Smutov: karm otsus - auto või suusavarustus
Mul on ülicool auto - 1988. aastast pärit Volkswagen Golf. Tegemist pole küll ehk autosõprade lemmikmasinaga ja aasta autoks seda isendit ei valita, kuid ta on ikkagi minu kullatükike. Lisaks sõidab mu treener Jaak Teppan paar aastat vanema Golfiga. Igatahes ostsin auto umbes kolm-neli aastat tagasi ja käisin letti kuskil 15 000 krooni.
Tänaseks on masina hind veidikene langenud, sest varsti kahekümnendat sünnipäeva tähistaval masinal on tekkinud esimesed vanadusnõtruse tundemärgid. Nii läkski ta märtsis ülevaatusele küllaltki viletsas seisus: küljest oli kukkunud tagumise parempoolse ukse välimine link, autol ei töötanud klaasipesusüsteem, katki oli ka esiklaas ja mootorist või sumpast tulev heli parodeeris nohuse sebra möirgamist.
Ehk sihuke auto poleks tohtinud ülevaatust läbida. Ma tegin aga geniaalse lükke ja saatsin – täiesti kogemata, ma ise ei viitsinud lihtsalt minna – auto ülevaatusele elukaaslasega, kes võttis seltsiks kaasa veel ka mu ema. Ma olen täiesti kindel, et töömehed lasid masina läbi vaid seetõttu, et nad ei tahtnud kahe toreda naise tuju rikkuda.
Järgmisel märtsil pean ma autosse mahutama vähemalt kolm naist ja ka ühe imearmsa beebi - äkki sõbrad laenavad -, sest auto seisukord pole aastaga just paremuse poole liikunud (nüüd ta õõtsub nagu tegemist oleks laevaga).
Tegelikult on mul aga varuplaan. Nimelt kavatsen ma masina selleks ajaks müüa ja nii on tema putitamine kellegi teise mure. Tegelikult on sellest põrgulisest kurb loobuda, kuid mis teha. Hinnaski olen potentsiaalse ostjaga kokkuleppele jõudnud – 5000 Eesti krooni.
Ma siis loomulikult mõtlesin, et kuhu see raha paigutada. Hansapanga või Tallinki aktsiaid ma osta ei oska ja pensionifondid on mul niigi olemas. Ehk siis investeeriks need 5000 krooni endasse ja miks mitte suusavarustusse. Ainuke probleem on, et 5000 krooni eest just väga paljut ei saa.
Esmakordselt käisin suusavarustust vaatamas umbes kuu aega tagasi. Juhtusin Zeppelini kaubanduskeskusesse ja otsustasin Hawaii Expressi poodi kiigata. Külastuse pikkuseks oli umbes poolteist minutit, sest ma nägin suuskade hindu ja ei julgenud keppide poole isegi vaadata. Mismõttes nagu!? 4000-7000 krooni mingi kahe labase laua eest, mis väidetavalt ei ole veel ka kindel ost, sest mõni aastakäik ei libise korralikult.
Ma olen nüüd häbelikult keppide hindu ka uurinud. Korralikud saab umbes tuhande eest, kuid pigem peaks sinna 2000 krooni poole vaatama. Keppide puhul on väidetavalt tähtis nende jäikus ehk kasutatav kepp ei tohiks eriti painduda, muidu on ilgelt keeruline sõita.
Suusasaabaste ja –sidemete hindu pole ma veel vaadanud. Ei julge, sest ma olen aru saanud, et suusavarustuse omamine tähendab umbes 10 000 kroonist väljaminekut ja sellise summaga ma küll ei arvestanud.
Seni olen spordivarustusele korraga kulutanud veidi üle tuhande krooni. Ostsin paari aasta eest kruusakattega ja üldse siledamale pinnale mõeldud jalgpallisaapad. Need olid ja on tõesti mõnusalt edevad jalavarjud.
