esmaspäev, mai 28, 2012

Pullerits: Kuidas sõita rattarallit purunenud kassetiga?

Endine rattaproff Raivo Maimre, kel lasin eelmisel nädalal Tartu A&T Spordis oma Scotti külje pealt mõranenud tagarehvi välja vahetada – Allan Oras kiitis järgmine päev Maimre valikut, et hea rehv –, küsis kaks päeva enne Tartu rattarallit, kui palju mul kilomeetreid koos on. «Umbes kolmesaja ligi,» vastasin. «Abiks seegi,» kostis Maimre.

Kodus lugesin täpsemalt kokku: 327 km.

Plaan oli mul lihtne. Sain stardikoha esimesse gruppi (nr 296), sättisin seal ratta pool tundi enne lähet teise ritta, kõrvuti Haanja Rattaklubi kõva pedaalija Tarmo Mõttusega, sest nagu endine suusasprinter Kristjan Oolo, kes nüüd näitab teravat minekut rattasadulas, on õpetanud: eks tahapoole jõua alati langeda. Eesmärk oli võtta Riia mäe tõus ja sellele järgnev lauge osa kerge varuga, ja nii ka tegin, sest raudteeviadukti alt järgneb salakaval tõus, mis justkui ei olegi tõus, aga tegelikult kulgeb pikalt-pikalt ja võib lõpuks läbi küpsetada. Tänu jõudu säästvale sõidule jõudsin Lõunakeskuse ringteele hea enesetundega ning seal sai juba hakata vaatama, kuidas jõuvahekorrad on kujunenud ja mis ette võib võtta.

Aga vaat mis eespool juhtus. Ortopeed-traumatoloog Leho Rips oli oma väikse grupiga jäänud peagrupi ja seda jälitava minu grupi vahele ning püüdis peagruppi kinni püüda. Kuid ühtäkki, nagu rääkis mulle pärast Rips, keerasid välismaa profitiimide saateautod tema pisigrupile nii järsult ette, et kolm tema grupi vedajat lendasid asfaldile. Ja siis imestatakse, miks Eestis on nii palju nn võõraviha... (Nagu sellest veel vähe olnuks: nägin, kuidas kolm minutit enne starti läks eliitgrupi koridori üks Enduro tiimi sõitja, kel polnud numbritki, ja kui stardikoridori sisenejaid kontrolliv Ülle Viinapuu, Eesti Suusaliidu büroo juhataja, teda tagasi kutsus, siis seda ma ei kuulnud, mida rattur seal seletas või ei seletanud, aga igal juhul ei võtnud ta Viinapuu märkusi ega küsimusi arvesse, vaid asus oma ei-tea-mis-õigust tunnetades koos teistega joonele. Mis toimub?!?)

Otsustasin ka alguses aktiivsust näidata, käisin oma ehk siis peagrupi järgset gruppi vedamaski, et Ripsi gruppi kätte saada, ning Külitses see õnnestuski. Tagantpoolt kuulsin, et Art Soonets oli ka kannule saanud, nii et kõik olulised mehed, kellele selles massis vähegi loota võiks, olid koos.

Järgmine põhimõte, mille olin endale kehtestanud: enne kitsaid ja kurvilisi ja mägiseid lõike rajal tuleb grupis ettepoole nihkuda, sest neis paigus võib tagapool tekkida oht maha jääda. Selleks tuleb, mõistagi, hoida grupi servale, et oleks vaba möödumisruumi. Hoidsin kogu sõidu ajal vasakule. Ja enne Elvat, Peedu kandis, läksingi vasakult grupi peasse. Sealt oli hea viaduktile sõita. Kuigi ajapikku langesin tahapoole, siis Elva mändide all kerisin end vasakult mööda uhiuut asfalti taas grupi etteotsa. Olgugi et võistluste juhendis on kirjas, et vastassuunas sõitmine on rangelt keelatud, ei usu ma, et minu grupis, s.o teises grupis, mille suurus oli lõpuprotokolli järgi otsustades kaks ja poolsada sõitjat, leidus üldse kedagi, kes vastassuunavööndis ei sõitnud. (Oletan, et tolle range keelu on korraldajad kirjutanud juhendisse seetõttu, et kui keegi peaks vastassuunas sõites mõne sõidukiga kokku põrkama, saavad organisaatorid öelda, et juhendis oli ju kirjas, et seal sõitmine on rangelt keelatud.)

Elva ja Otepää vahel ei toimunud suurt midagi. Aga kuna Otepää kandis ootasid ees tõusud, siis otsustasin oma koha taas eespool sisse võtta. Olin arvanud, et küllap võetakse tõuse agressiivselt, kuid oma üllatuseks märkasin, et liiguti üksjagu loiult. Igatahes pidin tagasigi hoidma, et Otepää eelsetel tõusudel mitte päris grupi peasse jõuda. Andsin endale selgelt aru, et vaevalt minusuguse 300-km-mehe koht seal olla võiks.

