Pullerits: Mida oodata Eestile Pekingist?
Uurisin Postimehe palvel Eesti spordialade võistkondade juhtidelt Pekingis, mida on meil algavalt olümpialt loota. Et asi saaks intrigeerivam, lisan oma verdikti: kas lubatu tuleb või ei tule?
Toivo Suvi, jalgrattasõit
Ehkki grupisõidu trassi profiil on Tanel Kangertile ja Rein Taaramäele sobiv, on mõlemad mehed veel liiga noored ja distants neile liiga pikk, nii et võistluse kestus võib neile natuke saatuslikuks saada. 250 km pole neile veel harjumuspärane sõit. Samuti ei ole nad veel ühelgi eliidi tiitlivõistlusel esinenud. Aga nelja aasta pärast oleks nad samasugusel trassil täitsa tegijad.
Kuigi Grete Treier loeb end sprinteriks, sõidab ta ka mägesid hästi. Ta on MMil saanud parimana 20. koha ning olgugi vanust ja kogemust veel vähevõitu, võib ta Pekingis üsna hea koha välja sõita. Tema eesmärk ongi sel aastal olnud olümpia.
Daniel Novikov sai olümpiakoha B-grupi MMi võiduga. Ta on kõigist startijatest kõige noorem ja võib öelda, et ka kõige nõrgem. Midagi väga head ei julge lubada, talle saab olümpia olema rohkem kogemuste hankimise võidusõit.
Aavo Põhjala, judo
Ootan Martin Padarilt võimetekohast maadlust. Kui ta läheb olümpiale Euroopa reitingu liidrina, siis järelikult on tal võimeid võidelda medali pärast.
Verdikt: Arvestades Padari aeglast käivitumist pudeneb ta kahjuks ilmselt teises ringis ja siis jääb loota, et ehk miinusringist saab edasi, mis ka juhtub, nii et kokkuvõttes tuleb 5.-8. koht. Nii tikub tavaliselt eestlastega olümpiaturniiridel minema.
Aivo Normak, kergejõustik
Väga sooviks, et kergejõustikukoondis tuleks tagasi vähemalt ühe medaliga. See oleks suurepärane.
Ateena koondise suurust me seekord arvuliselt ei ületa, aga see-eest loodaks paremaid tulemusi. Koondise komplekteerimise reeglid olid seekord karmimad, näiteks B-norm tuli täita kaks korda, ning sooviks sportlaste esinemise kaudu saada kinnitust, et selline süsteem õigustas end ning valik olümpiakoondise koostamisel oli õige. Ja et saaks ajakirjandusest pärast vähem lugeda, kes oli turist ja kes esines alla oma võimete.
Hooaja tippmarki ootaks enamikult sportlastelt, v.a kettaheitjad, kes on senised parimad tulemused saavutanud väga heades tuuletingimustes. Selle nimel on ju kolm-neli aastat treenitud.
Koondis on üldiselt kogenud, enamik sportlasi on varem tiitlivõistlustel käinud, v.a odaviskaja Mihkel Kukk. Igaühel tuleb oma parim tulemus ära teha, siis on Eesti rahvas rahul ja ajakirjanikud ka.
Mati Mark, laskmine
Eesmärk on Andrei Inešinil võimalikult hästi esineda. Ikka medali nimel.
Laskmises mängib suurt osa psühholoogiline valmisolek kaheks võistluspäevaks. Tuleb just häälestuda, et need on minu päevad – kõik sõltub sellest. Kandidaate medalile on vähemalt 15, ja Inešin on üks neist. Ta võib jääda 20ndaks ja tulla esimeseks – kõik on võimalik.
Nii suurt tööd kui selleks hooajaks ei ole Inešin varem teinud. Ootame muidugi kõige paremat, aga nagu alati, võib minna ka kehvasti.
Ott Kallas, purjetamine
Jahtklubide liidus on seatud eesmärgiks saada koht esikümnes ning Deniss Karpakile on see reaalne. Loodame, et see koht tuleb. Kui ei tule, oleme kurvad, ja kui tuleb, oleme õnnelikud.
Johannes Ahun sai olümpiapileti 35 osavõtjast 34ndana. Kui ta jõuab 20 sisse, on see väga super, ta on teinud meeletu eneseületamise. Aga eks ta siiski sinna tagumisse poolde platseerub, sest imesid juhtub spordis vähe. Talle võiks eesmärgiks seada 25. koha.