Seega otsustasin suuskade ja muu taolise ostmisega venitada võimalikult kaua. Esiteks proovin ma varustuse kelleltki laenata. Priidul on ehk midagi üle, elukaaslase vanematel ehk ka. Lisaks on ju veel sadu suusatajaid, kes mingeid asju enam ei kasuta. Andke endast teada! Ma olen valmis kauplema ja teid vanast kraamist vabastama. Ma ei nõua uusi suuski, keppe ja saapaid, tahan vaid selliseid, millega sõita annaks.
Teiseks ootan ma allahindlusi, kuigi Lõunakeskuse Silja Spordi töötaja ütles mõne päeva eest, et esimese lumega tegid nad sellise läbimüügi, et oi-oi-oi. Kuid mingi allahindlus vast ikka tuleb.
Ja kolmandaks – alati on kergem alustada pisema kraami ostmisega.
Seega võin uhkelt teatada, et olen suusavarustusse investeerinud juba 606 krooni ja 40 senti (tänu soodustusele, muidu oleks summa üle 7000 krooni). Ostsin Silja Spordist kaks joogipudelit. Ühte neist nimetatakse tšekil drinkbelt profesionaliks ja teist drink/fitbelt’isk. Mina nimetan neid suureks ja väikeseks joogipudeliks.
Suur joogipudel on nagu termos ja ta mahutab liitri suvalist vedelikku. Väidetavalt on just see vöökott suusahaide ja -proffide lemmik. Ma ostsin sellise tagasihoidlikuma Fischeri versiooni, sest Björn Dählie kotil saab korgi tassiks muuta. Sihuke edevam värk, kuid mina sellel erilist mõtet ei näinud. Lisaks on sellel paunal muidugi tasku, kuhu saab toppida müslipulki ja geeli või siis rahakoti. Hinnaks oli 459 krooni.
Väike joogipudel on mulle sümpaatsem. Esiteks saab joogipudelist rüübata jooksmise aja ja ma ei pea kogu pauna punnitava kõhu ümbert eemaldama. Samas treener Jaak Teppani sõnul ei tee maratoni ajal väike joogipaus kellelegi paha. Teiseks on see vöö kuidagi meeldivama välimusega ja lisaks olen ma sellega korra juba jooksmas käinud ning mulle meeldis. Vöö oli mugav ja sinna mahtus rahakott, mobiiltelefon ning autovõtmed, mis tavaliselt taskus hüplesid. Lisaks jäi ruumi veel tublisti üle. Silja Spordis maksis see väiksem pudel 299 krooni. Sellest oli üks odavam versioon ka, kuid seal polnud taskuid ehk sellist vööpudelit ma ei soovitaks.
Seega lühemate treeningute jaoks hakkan ma kindlasti kasutama väiksemat vöökotti, maratoni jaoks on liitrine termospaun ehk tõesti parem, kuid seda on vaja veel katsetada.
Nüüd loodan aga kaaskodanike aktiivsusele ja sõbralikkusele ehk äkki keegi pakub mulle võrdlemisi odavat suusavarustust. Ärge kartke – andke endast teada ka siin või siis meilige martin.shmutov@postimees.ee. Kasutatud kraam on ju kindel kraam ja ehk ma ei pea suusavarustuse eest kaks oma praeguse auto hinda välja käima. Tõesti ei tahaks.
Fotol: esimesel fotol on Volkswagen Golf, teisel ja kolmandal poest ostetud vöökotid.
Fotode autorid: portaal auto24.ee (Golf) ja erakogu (kotid).
