Kui Los Angelese (fotol paremal ja all vasakul) suveolümpia programmi ROK suurendas, siis taliolümpia programmi tuleks vähendada. Ja alustama peab siin... jah, ta arvasite õigesti – laskesuusatamisest.
Laskesuusatamises on Milano Cortina olümpial kavas 11 medaliala. Üksteist! Aga millega on meil nende alade puhul tegemist? Ikka ühe ja selle sama laskesuusatamisega. Ikka vabatehnikas suusatamine, siis viielasulised seeriad püsti ja kõhuli. Olemuslikult pole vahet, kas möödalasu eest saad trahviminuti või trahviringi – ega ala olemus sellest muutu: ikka suusatad vabatehnikas ja ikka lased püssist. Väike vahe on ainult distantside pikkuses.
Olen aru saanud, et olümpial ei peaks mitut komplekti medaleid jagama peaaegu ühtemoodi treenitavate alade eest. Laskesuusatamises on alad väga ühtemoodi. Teidki hakkab juba tüütama, kui kordan, et muudkui suusatatakse vabatehnikas ja tehakse viielasulised seeriad püsti ja kõhuli. Oleks siis, et mõni ala sõidetaks klassikatehnikas. Või mõnel alal lastaks püstolist. Ei, isegi relvad on ju eri distantsidel samad.
Sama kriitika läheb kahevõistluse pihta. Ikka hüpatakse enamasti nn normaalmäelt ja suusatatakse laias laastus pool tundi, alati vabatehnikas. Jälle on väike vahe ainult distantsi pikkuses ja võistlejate vahekordade arvestamises. Aga sportlased treenivad ikkagi laias laastus ühtemoodi.
Murdmaasuusatamises on vähemasti selged vahed: on klassikatehnika ja vabatehnika ja on ala, kus tuleb sõita nii klassika- kui vabatehnikas ning on väljalangemissüsteemiga sprindivõistlus ja on 50 kilomeetri maraton. Erinevused on selged.
Ilmselt on asi selles, et talisport on jännis. Harrastajaid on võrreldes suvealadega vähe ning paljud alad on igavad. Siis ongi vaja mõelda publiku huvides välja igasugu uusi asju – kõik need totrad teatevõistlused, sh 4x400 meetri segateatejooks (fotol vasakul), kus osaleb palju teise ešeloni sportlasi –, mis aga olemuslikult midagi ei muuda ehk sisuliselt on tegemist ühe ja samaga. Suureneb vaid sportlaste võimalus võita medaleid. Kui oled omal alal äss, võidki korjata kulda-karda kottidega. Mõni ime siis, et kõigi aegade edukamate talisportlaste edetabelisse on viimastel aegadel lisandunud märkimisväärselt laskesuusatajaid.
Kui siin paralleeli tuua näiteks kettaheitega, Eesti hiljutise trumpalaga, võiks seal ka lisada võistlused, kus arvesse läheb kolme parema heite summa ja kus võisteldakse riikide arvestuses (kolme parema mehe summa) ja segaarvestuses (riigi parima mehe ja naise heite summa) ning võisteldakse ka väljalangemissüsteemis: võistlejad loositakse/paigutatakse paaridesse, edasi saab nendevahelises duellis kahest heitest parima teinud (kaks katsest seepärast, et üks heide võib ju ebaõnnestuda). Siis olnuks Eestil omal ajal vaat kui palju medalivõimalusi.
Ja üleüldse, miks peaks näiteks kettaheitjail olema mitu korda vähem – täpsemini, üle viie korra vähem! – võimalusi, kui on laskesuusatajatel?