Otepäält Pühajärve suunas laskudes vaatasin, et kiirus tõusis ligi 70 km/h-ni – see oli minu meelest meie grupi suurim kiirus kogu rajal. Sõita oli üllatavalt kerge, ütlen liialdamata: tõeline mugavussport. Ainus, mis pinget pakkus, oli pidev raalimine, et kunas tuleb ettepoole minna, kuidas hoida oma positsiooni vasakul tiival, kuidas mitte lasta end külgedelt möödujail tahapoole suruda. Ja loomulikult tuli kaugele hoida ohtlikest sõitjatest, kes ajapikku endast kõigile märku andsid, nagu näiteks Viko kirjaga tumedas särgis sale noormees numbriga 64?, kes liikus sageli väga riskantselt vänderdades. Otsustasin, et kui temaga kõrvuti satun, teen talle märkuse, aga kahjuks ei tekkinud selleks võimalust.

Sihva kandis Sangaste poole pöörates juhtus aga midagi ootamatut. Pärast kurvi käiku vahetades viskas keti tagumise väikseima hammasratta ja kahvli vahele, nii et kett käis tühjalt ringi. Kohe läksid massid külgedelt mööda. Tõstsin keti mitme käigu jagu ülespoole ja olukord sai lahendatud. Aga kõige raskemat «rauda», mida järgnevail laskumistel vaja läinuks, ei julgenudki enam peale panna. Sisetunne ütles, et miski võib viltu olla. Sõitsin alt teise või kolmanda ülekandega. Otsustasin, et käiguvahetajat enam ei näpi.

 Järgnevail tõusudel võinuks «raske raud» saatuslikuks saada – aga läks sootuks vastupidi. Sellal kui teised kergema ülekande peale panid, võtsin kõik tõusud oma raske ülekandega ja tundsin end suurepäraselt. Kerkisin tõusudel grupis vasakult võimsalt ettepoole. Ühe pika tõusu lõpus avastasin end lausa seitsmendalt positisioonilt. Mis seal salata, mulle hakkasid need tõusud väga meeldima, sest tundsin end seal mänglevalt ja väga tugevana.

Sedasi ei tekkinud mul rattarallide ajaloos esimest korda ka mingit probleemi Otepäält laskudes. Tavaliselt olen Otepääle viivatel tõusudel tahapoole vajunud ning pidanud Tartu suunas mineval laskumisel elu eest heitlema, et grupist taas kinni saada. Sedapuhku läksin laskumisele grupi liidrite järel.

See kõik ei tähenda, nagu poleks sõit hakanud pikapeale mõju avaldama. Hakkas küll. Tundsin, et reied jäävad hästi-hästi kergelt kangeks. Kuid ka selle vastu olin valmistunud. Olin ostnud magneesiumi ampulli ning Nõuni kandis kallasin selle sisu kurgust alla. Mõne kilomeetri pärast reied endast enam märku ei andnud. (Lisaks magneesiumiampullile võtsin võistluse vältel kaks lonksu veega lahjendatud Dexali geeli ja jõin liitri jõujooki; teise pudeli tõin kordagi sealt rüüpamata finišisse.)

Rajal oli veel üks otsustav, uus koht: pärast pikka nn karjalauda laskumist terav pööre paremale Kambja suunas. Sealkandis võis oletada, et eesmised püüavad kiirendada. Järeldus: tuleb ette saada. Enne Pangodit haarasingi juhtrauast madalalt kinni, tõmbasin küüru selga ja kihutasin kogu grupist vasakult mööda, vaat et viiendale-kuuendale positsioonile. Seal ees oli hea järgnevatele tõusudele minna.

Ent muret tegi see, et tagumine kassett oli iga kord, kui käiguvahetajat puutusin, andnud märku, et see on korrast ära. Pidin meeleheitlikult käike üles-alla nihutama, et leida hammasratas, mis keti n-ö peale haagiks ja vedama hakkaks. Paaril korral viskas iseenesest keti ka esimesele väiksemalt hammasrattale. Mitmed mehed, kes mu probleeme nägid ja mööda sõitsid, soovitasid, et proovi veel, proovi veel. Aitäh neile julgustamast ja toetamast!

Parempoolse pöörde järel Kambja suunas, kui tempo oli pärast kurvi langenud ja järgnes tõus, tuli käiku paratamatult kergemaks vahetada, ja siis tekkis küll hull olukord: ükski hammasratas ei haakinud, kett käis ragisedes tühjalt ringi. Tundus, et kogu grupp läheb mööda. Viimasel hetkel sain keti siiski ühe töötava hammasratta peale, kuid see oli liiga kerge käik, mis tähendab, et pidin meeletult väntama. Nägin, kuidas grupi pea on liikunud umbes 150-200 meetrit ettepoole. Aga miskit polnud teha, tuli sõita selle käiguga, mis töötas. Ehkki ettepoole oli sellega äärmiselt raske saada.

Kambjast läbi sõites järgnes uus tõus, ja kuna teised seal jõuga kiirendasid, aga ma pidin rahulduma oma liiga kerge käiguga, tekkis reaalne oht, et võin grupist mahagi jääda. Kuid õnneks oli tõusu lõpp järsem ning seal sain oma kerge käiguga grupi sabast taas kinni. Hakkasin leppima tõsiasjaga, et igasugused lootused grupis hea koht välja võidelda tuleb tagakasseti tehnilise rikke tõttu ilmselt maha matta ning rahulduda sellega, kui õnnestub koos grupiga üle lõpujoone jõuda.

