pühapäev, veebruar 07, 2021

Jaanus Laidvee*: Miks Tamsalu maraton oli närvilisem kui Virus ehk kuidas mehed neiu tuules liugu lasid

Kui laupäeval Tamsalu poole sõitsin, sain poolteist tundi enne starti Priidult kõne, kas ma võiks teda natuke aidata. Nimelt kujunenud olukorras, kus ta isiklikel kaalutlustel ei saa suusamaratonidest osa võtta, nõuavad blogilugejad endiselt reportaaže Estoloppeti startidest, aasta oodatuimast sündmusest, nagu nad kirjutavad. Kasvõi asendusliikmelt, kui peremees ise haavatud, lisades.

Ma küll vastasin, et küllaltki siledal ja lagedal Tamsalu rajal suure tõenäosusega midagi sellist ei toimu, millest lihtsurelik oskaks huvitava võistlusülevaate välja võluda, aga spordireportaaži vaieldamatu suurmeister selle vastusega ei rahuldunud. Jäi jutt, et hoian silmad nii lahti kui võimalik ja üritan midagi sõidust kirja panna.

Kuna tegemist oli viimaste aegade külmima maratoniga – pool tundi enne starti autost lahkudes näitas termomeeter -14 ja pärast sõitu naastes -13 kraadi, lisaks küllaltki vali tuul, mis tekitas tuulekülma vähemalt -20 kraadi –, siis see tähendas, et tuli teha muudatusi ka tavapärases võistlusriietuses. 

Kombe alla tõmbasin ülakehale teise kihi spordipesu, jalga kaks paari sokke, kätte just sellel nädalal Tamsalu ilmale mõeldes soetatud uued soojad kindad, mille alla panin igaks juhuks ka õhukesed aluskindad. Kui jutt käib külmaga seoses varvastest ja sõrmedest, siis alati tasub pigem natuke «üle panna» kui vastupidi, sest minu pikk kogemus ütleb, et häirivalt soe ei hakka kätel-jalgadel külma ilma korral kunagi, küll aga liiga õhukeselt minnes hakkavad need külmetama väga kergelt.

Memmeräti jätsin loomulikult pähe tõmbamata, kuna blogi stammlugejaile ei pea siin kindlasti hakkama üle seletama, et sellise teo eest terendaks tõenäoliselt pikk eetrikeeld.

Ausalt öeldes polegi memmerätti (moodsama sõnaga buffi) võistlustel kunagi kandnud, välja arvatud üks kord, 2011. aasta Tartu maratonil, mis on olnud ka minu kõige külmema ilmaga sõit, kus stardihetkel oli temperatuur -23 kraadi. Kuid kuna see häbiväärne sündmus leidis aset juba 10 aasta tagasi, siis minu õnneks on nimetatud tegu tänaseks aegunud.

Nädal tagasi sõidetud Viru maratonist erines Tamsalu juba kohe sõidu alguses selle poolest, et stardist minek oli üksjagu närvilisem. (Laidvee rinnanumber oli 100. – P.P.) Viru stardikoridoris oli pikast ilma olemisest ja ootamisest tingituna tunda seda mõnusat, lõbusat stardieelset elevust ning kuulda oli mitmest suust juttu, et kuna nii kaua pole maratonimõnu maitsta saanud, siis, mehed, teeme nüüd nii, et me juba esimestel meetritel seda kellelgi ka kohe käest ei võta ehk jätame kõigil kepid terveks.

Öeldul oli oma selge mõju ja Viru start oligi kui ühe suure sõbraliku pere rahumeelne minek.

Tamsalus seevastu oli juba esimestest meetritest olukord märksa võitluslikum: sõtkuti keppidel ja suuskadel ning tunda oli, et mehed on rohkem tahtmist täis. Ju oli see ka märk sellest, et esimese sõidu eufooriline olek hakkab asenduma tavapärase «panna on vaja»-lähenemisega. Aga kindlasti oli see ka märk sellest, et sõidul puudus selge isafiguur. Kui oleks ikka Priit stardis olnud, oleks ta selle korralageduse oma kõva ja selge häälega vähemalt grupi peas otsustavalt likvideerinud ning mustad lambad läbi nahutanud. Kuskil ühel esimestest laskumistest toimus vahetult minu ees paremal ka kukkumine, aga me kõik koos lasime hoiatushüüu õhku ja keegi õnneks kukkujale tagant sisse ei sõitnud.

Kui enne Viru maratoni oli mu viimane suusavõistlus 2019. aasta Haanja maraton, siis tingituna pikast pausist võtsin kohe teadliku hoiaku, et esimesel võistlusel panema ei lähe ja sõidan enamuse maratonist mugavustsoonis ning viimasel veerandil vastavalt selleks ajaks tekkinud enesetundele vajutan juurde. Täpselt selliselt sai plaan ka realiseeritud ehk pulss üle anaeroobse läve ei läinud kordagi.

Tamsalus oli plaan juba tõsisem: alustada kohe korralikult pingutades ja siis juba jooksvalt vaadata, kui kaua lõbu kestab. Esimestel kilomeetritel, mis on ka raja kõige tõususem osa koos lõpukilomeetritega ja vahepealse Pariisi ringiga, oli tunne hea ja kannatas «hulludega» kaasa minna küll. Aga kuskil 6-7 km kandis sain aru, et kehas veel nii head tunnet ja teravust pole, kui olid lootnud, ning seetõttu andsin tempos natuke järele ja lasin taganttulevad selgel panemise kursil kaasvõitlejad segamatult mööda.