Foto 1: Prantsuse turist olümpialipuga Hollywoodi mägede taustal Los Angeleses. Foto autor: SIPA/Scanpix
Foto 2: Neiud teevad näppudega LA-märki olümpialipu saabumise puhul Los Angelesse 12. augustil 2024. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Austria kahevõistleja Johannes Lamparteri stiilinäide tänavu märtsis. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix
Foto 4: Helena Ponette ja Christian Iguacel Belgia 4x400 meetri teatevõistkonnast tänavu 6. märtsil Apeldoornis Euroopa sisemeistrivõistluste finaalis. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Kettaheitjad (vasakult) Matthew Denny Austraaliast, Mykolas Alekna Leedust ja Roje Stona Jamaicalt Teemantliiga etapil Rooma olümpiastaadionil mullu 30. augustil. Foto autor: AP/Scanpix
23 Kommentaarid:
PP oma tuntud provokatiivsel ja/või võhiklikul tasemel😎.
Publiku huvi on ainus, mis määrab.
Blogi päises on praegu: Siin blogis kirjutab Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits spordist ja sportimisest, keskendudes talvel suusatamisele, suvel jalgrattasõidule ja jooksmisele..Aga peaks olema: Siin blogis kirjutab Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits laskeuusatamisest.
Publiku huvi on enamuse olümpiaaladest valgusaastate kaugusel. Need mis publikut huvitavad on tsirkuselaadsed, nagu laskesuusataminegi.
23:08 - see ongi põhjus, miks Rahvusvaheline Olümpiakomitee alade osas muudatusi teeb ja justkui mõned alad eelistatud medalite arvu osas on.
Pole parata, 100m jooks või 50m ujumine on vaadatavamad kui kettaheide ning mäesuusatamise kiirlaskumine või laskesuusatamise ühisstart on põnevamad kui 50km klassika eraldistardiga võistlus. Seega sinna poole see valik ka läheb, meeldib see kõigile või mitte.
Ja lõpuks - kõik olümpiamängud (ja spordialad) vajavad staare, kel lõputseremoonial mitmed medalid ette näidata.
50 km eraldistardist, seda ei eksisteeri, juba ammu ajalugu. Eesti laskesuusa kommentaatoritel jooksis suu vett täis kui nägid, mis rahvamassid murdmaa MM-il olid. 10-20 tuhhi pealvaatjatega kelkimine oli kohe lõppenud.
Ikka jääb laskesuusatamine Priidule kogu aeg ette. Murdmaas jagatakse näiteks 12 komplekti medaleid. Ja mis vahet seal on, et seal on klassika ja vaba. Tegijad suusatavad mõlemaid stiile hästi. Klaebo võib vabalt seal ka 6 kulda võtta nagu selle aasta MM-l. Seega ei saa öelda, et laskesuustamine oleks kuidagi eelisseisuses. Vaadetes laiemat pilti, siis kui palju suveolümpial ujujatele medaleid jagatakse?
Joptvuju mat kui palju võimalusi on ujujatel medaleid korjata. Odaviskajal aint 1 šanss.
🤣🤣👍
Odaviskajad heitku ketast ja tõugaku kuuli. Nagu muistsed raskejõustiklased. Nüüdsel ajal ollakse nannipunnid, ühes alas kinni.
Jah, olümpiavõitjaks võiks nimetada seda kes kõige rohkem medaleid võidab, ülejäänud on lihtsalt olümpiamedalistid.
Selle aasta (2025) murdmaa ja kahevõistluse MM oli pealtvaatajate osas ebaharilik kuna MM toimus Norras.
Tõsiasi on aga see, et FIS murdmaa ja eriti põhja kahevõistluse MK ja ka MM võistluste korraldajaid on järjest raskem leida, sponsoreid samuti.
TV maailmas jagatakse nädalavahetuste eetriaegu eeskätt mäesuusatamise ja laskesuusatamise vahel, murdmaa saab ajad, mis neist üle jäävad ja kahevõistlus saab väga harva pildile. Nii see paraku on, eks ka ROK arvestab sellega järjest rohkem ja rohkem.