15 Kommentaarid:
Suusatamine on kallis lõbu jah, eriti kui lund ei ole. Varustuse seisukohalt tuleks arvestada ikka seda, et põhitulemuse teeb tihend. TM-l on ka 500 krooniste suusakeppidega ja 1200 krooni maksnud visu suuskadega 200 parema hulka sõidetud. Muidugi on kallim varustus kergem, mugavam, aga suusakeppide koha pealt tasuks meeles pidada, et jäigem on kindlasti vähem või rohkem ka hapram. Seega kui koperdad oma "kullast" (tegelt ikka süsinikkomposiidist) kepile otsa, on ta suure tõenäosusega puru. Piiratud eelarvest soovitan investeerida rohkem universaalsesse kraam, mida saab kasutada ka teiste spordialade harrastamisel ja suusakraami ostmisel jääda kuhugile keskele, sest kesktaseme kraam ning tipptaseme kraam erinevad omavahel peamiselt kaalu poolest(mis ei tohiks olla harrastajale nii suur tegur, kui on sekundisajandikke taga ajavale ässale), võib juhtuda et mingi 2000 kroonine eksemplaar libiseb paremini kui sama tootja 2-3x kallim tippmudel.
Minu meelest pole lihtsõitjal maratonile oma jooki üldse mõtet kaasa vedada. Seal ju joogipunkte pea iga 10 km järel...
See blog sobib huumorinurka. Pehmelt öeldes - labane spämmblog. Autori suusaoskuste tase blogijutu põhjal on selline, et talle sobivad tavalised puidust lauad, millele on nahkrakmed küljes ning kätte kaks suvalist kuusetoigast. Need saab hea otsimise puhul tasuta. Ma võin tasuta loovutada oma klass kõrgemad vanad plastkattega lauad, siis pääseb määrimise vaevast.
Väga imelik on lugeda ikka kui inimene võrdleb roostehunnikut ja Veerpalu suusavarustust ning imestab, et viimane on kallim.
Soovitaks varustust vaadata www.esport.ee Ise sain sealt kaks paari tuttuusi suuski kusjuures poes oleks sama raha eest saanud ainult ühe paari. Ostsin muidugi veebruari lõpus, aga kavatsen neid kasutada pikemat aega ja seega olen igal juhul võidus.
Sõitsin varem Visu tippsuusaga ja olin ka suht rahul, aga kui uue RCS-i alla panin siis oli vahe meeletu. Libisemine on ainult üks asi mis paremaks muutus. Suusa kaal on ka tähtis ja selle juhitavus. Esimesel korral uue suusaga sõites tundus, et oleks üleöö elu parimasse vormi tõusnud.
Ühtlasi tasuks kindlasti küsida ka suusaklubi treenerilt - tema teab ehk ka kes tahab oma varustust müüa.
Missugune ajakirjanik kasutab sõna "sihuke" ?
Palun ajakirjanikelt korrektse eesti keele kasutamist. Väljendid "sihuke, mihuke, sääne, määne, nummi" jms võiks jääda kõnekeele tasemele või rate.ee seltskonnale
Artiklis on kõik väga õige, mida kallimad asjad, seda paremad. Minu suusad maksavad ca´2000, kepid 700, saapad 1100, riided on siit-sealt kokku otsitud ja selle varustusega olen läbinud õige mitmed maratonid, kaasa arvatud Wasaloppet. Igatsen minag sõita kallimate suuskade ja keppidega, aga niikaua, kui raha on ka mujale panna, arvan, et sellest varustusest piisab enda vormishoidmiseks ehk nagu öeldakse "valikute küsimus". Igal juhul harjutamiseks palju jõudu.
