Teatavad asjaolud on mind pannud viimasel ajal mõtlema sellele ja teadvustama seda, et tippsport on väga kahjulik. Ennekõike tervisele. Paradoksaalne, lausa kurblooline on see, et samal ajal käib tippspordi soosimine riiklikul tasemel: selleks et ajada taga mingit MMi või olümpiamedalit, kulutab Eesti riik niigi nappivaid ressursse – ja mõelda vaid, seda selleks, et suunata noori tegelikult ennastkahjustavale teele. Ma ei ürita väita, et tippsport tuleks ära keelata. Ei, kes tahab, tehku, aga tippsport ei saa olla eesmärk omaette, eriti veel riikliku ja rahvusliku uhkuse asi.
Siin on midagi ka riiklikul tasemel siiski muutumas, kas olete märganud? Näiteks EOK tegevuse osas on kerkinud küsimus, kas fookus peaks olema tippsport või harrastussport ja liikumine. Nagu ütles mulle endine lootustandvaks peetud kergejõustiklane: „Medalid aitavad harrastajaid sportima tuua, aga see efekt ei ole nii tohutu, et noori peaks tippsporti suunama. Tippsport võiks olla ikkagi geneetiliselt ja psühholoogiliselt andekate pärusmaa. Tippspordi poole võiks pingutada need, kellel on eelduseid midagi saavutada. Kui on selge, et medaleid 15-aastane noor kunagi tooma ei hakka, ei ole mõtet tal ennast lõhkuda. Säästame raha ja toodame riigile sellega rohkem makse, kui eeldusteta noor hoopis tööle asub.”
Täitsa nõus! Kui noormees on kuus-seitse aastat trenni teinud, aga pole isegi Eesti paremikku jõudnud, on talle viimane aeg öelda, et kuule, poiss, vali nüüd endale muu tegevus, ära raiska aega ja lõhu tervist. Paraku on süsteem selline, et ükski treener ei taha kedagi ära saata, sest siis kaob pearaha ja mis kõik veel, kas pole nii?
Üks tippspordi ületähtsustamise põhjusi on ka selles, et spordi kajastamine ajakirjanduses on peaaegu eranditult orienteeritud tipptulemustele. Vaadake „AK” õhtust spordisaadet, vaadake lehtede spordikülgi – peaasjalikult ainult tulemussport. See näitab, mida tuleb spordis väärtustada; see loob ootuse, mis spordis maksab.
Kuid peaaegu üldse ei käsitleta seda, mis endistest tippsportlastest saab. Jah, veidi on juttu sellest, kuidas tagada üleminek tavaellu pärast tippspordikarjääri lõpetamist, kuid see on probleemi kergem pool. Tõelised probleemid ilmnevad mõnekümne aasta pärast, kui kõik need suured koormused, tervise põletamine, kulutatud liigesed ja saadud traumad endast märku hakkavad andma. No mõelge, kas saab olla tervisele kasulik 180-kilose kangiga kükkimine jõu arendamise eesmärgil või 12x400 m lõigutrenn laktaadi tekke edasilükkamiseks?
Siin oleks väärt uurimisteema, mis on saanud näiteks olümpial käinud Eesti sportlastest 20 ja 30 aastat pärast tippspordist taandumist. Tasuks vaadata nende haiguslugusid ja neid intervjueerida ning püüda selgitada, millised hädad on suure tõenäosusega tingitud tippspordist ning millised on lihtsalt vanusega kaasnevad probleemid. Tulemused võiks tulla väga huvitavad – ja arvatavasti kainestavad.
Niisiis, kokkuvõtvalt: tippsporti tohiks riigi toel lasta teha ainult nendel, kes on selleks ilmutanud noorteklassi lõpuks geneetilisi ja psühholoogilisi eeldusi ning kelle puhul on tõesti põhjust uskuda, et nad suudavad rahvusvahelisel areenil võidelda medalite eest. Kõik need pikki aastaid karjääri pikendavad 30.–50. kohtadel võistlusi lõpetavad sportlased tuleks tippspordipajukilt maha võtta. Sest mis tippsport see on?! Tippspordi eesmärk olgu medaleid tuua, aga kui medaleid ei tule ega tule, pole mingit ratsionaalset põhjendust kellegi hobile peale maksta. Liiati pole nende nn elupõliste tippsportlaste tegevus muud kui üldrahvaliku ressursi raiskamine: esiteks kulutavad nad raha ettevalmistusele, teiseks kulub raha nende mööda maailma võistlustele vedamisele ning tagatipuks laastavad nad enda tervist, mis ei lase neil täisväärtuslikult ühiskonnale tagasi anda, vaid hoopis kulutavad hiljem spordihädade mahendamiseks veelgi raha.