Selle haleda tele aja jagamise jutuga ei tee kolossaalseid suusatamise MM-i rahvamasse olematuks. Norra ongi õige koht selle korraldamiseks.
Kergejõustiklastele, miks mitte riikide vaheline 10-võistlus, kus samaaegselt (nii kuis vähegi võimalik) võistleksid riikide parimad üksikalade tegijad. Punkte loeks nagu 10-võistluses ikka.
Priidu jutt tore, kuid ainsaks numbriks on 11, millise medalite arvuni ei peaks ka muutuvas maailmas keegi ühel OM-l laskesuusatamises jõudma. Wiki on reastanud OM-i medalite arvu põhjal 318 atleeti (viimane neist muide Harri Kirvesniemi 0+0+6). Nende hulgas on 17 laskesuusatajat, kuid samal ajal 87 ujujat, 80 võimlejat, 43 kiiruisutajat, 37 kergejõustiklast ja murdmaasuusatajat, 27 vehklejat ja 19 laskjat. Björndalen on 8., Boe 79. ja Forcade 121., kuigi pole tegemist nigelate atleetidega. Seega, kui nõustuda Priiduga, et võimalusi laskesuusatajatel on, siis realiseerida võimalusi pigem ei suudeta.
Nii see on, aga arvestama peame, et laskesuusatamine on siiski väga noor ala võrreldes ujumise ja võimlemise ja vehklemise ja muude teie nimetatud aladega. Ehk siis, seal on medalikomplektide arv alles viimastel olümpiatel hakanud nagu pärmi peal paisuma. Ent nagu ütlesin, asja põhitrikk on see, et olemuslikult ei erine ükski laskesuusatamise ala teisest. Aga võimlemises ja vehklemises on suur vahe, rääkimata kergejõustikust, kus ikka 100 m jooksja 400 meetris enam medalile ei konkureeri. Niisiis, minu kriitika tuum on selles, et ühesuguse tegevuse eest jagatakse liiga palju medaleid. See on umbes sama, kui jagame medaleid 150, 200, 250 ja 300 meetri jooksu eest, ja et oleks vaheldust, siis joostakse 150 meetrit vastupidises suunas 250 meetriga ja 200 meetri jooksu teeme eraldistardist ja 300 m traditsioonilisel viisil, kus finaali pääsevad 3x2(+2).
PP viimane arvamus (ja kogu see teemapüstitus siin) näitab lihtsalt autori ülbet võhiklikkust ja arrogantset eneseimetlust.
Aga muud oleks ju ka palju oodata...
Keegi peab selle jama välja ütlema. Lolluste imetlejaid jagub kuhjaga, nagu siin eelnevast kirjutisest välja tuleb. PP-le jõudu jaburlustega võitlemiseks.
Tegin lahti Postimehe arvamusportaali ja näe imet, USA kaubanduskoja liige ja ravimifirma kohalik tähtis tegelane kirjutab tervishoiust. Silma jäid, et USA kaubanduskoja tervishoiugrupp on teinud tervisepoliitka dokumendi ja inimeste terviseandmeid tuleks kasutusele võtta. Miks peaks USA kaubanduskoda lobistama Eesti tervisepoliitikat? Näis nagu kommunikatsiooniplaani avalugu? Mis see plaan täpselt on? Olemata kuidagi vaktsineerimise või ravimitööstuse vastane, ei taha mina, et Sämmionud hakkavad sekkuma Eesti tervisepoliitikasse. Näeme, kuhu nende lobistatud poliitikad on USA tervishoiu ajanud. Padre kindlasti aimab, millisest konkreetsest kohast sellised artiklid sünnivad. Ajakirjanikud ja toimetajad peaks piiierrmeestelt küsima, mis plaanid siis Sämmionudel on, keda lobistatakse ja mida meie terviseandmetega teha tahetakse? Tühjast kohast selliseid artikleid ei kirjutata. Alati on eesmärk!
