Pullerits: Mida me Viru ja Bruusi teemal tegelikult teame?

Mis me siis täna hommikuks, pärast seda, kui kergejõustikuliit oli üle Eesti levitanud hägusaid kahtlusi, teame?

Me ei tea sisuliselt mitte midagi. Ja see on kõige hullem. Sest ilma, et fakte teada oleks, ongi kerge kahtlusi õhku loopida ja neid inimeste pähe istutada. Vaatame nüüd rahulikult seni teadaolevaid fakte, ärme laseme end oma ettekujutustest ja emotsioonidest pimestada.

Fakt on see, et me ei tea, mida nägi augustis U20 MMil Calis, kus Mehis Viru õpilane Karmen Bruus võitis kõrgushüppes kuldmedali, Läti esinduse juht Dmitrijs Miļkevičs. Me teame ainult tema hinnangut, et tema arvates oli Viru ja Bruusi omavaheline käitumine kummaline. Mida tähendab siin kummaline? 

Fakt on see, et Eesti koondise peatreener Heiko Väät, kes rõõmustas Viru kõrval Bruusi eduka hüppe üle koos Viruga sama emotsionaalselt, edastas alaliidule seda, mida ta enda sõnul nägi – ja ta nägi seda, et Viru ja Bruus hoidsid Calis teistest pigem eraldi; ja ta lisas, et ta «ei tea, võib-olla ta tahabki võistlusele keskendudes olla omaette»; ja lisas ka, «et võib-olla eelistas Viru niisugust lähenemist, mis mõnelegi võib näida liiga familiaarsena». Mida tähendab familiaarne? (Näiteks minu jaoks on familiaarne, kui tudeng kasutab õppejõu poole pöördudes sõna «sina», sest olen tudengitega hoidnud rangelt teie-suhtlust; mulle tundub familiaarne, kui õppejõud hakkavad tudengeid sinatama.)

Fakt on see, mida ütles Bruus Tartu Postimehele pärast Calis võidetud kuldmedalit, kui küsimus puudutas suhteid Viruga: «Ei, Mehis kindlasti ei ahista mind. See on päris kindel. See on küll laim ja vale.»

Fakt on see, mida Viru ütles advokaadi vahendusel – see, et niisuguste süüdistuste puhul võetakse advokaat, on täiesti tavaline, sest asi ongi juriidiliseks aetud, ja seda juba mullu sügisest: «Ma ei ole kunagi olnud ühegi õpilasega ebasobivates suhetes või neid füüsiliselt väärkohelnud.»

Fakt on see, mida ütles eile Bruus: «Süüdistused minu treeneri vastu on olnud mulle arusaamatud, kuna minu treenerid Kersti ja Mehis Viru on minu suhtes alati olnud lugupidavad ja toetavad ning hoolitsenud minu heaolu eest nii treeningutel kui ka võistlustel.»

Fakt on see, mida ütlesid Bruusi vanemad: «Meil ei ole ühtegi etteheidet Kersti ja Mehis Virule ja oleme väga rahul ja õnnelikud, et meie tütart treenivad nii professionaalsed ja hoolivad treenerid, tänu kellele võistleb Karmen kõrgushüppes maailma parimatega.»

Niisiis, võtame päeva kokku: kergejõustikuliit on toetunud kolmanda osapoole öeldule, kusjuures me ei tea, mis fakte on neil olnud edastada, teame ainult nende hinnanguid ja tõlgendusi; süüdistatav eitab tema vastu esitatud süüdistusi; väidetav ohver ütleb, et mingit ahistamist pole olnud ja süüdistatav treener on tema vastu olnud alati lugupidav ja toetav, ning seda kinnitavad ka väidetava ohvri vanemad.

Lühidalt: seni teadaolev jätab, kui kasutada protsessi käivitanud Miļkevičsi sõnu, kummalise mulje.

Sellises kummalises seisus pole liiast vaadata veel fakte. Üks, kellele kergejõustikuliit Viru vastu süüdistust kokku pannes toetus, on Tõnu Kaukis. Kaukis on Audentese treener (6. kutsetase). Audentese treener on ka Väät (7. kutsetase). Samuti on Audentese treener Andrei Nazarov (6. kutsetase), kolmas kergejõustikutreener, kes Viru (7. kutsetase) kritiseeris.

Mis on veel faktid: Viru on avaldanud üle 125 teadusartikli ning teadus- ja õppetöö kõrvalt Tartu Ülikoolis olnud edukamaid kergejõustikutreenereid Eestis, kui vaadata vaid neid, keda ta on viinud tiitlivõistlustele ja mitmeid neist ka medalile: lisaks Bruusile Kaire Leibak, Mirjam Liimask, Liane Pintsaar, Sirkka-Liisa Kivine, Jaak-Heinrich Jagor, Marielle Kleemeier.

Kummaline, kui pruukida veel kord Miļkevičsi sõna, on ka see – fakt! –, et kergejõustikuliit korraldab pressikonverentsi just siis, kui Viru ei ole hästi kättesaadav: ta on Eestist ära ja sätib tagasiteele koju. Sellises olukorras on väga raske vastata ja end kaitsta, kui oled sündmuste epitsentrist eemal. Miks ei saanud kergejõustikuliit, mis oli asja uurinud umbes pool aastat, oodata oma avaldustega veel päev-kaks?

Ajakirjanikuna pean ma lähtuma paarist lihtsast tõest. Esiteks, ära usu ainult ühe poole juttu, vaid kuula ära – ja kuula põhjalikult, süüvi, mitte ära küsi ainult vastulauset! – ka teise poole jutt. Teiseks, pea silmas, mis võivad olla süüdistava poole varjatud motiivid. Kolmandaks, säilita kriitiline meel, st ära lase end peibutada ühe poole versioonist, ükskõik kui meelikõditav ja sensatsiooniline see ka ei tundu. Neljandaks, ära tekita lisakannatusi, kui sa ei ole veendunud, et faktid seda täielikult toetavad. Viiendaks, see, kui taandad end lihtsalt info vahendaja rolli, on enesepettus: ka infot vahendades, eriti kahjustavat ja kompromiteerivat infot vahendades, pead alati kaaluma, kui tõene see info võib olla; Ameerika ajakirjanduses kehtib kuldaväärt reegel: when in doubt, leave it out. Ehk kui milleski kahtled, ära avalda.

I worked the phone till midnight. See on tõsi. Et saada sotti, mis värk on. Mul on kolme kümnendiga kogunenud suur-suur arv allikaid, aga ka nemad ei teadnud, milles on asja tuum. Infot pole. Seda tasubki meeles pidada: seni meil infot ei ole.

Foto 1: Münchenis kergejõustiku EMil 2022 võistlusnumbri kättesaamisel (vasakult) treener Mehis Viru ning sportlased Gedly Tugi ja Karmen Bruus. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 6: Karmen Bruus Münchenis kergejõustiku EMil kõrgushüppe kvalifikatsioonivõistlusel. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Karmen Bruus hüppamas kergejõustiku MMil Eugene'is Oregonis finaalis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Karmen Bruus on saabunud kergejõustiku MMilt Tallinna lennujaama. Pildil emaga. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Foto 5: EKJLi juht Erich Teigamägi annab Münchenis kergejõustiku EMil Karmen Bruusile üle võistlusnumbri. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix