Laupäev, mai 20, 2017

Pullerits: Uskumatu, aga tõsi: kuidas ma Jõgeva rattarallil ihuüksinda grupil pikalt eest ära sõitsin!

See manööver, mille Jõgeva rattarallil ette võtsin, kui sõidetud sai kuraditosin kilomeetrit, tuli kõigile teistele ootamatult. Noid teisi, kui stardiprotokolli vaadata, oli üle saja. Kuid mitte keegi noist, absoluutselt mitte keegi, ei söandanud/jaksanud/tahtnud/soovinud/julgenud reageerida.

Aga algust, mis seal salata, kartsin. Tegin soojenduseks tutvust esimeste kilomeetritega ning avastasin oma õuduseks, et raudteeviaduktilt mahasõidule järgneval ringteel, kus senisel neljal eelmisel Jõgeva rattarallil on stardijärgset pooltteist kilomeetrit rahustav kohtunike auto eest sõitnud ning on saanud kiiruse üles kruvida, on insenerid korraldanud pesuehtsa euroremondi. Laskumise all ringteele sisenemine on kitsas, nii et suuremad autod ei mahu sinna äragi, lisaks on sisekurvi laotud ohtlikud kivid ning tagatipuks on tegemist vaat et ligi 90-kraadise terava pöördega. Lühidalt: too on koht, kus saaks võistlejate ridades teha tõhusat harvendustööd.

Seadsin ratta stardis esiritta ja küsisin siis enda kõrval Pelotoni sõitjalt Meelis Leidtilt, kellest kirjutasin talvel ajakirja Ma Olen Jalgrattur pika loo, et ei tea, kas peaks hoopis kõige taha kolima, äkki on sealt toda ringteed läbida ohutum. Ega Leidt osanud ka muud kosta, kui et pean ise otsustama, aga siis pani käe õlale ja ütles: «Võta lõdvalt.» Jäin esijoonele edasi.

Aga kui kohtunike autot, mis võistluse algfaasis ringtee eel kiiruse hästi vaikseks võttis, ees poleks olnud, siis vean kihla, et nii mitmelgi mehel oleks võistlus seal otsa saanud. Ja valusalt.

Lendstart ei läinud sedapuhku liiga lennukaks, mis sobis. Ka pärast Jõgeva-Mustvee maanteelt Kuremaa peale keeramist ei kruvitud tempot ülemäära tugevaks. Ometi suutsid mõned mehed tekitada juba 7. kilomeetril olukorra, kus pidurid vilistasid, minu ees sõitjal hakkas ratas alla tantsima ning keegi lasi üle grupi kuuldavale t-tähelise roppuse. Eks too olukord oli tingitud sellest, et tempo oli valdavalt pärituules enamikule vastuvõetav ning grupp veeres laialt üle asfaldi, servast servani.

Kui lähenesime Kuremaa ristile, pedaalisin end vasakult grupi peasse. Kolm meest olid saanud 20-30-meetrise edumaa, siis tuli minu kannul peagrupp. Vähemasti kaks meest õpetasid pöörde järel sõbralikult, et tuleksin rivis tuule käest rohkem varju. Aga eelistasin hoida endale rohkem vaba manööverdamisruumi, ja seda leiab ennekõike ikka tuulepoolsel küljel.

Kuremaa väiksel tõusul olin endiselt grupi peas, 6.-7. positsioonil. Püüdsin seda säilitada. Tunne oli hea, sest alguses polnud põhjust kopse tagurpidi tõmmata, kuigi terve nädala jooksul olin saanud ratta selga vaid üheainsa korra, kui käisin A&T Spordi kaupluses, et seal rehvid korralikult täis löödaks ja ketile õli ka tilgutataks – siis kohe koju tagasi. Veel reedel, päev enne võistlust, pidin käima Pärnus, kus mul oli suur kahetunnine püstijalaettekanne, mida olin terve nädala põhitöö kõrvalt ette valmistanud. Aga võistlus selleks hea ongi, et saab vaimsed ja intellektuaalsed pinged maha jätta.

Ja siis, pärast Kuremaad, kus mõlemal pool teed laiuvad suured lagedad põllud, nägin, et ees vahetusid vedajad, kuid meeste liigutustest ei kumanud seda indu, et paneks nüüd. Märkasin, et grupi peas valitses kummaline nõutus. Ja siis märkasin enda ees meeste vahel väikest pragu. Pärast poolesekundilist kaalumist ajasin tagumiku sadulast püsti ning tüürisin end prakku, ja niipea kui sinna jõudsin, tegin mitu veelgi teravamat vändapööret. Et puhuks sellele sõidule ikka elu sisse!

Aga silmanurgast tajusin, et keegi ei võtnud vist vedu. Kuigi keegi siiski hõikas, et «Pullerits läheb!» – aga hõikeks see jäigi. Ei kuulnud ma enda taga kellegi ratta veeremist.

Kui veendusin, et keegi kaasa ei tulnud, tõmbasin vasakule tee äärde ja lasin jala enam-vähem sirgu ning võtsin pudeli ja hakkasin jooma. Mõtlesin, et eks ootan siis teisi järele. Aga ei olnud kellestki tulijat.

Panin pudeli korvi tagasi, haarasin juhtraual alt kinni ja võtsin üksinda tempo üles.

Kui keegi arvab, et üritasin tõemeeli üksinda grupil eest ära sõita, siis pean teda kurvastama: selge see, et varem või hiljem hakkab grupp tööle ja saab mu kätte. Põhjus, miks sellist manöövrit teha, on hoopis milleski muus.

Põhjus on selles, et võistlus tuleb endale huvitavaks teha. Tegemist on ju ikkagi sportliku meelelahutusega. Ka Tanel Kangert on teleintervjuus öelnud, et on temagi meelelahutaja, ei miskit enamat. Vahe on selles, et tema võib lahutada lisaks endale tuhandete teiste meeli – aga vähemalt on mul seegi võimalus, et saan lahutada iseenda meelt. Mõelge ise, mis mõte sel on: minna võistlusele ja sõita see lõpuni nii, et sa isegi ei ürita mitte midagi, lihtsalt kulged anonüümse massi sees anonüümsena lõpuni – andke andeks, mind see küll ei eruta.

Niisiis, atrõõv!

Hoidsin kiirust 43-44 km/h peal ja heitsin kilomeetri järel pilgu üle õla. Johhaidii – vahe grupiga oli ainult suurenenud. Panin sama tempoga edasi. Või isegi kiiremini, sest gruppi saatev mootorrattur saatis grupi kus kurat ning hakkas oma kiirust minu järgi sättima.

Ligi kaks kilomeetrit atrõõvis – ja jälle pilk selja taha. Mis toimub?! Grupp näis olevat jäänud veelgi kaugemale. Välkkiire pilguga hinnates sadakond meetrit. Ja-jaa, ma saan aru, et kindlasti oli neid, kes lasid grupis peenikest naeru, et eks näis, kui kaugele see Pullerits üksinda läheb – kuigi pärast finišis rääkisid mitmed mehed, et vähemalt avalikult ei olnud küll keegi oma mõtteid sel teemal kuulutanud –, aga sellele vaatamata oleks oodanud, et grupp hakkab ka ükskord kiiremini sõitma. Seal oli ju mitmeid tugevaid tiime, nii Peloton kui CFC kui Dünamo – noil kõigil oli põhjust jalad kõhu alt välja võtta.

Kuulge, mehed, ega ma nüüd nii pikalt ka mõelnud seda atrõõvi teha, mõtlesin endamisi. Hakake ometi liigutama!

Ligi kolm kilomeetrit lasi grupp mul ihuüksinda atrõõvis olla. Siis tuli tagant nagu tige parm herilasi. Ja neelasid mu alla. Aga olla 50 kilomeetri sõidust, kuhu hommikul end pikalt distantsilt ümber registreerisin, ligi kolm kilomeetrit atrõõvis – see on ikkagi pea kuus protsenti kogu sõidu pikkusest. Kui nii asja vaadata, siis polegi seda vähe.