Mina näiteks ei saa aru, miks pallimängudes peab mitmekümnel karvaste jalgadega tüübil olema õigus medalile; eriti nendel juhtudel, kus istuti enamus või kogu aeg pingil. Mykola peab küll kõik üksinda ise ära tegema. Priit, loe kokku, mitu medalit saab Mykola, kui kullaheite teeb, ja mitu medalit ja preemiat antakse, kui mingi kamp kulla jagu palle korvi toksib, meeletu vahe! 10 või 11 suusa-ala on selle kõrval köömes.
Veel hullem on, et nendes pallimängudes tehakse igasugust nahka, pealegi hirmus suure meeste poole kallutatusega. Lambanahast vestis majandushangeldused, Postimehe sporditoimetuse endise juhi PP vaimne ja füüsiline karvane käitumine jne... külapoe tagune värk!
See on üldse kõnekas, et siin blogis ei tehta isegi teist nägu selliste nahka tegemiste peale, keegi pole kümne päeva jooksul isegi esmamainimist vaevaks võtnud:
"korvpalliliidu distsiplinaarkomisjon määras Peep Pahvile kuuemängulise juhendamiskeelu ning lisaks MTÜ Keila Basketile trahvi summas 10 000 eurot. Seda kõike 12. aprillil aset leidnud intsidendi tõttu, kus Pahv kasutas oma mängija Christopher Lengi vastu Saku II liigas mängus füüsilist vägivalda. /../ peasekretäri ja distsiplinaarkomisjoni liikme Gerd Kiili sõnul langetati Pahvi osas otsus eelkõige neile laekunud videomaterjali ja tunnistuste põhjal, mis kinnitasid, et füüsiline kontakt oli tahtlik."
Kujutagem nüüd ette, et siin varem läbi kirjutatud Lindinger niimoodi Toomingat või Zahnkat peksaks ja PP blogis mitte ühtegi sõna ei öeldaks! Väike trahv ja vabastus paarilt võistluselt ning uuesti rusikad spordiplatsile tagasi!
Paras aeg lambanahast vesti kandma hakata!
Peep Pahvi teema on igal pool mujal ajakirjanduses nii põhjalikult lahatud, et siin lisaväärtust anda pole sisuliselt võimalik. Lindingeriga sama ei olnud - see sai alguse minu loost ja jätkus ka minu lugudega.
Iseenesest on Priidu mõttesuund õige - vahet pole suurt (OK, lastakse 2x ja 4x, vastavalt ka laskmise ja suusatamise vahekorrad veidi erinevad). Kuid suure vaatemängu huvides on alasid biatlonis palju ja põnevust ka, eriti kui paar Tiislerit selle elust enesest suuremaks puhub. Vaatamata sellel on põnev vaadata ja sellest siis ka tulevad reklaamirahad ja eetriajad /ja isegi meie ERR jaksab osta ülekannet, sest reklaamiraha arvelt on vast soodsam ka. Kas Eestist KEEGI ÜLDSE märkas, et hiljuti toimus Michael Johnsoni eestvedamisel KERGEJÕUSTIKUS esimene etapp Grand Slam Track - Kingstonis. Formaati tehti /püüti teha/ huvitavamaks- sarnased alad kahel päeval ja mingeid punkte koguti. Kommentaatorid Eurospordis juba
rääkisid alade vahelisest taktikast jne. Tribüünid on piinlikult tühjad ja suurt uudistesse ei saadud selle GST-ga. Mõni üksik tulemus oli ka maailmatasemel, paljudel aladel hooaja alguse tõttu ka suht mannetud resultaadid maailma mõistes. Seega näed - tahad või ei - siinmail Euroopas biatlon müüb (vaatamata eestlaste olematutele tulemustele) ja "suurest" Grand Slam Track'ist ei tea keegi midagi. Kuigi kergejõustik on alade kuningas minu jaoks.
Postita kommentaar
<< Esileht