Varsti tekkis meil oma umbes kümnene grupp ja nii me neid laugeid põlde ja metsasihte läbisime. Mingil hetkel kuskil pärast esimest TP-d jõudsime järele eelmise (2019. a) Tamsalu maratoni naiste võitjale Heleri Kivilile (nr 24) ja temaga koos sõitnud pundile. Teiste hulgas olid seal Taavi Raudsaar (nr 53), Jaanus Bauman (nr 73), Janek Resev (nr 85), Cheron Lukk (nr 87). Näha oli, et Heleri on jala sirgu lasknud ja võtab rahulikult.

Varsti pärast seda ilmutas südikust aga meie grupi teine naisliige, väga nooruke Eva-Maria Saar (nr 508), kes läks ette vedama ja tõmbas ees ikka väga-väga pika vahetuse. Täpselt on seda tagantjärele raske öelda, aga kümmekond kilomeetrit võis see küll olla. Teatud hetkedel oli seda isegi valus vaadata, et Eva-Maria – kes tema sabas sõitvate meeste ees paistis ikka väga nääpsuke ja õrn – murdis kõvas vastutuules põllupealseid lõike ennastsalgavalt kõige ees. Meestest aga keegi ette tööd tegema ei tahtnud minna ja nii me seal järjest alaneva tempoga tiksusime.

Mul käis nii mõnelgi korral peast läbi, et lähen ja päästan Eva-Maria ära, aga kuna olin rongis 8.-9. positsioonil, siis sealt ette spurtimist pidasin siiski arutuks jõukulutuseks. Seda enam, et rada oli tehniliselt küllaltki nõudlik. Vahepealne suur sula oli rajapõhja küll korralikult kõvaks ja laialt sõidetavaks teinud, kuid pidevalt lisanduv lumi nii eelnevatel päevadel kui ka maratoni ajal tegi pealmise kihi piisavalt kohevaks ja pehmeks ning koos külma lumega tähendas see ka küllaltki tihket libisemist, seda enam ideaaltrajektoori kõrval. Näiteks laskumistel, kus ma nii mõnestki suusatajast kiiremini alla libisedes möödumiseks tema tuulest välja astusin, seetõttu hoog sinna sõitmata lumme ka kiirelt rauges. Tark oli mitte hullult kühveldama hakata, vaid endisele kohale tagasi astuda.

Õnneks tulid lõpuks tagant... kas oli see nüüd Hannes Normak (nr 69), aga kindlasti oli üheks tulijaks Rain Seepõld (nr 155) – no ma pole nii pikka suusatajat enne näind! –, kes tõmbasid pundist mööda, ja mõned meist, sealhulgas minu, endaga kaasa. Nii Eva-Maria lõpuks väljateenitud puhkusele pääseski. Sealtmaalt läks jälle sõiduks. Sõitjate tegevus ja manöövrid muutusid märgatavalt aktiivsemaks.

Pärast kolmandat ja viimast, Raigu TP-d juhtus aga selline lugu, et pärast kõiki joomisrituaale ja sagimisi leidsin ennast varsti rongi peas veduri positsioonil. Kuigi mul oli plaanis lõpuni jääva kümmekonna kilomeetri jooksul korralikult pingutada – aga kindlasti mitte rihmaks sõita –, siis olin kindel, et keegi läheb  must varsti nagunii mööda ja teeb elu natukene kergemaks.

Seda enam, et sa tunnetad taha vaatamatagi seljanärviga või sabakondiga (või kuidas iganes me nimetame) väga hästi ära, kas su taga rongis on kiiremaid sõitjaid. Pikema maratonikogemusega sõitjad saavad kindlasti suurepäraselt aru, millest räägin. Ja ma sain väga hästi aru, et neid on seal terve trobikond.

Keegi paraku mööda ei läinud, kuigi ma nii mõnedki korrad vihjavaid samme ja positsioonivalikuid tegin. Nii ma siis muudkui üksi ees tuule käes lükkasin, pingutasin ja kulutasin, tõenäoliselt läks kohati ka rapsimiseks.

Kui ka korralike tõusudega lõpukilomeetritel – näiteks suurimal tõusul 3 km enne lõppu ja samuti väiksematel, vahetult enne staadionile tulekut, mis lõpus viimsegi mahla välja tahavad imeda –, keegi mööda ei läinud, sai mul lõplikult selgeks, mis mind pärast lõputunneli (ca 1 km finišist) läbimist ees ootab. Need vaguralt taga istunud šaakalid (ei midagi isiklikku, head kaasteelised!) hüppavad viimastel sadadel meetritel seljatagant välja ja asi lahendatakse lõpuspurdiga.

Täpselt nii ka läks. Viimase kilomeetriga langesin üheksa kohta, sest millegagi mul vastata enam polnud – 10 kilomeetrit veduri rolli oli jätnud oma jälje… Tasuks 94. koht, aeg 2:24.47.

Kui lõpetuseks ka arvude keeles rääkida, siis oluliselt aeglasem sõit Virus andis märksa parema koha (78.) kui tugevam sõit Tamsalus (võitjal kulus Tamsalus 5.15 kauem, minu kaotus võitjale 2.20 väiksem ehk suhteliselt 7.35 kiirem sõit võitjaga), mis tähendab ainult üht, et Suur Mõõduvõtt aina läheneb ja järjest rohkem mehi-naisi tuleb eelvõistlustele välja vormikõverat sättima.