Nüüd oli järgmine ülesanne Luua ja Palamuse vahelise suure oru tõusuks end ette valmistada. Pärast Palamuselt väljumist, kui rada kergelt tõuseb, võtsin taas vasakule, tuulepoolsele küljele ning hakkasin ettepoole pressima. Kuid seda rumalust enam ei teinud, nagu eelmisel aastal ülemäärase enesekindlusega, kui läksin seal pikal sõidul peagrupi ette ning tõmbasin end enne tõusu nii raskesse seisu, et oleksin tõusul grupist peaaegu maha jäänud.

Seekord tuli tõus palju kergemalt, kuigi paaril korral pidin eessõitjate taha takerdudes pidurdama, mis vajalikku hoogu ja inertsi maha tõmbas. Samas tundsin istmikunärviga, et küllap on üksjagu sõitjaid juba tagant maha pudenenud.

Pikkjärve tõusul tekkis väga ärev olukord. Grupp oli peaaegu üles jõudnud ja selle pea hakkas keerama paremale, Kaarepere poole, kui vasakult tuli puude tagant ühtäkki laia kopaga traktor. Hirmsad karjatused kaikusid üle grupi. Õnneks oli traktorijuht ilmselt kaine ja ka piisava reaktsioonivõimega, nii et tõmbas kohe tee äärde. Kuid ega seal palju puudunud, et mõned mehed oleksid oma ratastega laias kopas maandunud.

Pärast Pikkjärve-Kaarepere vahelise viadukti eest läbi sõitmist tuli hakata end ette valmistama teiseks tõsiseks tõusuks. Sain hästi tuulde kahele Pelotoni sõitjale, kel näis olevat sama plaan ning kes aitasid mind pahaaimamatult korralikule positsioonile. Üllatuseks nägin, et pikal tõusul keegi ei ründagi, ning sain sealt üles ilma igasuguste probleemideta. Taastusmisaega polnud vajagi. Selleks, et laskumisel ohutust säilitada, hoidsin taas vasakule, kus oli rohkem ruumi – aga ka vähe tuulevarju. Kuid seda polegi laskumisel eriti vaja.

Senimaani, hoolimata suurtest hirmudest, mis mulluste kukkumistega seoses nüüd grupisõidus paratamatult kaasnevad, olin korralikult hakkama saanud. Ent oletada võis, et niiviisi talutavalt see sõit ei jätku, sest grupp oli endiselt liiga suur ning ilmselt hakkavad meeskonnad seda lammutama.

Õigesti oletasin. Palamuselt lagedate põldude vahel küljelt puhuva vastutuulega Kuremaa poole sõites hakkasid kõvemad mehed ees innuga tööle. Olin selle instinktiivselt ära tajunud ning nihkunud ajaks, mil Palamuse-Kuremaa vaheline lõik, kus vasakul, sõidupoolsel küljel külvasid segadust ja pinget arvukad sinna parkinud autod ning seal jalutavad inimesed – ei saanudki aru, mis asju nad seal ajasid –... tahtsin öelda, et olin nihkunud tuulepoolselt küljelt palju rohkem ettepoole. Tundub, et seal jäid nii mõnedki maha, sest rivi tõmmati pikaks. Sain ilusasti suurekoguselise Meelis Kaare (nr 120) selja taha, kes aitas vahepeal juba pisut eest veerenud grupi pea enne metsade vahele suundumist kinni püüda. Kuid võis eeldada, et see rahunemine, mis mõneks ajaks tekkis, on vaid vaikus enne tormi.

Pärast Kuremaa lähistelt tagasi Jõgeva poole keeramist tõmbasid esimesed küljelt puhuvas vastutuules kiiruse üles. Taas venis grupp vasakul pikaks riviks. Ent seekord polnud ma olnud piisavalt hoolas. Olin, tunnistan, lohakas, kuigi tean juba varasemast, et see on koht, kus üritatakse osasid maha raputada, sest seal on tuul olnud enamasti ebasoodne ning rada läheb kergelt vastumäge. Oleksin pidanud tegema sama, mis ses samas kohas võistluse alguses – ehk aegsasti ettepoole manööverdama. Ühel hetkel tuli vahe sisse ja – head aega!

Kuid ausalt ja siiralt: ega ma kurvastanud. Esimene tõsine grupisõit pärast mullusuvist rangluu ja viie roide murdu oli niigi olnud psühholoogiliselt kurnav. Olin aegsasti otsustanud, et kui grupiga finišisse tulen, siis hoian targu tahaotsa ega lähe trügima. Nüüd seda muret enam polnud – sest polnud neid, keda grupifinišis karta.

Nüüd tuli ise lõpuni pressida. Jäänud oli kümme kilomeetrit. Algul suutsin tempot päris hästi hoida, sest umbes kaks kilomeetrit, k.a pikk paremale kaarduv tõus, ei läinud vahe ees kihutava grupiga sugugi märkimisväärselt suuremaks. Taha igaks juhuks ei vaadanud – mida see teadmine andnuks, kui kaugel järgmised on?! Olin end pannud valmis kümnekilomeetriseks eraldistardisõiduks.

Umbes 6 km enne lõppu püüdsin kinni CFC sõitja Marko Kotkase (nr 217), kes oli samuti maha jäänud. Hüüdsin, et lähme nüüd, aga ta tunnistas, et on omadega küpse, ei jõua. Sealsamas lähedal tõstis veel üks CFC võistleja oma purunenud rehviga ratta Järva-Jaani klubi saateautosse. Niisiis, oli teisigi pudenejaid. Aga alla andmine oli küll viimane asi, millele mõtlesin.

Kilomeeter enne Mustvee maanteele jõudmist vurasid mulle tagant järele kolm sõitjat. Kõige ees tugeva kehaehitusega Jako Leidorp (nr 160), tema kannul kaks noort Pelotoni poissi, Markus Leidt ja Cristen-Evary Sarapuu-Sikka. Kuna olin viis kilomeetrit ihuüksinda rüganud, seadsin end nonde sappa. Nii oli ju ka kõige õiglasem. Aga noortele meestele oli tempo ilmselt piiripealne, nad lasid Leidorpil üksi vedada. Liiati ei ilmutanud Leidorp väsimuse märke.

Gruppetto finišis sain napilt kolmanda koha. Aga pärast finišeerimist sain ratturina oma elu kõige suurema komplimendi, kui üks kogenud CFC helesinises vormis sõidumees – ei, sedapuhku mitte Jaan Kirsipuu, aga ta oli seal kõrval, medal kaelas (medali said kõik lõpetajad), nii et ta võib kinnitada tema klubikaaslase öeldut – ütles, et kui ma igasuguste muude aladega ei tegeleks, näiteks suusatamisega, võiks minust saada igati korralik jalgrattur.

Aitäh! Ainuüksi selle lause pärast tasus Jõgeva rattarallile tulla. Protokolli läks mul 90 lõpetaja seas kirja 25. koht. Protokollis esitatud aegu ei tasu aga uskuda, sest ajavõtusüsteem ütles vahepeal üles. Näiteks Leidorp ei lõpetanud minust kindlasti 42 sekundit varem, sest lõpukurvi sisenedes olin temast ehk viis meetrit maas. Heal juhul edestas ta mind paari sekundiga, Mu Endomondo näitas mu ajaks 1:23.24, kusjuures unustasin selle lõpus kinni lüüa, nii et tegelik aeg võis ligi pool minutit veel kiirem olla.

Finišis pidin vastama kommentaatori küsimusele, kas nädala pärast Tartu rattarallile lähen. Ei.

Supilauas tunnistas keskealine ääretult sportlik mees, roheline särk seljas, et tema ka enam ei lähe. Et tal on samuti neist kukkumistest Tartu rattarallil küllalt.

