Pullerits: Seiklusi ja sekeldusi Otepäält
Olin just Saku Suverulli teise võistluspäeva kahe ala vahel lõpetanud oma tunnise jooksutreeningu ja läksin väidetavalt osaliselt Andrus Veerpalule kuuluva Karupesa hotelli sauna higi maha küürima, kui vestibüülis juhtusid vastu astuma Tiit Pekk, kes on alati ametis seal, kus on platsis suusatajad, ja Jürg Capol, Rahvusvahelise Suusaliidu murdmaajuht. Capolit (kelle eesnime kohta esineb ka varianti Jörg) olin just mõni aeg tagasi pommitanud lehekolleegide pealekäimisel küsimusega, et meie arvates on naissuusatajate suvine võistlusvorm - pea põlvedeni ulatuvad retuusid ja suur lotendav võistlussärk - vähemasti rannavõrkpalluritega võrreldes lootusetu. Publiku ligitõmbamise seisukohalt, muidugi. Milline on FISi seisukoht selles küsimuses, pärisin, kas on ka muutusi loota?Capol ei löönud vankuma, vaid näis laia naeruga nõustuvat, et riietus on disaster, õnnetus. Lisas, ikka naerdes, et jah, võib-olla peaks riietuse pikkust limiteerima. Minu
lisaküsimusele, et kui palju, vastas ta palavusele osutades, et see oleneb ilmast.Alati sõbralikku ja abivalmis Pekki olin samuti püüdnud esimese võistluspäeva õhtul pisut nügida. Kui ta tuli pressiruumi ja küsis lehemeestelt, kuidas võistluse esimese päeva uus formaat, väljalangemissõitudega sprint meeldib, ütlesin keerutamata, et verd oli vähe. Pekk lausus omakorda, et teame-teame, mis mind huvitab, ja lisas, et ma olla oma kirjutiste ja arvamustega nagunii suusategelaste erilise tähelepanu ja valve all. Ega see puhtsüdamlik ülestunnistus mind üllatanud.
Aga nüüd on selgunud, et verise võistluse ootus või kartus polnud sugugi alusetu. Otepää olusid tundvad allikad on teavitanud, et sealne uus rollerirada pidi vihmaga tõepoolest ohtlikult libedaks tõmbuma. Näiteks venelased, kes seal harjutavad, olid ühel sajusel päeval ilma pikema jututa treeningu vanale rollerirajale üle kantinud. Jüri Järv, suusaliidu
peasekretär, seletas mu järelepärimise peale, et see olla värske asfaldi viga, ning avaldas lootust, et küll ajapikku hakkab rollerikate ka märja ilmaga paremini pidama.Järv, muide, ma ei teadnudki, on hiiglama kõva spordimees. Täiesti Vahur Kersna klassist. Ja Kersnale kuulus aastast 2003 ajakirjanike kümnevõistluse rekord 5184 punkti, kuni Eesti Päevalehe noor spordireporter Märt Roosna selle mullu Türil 5603 punktiga üle lõi. Viimasel meediameeste jõuproovil augusti algul Kohilas kogus kaasa löönud 33-aastane Järv 4964 punkti, võites selle tulemusega kindla esikoha. Aga vaadake tema mõningaid üksikalade resultaate: 400 m 55,22; 110 m tj 17,66 (tõkkevahed kolme sammuga!); kaugus 6.10. Vahepeal ajakirjanike rekordit hoidnud Sulev Valner jäi 3355 punktiga alles seitsmendaks. Kersna ei osalenud juba mitmendat aastat - kuuldavasti motivatsioonipuudusest. Ise jäin samuti taas kõrvale: ei saa end kõrvalaladega lõhkuda.