Ometi ei kavatsenud ma nii kergelt ka alla anda. Otsisin grupi tagant vasakult kohti, kust ettepoole saab, ja tasahilju õnnestuski kohta parandada. Kuid mass oli endiselt meeletult suur – eriti hästi tuli see ilmsiks pärast Põlva maanteele keeramist, kui tee oli servast servani paksult rattureid täis. Edasist rada Tartu Velo Klubi trennidest hästi tundes sepistasin plaani, kus ja kuidas teha viimane rünnak, mis võiks positsiooni oluliselt parandada.

Selleks ründekohaks oli viimane tõus, umbes 2 km enne ristumist Tartu-Võru maanteega. Kuna rada keerab seal tasapisi paremale, oli lootust, et vasakul tiival tekib rünnakuruumi. Ja tekkiski, just ühe ratta jagu. Ajasin end sadulast püsti ning väntasin hooga üles, arvestades, et selle tõusu lõpuks pannakse jõuvahekorrad üldjoontes paika. Üllataval kombel ei tulnud mitte keegi sama vaba ruumi rünnakuks kasutama. Ja üllataval kombel ei püüdnud mitte keegi teine sel tõusul rünnata.

Nii jõudsin tõusu lõpuks taas grupi peasse, umbes 15.-20. kohale, nagu olin planeerinudki.

Aga siis tegin vea. Hakkasin käiku allapoole vahetama, sest tulemas olid ju lauged osad, ja kohe hakks kett taas tühjalt ringi käima. «Tirr on maas!» hüüdis keegi. Mis iganes see tähendab, teha polnud midagi. Tuli otsida käiguvahetajaga hammasratas, mis lõpuks keti peale haagiks. Selle ajaga jõudsin aga taas grupi keskele vajuda.

Sellises olukorras, kui raskemaid ülekandeid ei saa kasutada, oli keeruline taas paremate positsioonide eest võitlema hakata. Seda enam, et grupp oli tihedalt koos ja istusin grupi keskel. Grupi äärtesse sealt ei pääsenud. Üldine olukord oli niigi närviline, mitmed mehed kutsusid kaassõitjaid valjuhäälselt korrale. Ikkagi, nagu kuulda võis, juhtus Tartu piiril vasakus servas kukkumine. Nüüd oli selge, et siit enam ettepoole ei pääse.

Aga tahapoole saab ikka langeda! Pärast Turu tänavale keeramist, kui tuleb pikk laskumine vangla suunas, keriti tempo mõistagi üles, ja nii ei jäänud seal muud üle, kui püüda samuti raskem käik sisse lükata. Loomulikult lõppes see fiaskoga: taas hakkas kett tühjalt ringi käima. Viimaks, kui Eesti suusakoondise endine arst Tarvo Kiudma minust möödus ja hõikas, et nüüd tuleb panna, leidsin altpoolt neljanda käigu, mis töötas, ja otsustasin, et mis ka ei juhtuks, sellega tuleb kuidagi lõpuni sõita. Nii me siis Kiudmaga seal grupi teises pooles kõrvuti kulgesimegi, mul jalad selle kerge käiguga töötamas nagu õmblusmasina nõelad, tagantpoolt võistlejad muudkui minust mööda tuiskamas.

Aeg 3:20.19, mis teeb keskmiseks kiiruseks 41 km/h, andis 346. koha. Protokolli vaadates näeb, et omas grupis olin selle ajaga 146., ligi sada sõitjat jäi veel tahapoole.

Midagi pole parata, kassetti purunemine rikkus mu võistluse. Kodus vaatasin, et kolm väiksemat hammasratast olid täiesti lahti pudenenud, käisid niisama ringi. Küllap need, kes minuga samas grupis sõitsid, võivad kinnitada, et olin hoolimata 327 treeningkilomeetrist heas vormis, suutsin teha rajal korduvalt otsustavaid kiirendusi ja võtta tõuse jõuliselt, samuti sõitsin mõistlikke otsuseid tehes. Aga rattasport on tehniline ala, ja kui tehnika alt veab, siis minusugusel, kel pole tehnilise abi meeskonda, kes teisi võistlejaid asfaldile maha kukutades mulle appi tõttaks, tuleb oma võimaluste piires kuidagi hakkama saada. Olen nõus, et spordis oleksid ei loe, aga kindlasti oleksin suutnud võidelda tunduvalt parema koha eest.

Vähemasti ei läinud mul nii sandisti nagu Soonetsil, kellel tuli Otepää kandis rattal kett maha nii, et ta pidi selle peale aitamiseks sadust ronima, misjärel ta jäi grupist maha, sõitis 25 km ihuüksinda, kuni tagant jõudis järele seitsmeliikmeline punt, kellega ta jõudis üle lõpujoone minust 11 minutit hiljem.

Talvel soovitasid mõned mehed, et mingu ma Vasaloppettile, sest sinna on lubanud tulla ka Petter Northug, ja kui peaks juhtuma, et Northug katkestab, siis saan öelda, et olen teda edestanud. Milleks minna selliste võitude saamiseks nii kaugele? Eile nägin pärast lõpetamist külaliste alas Rein Taaramäed, kel põlv oli kinni seotud. Kuna kedagi teist tal ligi polnud, siis söandasin juurde astuda ja end tutvustada, ning laususin, et olen Eestis ilmselt üks väheseid ajakirjanikke, kes pole teda veel intervjueerinud – kohe lisades, et ei-ei, ma ei tule intervjuud küsima (aga ajakirjaniku kutseülesanne on end võimalikult paljudele inimestele tuttavaks teha, sest siis on teinekord kergem neile läheneda, kui vaja midagi küsida) –, ja soovisin talle edu.