Foto 1: Laupäevane Jõgeva rattaralli. Foto autor: Aldis Toome
Foto 2: Nairo Quintana Giro d'Italia 14. etapi stardi eel. Foto autor: AFP/Scanpix 
Foto 3: Giro d'Italia 14. etapp. Foto autor: AFP/Scanpix 
Foto 4: Giro d'Italia 14. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix 
Foto 5: Giro d'Italia 13. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix 
Foto 6: Giro d'Italia 13. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix 
Foto 7: Giro d'Italia 13. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 8: Giro d'Italia 14. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 9: Giro d'Italia 13. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix 
Foto 10: Giro d'Italia 14. etapp. Foto autor: LaPresse/Scanpix 
Fotod 11 ja 12: Vahur Valvas võidab Jõgeva rattaralli. Fotode autor: Aldis Toome 
Foto 123: Laupäevase Jõgeva rattaralli paremad autasustamisel. Foto autor: Aldis Toome

113 Kommentaarid:

At 20:19, Anonymous Anonüümne said...

"kui käisin A&T Spordi kaupluses, et seal rehvid korralikult täis löödaks ja ketile õli ka tilgutataks"
t-tähega ropp sõna, esimese eesti väljend - kus saks.

 
At 20:39, Anonymous Anonüümne said...

Väga tubli. Ma aimasin et midagi on tulemas. Et Pullerits teeb ullrichi ja Piraati.

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

"nagu tige parm herilasi."
liialt järsult tagasi vaadates võib käna panna.

 
At 21:06, Anonymous Anonüümne said...

See cfc rattur rääkis õiget juttu. Vanus ei võimalda enam võitusid jahtida kuid nagu varem on räägitud - kui hr Pullerits juhiks nii suusa- kui rattaspordi alaliitusid, siis ehk hakkaks midagi liikuma. Julget, sõnakat ja kogemustega meest oleks etteotsa vaja.

 
At 21:21, Anonymous Anonüümne said...

Astama tiimi uudislehel räägib capitano Kangerto et kõik on hästi, vorm tõuseb ja mägesid ei karda. Andku ainult ette! Mis tähendab et Sitsiilia Hai positsioon pole kindel. Vanale on täiesti võimalik ära teha. Peab teine nüüd selja taha vaatama et kas juba tulevad.

 
At 22:01, Anonymous Ahvid said...

http://tv.delfi.ee/uudised/rh/video-jalgrattur-ei-hooli-punasest-fooritulest-ja-soidab-kulma-kohuga-ristmikule?id=78280902

 
At 22:10, Anonymous Anonüümne said...

The Shark has lost his bite.

Nõnda räägib tifooside meedia.

 
At 22:20, Anonymous Anonüümne said...

mees on Martinilt õppust võtnud - kuidas-ga algava lause lõpus ei ole enam küsimärki!
Ka vanale koerale saab õpetada uusi trikke!

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

No mida, PP sõitis lühikest maad, miks?

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

Eesti staadionijooks on väga nõrk. Noodalt 3.42 ja selline jutt et "kui tervis jälle streikima ei hakka". No mida kuradit? Noored mehed ja juba tervis? Vaat olid perestroika aegsed mehed! Panid oma tervise kaugpõhjas raketivägedes teenides peesse aga ei hädaldand nagu eided. Tulid põhjast tagasi liigesed reumas ja jooksid keskmaas meistersportlase kandidaadi aegasid. Pullerits Apivala Luhats ja kes nad kõik olid. Oleks meestel tänaste hellikute kavad ja abivahendid. Eesti rekord oleks ammu 3.34.
Unustatud Kaun tuli Siberist nälgind ja ärakurnatud jooksis aukuvajund söerajal pärastvihma lompides 3.46,1

 
At 23:30, Anonymous Martin said...

Valusalt annab tunda, et pole enam spordikommentaatoreid. Isegi kui keegi jookseb, peab keegi sündmuse rahvani viima. Toomas Uba, Madis Kivilo, Lembitus Kuuse... Rahvas, kellel pole enam spordikommentaatoreid, on määratud hävingule.

H Pulleritsult väga emotsionaalne ja innustav sõit Jõgeva rattarallil. Oleks selliseid mehi harrastajate seas rohkem!

 
At 07:35, Blogger margus Kivirüüt said...

Täna Elva rattapääevale lühikesele sõit, esimest korda maantevõistlusele kui TRR välja jätta.
Lugesin postitust ei julgegi minna mul trennis (üksinda sõidan alati) keskmine maanteel tavaliselt 29-33 km/h sellist paugutamist nagu kirjutatud küll ei kannata. Aga rahvasport, pole midagi hullu eks siis jään stardist kohe maha omas tempos tiksuma õnneks pole distants vähemalt pikk.

Teadsin varemgi et Kangert on kõva mees aga nüüd kui traagiline õnnetus kaardipaki segas ja tuuril kellegi heaks rügama ei pea vaid vastupidi on näha mehe tegelik sisu. Eile jäi 3 sek. puudu aga näeme veel ära mõnel järgmisel etapil kui lõputõusul minnakse vanast mentorist Nibalist mööda- "hasta la vista, baby"

 
At 09:06, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti nõus. Priit oma südikuse ja mõnusa ajakirjanikuna on tõeline spordimees. Sellises vanuses ja niimodi sõita,teeb paljudele silmad ette. Jõudu sulle PP.

 
At 09:47, Anonymous Anonüümne said...

Enamgi veel. Priit on mees kes koondab terved, sportlikud, eestimeelsed rahvuslikult mõtlevad mehed ühe mütsi alla ning teeb säru nihilistidele ja konformistidele. See on väga suur asi muide.

 
At 10:31, Anonymous Anonüümne said...

Eksite härra Kivirüüt. Scarponi oli varuvariant. Kapteniks oleks siiski kujunenud Kangerto. Saage aru et Girol ei saa itaalia meeskonna kapteniks olla mingi "kahvanägu". Vähemalt enne tuuri.

 
At 10:35, Anonymous Anonüümne said...

Nibalit ei saa mentoriks kutsuda. Ta ei olnud see.
Nibaali uus meeskond Bahrain on üllatavalt kõva. Sinna osteti ka muid mehi Nibalile lisaks. Miks Kangertit kaasa ei võetud? Palk on seal 1,8x kõvem kui Astanas

 
At 10:44, Anonymous Anonüümne said...

"koondab terved, sportlikud, eestimeelsed rahvuslikult mõtlevad mehed ühe mütsi alla ning "
koorib teid

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Kuulge sitakotid ja eriti noored sitakotid! Pullerits on ka teile mentor, isake ja heategija, kuigi see on paljuski mahavisatud vaev. Kuulake teda, järgige ja saage paremaks. Muud võimalust teil ju ei ole.

 
At 12:05, Anonymous Anonüümne said...

Mismõttes muud võimalust pole?

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Olin pundis kust Pullerits atrõõvi läks. Hästi ajastatud minek oli. Oleks ka kauem jooksus olnud aga mingid vennad läksid närviliseks. Et vanameister võtab veel nende väärt skalbi. Aga Priit hästi pani. Nagu Nibali, kuigi see tifoosi ei ole enam õige kapten.

 
At 15:46, Anonymous Anonüümne said...

Kuulge spetsid! Kas on võimalus et üks etapivõit antakse spets Astana poistele et saaks selle siis hukkunud Scarponile pühendada? Ma ei pea seda üldse võimatuks. Küsimus vaid tekib et kellele see kätte mängitakse? Kes on parim sprinter? Cataldo? Või lubatakse Sanchesel TT etapp ära võtta?
Mida kostavad sellise spekulatsiooni kohta suusablogi isaspetsialistid Kägu Martin Roobert ja Pullerits? Sest nagu me teame lääne-euroopa kultuuriruumis sellist tsirkust ju harrastatakse. Mis pole ju paha.

 
At 15:56, Anonymous Martin, tudeng, TLÜ said...

