Igal asjal on oma eluiga. See on asjati väga erinev. Mõnel ei pea mobiiltelefon aastatki vastu, minu omal – õigemini, Postimehe omal – läheb juba kolmas või neljas. Kui miski töötab, pole ju tarvidust seda vahetada. Kuigi vahel tekib küsimusi, kas kõik ikka töötab; või mis töötab ja mis seal ei tööta. Näiteks laupäeval ja pühapäeval sõitsin rattaga Tartus Tähtverest Ilmatsalu teed mööda (fotol paremal) Rahinge järveni ja tagasi (fotol all vasakul). Tahtsin näha, kas Madis Mihkels on järve-äärsel kerge tõusukaldega sirgel mu aja lõpuks üle sõitnud ja kas mahun seal endiselt esikümnesse.
Aga kummalgi korral ei fikseerinud Strava mul tolle lõigu läbimist. Kahju. Sest vorm pidi olema hea: pühapäeval näitas Strava, et saavutasin tagasiteel Tartusse – jah, puhus taganttuul – maksimaalseks kiiruseks 102,3 km/h (Strava kuvatõmmis paremal). Kõva edasiminek võrreldes eelmise päevaga samades tingimusis: siis näitas Strava samal teel suurimaks kiiruseks 59,3 km/h – ja seda maastikurattaga, nagu ka pühapäeval.
Talv oli siiski oma nõudnud. Avastasin, et kiivril, mille sain 50. aasta sünnipäevaks, olid taga kuklakinnitused mõlemast otsast puruks. Eks plastik muutu ajaga rabedaks ja kulub. Samamoodi avastasin, et valgetel rattakingadel, mis pidanud vist vastu küll üle kümnendi, oli vasakul jalatsil plastist kinnituskeel ära murdunud. Tuli Hawaii Expressi poodi minna.
Kiivri osas oli mul kindel nõue: see peab olema kollane. See on kõige silmatorkavam värv, paistab maanteel kaugele. Kaupa oli igast hinnaklassist. Oli kahesajaeurone, oli 90-eurone ja oli 60-eurone (fotol paremal). Ei saanud veenvat argumenti, et kahesajaeurone oleks tugevam ja turvalisem kui rohkem kui poole odavamad. Vahe oli peamiselt reguleerimissüsteemis, aga ma ei ole pirtsakas ega ole kunagi ajanud luksust taga: 60-euroses motellitoas magad sama hästi, nagu 350-euroses hotellitoas – tean, olen proovinud. Soovisin teada saada, mille poolest on 90-eurone parem kiiver kui 60-eurone – taas jäi argumentidest vajaka. Vastupidi pigem: kallim oli kümme grammi raskem kui odavam.
Rattakingi soovisin samuti kollaseid – ikka selleks, et paistaks kaugele ja suurendaks ohutust. Nägin reede õhtupoolikul, mil polnud hakanud veel hämardumagi, Võru-Tartu maanteel autoga sõites vastu pedaalimas ratturit, kel seljas tumedad riided ja peas tume kiiver – küll oli teda halvasti näha. Vähemalt rattariided on mul heledad, hea seegi.
Aga kollaseid rattakingi polnud. Oli musti ja oli tumesiniseid. Vähemalt olid mustadel kollased randid ja kollane tald (fotol paremal ja ülal vasakul), ehkki see, mööngem, mingit märkamisefekti vaevalt suurendab. Sinistel, nagu selgus, polnud mulle vajalikku suurust. Tuli võtta mustad. Need sain 78 euro eest, lisaks 12 euro eest klotsid ka alla. Tõenäoliselt lisandus kassas ka mingi allahindlus, ent jätsin detailidesse süüvimata. Hind on hind.
Huvitav, kui nüüd uue varustuse pähe ja jalga ajan, kas saan Strava järgi 120 km/h kätte?
Fotode autor Priit Pullerits
31 Kommentaarid:
Telefonidest - mu nuputelefon töötab tõrgeteta juba 15 aastat :)
Mis lõigul te Rahingel üle 100km/h kupatate? Ei taha uskuda, et mingi vana MNT-vokiga ausalt sellist kiirust kätte saab. Paluks tõestusmaterjali.
Väga õige, tõestus peab olema. Lisasin selle sissekandele teise pildina. Aga palun ärge sõimake mu ratast vanaks MNT-vokiks. Sõitsin selle kiiruse Cube'i maastikurattaga, mille ostsin eelmise kümnendi teises pooles Art Soonetsilt.
USA 50. osariigi Hawaii kaltsukates pole ise tuhlanud, aga internetipoodide hinnakirjade järgi on seal kurnavalt kallis. Mis sinna minema küll sundis, miks on kirjutatud, et pidi minema?
Lauluka juures ja Näituse ülekäigu kõrval on ju palju sisukamad asutused, kus rattale varustus kätte saada. Pealegi toimus nädalavahetusel Tartus Suur Rattalaat, kus oleks nii vana MNT-voki kui ka eelmistest kümnenditest kube-maastikurattad pea uueks lihvida.