Pärast finišit pakihoius tuli Heleri Kivil minu juurde ja tänas, et ma nii pikalt lõpus viitsisin vedada. Ei hakka salgama, et sellised head sõnad pika ja kurnava pingutuse peale olid väga meeldivaks lõppakordiks. Heleri lisas, et tal endal polnud just parim päev ja seetõttu võttis sõidu teise poole rahulikult.

Kui suusad näpus auto juurde sörkisin, märkasin ees tuttavaid samme minemas ja nende sammude astujaks oli Eveli Saue. Traditsioonilisele võistlusjärgsele küsimusele, kuidas läks, vastas Eveli, et muidu oli kõik okei, aga tehnika lagunes ära, misjärel näitas käes olevat suuska, mille klamber plaadi peal vabalt ühest plaadi servast teise liikus. Sellise suusaga uisku sõita praktiliselt pole võimalik, paaris tõugates saab veel võib-olla kuidagi liikuda. Õnneks oli ta Pariisis uue suusa alla saanud ja nii ikka maratoni lõpuni tulnud, aga aega kulus kõigeks selleks siiski üksjagu.

Sõit oli väga heaks, korralikuks pingutuseks ja n-ö treeningvõistluseks eeskätt Tartu maratoni silmas pidades ja külm ei hakanud ka kordagi.

Nüüd vahepeal siis tulevadki kaks tõelist maiuspala – Alutaguse ja Tartu maraton, sest no olgem ausad, õige maraton on siiski klassikamaraton!

*Jaanus Laidvee kuulus koos Priit Pulleritsuga Eesti esimesse rattaekspeditsiooni Moabis aastal 2012 ning on aastaid kuulunud Tartu teatemaratonil samasse meeskonda PSJJ.

Foto 1: Suusatajad Tamsalu-Neeruti maratoni stardi ootel. Leia pildilt selle loo autor Jaanus Laidvee! Foto: Jaanus Laidvee erakogu / Sportfoto
Fotod 2 ja 3: Viru maratoni start eelmise nädala laupäeval. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 4-7 ja 10: Viru maraton eelmise nädala laupäeval. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 8 ja 9: Jaanus Laidvee (nr 100) Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto: Jaanus Laidvee erakogu / Sportfoto
Foto 11: Osalejad pärast Viru maratoni lõpetamist eelmise nädala laupäeval Mõedaku spordibaasi külje all riietumas. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix

77 Kommentaarid:

At 17:14, Anonymous Anonüümne said...

Ilusa suusailmaga on lust taolist juttu lugeda. Äkki lisaks nii informatsiooni jagamise korras, et kust selline vorm, kas tõesti toksimisest asfaldil või miski jooksulaadne tegevus küngastek või puhta tuimalt ratta seljast?

 
At 18:21, Anonymous V said...

Tähistamaks enda jõudmist auväärsesse M40 vanuseklassi sai üle 8 aasta suusad joonele pandud. Oli erakordselt tore suusasõit. Eneselegi arusaamatu, kuidas nii pikk vahe sisse jäi. Positiivsesse emotsiooni andis oma panuse kindlasti ka see, et pikalt mitteosalenuna omasin "privileegi" startida suusatajaterivi tagaotsast. Sai vaiksel tempot sättida ja ei pidanud esimesest kilomeetrist alates silmamunade peal kihutama.

Rajal möödusin ligikaudu 300 suusatajast. Mis silma torkas, oli suusahuviliste kõrgem vanus kui varasemast mäletasin. Võtsin siis 2021 ja 2013 Tamsalu lõpuprotokollid ette ja vaatasin, kuidas lõpetajate vanuseline koosseis on muutunud. Kahjuks 2013 protokollis polnud lõpetajate sünniaastaid toodud, seega väga head võrdlust ei saanud teha. Piirduda tuli vanuseklasside jaotusega. Silmad ei petnud, nooremaid täisjõus suusatajaid on vähemaks jäänud. Põhiklassi arvelt on kasvanud MN50 vanuseklass.

Lõpetajate osakaal 2021 vs 2013:
MN17 0,9% vs 1,4%
MN20 3,6% vs 2,7%
MN 30,2% vs 43,3%
MN40 35,2% vs 37,4%
MN50 24,5% vs 11,1%
MN60 4,8% vs 3,4%
MN70 0,9% vs 0,7%

2021 noorim lõpetaja oli 16 aastane, vanim 72. Kõigi lõpetajate keskmine vanus 42,8 ja mediaanvanus 44 aastat.

Meeste hulgas on pilt veidi trööstitum. ISegi M40 lõpetajate osakaal on väiksem kui 8 aastat tagasi. Vanameeste sport. Seega comeback 40selt tundub igati asjakohane.

M17 1,0% vs 1,5%
M20 2,4% vs 2,9%
M 29,6% vs 42,2%
M40 35,5% vs 38,2%
M50 25,6% vs 11,1%
M60 4,9% vs 3,4%
M70 1,0% vs 0,7%

Naised on tublimad, midagi pole öelda. Nende osakaal lõpetajate hulgas on pea kahekordistunud (9,4% vs 5,1%). Samuti on kasvanud noorsportlaste osakaal.