Taaramäe oli Pangodi kandis kukkunud ja rattaralli katkestanud. Niisiis, Priit Pullerits – Rein Taaramäe 1:0.
San Diego Museum of Man, Balboa Park, San Diego, California. 7. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits

Foto 1: Eliitgrupp Tartu rattaralli stardi ootel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tartu rattarallil osalejad lähenemas Lõunakeskuse ringteele. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Teine grupp Tartu rattarallil. Grupis paremal siniste pükste, valgete rattakingade ja valge särgiga Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Teine grupp Otepääl. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix 
Foto 5: Rattaralli teise grupi saba. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix 
Foto 6: Ratturid on jõudnud teist korda Otepääle. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix 
Foto 7: Ratturid Kambjas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix 
Fotod 8 ja 9: Tartu rattaralli liidrid kihutamas finiši poole. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 10: Janek Tombak ajab Tartu rattaralli finišis käe püsti, arvates, et on võitnud. Tegelikult jäi ta napilt teiseks. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 11: Tartu rattaralli finiš. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

50 Kommentaarid:

At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Kontrollige fakte: Taaramäe on protokollis täitsa olemas, ta tema nime taga ei seisa DNF.

 
At 11:34, Blogger Priit Pullerits said...

Palun mitte eksitada: Reimo Taaramäe, kes sai 385. koha, ei ole Rein Taaramäe, kellest ma kirjutan.

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

Tore lugu, aga läks natuke kiitlemiseks jälle?

Imestan, kuidas sa nii igavast sõidust niiii pika (aga ka igava) loo kirja panid. Sul ikka on annet sellele kirjutamisele:)

Selles pundis sõitis sinus tunduvalt väiksema kilometraaziga tüüpe, sõitis tüüp kellel puudub üks käsi (MTB rattaga). Tunda uhkust selle üle, et said rattaga mäest üles ja olid korra seitsmendal positsioonil, ning rääkida mugavusspordist kordagi tööd tegemata on natuke odav.


Aga mul on hea meel, et sa ise rahule jäid ja oma keskpärasele sõidule vabanduse leidsid:)

P.S Kas teil postimehes selliseid normaalseid rattasärke pole, mis sulle parajad oleksid? See lopendav varrukas ei paista eriti soliidne muidu igati noobli meesterahva seljas.

 
At 11:51, Anonymous Anonüümne said...

rein taaramäe oli 171. koos I.Rannamaaga, kes sammuti kukkus, sõitis edasi

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Selleaastane trass oli väga kerge, sest et Otepääle tuldi mõlemal korral laugemat teed pidi.

Finishist, ise ka sellel korral 3:20 grupis lõpetanuna ning kuni katlamajani tempot tegijana peale seda jala sirgu lasknuna tunduvad need rahulikkusele kutsujad imelikuna. Rattaspordis on nii, et kui kohapeale sõit tahad, siis arvesta sellega, et sind võib oodata kokkupuude asfaldiga. Kui sa asfalti ei taha ja seega koha peale sõita ei soovi, siis lse jalg sirgu ning lase neil, kes tahavad ponnistada oma asja teha, küll järgmiseks korraks ära paranetakse ja kui keegi ees kägarasse paneb, siis rahulikult võttes saab vabalt tast mööda.
Eile aga olid paljud hõikujad ise sellised, et panid pea lenksu all finishi poole.
Maanteel võistlema kippudes tuleb arvestada sellega, et kukutakse. Taaramäe tõmbasid ju ka maha Karlson ja Rannamaa - sitt lugu, aga see käb asja juurde. Kui selliseid asju karta, siis tuleb matkata ning ohtlikes kohtades a la finishis asjale nii läheneda, et need kes tahavad laksivad, aga kes ei taha tõmbavad taha poole, mitte ei paanitse seal ja ei sega hõikumisega teiste keskendumist.

Selles suhtes oli tore vaadata vanameister Kalju Kochi, finisheeris ikka koha peale ja tegi ka vahel mõne järsema liigutuse, aga see käib ju asja juurde.

 
At 12:24, Anonymous Anonüümne said...

OI-Oi-Oi ...
Kas sel aastal ei tulegi pahandamist ratturitega, kes julgesid sõita vastassuuna vööndis?
Aasta tagasi kurjustasid koledal kombel ja toppisid blogisse "paljastavaid" pilte.
Kas põhjuseks on selle aasta hea koht või see, et kasutasid ise vasakut poolt positsioonivõitluseks?

Aga lepime kokku, et tulevikus Sa - a) ei süüdista teisi juhendi rikkumises, või b) pead raudselt ise juhendist kinni.

Aga tulemus oli tubli.

Mart

 
At 13:13, Blogger Peeter said...

Juhend:

10. Võistluste trass on liikluseks avatud. Osavõtjad on kohustatud täitma liikluseeskirju, juhinduma liiklusmärkidest ja liikluskorraldajate märguannetest.