Aga tagasi kohtumise juurde Capoli ja Pekiga. Sealt ma siis tulin, iseenesest pisut õnnetu, sest Asicsi valged tossud olid Otepää-Valga maantee värskelt pinnatud pervel jooksmisest kogunud talla alla vähemalt poolesentimeetrise bituumeni- ja kruusakihi. Kusjuures see ei tahtnud sugugi sealt lahti kooruda. Helistasin siis vanale jooksuässale Rein Valdmaale, kes oli just see mees, kes mulle Asicseid oli soovitanud: mida teha?
Mida teie teeksite? Ühed ajakirjanikest või päevapiltnikest kõrvalseisjad olid mu kimbatust nähes pakkunud, et äkki pean bensiini appi võtma. Teised arvasid, et äkki peaks katsetama atsetooniga. Loomulikult leidus ka neid, kes soovitasid tossud hoopis minema visata. Valdmaa võttis aga asja muretult. Nagu poleks probleemi ollagi. Soovitas lihtsalt, et tehku ma järgmised trennid kruusa peal ja küll bituumen iseenesest alt ära kulub. Bensiini ja atsetooniga puhastamise laitis ta kohe maha, põhjendades, et see võib tossude talla all mikropragudesse imbuda ja tossude tallad niiviisi loojakarja keerata.
Jälgisin Valdmaa nõuannet. Pärast paari trenni oli saastakiht enam-vähem täielikult alt ära kulunud. Juhtum lõpetatud.
See kõik toob meid aga üha lähemale sellele, mida oli Pekil minu juuresolekul Capolile öelda. Ja ei maksa varjata, et see oli meeldivaim kommentaar, mida olen juhtunud kuulma.
Pekk, nähes mind, tossud näpus ja Eesti kergejõustikukoondise sinivalgemustriline EST ja ESTONIA kirjega särk seljas, ütles Capolile inglise keeles, et näe, see ajakirjanik on väga aktiive sportlane. Ja siis: "Muide, Eesti naiste suusakoondise peatreener on üks tema treenereid." Pekk tegi korraks pausi ja lisas siis: "Ma rõhutan: üks tema treenereid. Mitte ainus."
Ja siit jõuame taas selle blogi refrääni juurde, mis küll hakkab juba paljudele ilmselt pähe kuluma, aga millest ena
mik ikka veel õppust ei taha võtta. Nimelt, kui te tahate spordis harrastajana tulemust - ja tulemus on ka see, et te trenni tehes end ära ei lõhuks või lihtsalt niisama tulutult tühja ei tallaks -, siis ärge harjutage omapäi, vaid kasutage professionaalide abi. Kui te sellest ikka veel aru saada ei taha, siis arvestage, et ka kõigil olümpiavõitjatel ja maailmameistritel, kes peaks ju olema omal alal ja enda organismi tundes maailma kõige targemad (sest nad on ju saavutanud maksimumi), on ka alati treener.Igaks juhuks, et Peki öeldul ikka katet oleks, helistasin eile Kalmer Trammile, naiste
suusakoondise peatreenerile, ja küsisin, kas ta on nõus mind nõustama ka sel talvel, seda enam, et mullu olin vaieldamatult tema enim arenenud õpilane. Tramm kinnitas, et kokkulepe on juba Wõro Rolleri ajast olemas ja siin muutusi pole. Seni, suvel, olen treeninud jooksmist ja enda väitel väga hea treeneri plaanide järgi, ainult et mu juhendaja ei taha, et ta nimi suure kella külge pandaks. Aga tema süsteem mulle meeldib. Muuseas olen õppinud ÜKE raames tegema väikest ehk madalat Hitlerit. Kristina Šmigun pidi ka mu juhendaja soovituste järgi igasugu sedasorti harjutusi teadma ja oskama ja kasutama, aga pisi-Hitlerit mitte.Telgitagustest on kuulda, et põhikoondisse kerkinud naissuusatajad Piret Pormeister ja Tatjana Mannima on saanud endale siiski palju paremad autod, kui oli esialgne suusaliidu ja Silberauto pakkumine. Kirjutasin sel teemal 13. juuli Postimehes "Naissuusatajad tõrjuvad odavat autot" (http://www.postimees.ee/130707/esileht/sport/272035.php; tunnistan, et "odava" asemel olnuks täpsem "liiga väike
st"), et neile pakutav Mitsubishi Colt on tunduvalt väiksem ja odavam sõiduriist kui A-koondise meestel.Püüdmata siinkohal enda rolli ületähtsustada, milleks nagunii vaevalt erilist alust leiduks, tuleb siiski märkida, et Pormeister ja Mannima said Colti asemel luukpäraga Lancerid. Järv väitis, et Lancerite andmine oli Silberauto initsiatiiv. Ta lisas, et kisa autode ümber puhkes tema arvates paljuski sellest, et suusatajad ei teadnud, et Coltiga oleks nad nagunii saanud kaasa ka Thule suusaboksi, nii et kogu varustus, mille äramahutamise pärast suusatajad olid muretsenud, oleks ka selle masina peale ilusasti ära mahtunud.