Erudeeritud 15:46,
Nii need asjad käivadki. Kes Tanel Kangerti võitu Al Hafeet mäkkeetapil Abu Dhabi 2016 tuuril peaga jälgis, saab aru, et too võit oli organiseeritud. Vinokurov on selliste asjade peale meister. Mis rahad, pigem aga teened ja lubadused, seal konkreetselt liikusid, me muidugi ei tea. Nibali tahtis Kangertit pikaaegse koostöö eest tänada. Itaallastel on omast kohast see eneseväärikus ja uhkus, mida eestlastelt matsirahvalt nii kergelt ei leia..
Selge on see, et midagi organiseeritakse. Scarpone oli selgelt organiseeritud. Astana oli täiesti kuival, võitu oli tingimata vaja. Pappi aga läks sinna meeletult. Või hoopis lubadusi. Kui anti lubadusi, siis need tuleb täita. Kui, siis ikka Cataldo. Itaalia Girol peab võitma Itaalia mees. See on Itaalias loomulik. (Jälle üks asi, kus meie matsirahvas..)
Õelge aga mulle, rattaentusiastid, kus on see spordikommentaator, kes toob meile välja tõsiasja, et Dumoulini tähtsaim domestique mägedes, Wilco Kelderman, on rivist väljas? Ma ei näe analüütikat. Jurtšenko kopipeistib niiga teada kohti ja sekundeid ja see on kõik.

 
At 16:32, Anonymous Anonüümne said...

Mida ma juba ette arvasin, Martin ise alles tudeng aga juba on haaranud superstaar-analüütiku positsiooni elitaarses Pulleritsu rattablogis. Väga tibens tobens tähelepanekud tõesti. Pullerits jääb pikalt teiseks, aga tal pole ka aega tipp-tsiklismi jälgida. Pullerits koolitab uut põlvkonda kangerteid. Jurtšenko viskab midagi vasaku käega valmis. Kuigi kerge oleks cyclingnews artikleid lugeda ja siis "teadmistega" hiilata. Aga ei. Kus sa sellega.
Arvata on et Cataldole etapivõit tehakse.

 
At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

Sadulatunne ütleb, et tolleks nõelajaks, kes etapivõidu võtab, saab Avola mesilane Paolo Tiralongo - kamaluga Giro kogemusi pluss mägedemees. Hetkel istub mees pooleteise tunniga kenasti varjus. Aga tragi tudeng Martinilt ja teistelt meestelt terane tähelepanek - rattasõit ei ole vaid mannetu grupis loksumine ja ullikeste atrõõvi laskmine, vaid seal on ka pinutäis aumeeste reegleid. Ja selle eredaks näiteks on Messina hai džentelmenlik Kanksi abistamine möödunud hooaja lõpus.

 
At 17:04, Anonymous Martin said...

16:32,
Kutseliselt spordiajakirjanikult ootaks enamat, kui maailma uudisteagentuuride refereerimist (ümberkirjutamist). Otseseid allikaid ja analüüsivõimet. Pulleritsul ehk oleks viimast, kuid pole allikaid. (Pullerits: "Kangert teleintervjuus olevat öelnud..". Vrdl "Taaramäe tunnistas mulle usalduslikult...". Allikaid tuleb kasvatada. Ja õigele hobusele tuleb panustada.) Jurtšenkol oleks ehk allikaid, aga neilt saadud teabega tuleb ka midagi peale hakata. Nii ongi, et harrastaja Margus Kivirüüt annab parema pildi Girol toimuvast kui "kutseline spordiajakirjanik".

 
At 17:06, Anonymous Martin said...

16:58, see on huvitav mõte. Tiralongo vajab selle hooajaga lõppeva karjääri tähistamiseks üht korralikku saavutust.

 
At 17:28, Anonymous Anonüümne said...

Türa! (vabandust väljendi eest)
Eraldussaar võttis Kangerti Girolt maha. Väga valus litakas ka vaadates

 
At 17:30, Anonymous Anonüümne said...

Ai kurat ongi Tiralongo. Ära ütle sileda maa mehed ja keskmine jääb alla 65km/h aga näe analüüsivõimelised nagu herilased. Kahjuks on Astana pensile minevaid italjaanosid täis kellele peab ilusa võidu orgunnima. Vändra Kotka Kanksi saavutuseks jääbki mõni teisejärgulise tuuri võit. Kahju. Aga kui Pullerits võtaks kontakti oma vana kamraadi Brüsseli Ansipiga ja koos vaataksid mida teha annab. Tuleb siis tifoosidel kodus mõru pill alla neelata kui Vändra Kotkale etapivõit orkestreeritakse.

 
At 17:33, Anonymous Anonüümne said...

Väga valus litakas. Katkestas etapi?

 
At 17:36, Anonymous Anonüümne said...

Ilmselt läks rangluu nagu Pulleritsulgi

 
At 17:38, Anonymous Anonüümne said...

Tead et Pullerits pole esimene kes rangluu murdis. Ta kutsus ka Kellyt sõbralikult oma klubisse, kuid neiu seal juba korra käinud 5 aastat tagasi

 
At 17:51, Blogger Priit Pullerits said...

Küünarnuki murd, mitte rangluu.

 
At 17:52, Anonymous Anonüümne said...

on Tanelist uudiseid..hull litakas oli ja kätt ta hoidma jäi

 
At 17:53, Blogger Priit Pullerits said...

Giro jääb pooleli.

 
At 17:57, Anonymous Anonüümne said...

Kangert murdis õla..ai kurja

 
At 18:04, Anonymous Martin said...

Äärmiselt kurb õnnetus. Maanteesõit on ülimalt riskirohke. Ala on kahjuks muutunud gladiaatorite võitluseks. Ega korraldajaid vist tegelikult kotigi, palju surma ja vigaseks saab. Raha ja meediaklikkide eest ollakse valmis kõigeks. Kapitalistlik surmamasin.
Mida ka harrastajate tasemel Eestis tahetakse järgi teha. Riskijuhtimine tuleks teha kohustuslik. Algama peaks õnnetuste ja vigastuse statistika KOHUSTUSLIKUST avaldamisest. Nagu sigaretipakil. Siis mõtled, enne, kui end sõidule registreerida.

 
At 18:14, Blogger Priit Pullerits said...

Just, Martin, aga kui mina sellest varem rääkisin ja hoiatasin, siis ajasid paljud üleolevalt vastu, sk hr Kelk, et mis paanikat ma külvan ja inimesi hirmutan. Nüüd ehk jõuab selle pauguga asja tõsidus kõigile paremini kohale lõpuks... Väga kahju, et Kangertiga nii läks, mees tegi elu sõitu.

 
At 18:33, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, mida tegi Kanks 10 kilti etapi lõpust pelotoni lõpus? Vino ja Kanksi enda bläkk. Sinka-vonka kulgev lõpuosa ju nõuab GC meest ettepoole.

 
At 18:40, Anonymous Awbridge said...

18:33 väga tõenäoline et enda bläkk. Hakkasid ökonoomitama?

 
At 18:53, Anonymous Anonüümne said...

Sina, Priit, ei ole kunagi riistaga liiklusmärki riivanud.

 
At 19:38, Anonymous Anonüümne said...

Hästi panete mehed. Eriti Martin ja mõned teised. Tunnete tsiklismuse spordi kombestikku. Kui Nibaali teaks et eesti mehed nii hästi matsuhhkinit jagavad ja nii asjatundlikku blogi peavad, siis kingiks ta Pulleritsule oma vana Astana särgi. Sellesama milles Giro 2015 käbla pani (veidike verine).
Aga Kanksist tuline kahju. Just kui Vändra Kotkas hakkas taevasse tõusma.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Kas 40 või 50 aastat tagasi olid suurtuurid ilma kiivrita sõites ohutumad, vigastusi vähem?
Et siis alles nüüd klikiajastul on muutunuid kapitalistlikeks surmamasinateks?

 
At 21:04, Blogger Priit Pullerits said...

Astana teatel käis Kangert rötngenis ja seal selgus, et ta murdis küünarliigese piirkonnas õlavarreluu.
The x-ray confirmed for our Tanel Kangert a fracture at the humerus bone in the area of the trochlea.