Aga kes kontrollib korraldajaid? Mind isiklikult häiris Elvas liidergrupile järgi kihutav korraldajate Mitsubishi. Või annab kollane vilkur õiguse asulas 100km/h möödasõite sooritada?

 
At 13:57, Anonymous Anonüümne said...

Tore kui sõitjad manitsevad kaassõitjaid mitte vingerdama ja olema Teiste vastu viisakad. Kahjuks on palju gruppides sõitjaid, kes jõuavad aga ei oska sõita.Kahjuks pidin ise vähemalt kahel korral kahetsusega nägema kuidas blogpidajast ajakirjanikuhärra oma ohtlike poognatega kaasliiklejaid asfaldile tahtis kukutada.Sa priit olid vist viimase tõusu peal rabelemisel nii koomas, et ei märganudki kuidas 5-6 meheline punt sõitis eest ära seal. Ju polnud rohkem mehi kes oleks jaksanud.

 
At 14:18, Anonymous Anonüümne said...

No tegelikult on Priidu juttu alati huvitav lugeda - kas siis noomivat, õpetavat, kärkivat või käskivat - üle 3 lause on ka lause, mida tasub tähele panna ja õppust võtta - ja olgem ausad - Priidu tulemusi kas jooksurajal, rattarajal või suusarajal pole kerge üle lüüa :-)

 
At 14:30, Blogger Priit Pullerits said...

13:57, vaatasin jah, et neli meest lõpetasid pool minutit enne minu gruppi - nemad siis plagama panidki? Ei, ma ei olnud seal tõusul absoluutselt koomas, tundsin end suurepäraselt, oli ääretult kerge sõit, jaksu ja vastupidavust olnuks palju enamaks, aga kui tuled 250-mehelise pundi keskelt, ega siis näe, mis seal ees tehakse. Oleks ma seal olnud, püüdnuks kindlasti äraminejatega kaasa minna. Aga mis teha - selleks, et jooksikutega kaasa joosta, tuleb olla eesotsas, nii et süüdistada pole siin kedagi. Aga palun mitte rääkida koomas olekust - mingisugune mugavussport, mida viljeldakse mõõduka tempoga, ei suuda minusugust küll kooma ajada.

Huvitav, kus olid need teie väitel ohtlikud situatsioonid, mida väidetavalt tekitasin? Kuna kuulun ise pigem ettevaatlike sõitjate hulka, siis vaatasin küll kogu aeg enda ümber, et ei tekitaks midagi riskantset. Ent seda oli küll paaril korral, et pidin eespool tehtud järskude manöövrite tõttu ka oma trajektoori teravalt muutma. Ainus tõsiselt kukkumisohtlik olukord mul oli siis, kui 7 km enne finišit kaldusin eessõitva ratturi tagarehvi vastu, aga õnneks sai ta eest ära, nii et jäin püsti.

11:51 - pole seal ühtki Taaramäed 171. kohal ega ka selle koha läheduses mitte. Millest räägite?

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas Sa siis oma Moabi kilomeetreid ei loe millekski, et Sul kilometraaž 300 kandis on? Mulle tundub, et need annavad palju parema treenituse, kui siin Eesti maanteedel sõtkutud vahemaad.

lihtsalt huviline

 
At 14:37, Anonymous Anonüümne said...

Võin olla tunnistajaks, et eile õhtul ja ka veel täna hommikul oli Rein Taaramäe lõpuprotokollis ca 140. koha kandis olemas. Enam mitte.

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Vabandan näpuviga, ca 170. koha kandis siiski jah.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Priit kirjutab Ent seda oli küll paaril korral, et pidin eespool tehtud järskude manöövrite tõttu ka oma trajektoori teravalt muutma. selles lauses peitubki tõetera. Õige rattur pehmendab eesliikuja teravat jõnksu mitte ei võimenda seda. kahjuks ei oska kohta öelda, aga ühel korral olin isegi grupis pikk arutelu ja arvasin et see jõudis ka artikli autori enda kõrvu. Sellest ei maksa suurt numbrit teha ja see lihtsalt teadmiseks et oam rattasõidu oskusi tuleb lihvida ja need ei saa olla kunagi liiga head. Hea näide, et meie hetke esiratturi Taaramäe kukkumise põhjustas EJL peasekretär härra Urmas Karlson kelle rattasõiduoskustes ei tohiks ju kahtlusi olla kellelgi.

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

Karlson väidetavalt ei põhjustanud. Rannama hakkas tagasi vahtima kui Karson vahetas.

 
At 15:42, Anonymous Anonüümne said...

Taaramäe ületas finishijoone peagrupis. Iseasi, et mis kaudu ta sinna peagruppi tuli, võimalik et lasi ise ennast lõpuprotokollist maha võtta.

tõestus:
http://engine.koduleht.net/templates/championchip/files/mdl_files.php/10RepFinish137km_3.html

11:58

 
At 16:28, Blogger Priit Pullerits said...