Aitäh väljendi "detailidesse süüvimata" eest. Igast' poliitikud on külvanud rahva sekka juba aastaid värdasendust "detaili minema".
Olgu, kui juba Soonetsilt soetatud ratas, siis peab hea asi olema. Nimetan teie ratta Cube paugupilliks. Aga nüüd tagasi andmete juurde, kuidas seletada madalat keskmist kiirust ja ligi 5 korda kiiremat sööstu? Kas siin võib olla tegu andmete manipulatsiooniga?
See 102 km/h on ilmselge GPS viga.
Nagu räägitud, siis tõenäoliselt idapoolse naabri teadliku tegevuse tõttu on GPS koordinaatidega palju häireid ja anomaaliaid. Kuna Strava jms määravad kiirust läbitud tee punktide vahemaa ja kulunud aja alusel, siis võibki juhtuda, et miskit hetkel asukoha vigadest tingituna läbitakse suur vahemaa väikese ajaga.
Tasub see koht trackil üles otsida.
Ise vaatasin samuti, et Tallinnas jooksmas käies läheb rada Stravas tihti läbi majade ja ojade, sama kellaga Kesk-Euroopas salvestatud jooksutrackilt on näha ka see, kummas kõnnitee servas liigutud sai...
Mina seda küll veaks ei nimetaks. Mina usun PP-d. Kõva dopinguga on see kõik tehtav.
Mu rekord joostes (!) on max kiirus ca 10000 km/h. Pilt on ka kusagil olemas. GPS ja tarkvara ei valeta kunagi!
1973 aastal sündinud tädi Denise Mueller-Korenek on rattal välja ajanud 296.009 km/h. Asi siis meie PP-l taastavas tempos ligi kolm korda aeglasemini kevadtuules suriseda. Eriti ajal, mil on vaja vana ülemuse Pahvi-P vägivallasüüdistusted matta kurgihooaja teemadega.
See sott oli ainult hooaja soendus talverattal. Kui veel vana MNT-vokk välja aetakse, hakkavad poolproffide Strava ajad lendama! Kui aga vana ülemuse kohta midagi prokuratuurist peaks tulema, siis tõmmatakse kahesajased lõigud välja! Kasvõi allamäge!
Ma arvan küll, jah. Aga manipulatsioon on Strava-poolne, mina ei ole midagi näppinud. No kuulge, mõelge nüüd peaga: kui just auto tuules ei sõida, siis ei saa ka maailma parim rattur maailma parima maastikurattaga 100 km/h kätte.
Midagi ei klapi tõesti. Eile näitas ratta odomeeter läbitud maaks 18,5 km, Strava 17,5 km. Kumba uskuda?
Peep Pahv ei ole kunagi mu ülemus olnud.
Nii on, kui oma peaga mõelda. Riukalik postitus. Õppetund võiks olla, ka kõige usaldusväärsema ajakirjaniku iga teksti ei maksa lodevalt võtta.
Räpina maanteel sõidab keegi keskealine roosades retuusides nii 15-20kmh. Miks sa ronid sellise kiirusega maanteele, kui kõrval on ka kergliiklustee? Sõida kuskil mujal, kus oled endale ja teistele ohutu ja osta normaalset värvi retuusid, sa pole Girol.
Kui ennast juba rüütada Giro liidri värvidesse, siis põrutagu 102 km/h Räpina poole.
Mõned selgitavad märkused GNSS navigatsiooniseadmete kohta (GPS on USA GNSS süsteem ja ei hõlma endas teisi satelliitnavigatsiooni süsteeme, mida praegused seadmed kasutavad nagu Galileo, GLONASS, BeiDou). Reaalajas suudavad seadmed määrata asukohta 1-5 m täpsusega ja seda avatud horisondi puhul paigal olles. Kui seadme ja taevalaotuse vahel on midagi (riided, kott, inimene vms) on täpsus kordades väiksem. Lisaks vähendab täpsust seadme liikumine (keerukamad seadmed kompenseerivad seda liikumisanduritega). Kui kasutada strava rakendust ja suvalist telefoni on telefon esiteks ebasobivas asukohas (taskus). Lisaks mõjutab täpsust telefoni asend (kus asub GNSS antenn). Rattakompuutrite puhul on asi veidi parem kuna seade on disainitud asetsema kindlas asendis ja kindlas kohas + rattakompuutril on ka tootja poolt mingisugune GNSS andmestikku siluv võimekus, mis eemaldab jämedad vead.
GNSS side häirimise koha peal on tegelikult Venemaal vaid 1 võimalus ehk GNSS side summutamine suurema võimsusega signaaliga. Sellel juhul ei jõua satelliitide raadiosignaalid seadmesse ja puudub asukoha "lahendus". Mingit erinevat asukohta on reaalmaailma tingimustes päris keerukas saavutada. Lisaks on maapinnal GNSS side häiringute tekitamine raske kuna enamasti häiritakse signaali ka maapinnalt. Ehk siis kui segaja ja seadme vahele jääb mingi suurem objekt (maja, mägi, mets jne) siis segaja GNSS sidet ei mõjuta. Häiringud esinevad rohkem kõrgematel objektidel (lennukid, droonid jne).