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

Kurat rattasüit ja suurtuurid üle 100 aatase traditsiooniga. Ja mehi kes tahaks stardirivis olla on tuhandeid.
Ei hakka keegi Pulleritsu katkise põlve hala pärast kuninglikku ala muutma.
Jahh on ohtliku alaga. Arvate et jalgapllis vähem vigastusi?

 
At 21:16, Anonymous Anonüümne said...

Tuline kahju mees oli tegemas elu parimat tulemust suurtuuril (tänu sellele et on vabad käed).

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Vahelduseks üks positiivne ja innustav lugu http://www.liigume.ee/804847/indrek-raadiku-10-oppetundi-rattasadulas

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

100 aastat tagasi polnud ehk keset teed eurotakistusi, kui ehk mõni seisev hobune.

 
At 22:29, Anonymous Martin, Vana-Kalamaja, Tln said...

Märgime, et tegu on kehaliselt andeka, nooruses kõvasti - nagu artiklis märgitakse - "tipptasemel" sporti teinud inimesega. Seetõttu nood 39 km/h ja 120-160 km trennid pole tavainimesele vist päris üle kantavad...

 
At 00:03, Anonymous Anonüümne said...

"Peale õlavarreluu murru nihestas Kangert ka paremat õlga ning sealgi tuvastati luumurd. Seetõttu ootab Kangertit homme kohaliku aja järgi kella 11 paiku ees operatsioon. Kuna prognooside järgi kulub taastumiseks kuus kuni seitse kuud, on eestlase hooaeg seetõttu kahjuks läbi."

 
At 09:48, Anonymous Anonüümne said...

to 22.34
100 aastat tagasi roniti mäkke mööda kruusateid. Ja tuldi alla kiiretel kiirustel kus päike oli muutnud teekatte kummaliseks lögaks.
Igal ajal omad kombed.
Rattasõit jäänud ise põhimõttelt samaks.

 
At 10:37, Blogger Priit Pullerits said...

Aga teate, mis mind nüüd huvitab? Te siin raporteerisite, et kui preili Anett võitis ühte sakslannat, siis olla kõik valitsuse liikmed ja muud VIPid kukkunud avalikult õnnitlema.

Nüüd huvitab mind see, kas Eesti rattamees, kes on pühapäevast kõvas jamas ja kes on omal alal maailma palju kõvemas tipus, kui preili Anett omal alal, saab ka mõnelt valitsuse liikmelt ja VIPilt nüüd avaliku toetuskirja, et "pea püsti, Tanel, soovin head paranemist".

Vastan ka kohe: ei saa.

Kuigi praeguses raskes seisus kuluks selline kas või kõige lihtsam toetus palju rohkem ära, kui kilgata preili Anetti ühe võidu puhul, mis ei viinud teda isegi mitte poolfinaali.

Mida me siit näeme? Näeme absoluutset hoolimatust, kui kellelgi on raske, absoluutset ükskõiksust. Aga kui keegi võidab, siis on kõik taevani kilkamas ja püünele tikkumas.

Kurat, mehed, see ju hea mõte - äkki peaks sel teemal koguni suurde ajakirjandusse jõulise kolumni kirjutama. Mis arvate?

 
At 10:41, Anonymous MargusM said...

Kiidan mõtte heaks!
Kuid juhin tähelepanu sellele et Priit ennast sellest stsenaariumist "juhuslikult" välja ei unustaks, sest teame ju kõik kuidas sa aastaid oled Kanxi mõttetuks meheks tembeldanud sest sõidab meeskonna heaks mitte ei pauguta etappe nagu Rein.
Ootame kolumni.

 
At 10:56, Anonymous Anonüümne said...

Õige härra Pullerits!
Aga see jõuline kolumn peaks olema üldistavam kui konkreetne juhtum.
Nii see kipub minema et tõsised alad kus konkurents kõva jäävad meediaseksikuselt alla nö. kassikulla aladele. Vaadakem näiteks autorallit. Tänak siin Tänak seal. Mis sport on autoga ringi sõitmine? Jah seal sees higistad ja mõjuvad G jõud, aga so what? Kui tehnikast midagi spordi hulka arvata siis ainult mootorratas. Nii kross kui ringrada. Meedias ei ületa Tänaku nime isegi president. Iga liigutuse kohta on eraldi artikkel a la Tänak ütles midagi läks taga katki. ????
EPL ilt eile juhtkiri et Kontaveit on uus Eesti esindusnägu? Jah astus arengus sammu edasi, aga ta ei ole veel tuntud. Edetabelis on eespool teda 2 lätlannat, üks vist isegi 17.kohal. Kas me tunneme neid?
Kohalik meedia on meile jätnud mulje justkui K Sildaru oleks maailma parim ja tuntud. Minge küsige lätlaste käest kas nad Kellyt tunnevad? Ja sama rida edasi.

 
At 11:00, Blogger Priit Pullerits said...

Ohohoo - MargusM kirjutab: "sest teame ju kõik kuidas sa aastaid oled Kanxi mõttetuks meheks tembeldanud sest sõidab meeskonna heaks"

Ma palun ühte väikest asja, mis interneti ajastul ei ole raske: nimelt faktilist kinnitust selle kohta, mis on ülal jutumärkides esitatud. Kui seda ei tule, nõuan avalikku vabandamist - ja oma pärisnime alt.

 
At 11:04, Blogger Priit Pullerits said...

Väga hea, 10:56! Kütke kõik hagu juurde! Seda jõulisema kolumni saab. Fookus: et kui keegi võidab, ronivad poliitikud kohe kilgates pildile, aga kui keegi valusalt-valusalt põrub, siis ei taha keegi tead tunda ega pea vajalikuks isegi kaastunnet avaldada ja head paranemist soovida. (Olgu poliitikud kohe hoiatatud, et kui nad seda kriitikat siit loevad ja lähevad nüüd säutsuma, et head paranemist, Tanel, siis sellega mind ei lollita. Hilja tuleb see neilt ja ei ole siiras. Eile oleks pidanud kohe reageerima, nagu kilkajad reageerisid kohe Anetti võidu puhul.)

 
At 11:04, Anonymous Anonüümne said...

Asja kohta veel härra Pullerits! Ma ei usu et Kanks ootaks mõnelt Eesti vipilt mingit "pea püsti, oleme sinuga"!
Talle on palju magusam kui pelotoni kunnid nagu Nibali ja Contador ja kindlasti tal nii mõnigi nimega tuttav veel kes telegrammi saadavad. Ainukesed eesti vipid kelle tuge Kanks hindaks on Pullerits ja Ansip - teenetega rattakunnid Läänemere rannikult.

 
At 11:15, Anonymous Anonüümne said...

Priit ära muretse me kõik teame et MargusM on paras m**n.

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

Vaatamata heale mõttele, toetada Kanksi raskel hetkel ühe artikliga, võiks seda teha toimetusest ikkagi keegi tasakaalukam, oma nägu säilitav mees või naine, kes ei pööra ennast iga kord tuule suuna järele. Vaadake, Priit, alles nüüd lähete äksi täis ja hakkate ajakirjaniku tööd tegema, kui on kirjutada negatiivsest sündmusest. Mage lugu. Kasutan kilvameister Vello sõnu, eks sellest tuleb üks kusene lugu.

 
At 11:28, Anonymous Anonüümne said...

Nii mustvalge see ka ei ole nagu PP kell 11:04 kirjeldate. Nii mõnigi vipp hoolib ka aga ei tee seda läbi meedia. Ma usun et päris palju rahvast mõistab et vigursuusk ja wrc ralli (oleks siis veel et F1) ei ole jalgrattaspordi kõrval midagi.
Umbes samamoodi et asjatundjad (meie siin) hindavad suusa eraldistarti, aga pole midagi parata, meedia ja tv dikteerivad muud.