14:56 - huvitav oleks teada, mida grupp arutas, sest püüdsin keskenduda oma sõidule, mitte lasta end eksitada muust kõrvalisest, eriti vestlustest. Näiteks küsis Erik Pallase mult 30 km enne lõppu, kas mul juua on anda. Vastasin lühidalt, et oleks küll, aga ei riski hakata seda käest kätte grupi keskel ulatama. Ma ei pea oma rattasõidu oskusi nii heaks, et võiksin suurel kiirusel närvilises olukorras midagi muud teha. Mis siis, kui pudel pudeneb meie vahel maha, keegi sellele otsa sõidab ja libastub ja kukuub? Pallase sai sellest aru. Umbes 20 km enne lõppu, veidi enne viimast tõusu, lendas näiteks kellegi ratta küljest pump lahti, igavese kolinaga teele, mulle otse risti ratta alla, nii et sõitsin sellest üle. Aga oleks see mullu näkku või kodaraisse või kes teab veel kuhu ja kuidas lennanud...?

 
At 17:38, Blogger Heiki said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 17:39, Blogger Heiki said...

Taaramäe aeg oli tõesti protokollis olemas, nagu nähtub ka viimati viidatud lingi alt.
Eile veel imestasin, et miks kõikjal kirjutavad, et Taaramäe katkestas, kui aeg kirjas :)

Ju siis tuli kusagilt lühemat teed pidi lõpuni.

 
At 18:43, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas Sa siis oma Moabi kilomeetreid ei loe millekski, et Sul kilometraaž 300 kandis on?

Ega Priit ole valetanudki-kõik küsivad muudkui kilometraazi(kilometrage), USA-s koguti ju miile (mileage) :)

 
At 18:55, Blogger Priit Pullerits said...

Väga õige, 18:43, USA miilid ei lähe kuidagi kilometraaži alla, eriti veel sellise tempoga, nagu 2-3 miili tunnis kogutud miilid. See ei olnud seal jalgrattasõit, see oli seal jalgrattaga edasi liikumine ja turnimine. Ennemini võite oma käimiskilomeetrid jooksukilometraaži hulka arvestada - ja ärge unustage ka prügiämbrit välja viies kogutud meetreid!

 
At 19:01, Anonymous Anonüümne said...

Kas jalgrattal on ketirattad või hammasrattad? ise olen seni arvanud et ketiratttad.

 
At 20:37, Anonymous Anonüümne said...

See oli siis pump mis lendas siiamaani mõtlesin mis pagan mul äkki rataste all on

 
At 00:06, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, kui sõidate sellises suures, suhteliselt hea tasemega pundis, siis tuleb arvestada, et tuleb ette trügimist ja vingerdamist. See on normaalne, see ei ole selline iganädalane Velo klubiga sõit, kus kõik sõidavad viisakalt paaris. Kui tahad sellist sõitu, siis pole võistlused Teie jaoks. Seepärast ei maksa igat meest pundis korrale kutsuma. Usun, et see Viko poiss valitseb teist ratast kordades paremini ja on harjunud trügimise ja muu taolisega, mis grupisõidu juurde kuulub. Teile tundub see muidugi veider. Te peate ennast ju parajaks alfa-isaseks. No olge siis piisavalt mees ja ärge virisege nii palju. Minge osalege veel mõnel grupisõidul, harjutage. Kui te tahate turvalist sõitu, siis soovitan teil kodus pukki sõita.

 
At 07:01, Anonymous Anonüümne said...

Tubli sõit Priidu poolt---pakkusin sulle ,et tuled 200 hulka,aga selleks oleks vaja olnud kohe punases tulistada ja kannatada,seda jalga sul ilmselt pole.Järgnev paarisajapealine kamp imes ka paljud,kel üldse kilometraazi polnud probleemideta lõpuni,pidi ainult oma kangeksjäänud skeletiasendi ära kannatama.Omalgi on paar juhust,kus üle poole maast tuli ühe käiguga või ilma sadulata lõpetada ja seda mitte tagaotsas.Ilusat suve.

 
At 08:11, Anonymous Anonüümne said...

"...See ei olnud seal jalgrattasõit, see oli seal jalgrattaga edasi liikumine ja turnimine..."

Priit, iga rattal pikema aja jooksul sõidetud kilomeeter/miil läheb arvesse - isegi tipud teevad vahepeal madala pulsiga päevi ja lausa planeerivad neid oma treeningkavasse. Turnimist võiks lausa erialaseks (tasakaal+ülakeha jõud) harjutuseks pidada! Ei maksa hämada.

Muidu ei tohiks ka imitatsioonijooksu ja rullsuusatamist suusatamise treeningute hulka lugeda - lumel libisemist ju pole!?

Mart

PS. Nagu eespool kirjutasin - jää kindlaks mingitele kindlatele põhimõtetele ning ära ole tuulelipp - ühel aastal ei tohi vastasuunda minna, järgmisel pole hullu; sinu Moabi miilid ei lähe arvesse, aga teiste Mallorca mägiteede "turnimise" kilomeetrid on oi-oi-oi läbisõit jne.
Väike irriteerimine on OK, kuid liigne põhimõtete "paindlikkus" muudab mehe ussikese sarnaseks (näit. naaskelsaba).
Tugevat selgroogu!

 
At 08:27, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 11.46, rääkige enda eest, pole vaja rääkida teiste eest ("Selles pundis sõitis sinus tunduvalt väiksema kilometraaziga tüüpe..."). Mina ju ei tõuka siin enda asemel kedagi esile, et näete, Kaspar Kokk, kes mul kaugelt sugulane, pani teile kõigile pähe. (Pähetegemise rõõmust räägib pikemalt Jaan Kirsipuu äsjailmunud raamatus "Kolm Kirsipuud"). Jäägem ikka selle juurde, mida meist igaüks suudab, mitte ärge tooge kellegi teise tulemusi enda eest mängu. Igaühel on siin suu peas, oskab enda eest kosta küll, kui tahab.