N20 5,1% vs 0%
N 35,8% vs 64,1%
N40 32,1% vs 23,1%
N50 13,2% vs 10,3%
N60 3,8% vs 2,6%

Esisajas lõpetajate puhul on trendid sarnased. Põhiklassi ja nooremaid mehi oli sel aastal esisajas 46, 2013 aga 58. M40 vanuseklassi esindajate osas on toimunud samuti kukkumine (26 vs 33), samas kui kasvanud on M50 osakaal (19 vs 6). Naised on jällegi tublimad. Kui 2013 oli esisajas 3 naist (2 põhiklassi ja 1 N40 sportlane), siis 2020 panid paljudele särgi püksi 3 põhiklassi, 3 N20 ja 3 N40 spordinaist. Mehed võtke ennast kokku!

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea lugemine, suured tänud Jaanus (tahaks küsida, kas vanameister tegi ka tekstile kerge redaktsiooni või lubas originaali trükki). Mõned-kümned kohad tagapool sai lõpetatud, aga meeste/naiste tempot, närvilisust ja rapsimist oli tõesti tunda. Tõenäoliselt on õiged isased alutagusel kõik stardis ja tuleb suurem mõõduvõtt enne TM. Loodame, et ka vanameister ka ise Alutagusel platsis ja korda löömas.

 
At 20:03, Anonymous Anonüümne said...

Kiidame kirjutajat. Priit võiks tihedamalt värsket verd siia lubada.

 
At 21:01, Blogger Priit Pullerits said...

20:03, selle vastu mul pole midagi, aga eks kirjutajal peab ikka taset ka olema. Jaanusel on!

18:28, ei, erilist redaktsiooni vaja ei olnud. Kõrvaldasin kahes kohas topelttühiku, lisasin ühe või kaks koma, mõned pikad laused tegin kaheks (Jaanusel on oskus minu lausetest veel pikemaid sepistada!) ja alguses täpsustasin, et helistasin talle poolteist tundi enne starti, mitte paar tundi, nagu käsikirjas oli - too oli suurim parandus.

Teistele: ma arvan, et Jaanus vaatas nüüd oma sõitu hoopis teise pilguga kui varem, kui teadis, et peab reportaaži tegema. Siis pead ikka detaile märkama, konkurente täpsemalt jälgima, et pärast oleks, mida kirjutada, ja et faktidega puusse ei paneks. Usun, et mitme nädala pärast mäletab Jaanus sellest sõidust palju rohkem kui enamik teisi, kellele see taandub mälus lihtsaks üheks suvaliseks sõiduks teiste samasuguste seas. Nii et - kõik reportaaži kirjutama!

 
At 21:05, Blogger Priit Pullerits said...

Väga huvitav ja kõnekas statistiline analüüs, 18;21! Aitäh teile!

 
At 21:10, Blogger Jaanus said...

Tänan, 17:14!
Jah, õigesti pakud, suusatamise parim alternatiiv lumetul perioodil on rullsuusk ja sõidan neid aasta läbi (lumega talv mõistetavalt välja arvatud), nii uisku kui klassikat. Ei ole küll palju aega teha - 1, max 2 korda nädalas, aga üritan seda vähest regulaarselt (iganädalaselt) teha.
Ülejäänud aja jooks ja vahel ka ratas.
Ja jõuharjutusi, kasvõi keharaskusega, ei maksaks ka täitsa ära unustada.

Selle pealt siis esimesele lumele minek saab olema küllaltki väike samm.

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb siis eeskujuks võtta. Mina näiteks spordin ainult lumel. Igal aastal esimesed trennid on ikka kohutavad. Väga raske käima saada. Sel aastal lubasin endale, et hakkan suvel ka liigutama ning loodan, et järgmisl aastal on lumi maas :D. Sellesmõttes, et rabelemine suvel ei läheks raisku. Oma talvise trenni pealt olen sõitnud TM-l 500 sisse(suusakilomeetreid tavaliselt enne maratoni 500-600. Suurem osa sellest klassikas). Järgmisel aastal siis top 250 eesmärgiks.

 
At 10:40, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd ma tean kus kohast Priit oma parimate päevade võistluste repotaaši oskuse õppinud on.
p.s. Jaanus ei koostanud nimekirja nendest kellele ta kotti tegi (jättes mainimata kellele ei teinud), mis annab loole palju positiivsust juurde.

Huu

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Miks me sellist positiivsust postimehest ei näe? Eesti suusa asemel on seal jundai pujoota jms pordell

 
At 11:21, Anonymous Murelaps said...

Head mehepojad (ning miks mitte ka tütred!?)

Veidi off topic teema, kuid küsimus suurele ringile:
Milline on teie väiksem suusakilometraaž enne TMi olnud ning kuidas etteaste on läinud?

Endal hetkel vaid double digit number ette näidata, kuid rahvapeost ei plaani kõrvale jääda.

The show must go on!

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

1984.a.——10km.........st.nr.10500.........finis......3500

 
At 11:28, Anonymous Anonüümne said...

Lisan veel,et Tallinna plastikud ja laenatud 2nr. Väiksemad saapad.

 
At 12:20, Anonymous Anonüümne said...

The show must not go on. Pandeemia šokeemia kriis marksistid homoistid dekabristid dopingistid feministid kalasupp on külmaks jahtund

 
At 12:23, Anonymous Anonüümne said...

Läksin aastaid tagasi 0km trenni pealt. Rada möödus suhteliselt raskelt ning aeg oli 6.45. Aasta jooksul sporti ei teinud. Seega kõik on võimalik, aga kas see 6-7h kannatamist on seda väärt.