 
At 11:55, Anonymous Kägu said...

olgem ausad ,tegelikult on Kanks ja Rein mõlemad suht keskpärased tegelased võrreldes kasvõi Kirsipuugagi. Eesti mõistes muidugi on nad muidugi staarid, sest paremaid meil pole. Tennis on maailmas vaadatum ja hinnatum spordiala, kui seda suht igavavõitu maanteesõit. Viimase populaarsusele on laastavalt mõjunud ka sagedased dopingujuhtumid, suisa ebajumalate, nagu Armstrong, troonilt tõukamine, mis oli paljude jaoks alale vaat, et surmhoobiks. Anett ei võitnud lihtsalt mingit sakslannat, vaid siiski naiste maailma esireketit, olgugi, et alavormis olevat. Pealegi Anett on andekas, noor lootustandev sportlane, samas kui rattameeste " best before" hakkab vaikselt läbi saama.

 
At 11:56, Anonymous Anonüümne said...

11.28'l
tuline õigus. Ka mina nutan taga siiani suusasõidus eraldistarte.
Samas ma ei tea mis eesti meedia selliseid karutempe teeb. Miks euroopas kindel nr. 2 spordiala rattasport piirdub spordiuudistes nupukestega?
Miks meedia läheb käima alles siis kui mees vastu posti ennast ära lõhub?
Miks teda eriti ei koti kui mees istub Girol peale 2 nädalat ulmelisel seitsmendal kohal?

Miks me nagu hullud tõmbleme korvpalli, jalgpalli ümber, kus me tase ei küündi oma riigist kaugemale?

 
At 11:57, Anonymous Ratta 17 kevadist hetke said...

Nojah, kas kevadise Giro korraldajad Kanksile head paranemist juba soovisid. Ikkagi nende kahuriliha, kelle abil nad oma rattatorneo't korraldavad ja parimaid palukessi noolivad. Ma jätaks kohalikud sabarakkpoliitikud siit kohe välja ja nõuaks ikka aruannet korraldajate kahepalgelisuse ja sõidu turvamise osas. Mida on korraldajad võtnud ette, et vältida saarekestele otsa põrutamast? Tour de France puhul on kenasti näha vile ja lipuga mehi, kes juba varakult sõitjate tähelepanu juhivad ohusaartele. Giros aga keegi isegi ei vaevu sellise asjaga tegelema, rääkimata vabandustest. Eeldatakse, et kindlustus klaarib ise tekkivad komplikatsioonid. Sellisel juhul peaks ka spordivõistlustel olema alati pildi all hoiatus, et kõikidel gladiaatoritel on kehtiv kõrgeima riskiastme kindlustus. Ilma samalaadse kindlustuslepinguta ärge nendel aladel võistlustel osalege! .

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Jah alad pole võrdsed. Rattas kahjuks loevad ainult võidud.
Suurtuuridel näidatakse ainult esikümne tulemusi.
Eks ta sedasi ole jah et Kirsipuu on pärjatud mees kuna tal etapivõite samas kui pole lõpuni sõitnud ja Kanks on teinud vastutusrikast domestiiki tööd pikad tuurid mida vaid spetsid mõistavad.
Mitte et Kanksi saavutust vähendada aga päris palju nimekaid mehi sõidavad California tuuri ja mõned ootavad tdf'i.
Ei jää meilgi muud kui loota et Taaramäe "Vändra Lõvi" juunis paugutama hakkab GC viienda koha koju toob.

 
At 12:24, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pulleritsul jälle tuline õigus. Nagu alati.

 
At 12:34, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, koputamine käib ikka ridade vahelt ju. Aga tore, et harja punaseks saite, kukeaasta ikkagi.

 
At 12:35, Anonymous Anonüümne said...

Kolmes portaalis on Kanksi kukkumuse kohta eraldi artikkel. Et läks üle saare hüppama ja kukkus liiklusmärgi sisse.

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

See ka kurb et meie poisid juba vanad kuigi rattas saab veel edukalt paugutada 40-ni. Kus on järelkasv? Kas pole viimane aeg ümber Tartu Hai Priit Pulleritsu luua noorteklubi range distsipliiniga aastaringse laagriga Ülenurme mahajäetud koolimajas. Euroopas juba tehakse nii.

 
At 13:27, Anonymous Anonüümne said...

Sedajagu rohkem stressi Vaderi selga. Nüüd peab tema kastanid tulest tooma. Kodune tsiklistide kogukond nõuab temalt kohta esikümnes.

 
At 13:57, Anonymous Anonüümne said...

Äkki Priit seletab lahti minusugusele tuhajuhanile, et kui su keskmine kiirus üheski trennis ei ületa 33 km/h, siis mis mõtet on grupil sellise taganttuule paugutaja peale reageerida? Kahtlemata on uhke tunne tsikli taga üksi kütta ja iseenesest tasub ju selle tunde nimel vast isegi korraks oma tagumikku kergitada, no aga ikkagi? See väide, et teha mingi elu sisse ei päde. Ratturid ikka vaatavad, et kes kõmmutab paukpadrunitega ja kellel on kuul rauas.

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Cyclingnews kommid on et Kangerti enda otsus - tahtis üle saare hüpata (bunnyhopping) aga läks nihu. Poleks pidanud riskima. Ning inimest ei panda vile ja lipuga ristmiku exit punkti. Koht oli ristmikult väljumisel kus ratturid peavad ise eeldama saart ja liiklusmärki. Nii et mingit lükkamist ega ülekohut ei olnud.

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

14:07 sa videot ei vaadanud või, mis sa jahud? Väga võimalik, et Kanks oli väsinud ja aju koomas ning magas maha paremale põikamise hetke. Videost on näha, et esijooks läks ebaõnnestunud hüppel äärekiviga kontaktist kõveraks. Muu on juba tagajärg, kus enam ei saanudki midagi päästa. Vasakul pool oli grupp, mis võttis võimaluse ilma hüppeta saarest möödumiseks. Aidanud oleks varasem reageerimine, mis noorematel pole probleemiks, kuid aastatega läheb kõigil ainult kehvemaks. Seega Kanks, vaata passi või hoia pikivahet!

 
At 14:31, Anonymous Anonüümne said...

Kurb tegelikkus. Postimees on reporteri Portugali saatnud kust siis luuseri igast lausest tehakse artikkel. Vt.tänane Postimees. Itaalia tuurile kus oma mees tegusid teeb on vist liiga kallis tsura kohale saata? Pikem aeg ja iga öö uus hotell. Kuigi vist Giro organisatsioon võtab kirjatsurade majutamise orgunni enda kanda.

 
At 14:53, Anonymous Anonüümne said...

14.20
Kangert on vana?
Noorem oleks jõudnud reageerida? Mis jura sa ajad?
Kord käinud Kanada koondise hoki väravavaht testimas oma reageerimis kiirust. Ka tema naine oli temast kiirem (vabandust šovinistliku nalja pärast).
Ebaõnn ja paha positsioneering grupis said saatuslikuks.
Kui nädal tagasi pool Sky meeskonda maha tõmmati, et ei jõudnud reageerida politsei mootorrattale oli ka vanaduse süü?

Lauri

 
At 14:55, Anonymous Ratta 17 kevadist hetke said...

4.s koht pole paha. Samas tegemist ikkagi väga popi ja maaliliste vaadetega tugitoolispordiga. Seda peab ikka kajastama, et tõsta rahvusvahelist turismi. Võinuks ju orgunnida ühe reporteri alguses kevadisele Girole ja siis rallile ning pärast jälle Girole tagasi. Saanuks 2 kajastust ühe komandeeringuga. Noh aga eks ta ju teada ole, et autode ärikad on mõjusam survegrupp kui ratta ärikad.

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Sõimas Pullerits Martinit mis ta sõimas.
Küsimärgita pealkirja sai Martin kätte.

 
At 15:21, Blogger Priit Pullerits said...