 
At 09:14, Anonymous Anonüümne said...

Väga asjalik märkus ajakirjanik PP-lt 08:27! Palun kasutage sama põhimõtet ka oma töös, laske inimestel rääkida enda eest, pole vaja rääkida teiste eest!

 
At 09:36, Blogger Madis said...

Priit, mis siis spetsialistide sõnul tegelikult tagajooksuga lahti oli? Ma nüüd päris täpselt ei mäleta, mis jalgratta Sa endale muretsesid ja mis tootja tehnika seal oli, kuid ühte ma pean ütlema, et liiga õrnakeseks on need asjad muutunud. Ajatakse taga käikude kogust ja muudavad pidevalt hammasrattaid ning kette õhemaks. Kusagilt peab hakkama kärisema. Ise olen juba pikka aega otsinud lahendust igivanale ketiprobleemile, mis poleks eriti kallim.

 
At 09:50, Anonymous Anonüümne said...

And 12 points goes to 09:14!

 
At 10:36, Blogger René said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 10:38, Blogger Priit Pullerits said...

Millele viitate, 09:14 ja 09:50? Palun ärge loopige retoorilisi loosungeid, argumenteerige! Ma ei ole küll mitte kunagi argumenteerinud oma võistlust sellega, et näete, et mõni minu sugulane või tuttav või üldse mingi lahe tüüp, keda juhtumisi tean, sõitis kiiremini kui enamik teist. Teie vihjed-viited on kohatud.

Pigem räägin asjalikumate meestega:

Madis, ma ei ole ratast veel spetsialistidele näidanud, aga kolm väiksemat hammasratast käivad niisama tühjalt ringi. Ja tegelikult vist hakkaks ka suuremad käima, kui ma neid kodarate poole pealt rohkem kahvli haru suunas lükkaksin. Lühidalt, kassett on kuskilt katki.

 
At 10:53, Anonymous Anonüümne said...

Taaramäe ütles pressikonverentsil, et sattus ~40km enne lõppu Pangodi ja Kambja vahel kukkumisse ja pidi katkestama, kuna ratas oli katki ja edasi sõita ei olnud võimalik. Ses suhtes on kummaline, kuidas ta lõpuprotokollis aja kirja sai. Võimalik, et sai uue ratta ja sõitis otse, ilma Kambjast läbi minemata, Tartusse - nii võis ta tõesti selle pundi uuesti kätte saada, oli ju otsetee peaaegu 10km lühem.

See oli ka muidugi hea, et lõpuprotokollis oli ta nimi sees, aga samal ajal oli sealsamas TM lehel olevas pressiteates kirjas, et ta katkestas :).

PS. Arvestades, et kukkumine oli Pangodi ja Kambja vahel, siis oli see pigem ~30km enne lõppu ja pressikal pani ta huupi.

 
At 11:22, Blogger Unknown said...

Spetsiaalselt Rattaralliks valitud rehv tegi kasseti purunemise tagasi!

PS Priit!

Taaramäe treenis enne rattarallit 21/22 km/h kiirusega - mahtu!!!

 
At 11:47, Blogger Priit Pullerits said...

See vääriks eraldi sissekannet:

Kuidas ma lahendasin Taaramäe müsteeriumi?

Miks sai Rein Taaramäe esialgu rattaralli protokollis koha kirja, aga hiljem protokollist kadus?

Mina tean. Sest nagu ma olen korduvalt rääkinud, olen siin ainus, kes teeb reporteritööd, mitte ei targuta ega spekuleeri tühja.

Helistasin Indrek Kelgule ja sain vastuse.

Cofidise meeskonna mehaanik oli Taaramäe ja tema tiimikaaslase kiibi kogemata ära vahetanud, mis tähendab, et Taaramäe sõitis võõra kiibiga. Tema kiibiga sõitnud mees sai aga tulemuse kirja. Tegelikult Taaramäe katkestas.

Niisiis jääb seis endiseks: Pullerits - Taaramäe 1:0.

 
At 12:36, Anonymous Anonüümne said...

"Sest nagu ma olen korduvalt rääkinud, olen siin ainus, kes teeb reporteritööd, mitte ei targuta ega spekuleeri tühja."

Just seda "Me" Sinult ootamegi, viimasel ajal lihtsalt liiga palju tühikargamist olnud Priit.

 
At 12:39, Blogger Priit Pullerits said...

...no-no-noo, taas lahmima... Milleks? Kus on viimasest ajast näited selle kohta?

 
At 13:40, Anonymous Anonüümne said...

Tere!

Probleemid tehnikaga laastavad kõvasti vaimu, sest kogu keskendumine läheb valesse kohta. Muidu olid tubli, võimalike äramineku kohtadel olid ilusti gruppi peas. Sellel Põlva mnt. tõusunukil jäin ise samuti natuke liiga taha ja ei saanud äraminekul osaleda, jaksu oli piisavalt:) See rattapump lendas küll hirmuäratavalt läbi grupi, ise sõitsin sellest otse üle. Mida märkasin sinu sõidu kohta, sa tuled natuke agressiivselt küljelt gruppi tagasi, see võib mulle kui harrastajele lihtsalt nii tunduda.