 
At 12:44, Anonymous Anonüümne said...

Hea lugemine, Jaanus! Puudub pulleritslik kunstlik ponnistus jutu alguses lugejale midagi põrutavat öelda. Ja nagu eespool öeldi, siis toon on positiivne. Sellest olen blogis viimastel aastatel palju puudust tundnud.

 
At 13:06, Anonymous Anonüümne said...

Meie Andrus - 50 aastat vanust
Postimees vanameistrit meeles ei peagi?

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

Hea lugu eriti see koht kus tuntakse puudust isafiguuri omnipotentsest kohalolust ja kaptenisilla käskudest

 
At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Kes Alutaguse sõidu reportaazi teeb? Kas Pullerits on stardis?

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

Postimees eesti suusatamise asemel kirjutab autorallist, kuidas keegi Järveoja väga haruldast hyumdai käru müüb ja sedast klikimagnetismi kräppi.

 
At 17:54, Anonymous Anonüümne said...

Postimees ei reklaami eesti suusatamist vaid seda kuidas must täkk valgeid naisi suksuma koolitab. Kas Pullerits saab küsida miks?
https://sport.postimees.ee/7174995/super-bowli-suurejooneline-poolajasou-ning-parimad-reklaamid?

 
At 18:40, Anonymous Anonüümne said...

Täna soodusregamise viimnepäev Suurele Mõõdukale. Mis saab, on siin matkamehi ka minemas või kõik lähevad ainult kuplite peale panema?

 
At 18:58, Anonymous Tarts said...

"Ei, nohh, Suurele Mõõduvõtule pole mõtet niisama keksima minna. Tuleb lihtsalt rajale minna ja hagu anda" nagu klassikud räägivad :D

 
At 20:07, Anonymous Anonüümne said...

to Tarts -
kui ei taha teiste järgi karjas joosta ning üritada isakest mängida, siis õiged mehed lähevad oma teed - sõidavad nii nagu ise tahavad, kasvõi 7 tundi!

 
At 20:14, Anonymous Anonüümne said...

Ei mäleta klassika meeme aga rusikareegel on, et esimene aasta pole mõtet rabeleda, asja ilu huvides tuleb rõhku panna rahulikult liuglemisele. Tegeleda looduse ja fauna vaatlusega. Järgmisel aastal aga võib juba panna klassikat kui stardikoht lubavam on. Siin vist kõik vanad härjad koos. Siin pannakse klassikaliselt.

 
At 20:32, Anonymous Anonüümne said...

Vanad tõsi-konservatiivsed härjad läksid koju. Kägu, Säin, Roobert, Schlomo, Heints jt loobusid blogi kaasteeliseks olemisest,

 
At 20:45, Anonymous Anonüümne said...

Väga haarav reportaaz. Tänud Jaanus. Priit, mis hinde-tähe tü õppejõud paneb. Ütleme, et tegemist 1 aasta kursandi sulest reportaazi või teisel juhul 4 aasta kursandi omaga. Kah õppejõud.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Mis hinde-tähe? Siinkohal võiks vabalt resistaansi auastme välja anda. Tugev sooritus.

 
At 21:37, Anonymous Anonüümne said...

Kui Jaanus käis Moabis siis tal juba on resistansi auaste vähemalt kolonel või veelgi kangemad kupud peal.

 
At 21:45, Anonymous Anonüümne said...

Mhmh, siis on tema see kes tähti ja kuppe kinnitab mitte ei saa.

 
At 01:18, Anonymous Dzei Kepp said...

18:40 panin vist viimasena kirja. Loodan, et saan Dzei Ligiga samasse starti või 15min tahapoole, siis hea särgi püksi istumist jälgida ja sättida

 
At 08:20, Blogger Priit Pullerits said...

20:45, kas hindamine pole nüüdsete reeglite järgi salajane?
Aga kui küsite, siis küsija suu peale ei lööda ju.
Võta siis kinni, kuidas nüüd toimima peab...
Ja muide, nüüdisajal ei pooldata üldse hinnete panemist! Peaasi, et õpilane õnnelik oleks.
Ja kui kunagi kooli hilisemas astmes hindeid panema hakatakse - see aeg vist nihkub pidevalt ühe suurematesse kaugustesse, kas mõnes koolis juba mitte 6. klassini? -, siis pannakse selliseid jutustavaid "hindeid", mitte numbritega.
Nii et ma peaks pika traktaadi siin kirjutama - aga mis oleks selleks minu motivatsioon? Kas keegi selle vastu ka huvi tunneb, sellest ka hoolib? Eh?
*
Kõik see eelnev on mõeldud avaliku mõnitusena kaasaegse, pehmosid ja lumehelbekesi (kuid see-eest taevani küündiva enesehinnanguga) ettevalmistava haridus- ja hindamissüsteemi aadressil.
Jaanus Laidveele muidugi puhas 5!

 
At 09:03, Anonymous Anonüümne said...

JK, siis oled heas panemise vormis kui plaan 15 mintsa JL-le püksi panna on. Õnn kaasa!

 
At 10:52, Anonymous Isafiguur Roobert said...

Suurel Mõõduvõtul tuleb loomulikult ainult ja ainult panna, sest kui seal ka ei pane, mis mees sa siis üldse oled?!

Suuska sahistada saad suvalisel päeval TM rajal nii palju kui kulub, selleks ei pea teiste võitluskaaslastega joonele asuma.

