

 
At 17:17, Anonymous sotside sabarakk said...

Mis päev saab isakeste isakese ehk Padre päevaks?
Ma pakuks, et 30. juuli on see päev.
Eks uurige, miks!

 
At 18:35, Anonymous Anonüümne said...

Täna nägin 1.5 tunni jooksul 5 ratturit. Sutsu vähe. Kaua blogija täna sadulat nühkis?

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

Isakesed vaikivad mornilt.....

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

Tundub,et Pullerits ikkagi ei vabanda ja vaenlased võidavad

 
At 19:54, Anonymous Anonüümne said...

Vastaliste jõud aga üha kasvab. Jüristo on pundi homosid kokku kogunud ja salga moodustanud (salk.ee).
Kevadepoole, kui ilmad soojemaks lähevad ning otsustav päev kätte jõudmas on, tuleb karm andmine. Ühelpool ühed ja teisel pool teised. Meie vägesid juhatab Padre, tsentrit hoiab kindlalt oma käes Kindral, paremal tiival atakeerib Varro ning vasakul serval Urve. Isakestel on austav koht rinde sõjanõukogus.

 
At 20:12, Anonymous Anonüümne said...

Kindral tuleb kärmelt rehabiliteerida. Muidu läheb jamaks. Ta muidugi seniilne ja teeb lapsikuid vigu. Samas on ta ainus kes lippu kergitas.

 
At 01:03, Anonymous Anonüümne said...

Ei siin pole aega kevadet oodata ja ennast mõnusalt kamina ees hõõgveinikesega soojendada. Vastupidi, otsustav löök tuleb anda kõige külmemal ajal, mil homode, sotside ja liberastide ühendatud väed seda oodata ei oska. Kindral on kõik oma vägevad võidud saavutanud talvel, tema teab kuidas vormi ajastada ja oskuslikult konservatiivsele resistaansile värsket verd lisada.

 
At 07:04, Blogger Priit Pullerits said...

Hea j headtõotav uudis:

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et
63% inimestest hääletaks selle poolt, et abielu peaks jääma Eestis mehe ja
naise liiduks. Küsitluse viis 17. - 23. novembrini 1000 Eesti Vabariigi
kodaniku seas läbi Norstat Eesti AS.

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

01:03 väga õige kohe peab pihta hakkama muidu kevadeks oleme homode poolt mandraseeritud ja suusablogi kui konservatiivse vastupanu viimane tugipost läheb haamri alla, isakesed arreteeritakse ja Padre hakkab Müürilehes kommunistlikke lendlehti joonistama.

 
At 12:15, Anonymous Anonüümne said...

Koronts on isakesed maha niitnud. Esmalt niidetakse mõtlevad pead, siis on hea lambaid suvalises suunas karjatada. Meie küsimus on, et kuhu lambad aetakse? Ilmselt on selge, et homoseksualismi ja mittevalitute väljasuretamisele. Koronts täidab seda eesmärki kiiresti. Maakera ei suuda katta selle elanikonna tarbimis- ja saastekoormust. Vaja on teha valik, kus alles jääb 1/1000 praegusest massist. Eesti kvoot on siis maksimaalselt 1300 inimest. Isakestel pole nende seas kohta. Koht on nutti omavatel tuulelippudest innukatel kaasa kaagutajatel.

 
At 13:35, Anonymous Anonüümne said...

Jaak kutsub suusatama.

https://sport.postimees.ee/7118740/suusatalv-on-eestis-avatud-tehnikaime-lubab-tehvandil-suusatada-ka-plusskraadidega

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Mul on isakestele hea soovitus. Kui tahate et teid ei arreeteeritaks kirjutage avaldus sotsialistliku partei ridadesse astumiseks. Üks teile tuttav isake annab soovituse ka kaasa.

 
At 16:15, Anonymous Anonüümne said...

Ärge rääkige õudusjutte näitemängu pille peenhäälestavatest sotsidest. Ja mis teema nendega üldse on? Sotse oli vaja monarhia likvideerimiseks Euroopas ja võimu üleandmiseks suurkapitalistidele. Põhimõtteliselt on marionettide ülesanne sellega täidetud ja nüüd vegeteerivad niisama isakeste armust. Isakesed aga pole sugugi lollid kes poole kildisel lumerajal tiirutavad. Nemad vuhisevad kõrgetes lumega kaetud mägedes ja mitte omal jõul vaid ikka furnikulaaride ja gravitatsiooni abil. Neil on tarvis tagada senine elukvaliteet. Sotsid on siin ainult suuvoodriks kes ei suuda seda ülesannet täita. Vaja on ikkagi inimesi kes mõistavad furnikulaare käitada ja kvaliteetseid gravitatsiooniga koostööd tegevaid suusaradasid hallata. Selleks pole vaja partei nuudleid vaid oma ala isakesi kel nutti selliseid rõõme pakkuda.

 
At 19:23, Anonymous Anonüümne said...

Kas isakestel on need furnikumutsid taskus?