13:57, te võtate elu liiga tõsiselt. Kas ennast ka äkki? 97 protsenti, kes Eesti rahvalikel rattavõistlustel osaleb, ei tee seda võidu peale, sest pole lootust. Samas on vähemalt mulle mõttetu ja igav logistada kogu tee grupis. Nii äge ju on, kui saab midagigi ette võtta, et omale emotsiooni saada. Mina sain sellest 3 km atrõõvist emotsiooni. Liiati, mis te arvate, kui mitu oli Jõgeva rattarallil neid, kes üksinda nii pikalt atrõõvi läksid? Te ei tea, sest polnud kohal? Las ma siis ütlen teile: peale minu mitte keegi. Null. Seega, mul on vähemalt midagigi, mida sellest sõidust ette näidata ja meenutada, aga ülejäänutel peale võitja Kalev Intsi - millega nemad hakkama said, mida nemad näitasid, mida nemad tegid? Anonüümset musta tööd? Ei tea kellele?... Ärgu kujutagu ette, see ei ole neil mingi Giro või Vuelta.

 
At 15:23, Blogger Priit Pullerits said...

MargusM, kas otsite endiselt seda kohta netist, kus olen Kangertit nimetanud mõttetuks meheks - ja seda aastaid (vt 10:41)? Ei leia midagi?... No aga te jätkake otsimist, pingutage. Või ei ole teis niigi palju meest, et avalikult võtta oma nime all vastutus ja vale väite esitamise eest vabandada?

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

Tere,
See mees oli mina CFC-st, kelle kummi purunemise tõttu Järva-Jaani Ratta-ja Suusaklubi
saateautosse võttis ja finišisse transportis. Tänud veelkord! Tõnu.

 
At 15:39, Anonymous tuhajuhan said...

Priit, te ikka ei jaga ratturite matsu. Olete juba pikalt seda harrastust pidanud kuid pole siiani aru saanud elementaarsest. Grupp ei pauguta kunagi paukpadrunitega sõitja pärast, isegi kui viimane sellest mingi endale vajaliku emotsiooni saab. See on selle harrastuse eripära. Teadmiseks või nii. Ei midagi isiklikku. Selline külm emotsioonitu kalkuleerimine on osa selle sõidu mõttetegevusest. Igal näol on hinnalipik küljes. Odavate numbrite peale ei liigu kellegil ükski närv. Padruneid hoitakse nende peale, kes võivadki grupilt lõpuni eest ära sõita. Iga paugutamine on ju energiaraiskamine. 50km seas ei ole tõsiseid treenijaid. Nad peavad oma treenimata keha ressurssidega ökonoomselt arvestama. Tõsi ta muidugi on, et grupis oleks vaja finiši lihaseid ja kui neid ei ole siis ainuke võimalus on eest ära sõita. Kui ka seda ei jõua siis tuleb suuta tunda mõnu rongis loksumisest. Aeglasel sõidul on see tüütu. Tõepoolest. Samas saad ikkagi grupiga keset teed poosetada võistluse ajal. Üksi või trennis autojuhid sellist poosetamast rattureile andeks ei anna ja panevad kärmelt paika. Seega tunne mõnu sellest, mida grupiga sõitmine pakub.

 
At 16:25, Anonymous Anonüümne said...

PriitP ärge hirmutage MargusM-i. Olete andnud mõista, et Kanx on. Vaikus ka kõneleb.

 
At 16:28, Anonymous Anonüümne said...

Aga kui pole, siis võite lihtsalt öelda, et pole, ja asi selge.

 
At 16:38, Blogger Priit Pullerits said...

Iga mees peab oma sõnade eest vastutama, ka MargusM. Eriti kui ta oma sõnavõtuga mustab teisi,

 
At 17:04, Anonymous Gabriel said...

Priit, ise olete teisi hoopis hullemini mustanud. Armastate seejuures pugeda "ajakirjandusliku väljendusvabaduse" viigilehe taha. Nõksutate ja hämate. Valdate seda kunsti suhteliselt hästi, kuna õpetate seda ülikoolis.

 
At 17:21, Anonymous Anonüümne said...

Oleks MargusM ise puhas poiss aga ei ole. Vana pujään. Ta tuleks urust välja tirida ja las vastutab oma sõnade eest siinse kogukonna ees.

 
At 17:32, Anonymous Kalmer, perfektilähedane rattur Kuusalust said...

Postimehes ilmub uus lugu Tänakiga peaosas 2x päevas. Sisulist infot on vähe. Jutt selline ümmargune a la kõik pingutasid keegi ei tahtnud maha jääda jne. Autol oli midagi viga, ei hakanud parandama, sõitsime edasi. Siis öeldakse et viimane katse oli perfektilähedane sõit???

Mehed, millal peame eesti keele matused?

 
At 17:37, Anonymous Martin, tudeng said...

"Uute gladiaatorite" nagu Scarpone, Kangert jpt erinevus antiik-Roomast - ja ka sajanditagusest ajast, mille kohta siin küsiti - on eelkõige selles, et räsitud ja veristatud inimmaterjal peab pärast spordiareenil rappimist läbi käima veel meedia surmamasinast. Kapitalistlik süsteem on selles mõttes "efektiivsem", et inimesest käiakse kaks korda üle. Linnar Priimägi ja Marek Tamm on neid mehhanisme loengutes avanud.

 
At 18:04, Anonymous Anonüümne said...

Vaatasin Delfit ja ülla ülla! Esimene artikkel kohe Tänakust. Spetsialistid seletavad et Tänak on kõvasti paremaks saanud ja peaks igal võistlusel pjedestaalil seisma. Niivõrd kõva mees.
Tenniseföderatsiooni juht ütles et Kontaveit on tegelikult maailma 5 parima mängija seas. Kui siia lisada veel maailmameister ja tulevane olümpiavõitja Sildaru, siis on Eesti sport vägagi tasemel. M.O.T.T.

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Atrööv või mis iganes lõbu pakub..andke minna.
Kuid lugedes teeb muret see kui palju grupist valel pool tuule käes üksi ja vastu tuult üksi mees rattasõidu ajal teeb. Ja nii aastast aastasse. Ei õpi. Pisut rohkem ekönoomitama ja siis pole äraminek enam 3km pikk, vaid 13km.

 
At 19:01, Anonymous Anonüümne said...

Tuhajuhan jagab matsu. Seda, kas salves on lahing- või paukpadrunid, näitab mehe võimekus temposõidus. Hobiratturitele, palun väga, alates 10km distantsist. Millegipärast PP väldib noid sõite kui tuld. 3km atrõõvi on naljanummer. Kahju, et õigeid mägesid meil pole, ajaks Pulleritsu sinna, ehk näitaks seal, kas on sisu. Jällegi, Ladina-Euroopasse mägesid proovima, meestega laagrisse minekut pelgab kui vett. Nii jäävadki vaid sou ja kõva jutt.

 
At 19:31, Anonymous Anonüümne said...

Igas portaalis ja lehes on intervjuu Tänakuga? Eestlased on küll autopeded, kuid aeg on siiski niikaugel et kedagi ei huvita kuskil kaktuste vahel liiva ja tolmu sees autoga ringi rallimine.
Kas ükski toimetus ei tule ideele lennutada noor nutikas ajakirjanik taaliasse Brescia haiglasse kaasas pakk Nõo grillivorsti ja päts musta leiba? Teha intervjuu Kanksiga ja ehk õnnestub midagi huvitavat teada saada? Isegi tolbajoobid loeksid seda meelsamini kui Tänaku "auto taga läks midagi katki" heietusi.

 
At 20:51, Anonymous MargusM said...

Hei seltskond! ..ja Priit ka.
Kõik kes te ootate et mina, paras m**n, : ) jõuan iga päev tööajast siia kommenteerimas käia ja aastatejagu kommentaariumit läbi sõeluda siis palun minge eluga edasi..

Ütlen ausalt et mina oleks Priidul veel pikemalt lasknud jooksus olla, las küpsetab ennast, niikuinii pole tast lõpuni ees olijat.. (olgu öeldud et mina olen rattasõidus Priidust nõrgem!) Tark ei torma ja ei aja mingit mõttetut jooksus olemise % taga, sellega pole miskit peale hakata. Hästi võtavad teema kokku 15:39 ja 19:01 "Seda, kas salves on lahing- või paukpadrunid, näitab mehe võimekus temposõidus."