Nagu üks lugupeetud kommentaator juba enne tabavalt ütles, võtke end ükskord kokku, mehed!

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Kas hr. Laidvee poolt tuleb ka Alutaguse reportaaz?

 
At 11:57, Blogger Priit Pullerits said...

Kui korraldate piketi, kirjutate avaliku petitsiooni või viite asja rahvahääletusele, siis võib-olla suudate Jaanust nii palju survestada, et kes teab, äkki kirjutabki. Lõppeks on ta ju klassikamees ja Alutagusel on klassika! Nii et näete, andsin teile surve avaldamiseks trumbi kätte, edasine sõltub juba teist.

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

10:52 jääme ootama gigantide heitlust ja hilisemat kuuma reportaaži kes keda tapva tempoga hingetuks kurnas

 
At 12:24, Anonymous Suure Mõõduvõtu statistiline gümnastika said...

Suurel mõõdukal on praeguse seisuga kõige popim 45 aasta vanuste seltskond (115 reganut). See langeb lineaarselt 20 aastasteni (21 ) ühelt poolt ja 60 aastasteni (17 ) teiselt poolt. See inspireerib asja lähemalt uurima. Nt Nooremad kui 35 ja vanemad kui 50 aastat on Harjus ja Tartus samas arvulises suurusjärgus. 35-50 aastate seltskonnas panevad harjukad tartlastele massiga topelt ära. Samas muudes maakondades pole säärast tipustumist märgata. Kõrvutades nüüd veel siia juurde Eesti 1,33 miljonilise rahvaste paabeli, siis selgub, et:
Harjumaal pole noorte kuni 40 aastaste ja vanemate kui 55 aastaste seas nii popp kui Eestis keskmiselt, samas Tartus on suur mõõduvõtt suhteliselt popim muust Eestist kuni 67 eluaastani. See näitab, et Tartus on mingi müstiline Tartu vaim mis ajab rahva rajale. Miks aga harjukad naudivad ebaproportsionaalselt suurel arvul keskea rõõme intensiivselt Suurel Mõõdukal? Mis panemise soov on harjukatel suurem kui muul Eestil? See selgub kui vaadata harju vs Tartu proportsioone. Proportsionaalselt on harjukad suures ülekaalus vaid 3 aastakäigul. Need on 62, 54 ja 50 aastased. Seega pole olukord Harjumaal nii hull kui Tartus. Samas tekib kuri kahtlus, et tegu on miski ülikoolides studeerinud kontorirottide innustusel tekkinud kiiksuga, sest muu maarahvas võtab mõõtu tunduvalt mõõdukamalt. Siit võib järeldada seda, et tartlased on oma ürituse üle uhked ja on haipimisega pealinna rahva segi kamminud, kes moodustavad reaalselt lõviosa selle ürituse kontingendist. Ilmselt on nii, et pealinna ümbruse rahvas käib omast arust Suurel Mõõduvõtul kohalikke paika panemas, et need oma üritusega nina liiga üles ei ajaks samas tartlaste jaoks on see üritus Tartu vaimu reinkarnatsiooniks ja ülivõimsaks PR ajupesukampaaniaks, mis mõjubki kõige enam kuni 55 aastastele keskealistele kilulinna ümbruses hängijatele. Mis aga juhtub edasi, kas kasvab tarkus või ruunatakse ennast ebaproportsionaalselt kärmelt läbi? Või on vanemal generatsioonil suurema linna ümbruses rohkem alternatiive. See pole vastus. Võtame ette rahvastiku püramiidi ja avastame hämmastusega, et noorte ja vanade proportsioonid on sarnased. Osalejate tipp saavutatakse kuldses keskeas, kus ilmselt on saavutatud stabiilne materiaalne baas, mis võimaldab soetada stressivaba varustust. Pinsile minijatel ja noortel on vaja aga rohkem varustusega koonerdada ja seetõttu ei tõmba enda rihmaks tõmbamine raskel rajal neid sihtrühmi. Aga see ei seleta ära, et miks vanemad kui 47 aastased juba loobuvad. Võib-olla on põhjus proosaline. Lihased kärbuvad ja enam ei jaksa sama treeningu mahu juures enam panna. Vaja on muuta treeningmetoodikat kas efektiivsemaks või ajamahukamaks, kuid taastumine on raskem ja sellist aega lihtsalt enam üle ei jää. Priidu treeningmetoodika promo pole hakanud vanemates panijates idanema. Teised treenerid aga ei suuda üldse efektiivselt eakamat Suure Mõõduvõtu kontingenti kõnetada. Aga vaevalt, et see üldse kellegile peale korraldaja probleemiks on :D

 
At 12:58, Anonymous Anonüümne said...

Väga huvitav teemaarendus, 12:24!
Ja ise kuulute Kilulinna kontorirottide või Tartu vaimu reinkarnatsiooni tegevate panijate klassi? :D

 
At 13:39, Anonymous Anonüümne said...

Ütleks, et kilurottide piiril. 12:24

 
At 14:05, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 14:13, Anonymous Anonüümne said...

See viimane viide oli pettumus. Ma lootsin, et saab leheneegri endaga ikka koos suusatada. Et artiklis on kirjas aeg, koht ja summa jne. Aga läksin kahjuks klikimehe pealkirja õnge. :(

 
At 18:57, Blogger Priit Pullerits said...

Vara veel, 14:05, vara veel! Palun ärge tormake sündmustest ette! Las ma ikka ise otsustan, millal on õige aeg siin miskit avalikuks teha!