Aga siit jääb õhku küsimus, et kui nagunii oleks Coltiga tulnud kaasa mahukas Thule boks, siis miks otsustasid otsustajad ikkagi anda sportlastele üksjagu suuremad ja kallimad Lancerid?
Foto 1: FISi murdmaajuht Jürg Capol tunamullusel Saku Suverullil koos Prantsuse suusakuulsuse Vincent Vittoziga. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees / Scanpix
Foto 2: Tiit Pekk. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix
Foto 3: Üks väheseid kukkujaid tänavusel Saku Suverullil. Foto autor: Kalev Saar, Postimees / Scanpix
Foto 4: Priit Pulleritsu bituumenipõhjaline Asicsi jooksujalats. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits Postimehest (vasakult), Jaan Martinson SL Õhtulehest ja Veiko Visnapuu Eesti Päevalehest usutlemas Saku Suverulli kolmanda koha meest Aivar Rehemaad. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 6: Kristina Šmigun (paremal) jälgimas oma sõpruskonnaga Suverulli. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 7: Meessuusatajad selgitamas Saku Suverulli võitjat. Foto autor: Kalev Saar, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 14:57
kommentaare: 16
16 Kommentaarid:
"..ärge harjutage omapäi, vaid kasutage professionaalide abi."
Aga trenni tuleb ikka endal teha.:)
Ega seda profesionaalide abi ilma rahata ei saa. Enamus infot saab ikka läbi tutvuste või kogemuste.
Jah, Rax paneb oma kahe lausega täpselt naelapea pihta. Nii see on.
Aga teine võimalus, ilma proffide abita, on lihtsalt niisama aega kulutada.
Näiteks selline lihtne küsimus: mis kellaaegadel on organismi seisukohalt kõige halvem trenni teha ja mis ajad on kõige soodsamad? Kui paljud harrastajad üldse selle peale tulevad, et arvestada treenimise aega... ja see on vaid üks pisiasi tuhandeist, mida enamik ilmselt ei tea, aga mille teadmine aitab tulemust paremaks teha. Või mitme minuti järel tuleb jooksutrennis juua? Ah, teate?
Priit,
ajakirjanike kümnevõistluse rekord kuulub eelmise aasta Türi võistlusest EPLi spordiajakirjaniku Märt Roosna nimele (5603 punkti)
Aitäh, Mirko, parandan vea ära sissekandes.
Joomise kohta arvab isostar, et seda peab treeningul iga 15 minuti tagant tegema, mis on suht raske, kui ühte ringi ei jookse ja pudeli tee äärde ei jäta (lootuses, et keegi seda ära ei varasta või sisse ei sülita). Pudelit kaasas kanda on igavene pain in the ass ja mina olen veendumusel, et orangismi on võimalik treenida ka pidevalt joomata.
Treenimise ajad on erinevad. Pead ei anna aga Jooksja tarkvaras oli see 8-10 ja 17-19. Jällegi ei saa tavaline inimene hommikul joosta ja seega jookseb peale tööpäeva.