Joel 378
KP

 
At 13:50, Blogger Tauno said...

Ühelt ja teiselt poolt on lugeda arvamusi kukkumiste suurest arvust.
Kas võib oodata ka mingit reportertööd selles vallas, et kas külmad numbrid ka sellist hinnangut kinnitavad?

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Kuna Taaramäe olnud eespool aastatel 2008, 2009 ja 2011, siis seis 3:1.

 
At 15:22, Blogger Priit Pullerits said...

Tauno: Indrek Kelk ütles mulle, et med-abi poole pöördumisi oli rohkem kui mullu ja selle põhjuseks oli suuresti see, et ilm oli hea ja olud olid kerged, mistõttu enamik oli n-ö härga täis, pundid olid suured ja rabelemist oli ka rohkem. Oli juhtunud kolm-neli luumurdu, mis on Kelgu väitel tavapärane tulemus, ent midagi väga tõsist ei olnud.

 
At 15:34, Anonymous Anonüümne said...

14:45 - Thumbs UP!

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Ja kui lisada Tartu rattamaraton 2005, on seis 4:1 Taaramäele.
TA

 
At 16:23, Anonymous Anonüümne said...

Julk-Jüri hüppab jalalt jalale ja muudkui korrutab, et viimasel ajal tühikargamist põle olnd. Aga see neeger oma neiuga Kaubamaja juures?

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

"Priit Pullerits ütles...
...no-no-noo, taas lahmima... Milleks? Kus on viimasest ajast näited selle kohta?
12:39"

Milline oli su viimane "reporteritöö" - MOAB see kindlasti ei olnud või ...

 
At 09:23, Blogger Peeter said...

to: 16:23

Väga Hea!

 
At 10:09, Blogger oakleyses said...

nike air max, ugg boots, oakley sunglasses, burberry outlet online, tory burch outlet, michael kors outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, uggs on sale, replica watches, cheap oakley sunglasses, louis vuitton, louis vuitton outlet, louis vuitton, chanel handbags, jordan shoes, longchamp, longchamp outlet, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin, louis vuitton outlet, ray ban sunglasses, burberry, oakley sunglasses, nike air max, kate spade outlet, louboutin shoes, polo ralph lauren outlet, tiffany and co, tiffany jewelry, prada outlet, ugg boots, christian louboutin outlet, michael kors outlet, gucci outlet, replica watches, prada handbags, ugg boots, michael kors outlet, nike outlet, polo ralph lauren outlet, longchamp outlet, oakley sunglasses, louis vuitton, michael kors

 
At 10:19, Blogger oakleyses said...

ralph lauren, longchamp, ray ban, mont blanc, herve leger, hollister, gucci, vans, birkin bag, nike roshe, iphone 6 cases, celine handbags, hollister, converse, timberland boots, valentino shoes, bottega veneta, abercrombie and fitch, jimmy choo shoes, ghd, north face outlet, nike air max, insanity workout, lululemon, beats by dre, louboutin, nfl jerseys, instyler, asics running shoes, babyliss, p90x workout, hollister, north face outlet, soccer shoes, oakley, baseball bats, reebok shoes, wedding dresses, giuseppe zanotti, nike air max, converse outlet, soccer jerseys, nike trainers, ferragamo shoes, mac cosmetics, mcm handbags, vans shoes, nike huarache, new balance, chi flat iron

 
At 10:23, Blogger oakleyses said...

coach outlet, supra shoes, ugg pas cher, toms shoes, canada goose, bottes ugg, barbour, moncler, canada goose, swarovski, pandora jewelry, pandora charms, canada goose outlet, juicy couture outlet, doudoune canada goose, louis vuitton, ugg,ugg australia,ugg italia, canada goose uk, moncler, michael kors outlet online, moncler outlet, canada goose, canada goose outlet, moncler, wedding dresses, louis vuitton, pandora charms, ugg boots uk, pandora jewelry, michael kors handbags, moncler, moncler, sac louis vuitton pas cher, louis vuitton, hollister, montre pas cher, barbour jackets, louis vuitton, doke gabbana outlet, canada goose, lancel, ugg,uggs,uggs canada, thomas sabo, moncler, links of london, michael kors outlet, juicy couture outlet, replica watches, karen millen, marc jacobs, moncler, swarovski crystal

 
At 11:40, Blogger Unknown said...

mizuno running shoes
atlanta falcons jerseys
jordan 11
mac cosmetics sale
new england patriots jerseys
oakland raiders jersey
san francisco 49ers jerseys
bengals jersey
new york jets jerseys
nike outlet online
kobe 9 elite
san antonio spurs jersey
oklahoma city thunder jerseys
philadelphia eagles jersey
mac cosmetics
kobe 9
ferragamo shoes
boston celtics
air max 90
puma shoes
salomon shoes
los angeles lakers jersey
marc jacobs
fred perry polo shirts
miami dolphins jersey
nike outlet
dallas cowboys jersey
abercrombie outlet
oakland raiders jerseys
tods outlet online
chargers jerseys
washington redskins jerseys
tommy hilfiger
nike free 5
broncos jerseys
linyuan0520

 

Postita kommentaar

<< Esileht