Michael Kjeldsen, sulgpall
Treenin Kati Tolmoffi Taani sulgpalliakadeemias ning loodan, et ta esineb väga hästi. Ta on mänginud viimasel ajal kõigi vastu väga edukalt, suutnud võita isegi parimat Indoneesia ja Jaapani tüdrukut.
Raul Musta ma nii hästi ei tunne. Ta pääses ühe viimasena sulgpallis olümpiale. Nii et talle oli juba Pekingisse jõudmine päris suur eesmärk. Raulile kujuneb olümpiast väga raske turniir, sest ta on veel väga noor.
Verdikt: Kuna vastased on teada, on prognoosimine lihtne. Must pudeneb avaringis ja Tolmoff teises ringis - juhul kui ei juhtu imet ja too tugev aasialane, kes teda peaks siis ootama, üllatuslikult avaringis ei kaota.
Jaan Tults, sõudmine
Sõudjate eesmärk on olnud juba alates 2004. aastast pääseda kolme paadiga Pekingisse, jõuda kahe paadiga kuue hulka, kusjuures üks neist peaks võitma medali. Sellel kursil ka püsime.
Suurimad lootused on seotud paarisaerulise kahesega, kus ootame Jüri Jaansonilt ja Tõnu Endreksonilt medali võitmist. Madalamat eesmärki ei saa kuidagi seada, sest eelmistel hooaegadel on pidevalt võidetud medaleid.
Ka paarisaeruline neljapaat on võimeline võistlema finaalikoha pärast.
Arvestades Andrei Jämsa võitlejahinge, siis usun, et ta ületab ühepaadil ennast. Iga koht kaheksandast ülespoole on talle suur kordaminek.
Praegu on kõik sõudjad positiivselt häälestatud, sest kõik, mis ettevalmistuseks ette oli nähtud, sai tehtud. Eesti Olümpiakomitee on meil võimaldanud kaasa võtta ka kaks treenerit ja kaks füsioterapeuti – järelikult meie peale loodetakse ja meisse usutakse.
Juan Pablo Giacopelli, tennis
Kaia Kanepil oli hiljuti pimesoolelõikus, mistõttu ta ei ole saanud võistelda, ja see jätab jälje. Üks asi on treenida, teine asi mängida turniire. Kuid Pariisis Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel näitas ta, et suudab mängida maailma parimate vastu. Nii et hea loosi korral võib ta Pekingis võidelda isegi medali eest.
Paarismängus on Kaia ja Maret Ani varem edukalt koos mänginud. Kui nad ka olümpial hästi mängivad, võivad nad võita nii mitugi kohtumist, ja siis on paljugi võimalik.
Jüri Käen, triatlon
Ülesanne on treenida Marko Alberti keha ja vaim selliseks, et ta suudaks 19. augustil maksimaalse kahetunnise pingutuse teha. Kohta ennustama hakata ei taha, sest see sõltub paljudest asjadest, kas või sellest, kas ujutakse kombega või ilma. Kombega võisteldakse siis, kui vee temparatuur on alla 20 kraadi. Kombega võistlemine parandab kehvematel ujujatel ujuvust. Markole sobib ilma kombeta, sest ta on ujumises üritanud ikka tempot teha, nagu ka rattasõidus.
Kuigi Ateena olümpia rada oli Markole profiili mõttes parem, siis ega me ka Pekingi raja üle kurda. See on täiesti normaalne, mitte selline, mis hoogu kogu aeg maha tõmbab.
Tõnu Meijel, ujumine
Põhieesmärk on saada vähemalt kaks poolfinaalikohta ja jõuda korra finaali. Ei näe põhjust, miks see täituma ei peaks. Opereerin siinkohal kahe nimega: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Kui Anna-Liisa Põld ujuks Eesti rekordi, võiks ka tema jõuda poolfinaali lähedale.
Usun, et nii mõnigi Eesti üheksast ujujast, vähemalt kaks-kolm, pääseb 20. ja 25. koha vahele, mis on varem olnud võrdlemisi haruldane. Ja loodan, et kõik teevad olümpial isikliku rekordi.