Elu on üldse üks hirmus raske ja kallis asi, härra Šmutov! Palju lihtsam on endale köis kaela panna või siis Diogenese kombel tünnis elada (aga tema oli õnnelik ja ei virisenud). Ühesõnaga tekib küsimus, miks sa üldse selles blogis osaled, kui iga kulutus harrastuse peale nii palju valu teeb? Inimesed kulutavadki oma harrastustele peale ja millele siis veel kulutada, kui tervisespordile ka raha ei leia? Ikka tuleb see tobe võrdlus autoga inimestel keelele ja meelele...selle aotoloksuga on väga tore arsti juurde ka sõita, kui tervisesporti ei tee ja seal tulevad juba koos rohtudega suuremad arved kui spordipoes.Väga hästi sõidetav suusakomplekt,millega võib maratonil kasvõi esimese 100 sisse sõita, maksab ca 4000 eek (suusk 1500, saabas 1200, kaikad 700, klambrid 500), 10% saad alet ka komplekti pealt, kui vähegi küsija oled ning anna aga pihta!
ma mõtlesin kah, et jumalast heal tasemel varustuse saab 3500-4000 krooni eest, need erinevused 15000 kroonise varustusega on üpriski minimaalsed, mida paljud harrastajad isegi ei tunneta.
Isiklikult arvan, et enamasti liigub harrastaja odava varustusega kiiremini edasi, kui tippvarustusega, kuna algaja lihtsalt ei oskagi tippvarustusega sõita, on selline varustus ju disainitud võistluskiirusele ja võimalikult täiuslikule tehnilisele sooritusele.
Näiteks tipptasemel saapad on algajale suusatajale äärmiselt ebamugavad ja eeldavad täielikku kehavalitsust
Ära vaata neid kõige kallimaid suuski; punast värvi Fisherid minu meelest hinna-kvaliteedi suhtelt päris head, normaalhind neil 2000 krooni(loodetavasti saad veidi soodukat ka välja kaubelda) Kepid 500-600, klambrid ka 400-500, saapad ? Pole väga hull, äkki jõuluvana ka miskit toob. Kirjuta talle :)Seniks jõudu treeningutel!
tere
Mulle meeldib su keelekasutus (sihuke ja mihuke) ja kange trennivaim.
Hoian püialt et Jõuluvana õiged asjad leiaks kotti toppimiseks
Mis puudutab seda, et rahvasportlane ei oska tippvarustust kasutada siis ütleksin küll, et tipp uisusaabas hoiab jalga hoopis paremini kui mingi odav asi. Pealegi on nii fikseeritud jalaga vigastuste oht ka väiksem.
minu tutvusringkonnas harrastajatel alati olnud alati tasemel saapaga harjumisel raskusi.
Ma arvan, et sa lihtsalt ei oska end algaja olukorda panna, kuna ise oled harjunud tippsaapaga. Mina olen samuti tippsaapaga harjunud ja praegu ei taha odavat ketsi jalgagi panna, aga seniste tuttavate algajate kogemusel võin öelda, et nad sõidavad 1000 kroonisega paremini, kui 5000sega.
teate mulle käib närvidele, kui mingi pühapäevasuusatajast koduperenaine rajal tippvarustusega koperdab. ega tipptasemel varustus kellegist meistrit ei tee ja rajal lihtsalt uhkustamas pole mõtet käija. Paljudest õllekõhtudest võib küll seda järeldada, et 15 tuhandene varustus on neil pigem peenisepikendus.
Mina sõidan oma 1000 krooniste viimaste VISU suuskade, 1988 aastal Leningardist toodud Balkakovo keppidega (tolle aja rublahinda ei mäleta)aga head kerged ja siiani vastupidnud grafiidikad, ainult otsad vahetatud, ja 1500 Rossignoli saapaga, ja vahel ka laps kandekotiga seljas ja ikka möödun rajal massiliselt neist kelle varustus ja suusaoskus on pöördvõrdelises seoses. Viimased mudelid suuski, saapaid dresse ja sõitjat ennast nagu polegi. Aga no hea et inimestel on tahtmist end liigutada ja kui raha lugema ei pea ega siis võibki osta kalleima võimaliku varustuse.
zzzzz2018.5.19
coach outlet
pandora outlet
ray ban sunglasses
soccer shoes
nike trainers
issey miyake perfume
pandora
polo homme pas chère
nike shoes
ultra boost
Postita kommentaar
<< Esileht