Endine lootustandev kergejõustiklane resümeeris asja ühe lausega: „Tippsport ei too riigile midagi sisse, rahva üleüldine tervis aga säästab otseselt eurosid.”
Ja kõige lõpuks vaadake kas või seda ja te näete, et ise mittetippsporti tehes saab palju suurema emotsiooni, kui teiste tehtavat tippsporti vaadates.
Foto 1: Tuuli Tomingas USAs Utah's Soldier Hollow suusakeskuses Midways pärast MK-sarja 7,5 km sprindivõistluse lõppu 8. märtsil 2024. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Johanna Talihärm 17. veebruaril 2024 MMil Nove Mestos Eesti naiskonna viimase vahetuse sõitjana. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Naislaskesuusataja Hiinas tänavu veebruaris. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix
Foto 4: Tuuli Tomingas 12. jaanuaril 2024 Saksamaal Ruhpoldingis MK-sarja 7,5 km sprindivõistlusel. Foto autor: DPA/Scanpix
Foto 5: Tuuli Tomingas MK-etapil Austrias Hochfilzenis 9. detsembril 2023. Foto autor: AFP/Scanpix
16 Kommentaarid:
Selle valemi järgu poleks Noole olümpiavõitu sündinud. Mõtleme veel! Küll aga on üks nõks. Igal lehel tuleb kohustuslikult hakata pidama rahvaspordi või liigutamisele orienteeritud alternatiivhobi portaali - lehekülge. Ilma selle kiiksuta ei teki medalipüüdlejaid. Kui riik selle eest maksta ei tah, siis võib riik luua kohustuse nagu on kinnisvara arendajatel kohustus teha protsendikunstu, nii peaks üleriigilised meediad tegema ka protsendi tervisespordi kajastust. Lihtne, kui präänik ei toimi läheb käiku piits.
Treeneril võib nina olla avastamaks talente, kes aga oleks võimeline neis vähestes alal hoida või innustada töökust? Üks treener osutub perverdiks, teine on lohe, kolmas kärsitu ja neljas teab, kuidas teised peaks tegema.
Paljudest noorteklassi staaridest ei saa täiskasvanute seas asja, ning mõnigi noorteklassi keskpärasus avaneb tipptasemele hoopis hiljem, esimesena meenub lõunanaaber Toms Skujins, kes rattamaailmas sai tegijaks alles 30-le lähenedes.
21:49 - ja Kanteri medaleid poleks vist ka? Aga nii edasi mõeldes: kui palju medaleid on meil võitmata jäänud, sest vanemad pole last trenni viinud; on talle valinud vale ala; laps pole viitsinud trennis käia, kuigi on ürgandekas; on valinud muu tegevuse, mitte spordi; pole sattunud õige treeneri käe alla; jne, jne.
Lühidalt: ei saa kahetseda seda, mis on olemata jäänud. Kui Nool või Kanter ei oleks tiitlivõistlustele jõudnud ja ei oleks medaleid võitnud, kas me siis kahetseksime seda? Ei, sest kui ei jõudnud, siis ei jõudnud, ja kui ei võitnud, siis ei võitnud.
Sama hästi võib kahetseda, et miks ma ei läinud juba 1. klassis jooksutrenni, oleksin äkki võitnud Euroopa meistrivõistustel pronksi. Või miks Valdek Apivala hakkas jooksu asemel tegema bisnist, ta oleks äkki EMil kulla võitnud.