Maailma edetabelit ei soovita enne olümpiat kellelgi vaadata, sest see rõõmsaks ei tee. USA, Austraalia ja mõni teine suurriik võiks olümpial saata mõnel alal starti kümme ujujat, aga õnneks olümpial üle kahe sportlase ükski riik ühel alal välja panna ei saa.
Irina Embrich, vehklemine
Iga sportlase eesmärk on pääseda esiteks olümpiale ja teiseks tulla olümpiavõitjaks. Kui reaalne see on, see on iseküsimus.
Vehklemises tähendab ainuüksi olümpiale jõudmine suurt edu. Peamine, et Kolja [Nikolai Novosjolov] saaks oma vehklemisest ja võistlemisest olümpial rahulduse, et ta soov hästi vehelda läheks täide. Tema kohta on mul raske prognoosida, sest ala on niivõrd ettearvamatu. Jah, on küll omad favoriidid, kes peaks häid tulemusi näitama, aga nagu mu enda kogemused tõestavad, ei maksa favoriidiks olemine midagi.
Kui Kolja läbib olümpial paar esimest ringi, on see talle juba suur edu.
Larissa Gorbunova, võimlemine
Väga raske on midagi prognoosida. Asi on selles, et ainult kahel riigil, meil ja Iisraelil, ei ole olümpial oma kohtunikku. Kuid iga maa kohtunik tahab oma võimlejaid eespool näha.
Raivo Simson, rannavõrkpall
Nagu Kristjan Kais ja Rivo Vesik on välja öelnud, on täieliku õnnestumise korral võimalik medal ära tuua. Selleks tuleb teha üks korralik turniir.
Kui nad suudaksid alagrupis esimeseks tulla, oleks nad juba 9. kohta jagamas. Sealt vaid ühe sammu kaugusel on 5. koht. 5.-8. koht oleks juba õnnestumine, täistabamus oleks medal.
Kuna võrdseid paare on olümpial palju, sõltub palju loosimisest – kas nad saavad mugavad vastased või mitte. Igatahes alagrupist edasipääsu peaks nad jõuga ära võtma.
Verdikt: Jah, alagrupist saavad edasi. Aga sealt kaugemale mitte, sest alagrupist ei saa nad edasi esimesena ja siis tuleb mingi hirmkõva paar vastu, kes tõmbab edasisele kriipsu.
Verdiktide seletus: Miks nii kriitiline ja skeptiline ja masendav prognoos, küsivad paljud. Aga olgem realistid. Atlanta olümpial ei saanud Eesti ju ühtainust medalitki. Sydneyst tõi Nool medali ja Pertelson ka lõpuks ja kergem Budõlin oli hiilgehoos. Ateenas kordas Pertelson taas tänu õnnele kolmandat kohta, Jaanson oli ka üle pika aja paadi ülihästi libisema saanud ning Tammert sai pronksi tänu Robert Fazekase lollusele. Seega, ei tule need olümpiamedalid sugugi kergelt. (Isegi mitte USA korvpallimeeskonnale, muide [kes seekord paistab küll hirmtugev - hoian neile pöialt, et ameeriklased ükskord taas maailmale näitaks, milleks nad võimelised on]). Ja ei tule kergelt ka esikuuiku ega esikümne kohad. Ujumises või kergejõustikus, kus meil suurimad koondised, on maailma tipptase lihtsalt sedavõrd kõva ja kaugel eest ära (v.a kettaheide). Nii et üks medal on korralik tulemus ja kaks medalit juba hea saavutus. Kui peaks tulema kolm, siis on pigistatud Pekingist küll maksimumide maksimum.
Loeme siis pärast olümpiat kokku, kas rohkem oli õigustatud minu kaine skepsis või spordifanaatikute hurraa-optimism. Teen panused 100:0 kaine skepsise kasuks.