Selle pika jutu lühike kokkuvõte- oma nutiseadmete treeningute kokkuvõtetes maksimaalset saavutatud kiirust ei ole mõtet kunagi vaadata, sel pole enamasti tegelikkusega midagi pistmist.
Aitäh, 13:02.
Eile sain rattasõidul MTBga, mille keskmine kiirus oli 27 km/h, Tartu ja Ilmatsalu vahelisel lõigul, mis on väga avatud maastikul, Strava järgi maksimumkiiruse 94,5 km/h. Siililegi selge, et totaalne anomaalia. Seekord tuli maksimumkiirus seal, kus on ristumine Ändi teega ja Ilmatsalu jõe ületamise koht. Ei kujuta ette, mis seal mõõtmist häirida võis.
Ega ma maksimumkiirust vaatagi. Häirib pigem see, et ratta odomeeter näitas läbitud maaks 18,5 km ja telefon 17,4 km. Seda erinevust on liiga palju. Telefonis on näha, kuidas pöörded on n-ö üle nurga sõidetud ja ringteedel mindud otse.
Telefoni hoian sõidu ajal rattasärgi tagataskus, kust peaks ju olema päris vaevatu ühendus satelliitidega.
Lisan siia juurde, et GNSS antenn on mõeldud vastu võtma signaali teatud suunas. Ehk kui telefon on ekraani poolega vastu selga võib GNSS antenni signaalide vastuvõtmine häiritud olla (juhul kui tootja on paigaldanud antenni nii, et signaali võetakse eelduslikult vastu ekraan ülespoole asendis). Lisaks mõõtmistäpsus 5 m (telefoni taskus olekul ja liikudes pigem 10-20 m) ei ole konstantne suurus. Ehk siis isegi paigal olles võib asukoht täiesti suvaliselt selle 20 m ringi sees muutuda ning vastavalt sellele kuvatakse kiirust. Nagu enne mainitud siis keerukamad seadmed kasutavad liikumist tuvastavaid andureid, mis sellisel juhul sekkuvad ja asukohta parandavad.
Ammu oleks aeg PP sugusel kröösusel nutikell oma treeningute statistiliseks jälgimiseks hankida. See tööandja kraam on tavaliselt odav ja seetõttu ebausaldusväärne. Head tööandjad on nõus ka sellega kui ise oma pappi juurde maksad, siis saab riista mida võib usaldada. Odava otsa kraam on ainult funktsioonide demonstreerimiseks. Tõsist nutivärki on nendega raske teha.
See on tõesti nii, 14:40, et olen ekraani vastu selga pannud. Keeran nüüd ekraani väljapoole ja vaatame, mis tulemus siis tuleb.
Asjalikku trennijuttu pole,testitakSe mingit Jura......
Kui ikka vatte spordimeestele esitamiseks pole, siis pole midagi.
Telo ja odomeeter on poeskäigu vidinad.
Kuidas ei ole!? Ma siin kannan ette nii kilometraažid kui kiirused ja mis rattaga ja mis teedel ja mis varustusega.
Ja kuidas sa räägid trennist asjalikku juttu, kui see nn jura toodab valeandmeid?
Mis tähtsust on kilomeetritel ja kiirusel? Nautige trenni ja liikumist.
Palju Priit kaalub? Vast 60 kg. Ühesõnaga nii vähe, et see küll telo täpsust ei mõjuta kui ekraan vastu selga on. Raadiolained panevad sealt sajaga läbi.
Nii vähe mitte, ikka umbes 72 kilo.
Ikka veel on selgusetu, miks varustust samal päeval Tartus toimunud Rattalaadalt ei haaratud, miks puudub rahvamasse valgustav ülevaade sellest rikkalikust kodarsündmusest. Kes sundis vanameistrit oma raha ja kogu spordimeedia tähelepanu USA 50. osariigi nime kandvasse poodi viimast, mis moodi need näpud seal sahtli vahel hoitakse?
Siin on veelgi varjundeid. Miks ikkagi, et nähtav olla, otsitakse just kollast värvi kama? Kollane on teadupärast Reformierakonna värv. Peaminister, volinik ja spordimees Ansip meenutab hea sõnaga peagi ilmuva memuaaride eel intervjuus vana kooli ajakirjanikku PP-d. Juhus? Ärge tehke nalja.
Kas teie ostaksite kasutatud kiivri? Või kasutatud kingad, 13:53?
Kasutatud kiivreid rattalaadale müüki ei võetud. Kasutatud kingad - ei müüdud vanavara vaid korralikku kraami. Ikka juhtub, et suurus või mudel ei sobi. Või ostetakse esimese emotsiooni najal, tehakse paar-kolm sõitu ja otsustatakse, et see ikka ei sobi ja soovitakse uueväärne maha müüa. Miks mitte?
Postita kommentaar
<< Esileht