Legendaarse jooksumehega, Enn Sellikuga, on tehtud intervjuu. See peaks olema kohustuslik lugemine kõigile selle blogi külastajatele, vastupidamisalade treeneritele ja sportlastele.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120342448/fenomen-eesti-rekordid-on-tema-nimel-juba-50-aastat
Venemaale läinud Läti korvpalluri Timma ja tema idas tuntud nüüdseks endise naise Anna Sedokova lahutuse ja Timma enesetapu teemal tuleb tõdeda, et taas on mul olnud õigus, kui kirjutasin siin blogis juba 2013 selle kolumni, mille eest nii mõneltki võtta sain, et ma ei tunne asja, kuid mis taas kord on osutunud prohvetlikuks:
http://suusk.blogspot.com/2013/01/pullerits-millised-naised-segavad.html
Mulle kirjutas mees, kes enda sõnul teenib heal juhul 3500 eurot kuus kätte ja kes juhib õigustatult tähelepanu, millised suured palgad on EOK eesotsas olijail.
Delfi kirjutab, et EOK presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on asepresidentide palga suurus kaks viiendikku peasekretäri Kristo Tohveri palgast. Delfi andmetel on Kanteri ja Peki kuupalk 3000 eurot.
3000 eurot 2/5 töökoormuse eest, imestas mulle kirjutanu. Ehk kui nad teeks täiskohaga tööd, oleks palk 7500. Vau!
EOK peasekretäri palk on seega 7500 eurot. Vaat see lööb pulsi käima, kommenteeris kirjutanu. "Ja siis me nutame siin, et treenerid on alamakstud. Samas, kui suvalised ametnikud teenivad sellist palka," ütles ta.
Aga see pole veel kõik: Pärast Kaljulaidi Eesti spordi katuseorganisatsiooni presidendiks valimist on EOK-le teenust osutanud ka tema endine nõunik ja MTÜ President Kaljulaid Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. „Tema tegi meile oma ettevõtte alt kahe nädalaga ülevaate valdkondadest, kus võiksime oma tööd koondada, näiteks kommunikatsiooni ja treenerite koolitusprogrammide vallas,“ täpsustas Kaljulaid.
Kas juba ongi käes aeg algatada Kersti Kaljulaidi tagasikutsumine EOK presidendi kohalt, kui nii ta heldelt raha jagab ja vanadelt lojalistidelt teenust tellib, et noil ka nina ikka korralikult vee peal püsiks?
Kaljulaid on vist harjunud Euroopast tulevate hüvede ja vabariigi presidendi uhkete kulutustega ega taipa raha tegelikku väärtust ega seda, kui raskelt see tuleb.
Tõepoolest vajalik artikkel. Pole vaja langeda unelmate lõksu mõeldes ja kaasa elades sellistele kaunitaridele nagu näiteks prl Vonn, isegi poissmeestel. Oma on kokkuvõttes parem lahendus. Olete ju teiegi parimale spordiajakirjanikule Tserbile pihtinud - noored naised meeldivad teilegi -, kuid kas sellest õhkamisest lõppkokkuvõttes tulu tuleb? Ei tule, pigem toob õnnetust.
Ootoot, oleme ikka täpsed, see oli poissmees Tserp, kes ütles, et talle meeldivad ilusad ja noored naised. Pullerits pole midagi säärast öelnud. Antud juhul panete Pulleritsu suhu tema mitteöeldud sõnad, mistõttu soovitan soojalt asi kähku ära parandada, enne kui PP ja PM Grupp oma attack dogid teile kallale saadavad. Üks kutt kunagi juba sai terve hunniku ühiskondlikku tööd, kui oli Pulleritsu nimel midagi valesti öelnud.
21:00, sel juhul vabandan PP ja kogukonna ees, kuigi noorte naiste meeldimine pole patt vaid terve mehe tunnus.
Vabandus vastu võetud.
Kaljulaid on ju harjunud laiama suurte rahadega
Ma ei ütleks, et EOK asepresident on suvaline ametnik.
See on sigadus - Pulleritsu ovaali ja dendropargi vahele, seega siis nn Lauri ringi alale tuleb lasketiir! Vaat mida teeb laskesuusatamise hullus.
https://tartu.postimees.ee/8156380/suusaklubi-rajab-tahtvere-spordiparki-lasketiiru
Seda kas loodav lasketiir ka Lauri ringi mõjutab on avaldatu PM pildi järgi, detaile teadmata raske hinnata. Kuna mõeldud on õhkrelvi , siis millised on turvanõuded ja täitsa võimalik et see künkatagune ülesõit jääb täitsa alles, teedki kerge sprindi 😎
Ehk on seal tiirus hea korraldada laskevõistlusi "jooksev metssiga"? Või suusataja, mis vahet seal on ...
Postita kommentaar
<< Esileht