Siinkohal küsin, et kuidas saab organism olla kõige löögivõimelisem just kell 12, millal on enamus rahvajooksude start aga organism puhkab.
Ja kas jooksmise aeg ei ole omakorda seotud inimese igapäevase elurütmiga? Mõni inimene alustab päeva kell 6 ja mõni kell 11.
Tubli, Rax, joomisega paned kümnesse, aga parimat treeningaega pead veel välja peilima. Pakutus on ikka mitmetunnised kõikumised vales suunas.
Nii, natuke ära hakkab viskama see personaaltreeneritega kiitlemine. Mitte igaühel meist ei ole sellist ametikohta, mis loob võimaluse selliste persoonidega tutvuda ja endale nõuandjaks sebida. Ehk seni kuni sinu treenerid pole nõus laiematele rahvamassidele oma teenust pakkuma (loomilikult tasu eest) ei ole väga ilus nende omamisega iga teine sissekanne kiidelda. Samas kui sinu blogi eesmärgiks on laiemate rahvamasside spordi juurde toomine ja neile võimaluse korral parema treenigmetoodika tutvustamine, siis võiksid oma treeningutest ja nende ülesehitusest vähe täpsemalt rääkida. Mitte nagu täna- väike-Hitler või suur-Hitler, häbi küll aga varsi 30 aastat jooksu-suusatamise-rattasõiduga tegelenuna ei ütle see mulle midagi.
Ning olen üsna veendunud, et sinu personaaltreeneri omamine ei kaalu üle mõne venna oma teadmisi ja pulsomeetri kasutamist. Ei ole ausalt siiani aru saanud, kuidas sinu treenerid sind tänapäevaste teadmiste juures juhendada saavad kui sa siiani pulsimõõtjat kasutada ei taha.
Soovitaks sul alustuseks lugeda Lemberi-Nurmekivi-Jalaku Jooksja tarkvara, sealt leiab ka vastused sinu poolt esitatud küsimustele. Samas on vedeliku tarbimine väga individuaalne ja sõltub paljuski treeningu intensiivsusest-kestvusest-riietusest-ilmastikust. Ning mitte kõigil tööinimestel ei ole võimalust treenida kõige optimaalsematel kellaaegadel, olen isegi trenni kl 23-01 teinud, ikka parem kui mitte midagi. Kui esimesena nimetatud raamat loetud, siis nõukogude ajal on välja antud kaks väga head raamatud, mida tasub isegi tänapäeval lugeda- Atko Viru ja kaasautorite Rekordid ja kehalised võimed ning teiseks oli vist Nurmekivi-Pisukese Kesk-ja pikamaajooksja treeningutest pajatav raamat. Ning paha ei teeks ka Maastikuratturi treeningpibel, kuigi see rattaspesiifiline aga kestusaladel on treeningute ülesehitus printsiipidelt sarnane. Siis tead lisaks joomise sagedusele ja optimaalsele treeningkellajale ka seda, et ühes trennis allamäge ja ülesmäge jookse ei tehta või, kumba pidi on efektiivsem lõike teha kas kasvavalt (näit 200+400+600 jne) või kahanevalt (1000+800+600 jne) või hoopiski püramiidina või äkki hoopis tagurpidi püramiidina?
Ning üks väike sapine märkus veel- kui kardad joostes tose määrida, siis on kaks võimalust- 1)jää koju 2)ära osta valget tossu
kus kompra oli? äkki keegi juhib mu tähelepanu sellele komprale, please;)
Mul on treeneriga lepe, et ma ei tohi tema know-howd tasuta jagada. Seepärast pean spetsiifilistes küsimustes madalat profiili hoidma.