12:24 on teinud põhjaliku töö, aga kas järeldused saaks selgemalt esitada? Ja kas ilmnes ka midagi muud peeale ootuspärase, et keskeas on vaba ressurssi rajal tõmmelda, aga vanemas eas enam ei viitsi, kaob mott või tervis?

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

Olen järvakas ja südametunnistuse piinad vaevavad. Ei taha kellegi ära panna vaid pingutan selle nimel et Pulleritsule kaotada mitte üle 1 tunni ja teistele gigantidele mitte palju üle 30 minuti. Tartukate vastu kannan kauna, kui mõnda rajal märkan suskan kepiga valusa nähvaka nad on selle ära teeninud

 
At 20:02, Blogger kiiranen said...

Väga mõnus lugemine - tänud!

 
At 20:24, Anonymous Anonüümne said...

Silma on jäänud, et kui sa oled Suurel Mõõduvõtul võimelnud, siis see ei innusta isikliku eeskujuga oma tuttavaid, kes isegi on olnud nakatunud kunagi spordipisikuga, sel üritusel osalema. Spordipisik on haigus, mis hääbub kiiresti ja mida ei igatseta taga. Küll aga on tugitoolisportlastel massiliselt ikkagi ootus tuttava nime otsimiseks Suure Mõõduvõtu finišiprotokollist, olenemata kirja sattuvast kohast. Võrreldakse ikka tuntud prominentide, Pulleritsu, Ligi, Ansipiga. See ütleb, et huvi ürituse vastu on rahva geenides, vaimu ja ettevõtlikust seda läbi teha on aga väiksearvulisel eliidil, kellel on nutti sobilik tehnika panna harmooniliselt tööle oma keha ja vaimuga. Väga lühidalt väljendudes tundub, et sportlik eliit võtab rohkem riske, aineid, elab kiirelt ja eluküünal hääbub ruttu. Tervis ei pea pingele vastu. Äkki peakski lubama pikale rajale ainult nooremaid kui 50 aastaseid. Vanematel inimestel oleks võistlusrada rangelt lühikesel distantsil. Milleks hullutada Priidu vanuseid ja eakamaid inimesi pika rajaga, mida see annab, väiksema pensionil veedetava eluea ja riigile vähem pensioni väljamakseid ning vanurite ravikulusid? Siis võiks ju ka suitsetamisega kaasnevate tervisehädadega hirmutamise ära lõpetada.

12:24

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

Suitsuga kaasnevate hädadega on ette kirjutanud EL ehk globalistid.

 
At 09:27, Anonymous Anonüümne arvamusliider said...

Mehed, senise ilmaprognoosi pidama jäämisel saab Alutagusel rada olema kõva kui raudtee.
Tsiteerides klassikuid: puhas kuld!

 
At 10:07, Anonymous Mati, treener said...

Õige, 09:27, lükkad kui relsse mööda! Selline talv nagu praegu koduaknast paistab toob kohe meelde olud, mis meil poistega liidukatel Sõktõvkaris alati olid.
Ohh jah, ilusad ajad...

 
At 14:41, Anonymous Anonüümne said...

Kui on kõva relss siis on edu raske kondiga meestel. Tehnika ja taktikalise mängu spetsidel nagu Pullerits on sedajagu raskem oma paremus maksma panna.

 
At 15:26, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb siis relssidel vastane taktikaliselt üle kavaldada. Huu ja Pullerits saavad selga kindlasti hakkama

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits tuleb Alutagusele?

 
At 18:05, Anonymous Anonüümne said...

15:26 Kaval on tuules hoida ja õigel hetkel atrõõvi minna. Delo tehniki nagu vanad kapitonovi kooli mehed teadsid

 
At 20:41, Blogger Priit Pullerits said...

Atrõõv on otsustava kaaluga, kindel see. Aga selleks tuleb õigel hetkel õigetele vendadele saba peale saada. Muidu on gruppettosse minek või veel hullem, india punti pudenemine. Seal kõik tšainikud, kellega lõpuni loksuda.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Kudaš Tähtvere Tähtsad Põlvekõõlused paranenud on, kas on juba olnud midagi Endumondusse sisestada? Mõõduvõtu rinnanumber juba selgunud?

 
At 22:10, Anonymous Anonüümne said...

Kuna distants on lühike ja kiire peab kohe algusest paaristõugetega minema laksima ja hea oleks teha koostööd mõne ustava taadiga, näiteks Huuga. 500m enne finišit spurdite välja ja võtate noorte kukkede skalbid.

 
At 22:37, Anonymous Anonüümne said...

Krt, lugesin regamislisti läbi, Harku Karvajalga ei ole kirjas - ongi nii või kerisin mööda? Ma rahulikult midagi ei loe, praegu panemise aeg, kõik läheb diagonaalis ja paaris. Uhhhuudesse ja Toitsidesse ei oska suhtumist võtta, neid pole listis üldse näpu alla saanud.

 
At 06:35, Anonymous Anonüümne said...

Miks meedias pasundati TM toimumise garantiist, kui ju juhendi järgi võib see ära jääda?

 
At 07:51, Anonymous Anonüümne said...

Arvan,Kelk ei riski oma eluga.

 
At 09:47, Anonymous Anonüümne said...

