Pullerits: Aeg vilju maitsta - hakata jäneseks

Homme on see päev, mil saab taas vahekokkuvõtteid teha. Päev, mil pole kahtlust, et üksjagu mehi ihkab minult skalpi võtta (kui kasutada üht Eesti spordiajakirjanduse klišeed).

Homme pärastlõunal läheb kihutamiseks ümber Pühajärve. Kirjas on juba üle 700 konkurendi. Näiteks endine tippjooksja Rein Valdmaa, kelle alistasin Viljandi järvejooksul lõpuspurdiga. Majandusanalüütik Hardo Pajula, kes treenib sellest kevadest sootuks teise kvaliteediga ja pidi olema kõvasti arenenud (kadumaläinud jooksutalent, nagu tema kohta on öeldud). Kolleeg Kalle Muuli, Postimehe arvamustoimetaja, kes on viimasel aastal kõvasti jooksutrenni vihtunud, isegi 200-meetriseid lõike timminud. Teine kolleeg Andrus Nilk, Eesti Päevalehest, kel viimasel ajal pole küll eriti sädelevaid tulemusi ette näidata. Kolmas kolleeg Villu Zirnask, kelle kohta käivad samas sõnad, mis Nilgi kohtagi. Poliitik Meelis Atonen. Suusatreener Kalju Ojaste. Pangatöötaja Rait Põllendik.

Need on vaid mõned nimed neist sadadest, keda homme võitma lähen (ehkki möönan, et Ojaste jooksusuutlikkusest puudub mul aimdus).

Ent valmis tuleb olla ka fiaskoks. Eelmine aasta kõrbesin ümber Pühajärve jooksul täiega. Nädal varem tekkis selja ja tuhara vahelisse piirkonda nii terav valu, et ei saanud joostagi. Käisin suusakoondise füsioterapeudi Lauri Rannama juures (ikka tasu eest, mitte tasuta, et keegi valesti ei arvaks), ta nägi kõvasti vaeva, kuid soovitas siiski mitte joosta, vaid hoida toonust jalgrattasõiduga. Rattasõit pole aga kellestki jooksumeest teinud. Nii ma siis läksingi starti rohkem kui nädalase jooksudefitsiidiga. Liiati oli hirmpalav ilm. Igatahes sain juba 2.-3. kilomeetril aru, et täna pole minu päev. Distantsi teisel poolel hakkasid isegi paremad naised minust mööda minema. Läbi häda vedasin end lõpuni, sain koha alles kuskile 125. kanti.

Nüüd, tuleb tunnistada, olen saanud korralikult valmistuda. Treeneri plaanide järgi, mis koostatud mitte umbluu, vaid ikkagi professionaalse testi põhjal. Olen jooksnud pikki aeglasi krosse (nii 14-16 km tempoga viie minuti alla kilomeeter), teinud fartlekke, kimanud pikki lõike. Viimane lõigutrenn teisipäeval juba näitaski võrreldes kevadiste trennidega hoopis uut kvaliteeti. Ainus häda on see, et üleeilsel 12 km krossil komistasin maanteepervel ühe takistuse taha ja venitasin vasaku jalalaba pealseid kõõluseid. Aga ma ei hakka selle pisitrauma taha pugema, vaid kinnitan, et olen igati võitlusvalmis.

Eesmärk? Trenni sai hakatud tegema mõttega, et peaks ründama ümber Pühajärve jooksul 40 minuti piiri. Kui distants on tõesti 10,7 km pikk, nõuab see keskmiseks kilomeetri tempoks 3.44. Treener on siiski mind rahustanud, tuletades meelde, et ega homne võistlus pole mulle kõige tähtsam, vaid tegu on lihtsalt tempokrossiga, mis on osa üldise aeroobse põhja ladumisest sügisel algavaks suusahooaja ettevalmistuseks. Ja seal on eesmärgid juba palju tõsisemad.

Tean, et on küllaga mehi, kes tulevad Pühajärve jooksule plaaniga minust jagu saada. Senimaani olen nende tööd kergendanud, kandes tumesinist USA särki. Niiviisi olen olnud neile nagu jänes, kes kaugelt silma paistab. Võtke teadmiseks, et selle järgi ei maksa mind enam rajal otsida. Nüüd on mul hoopis teistsugune, ja ütleme ausalt, et palju pretensioonikam särk. Kes teab, milline, võib siin kommentaariumis teistelegi vihjata, ise seda ette kuulutama küll ei hakka. Võin vaid öelda, et sain selle särgi preemiaks Eesti spordiajakirjanike konkursil, kus mu lood Edgar Savisaare ja suusaässade jõulukaardist, mis ilmusid valdavalt siinsamas blogis, pälvisid uudise kategoorias teise koha.

See särk, ei hakka varjamagi, on andnud uut treeninguindu ja enesekindlust. Eks siis homme näe, kas ja kuidas see tulemuses kajastub.

Foto 1: Niimoodi auto abil, nagu animafilmis "Wallace & Gromit", ei tohi küll mind, potentsiaalset jänest, homme Pühajärve jooksul taga ajada. Foto autor: AP / DreamWorks / Scanpix
Foto 2: Jänes põgeneb elu eest - sedapuhku Itaalias vormelirajal. Foto autor: AP / Scanpix Foto 3: Vaat, kes tormab Pühajärve suunas - see ju Katrin Šmigun. Foto autor: Sille Annuk, Postimees / Scanpix
Foto 4: Siit, Pühajärve rannapaviljoni eest, jääb homse jooksu lõpuni alla kilomeetri. Foto autor: Sille Annuk, Postimees / Scanpix
Foto 5: Jänes, jahitav. Foto autor: AP / Scanpix