Kolmapäeval on Transtari temposõit, vaevalt et Priit joonel on.. : )
Have a nice day!

 
At 21:06, Anonymous Martin, tudeng, TLÜ said...

Atrõõv on atrõõv. Girot jälginud harrastajatel on hästi meeles Bahrain-Merida värvides pedaaliva Vincenco Nibali breakaway Etna vulkaanile tõusul. Tõmbas 30-40 m ette, et vaadata, kas ja kes järgi tuleks. Pulleritsu taktika. Ainult kui Nibali kestis oma paarsada meetrit, siis Pullerits tõmbas ees 3 km.

 
At 21:20, Anonymous Anonüümne said...

Väga õige tähelepanek Martin boy. Vincenzo on muide väga medalite võitudega pärjatud mees, aga näe, ei kestnud rohkem. Pullerits oleks kestnud ka 6km, kuid vennad hakkasid närveldama. Kartsid kaotada.

 
At 21:26, Anonymous Anonüümne said...

Martin sa vana vurle, oled vist guru Priimäe lemmik õpilane? Tegelikult tahtsin küsida kus õppisid lugema tsiklismi saladusi nagu avatud raamatut? Ise sa ju rohkem ei spordi kui jalutuskäigud Joshiga välja arvata?

 
At 21:33, Blogger Priit Pullerits said...

Vaat nii, saite nüüd oma atrõõviga, Martin pani teile asja ilusti konteksti ja perspektiivi.

MargusM, nüüd, kui tööpäev läbi, saate mu väidetava mõttetu mehe väite tõestuseks otsinguid jätkata. Ärhe andke nii kergelt alla, pingutage pisutki. Kui ei suuda, olge mees ja kasutage pakutud alternatiivi - aga nimi alla! Või polegi te aumees, vaid harilik .... , nagu keegi siin väitis?

 
At 21:36, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, mu atrõõvi mahategijad .
- kui see oli tühipauk paukpadrunitega, miks siis mehed grupis närviliseks muutusid, nagu grupis sõitnud ratturid kinnitasid, ah?

 
At 21:36, Anonymous Anonüümne said...

Miks peaks MargusM kulutama oma väärtuslikku aega, et tõestada seda, millest aastatega kõik siinsed kommentaatorid on aru saanud?

 
At 21:45, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits jälle õigus. 3km atrõõv pole naljaasi. Nagu mäletame siis Kolumbia Vapsik Nairo Quintana nõelas ja katsus eest minna aga lauskmaa mehed püüdsid ta peagi kinni. Tema lend jäi õige lühikeseks.

 
At 22:16, Anonymous Martin said...

Nibali, Capecchi, Fuglsang, Kangert, Kozhatayev, Malacarne, Scarponi, Zeits

Fuglsang, Nibali, Scarponi

Giro d'Italia 2016

 
At 22:23, Anonymous Anonüümne said...

Mõni labiilsema närvikavaga mees grupis ehk vabises, too vahtis ilmselt juba ka stardis paremale ja vasakule, kontrollis joogipudelit hoidjas. Kuid täitsamehed lasid peagrupis tirri ja silmasid kiivri sirmi alt, kuda tuulele alla vanduv üksiküritaja vaatamata ponnistustele selg ees vastu tuli ja nii polnud ka seekord tublil noorsportlasel Cristen-Evary'l raskusi vanameister kindlalt alistada, taktikaga purustada.

 
At 22:30, Anonymous Anonüümne said...

Kas Cristen-Evary on välismaalane?

 
At 22:40, Anonymous Anonüümne said...

Ju see grupp otsis oinast kes tuult murraks, mis muud. Poolearulistek tasuks ikka lahtiste silmadega õppida peagrupi hingeeluga ja mitte tühja paugutada.

Loeb lõpptulemus, mitte aga kellegi uitmõte.

 
At 22:46, Anonymous Anonüümne said...

22:30, C-E on M16 klass, meie järgmine Vader ja Kanks.

 
At 00:36, Anonymous Anonüümne said...

Kas C-E sõitis ka seekord maasturiga? Karm värk. Noored panevad vanakestele kasvõi Optimaga lõdva randmega kotti. Tee trenni palju tahad. Täitsa mõttetu värk see trenn ju. Veel mõttetum on paukpadrunitega laksida. Sellised noored tõmbavad ju PP aastate pikkusele blogile ühe sõiduga vee peale. Kõik need aastad ja ainult taandareng. Karu ega kuldi eest ära joosta ei jõua. Isegi rattaga ei suuda nende eest varvast visata. Priit, kas best before on täis saanud? Mida öelda? Vale ala ja eesmärgid! On ainult üks õigustus - reportaaž rajalt. Ja sellegi võimaluse mängis ta tühja paugutamisega ning kuulujuttudele tuginemisega maha. Fail! Blogi on maha käinud.

 
At 02:42, Anonymous Gabriel said...

DELFI: Mailis Reps on abielus lätlasest Agris Repšsiga.
Nende peres kasvavad Richard, Elizabeth, Karl Robert, Henry Roger ja Frederick.

Nüüd siis lisandus ka Charlotte. Ei noh, 6 last on ikka 6 last ja selle eest loomulikult suur tunnustus, aga... Miks ühelgi lapsel pole ilusat eesti nime või läti? Isegi vene oma pole. Miks?
Jaa... paistab sedamoodi, et kadakasakslus või pajueestlus või nö siniverehimu istub eliidil ikka palju sügavamal sees kui teleekraanilt või rahvakogunemistelt välja paistab.
Ja vist ka häbenevad oma päritolu, juuri?

Aga uute elamupiirkondadele pannakse sentimentaalseid-väikekodanlikke nimesid nagu Mererahu, Pärnasalu jne

 
At 08:40, Anonymous Anonüümne said...

Kas ma osalen Tartu Rattarallil? Jahh, osalen!
Lauri

 
At 08:43, Anonymous Anonüümne said...

21.45 võrdleb Pulleritsu Quintanaga? Kuhu edasi?!

 
At 08:50, Anonymous Anonüümne said...

Martin kulla sõber.
Lisaks actionile jälgi ka rattasõidus pärast meeste kommentaare ja sõidu ajal käitumist, tulemit.
Etna oli Giro esimene mägi. Nibali tõmbas ja mitte üldse kõvasti, sest polnud jõudu ega ka mõtet. Põhjus oli vaadata kes temaga kaasa tulevad. Sai teada ja nagu päreast nägid oli tal endal lõpus liidritest palju valusam olla et üle joone kesta.
Sama taktikat kasutas ta eelmine aasta, kuid siis läks halvemini. Vähe sellest et kaasa tuldi jäeti ta samal tõusul kontratega hiljem ise maha.
Pulleritsu (kes antud konteksti nagu üldse ei sobiks) lihtsalt tahtis pisut adrenaliini tekitada. Ehk õnnestus. Mehed grupis ei pidanud tõmblema hakkama, sest sellises olukorras ei saa ka tugev mees üksi minema tuultega madistades.

Lauri

 
At 10:29, Anonymous Anonüümne said...

Vabandused Martinile.
me rääkisimegi peaaegu ühest ja samast asjast.


Lauri

 
At 10:55, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 22:40, Blogger yanmaneee said...

jordan shoes
chrome hearts online store
curry 7 sour patch
giannis shoes
kobe shoes
kyrie shoes
jordan retro
jordan 1
moncler jackets
moncler jackets

 
At 10:24, Blogger yanmaneee said...

supreme hoodie
supreme clothing
yeezy 350
yeezy boost 350 v2
supreme hoodie
yeezy shoes
jordan shoes
moncler outlet
yeezy boost 350
supreme clothing

 
At 15:06, Blogger yanmaneee said...

moncler jackets
yeezy
off white shoes
off white
yeezy shoes
golden goose
off white outlet
russell westbrook shoes
lebron shoes
supreme

 

Postita kommentaar

<< Esileht