Aga kui keegi on huvitatud väga hea jooksutreeneri saamisest, siis andku mulle endast meili peale priit.pullerits@postimees.ee teada ja viin ta treeneriga kokku. Arvestama peab, et ega tasuta väärt nõu siiski tänapäeval ei saa, aga eks igaüks lepi siis tasus ise kokku. Mingit vahendustasu ma mõistagi EI võta.
Samas ei saa inimesi süüdistada heas äriidees. Kunagi tegi sellega algust Ott Kiivikas, kes ütles, et anna mulle raha ja ma teen sust Arnoldi. Plaan tundub, et toimis. Praegu on aga popiks läinud vastupidavusaladega raha teenimine. Hoogsalt on hakanud Martin Mooses, Ants Nurmekivi, Margus Pirksaar jne. tootma seminare ja jooksutreeninguid tavainimesele (hea raha eest siiski).
Nii tekibki olukord, kus oled ise loll, et ei jõua uut tossu, hinnalist pulsokella ja hindamatuid nõuanded saada. Esimese Eesti värk.
Ükski professionaal ei tunne sinu organismi paremini kui sa ise.Et ka treener samade teadmisteni jõuaks kulub aastaid(Alaver ja Veerpalu-Mae) või ei jõua kunagi(Alaver ja Narusk,Aasmäe,Välbe ,....).
Mõtiskleks nüüd ka näiteks teemal ,mitu noort suusatajat on "suusaprofessori" käe alt kardioloogide hoole alla jõudnud(või õigemini kellel sellega probleeme poleks olnud)ning kas see ongi osa normaalsest treeningprotsessist ?
oakley sunglasses, tiffany and co, prada outlet, louboutin shoes, michael kors outlet, ray ban sunglasses, gucci outlet, christian louboutin outlet, longchamp outlet, tory burch outlet, replica watches, nike free, michael kors outlet, cheap oakley sunglasses, ray ban sunglasses, prada handbags, tiffany jewelry, longchamp, michael kors outlet, louis vuitton outlet, ugg boots, ugg boots, louis vuitton, burberry, uggs on sale, oakley sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, louboutin outlet, nike outlet, louboutin, louis vuitton, jordan shoes, michael kors outlet, oakley sunglasses, ray ban sunglasses, replica watches, ugg boots, nike air max, louis vuitton outlet, michael kors, nike air max, polo ralph lauren outlet, chanel handbags
abercrombie and fitch, mulberry, ray ban pas cher, hollister, air force, nike air max, air jordan pas cher, nike blazer, nike air max, vans pas cher, hermes, michael kors, true religion jeans, lacoste pas cher, louboutin pas cher, converse pas cher, coach outlet, north face, air max, ray ban uk, coach outlet, longchamp pas cher, tn pas cher, true religion jeans, ralph lauren uk, lululemon, timberland, true religion outlet, nike free run uk, vanessa bruno, michael kors, sac longchamp, hollister pas cher, north face, ralph lauren pas cher, new balance pas cher, nike roshe run, coach purses, hogan, coach factory outlet, nike free, kate spade handbags, nike roshe, nike air max, sac guess, michael kors, true religion jeans, michael kors, burberry, oakley pas cher
montre pas cher, pandora jewelry, canada goose, juicy couture outlet, doke gabbana outlet, hollister, moncler, karen millen, marc jacobs, louis vuitton, replica watches, coach outlet, wedding dresses, swarovski, pandora charms, moncler, barbour jackets, canada goose outlet, ugg pas cher, canada goose, lancel, thomas sabo, ugg,uggs,uggs canada, canada goose, moncler outlet, moncler, louis vuitton, ugg boots uk, canada goose outlet, swarovski crystal, pandora jewelry, moncler, juicy couture outlet, michael kors outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, louis vuitton, sac louis vuitton pas cher, moncler, barbour, supra shoes, canada goose uk, links of london, michael kors handbags, toms shoes, moncler, bottes ugg, moncler, doudoune canada goose, michael kors outlet online, louis vuitton, canada goose, pandora charms
Postita kommentaar
<< Esileht