 
At 19:51, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

https://leht.postimees.ee/7118641/kaidi-tuisk-ferreira-hetkel-on-piinlik-olla-eestlane?fbclid=IwAR1w76_BkIl2fXFnXG0jzxyWem6aCYIwSk0chF79y5V3pn-l58bx1-vqI-8
Huvitav, kas seal postmehes mõni selline ka veel kirjutab, kellel ei oleks piinlik olla eestlane? Mõistetamatu miks sellist "määääd" üldse trükitakse, esiteks kaevati Portugali riik kohtusse, justnimelt nende mõttetute inimvabadust ahistavate nn. "koroova" meetmete pärast ja teiseks. Meid eestlasi on aastasadasid hoidnud elus meie oma jonn ja talupojatarkus. Meie ei allu igasugusele ajupesule nii lihtsalt nagu mõni teine. Erinevalt sellest neiukesest olen mina uhke, et olen eestlane ja võõrale maale tolerastiat õppima ma ei kibele. Aga noh me kõik oleme erinevad ja see ongi see mis rikastab!

 
At 22:47, Anonymous Anonüümne said...

Kägu, uskumatu, et ta nuriseb toimetaja valiku üle. Kirjutavad igasugused aga jumal on toimetaja, kes määrab mis sodi lugejate ajude trumlitesse lastakse. Näe alati raha! Otsi üles raha kõrvad ja saad aru miks sihuke sodi letti lüüakse. Tüütu pisnis.

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

Tõsi ta on, jooksuvõistlusel pole protsessis mitte mingit mõnu, mõnu saabub kui näed finishisirgel aega ja tõded, et isiklik tuleb ära. Rajal tuleb panna, mitte mõnuleda. Mõnuleda võib kodus diivanil või pargis lapsega sõites. Heal sõber läks lausa naisest lahku, sest oli spordimees ja otsustas rajal mitte mõnuleda ja aeleda. Nimelt otsustasid ekskaasa ja paar paarikest veel, et Tartu rattamaratonile minnakse mõnulema, kaasa tehti pirukaid ja näksimist, raja ääres sotsiaalmeediasse sadu pilte. Sõber alguses allus diktaadile, kuid ei viitsinud tiksuda ja pani eest ära. Koju sõitis katusel ainult üks ratas. Vat see on mees, tehke järgi, sussid ja pehmod!

 
At 23:35, Anonymous Anonüümne said...

To 23:13 See sinu sõber tuleks kindlasti isakese kandidaadiks nimetada. Ma usun, et härra Pulleritsul juhtub olema parem ja lahkem tuju, siis ta kinnitab selle ära ja kannab su sõbra austavasse isakeste nimekirja

 
At 23:39, Anonymous Anonüümne said...

Tõepoolest härra Kägu kogu lugupidamise juures, ma usun samuti, et postimehes on ajakirjanike, kes kirjutavad ka muust kui sellest kuidas neil on häbi eestlane olla. Kindlasti on üks neist ka hr Pullerits. Samas on veider, et nad tahavad sellise toimetaja alluvuses töötada

 
At 00:10, Anonymous Anonüümne said...

22:47 sõber siiski ei kvalifitseeru isakeseks, sest ta (tsitaat) "alguses allus diktaadile" Õige isake ei allu diktaadile ei alguses ega lõpus, vaid vastupidi, allutakse hoopis isakese diktaadile. Õige isake oleks kohe selgeks teinud, et tema läheb Tartusse panema, naised ja lödipüksid aga jätnud koju võileibu tegema.

 
At 00:15, Anonymous Anonüümne said...

00:10 teil on tulimane õigus. Nii lihtsalt isakeseks ei saa. See sõber on küll tubli mees ja kiitust ning lugupidamist väärt, aga isakeseks saamiseks peab ta veel arenema ja ennast rohkem tõestama

 
At 02:45, Anonymous Anonüümne said...

22.39, Postimehe ajakirjanikud on nagu muud liberaalid, käes on kõik vabadused, uksed maailma ees valla, aga ei taheta neid minna nautima. Tahetakse mujal (lähim 80km!) vabalt kättesaadavad hüved nagu toit kulleriga koju kätte saada ja enamusele peale suruda, küll kogutakse allkirju, küll kirjutatakse kaebekirju, vahepeal käiakse punakollaste lehtede ridadel nutmas kui halb ikka on elu valgustatud vähemusel Postimehes või Eestis. "Diskrimineeriva" kodumaa üle lastakse kurta mingil veidral põhjusel isegi Postimehes. Samas natuke mõistetav, kui ei laseks, siis voolaks neid pisaraid nii palju, et meri algaks Tartu maanteelt või solgiks Ülemiste järve ära, liberal tears vaevalt maitsev kraam on ja Tallinna Vee aktsia läheks vabalangusesse, ei seda vett enam siis ära puhasta. Hull jama tuleks igatepidi. Las nutavad pisut leheveergudel, et üldsuse huvid liigselt kannatada ei saaks.

 

Postita kommentaar

<< Esileht