See hooaeg ei jää midagi ära, 06:35, õues oled ikka käinud? :)
Hinga sügavalt sisse ja välja. Veel. Ja veelkord. Nii, aga nüüd mine trenni.
Suurel Mõõduvõtul keha oskab seda tänada hea fiilinguga.

 
At 10:11, Anonymous Anonüümne said...

Vastab tõele. Pole ennast veel ühelegi suuskadel-numbritega sõidule kirja pannud. Enamus talve siiani mõnuga Harkus uisku sõitnud. Kahtlane kas ilusatele olulisematele Alutaguse ja Tartu klassikutele kirja saabki. Muid vähem-rohkem sportlikke hobisid suusa kõrvale liiga palju tekkinud ja irooniana just sellisel jumalikul talvel.
Pisut mõjub ka demotiveerivalt see hajutame stardis-rajal, sööme suppi kiekotist oma lusikaga teema.
Kuid kunagi pole veel hilja. Ka kaks aastat tagasi sai veel "second hand" stardipilet ostetud 3 päeva ennem võistlust.
Fakt on ka see et kahetsen kindlasti, kui ei lähe olgu sõiduvorm hetkel milline tahes.

Huu

 
At 10:17, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits stardib Suurel Mõõduvõtul?
Eelproovi, Alutaguse, nimekirjast peremeest ei leia.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Kui Padre pole alutagusel siis kogu dünamiit hoitakse Suure Mõõduvõtu tarvis. Hoidke alt sitakotid!

 
At 11:42, Anonymous Anonüümne said...

Pole viga , Priit paneb oma dünamoga nagu rakett ees, lihvib jälje mõnusalt siledaks. Taga hea luuslangi lasta. Pole vaja muretseda. Dünamiit teeb ees õhu klaariks. Pärast sobilikus distantsis vaatad kannatanud üle. Korjad skalbid ja kutsud hädalistele esmaabi brigaadid kohale. Ei tea, kas üritusel miski ametlik hädanumber ka on või tuleb riigiteenistuste poole pöörduda kui keegi dünamiidiga kontaktselt kokku puutub?

 
At 11:48, Anonymous Anonüümne said...

Mingi jama on Suure Mõõduvõtuga - teise vooru regamist pikendati esmaspäevast homseni. Miski kapitalistlik petuskeem jälle või kus hullutatakse rahvast osalema aga lõpuks on miski soss üritus, kell ei käi, sooja jooki ei saa jne...

 
At 12:21, Anonymous Anonüümne said...

Tänane uudis Postimehest:
Üksikult saarelt päästeti 33 päeva rottidest toitunud inimesed https://www.postimees.ee/7177387/uksikult-saarelt-paasteti-33-paeva-rottidest-toitunud-inimesed

ja sama uudis CNN-s:
Coast Guard rescues 3 Cubans from deserted island where they lived off coconuts for 33 days https://edition.cnn.com/travel/article/deserted-island-rescue-coconuts-33-days/index.html

 
At 12:42, Anonymous MargusM said...

12.21 ära paanitse, see oli lihtsalt MMS grupi paastulaager. 2 sajandit tagasi öeldi selle kohta hea elu.

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

CNN ilustab lihtsalt, et rahvast mitte paanikasse ajada. Üks asi on pista rotte pintslisse asustamata saarel, kus need on maitsva valguga tavalised nn laborirotid, teine asi on toituda Central Parkist või National Mallilt haigustega küllastunud isendeid ja neid järada. Need seal ju munadega purikad, ei karda ühtegi hinge. Võta kinni palja käega, nigu rannamees rotti.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

63 km laulupeol on hetke seisuga 2553 osalejat kirjas.
31 km tantupeo nimekirjas on 910 nime.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

Hakkab vaikselt juba looma, 13:08.
Aga Huu ja teised samasugused otsustamatuse kriisis vaevlevad justkui vähe pehmod, nagu lugupeetud isakesed on siin juba sedastanud, võtke ennast lõpuks kokku ja tehke tegu, mis tegu ka on!
Pärast aastakümneid jutuainet ja head meenutust.

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Viimane punt saab siis Otepäält poolükstist minema?

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Ja jääb päris pimeda peale lõpetama.

 
At 13:42, Anonymous Anonüümne said...

no ei tea, et kui 6 tundi panna, siis on 16.30 veel ju valge. Väga hängimiseks aega ei jää, tuleb veel nädalake jõudu teha, siis peaks ühe ropsuga läbi vedama. Vist. Vanad isakesed teavad, et miski nädal enne tehakse treeningnädalat ja sellelt pannakse lausa kulda. Keegi oskab öelda, et mis nüüd veel aitab selle vähese ajaga teha, mis ei murraks aga mis annaks maksimaalse efekti ja lõpetamisel tunde, et paneks edasi?

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Saksamaal pidi keegi tohter olema, kes neist asjust jagavat...

 
At 15:07, Anonymous Anonüümne said...

See Saksa salatohter pandi ju kinni, sellest pole abi. No aga mehed kes tohtri jutul käinud võiks natuke keelt paotada, mis aitab kui tohtrit käepärast pole.

 
At 16:48, Anonymous Anonüümne said...

Viimased viis kuus päeva peaks valdavalt puhkamisele kuluma, eriti kõrgemas eas suusatajatel. Treenida pole siin enam miskit.



 
At 17:15, Anonymous Anonüümne said...

16:48 oot ot see juba loob. Aga palju enne seda võib veel panna? 4-5 päeva on veel võimalik rapsida.

 

Postita kommentaar

<< Esileht