White and red sandstone formations, Zion National Park, Utah. 25. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Foto täismõõdus nägemiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Saksa jalgratturid täna Pekingi lähedal treenimas. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 2: USA veerandmailer Sanya Richards täna olümpiaks treenimas - jälgige tema lihaseid! Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 3: Nii mängib aasialane Jung Jae Sung. Foto autor: Professional Sport / Scanpix
Foto 4: Näide maailma tippujujate treeningvõtetest. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 5: Näide sellest, mis meetodeid kasutavad Hiina ujujad olümpiaks valmistudes. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 6: Kuuba rannavõrkpallur nimega Crespo harjutamas täna Pekingi olümpialiival. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 7: USA koondislase Dwight Howardi jõudemonstratsioon leedukate vastu. Foto autor: AP / Scanpix
6 Kommentaarid:
Aiaiai, Priit. Sa teed oma elu lihtsaks. Lööd kõik must-valgeks: kaine skepsis või spordifanaatikute hurraa-optimism. Mu meelest on spordis palju rohkem sisu kui lihtsalt tulemus...kas pole? Panen ette uurida spordiga kaasnevaid muid aspekte. Nt. Kuidas saavutatakse üks või teine tulemus, kes-kus treenib ja kuidas jne jne. Kui tulemust justkui ei paista, ei ole mõtet ka selle kaine skepsise peale väga rõhuda...võib jätta mulje, et sport on "paha" ja ongi jälle mingi ports inimesi minema peletatud...
Mida Sa murrad avatud uksest sisse?! Igaüks saab ju aru, kus keegi sportlane oma võimetelt asub ja mida temalt seega oodata on. Spordiimesid juhtub Pekingis vast ka aga kas just meie sportlasega - see pole väga tõenäoline.
Üldiselt on kombeks teha ette viisakas nägu ja soovida meie omadele parimat. Pole ju kena öelda sportlasele N, et sõida pealegi olümpiale aga me teame, et oled üks paras kott ja ega sa seal nagunii midagi ei saavuta. Öeldakse ikka, et sõida ja tee korralik tulemus (seda nimetad sa hurraa-optimismiks)! Seega realistlik hinnang on üks asi aga tavaline suhtlemisviisakus teine asi.
Kohe näha, et siin blogis käivad asjatundlikud lugejad, kes teavad, kes milleks suuteline on ja mis on realistlikud võimalused. Tõepoolest, pidasin hurraa-optimistide all silmas neid ülekommentaariumides möllavaid tüüpe, kes iga väite peale, et ega Eesti heal juhul üle ühe-kahe medali saa, lähevad vihaseks ja hakkavad ei tea millele tuginedes süüdistama, et ma oma arvamustega olengi süüdi selles, et sportlased ei suuda tulemust teha (mis tähendab, et kui ma suu kinni paneks, siis Tõnis Sahk lendaks automaatselt vähemalt 8.20, kui mitte 8.30 ja oleks esikaheksas kindel tegija - ahahaaa).
Sellepärast mul meeldibki siinsete lugejatega suhelda, et nad on asjatundlikud ja samasugused kriitilised skeptikud ehk realistid nagu minagi.
Sinu plogi lugejana mulle küll ei meeldi Sinuga suhelda, aga kui dilentantlus läheb üle piiri, siis tuleb üks postitus ikkagi teha.
a) sõudmises peetakse lisaks B-finaalidele ka C- ja D-finaale, kui vastavas paadiklassis niipalju osalejaid on;
b) jahilaskmise verdikti põhjendus "Ettearvamatu ala. Aga medalit ei tule. No lihtsalt ei tule. Küll näete." on tõeliselt suurmeisterlikult argumenteeritud. Arvatavasti PP ei tea, mitu märki üldse lastakse kaarrajal ja mida peab tegema kuue hulka jõudmiseks;
c) vehklemine - "esimese 30 sisse Novosjolov ei jõua". Meeste epees on 39 osalejat, seega võib Kolja 32 hulka jõuda juba loosiratta abil ilma ühtegi torget tegemata;
d) Kokkuvõttes kirjutab PP: "Ateenas kordas Pertelson taas tänu õnnele kolmandat kohta, Jaanson oli ka üle pika aja paadi ülihästi libisema saanud ning Tammert sai pronksi tänu Robert Fazekase lollusele". Sõnaga - PP arvates oli Ateena OM eestlaste jaoks üks suur bingo-loto ja sellist vedamist Pekingist mitte mingil juhul loota pole. Õnneks on meil seal 47 meest-naist, kes saavad võimaluse tõestada, et ka kolm medalit pole kättesaamatu.
Mina usun meie olümpialastesse!
Paneks teemalõpetuseks ka ühe pirni..Meil on euroskeptikud, nüüd siis lisaks üks american dream`ist tulnud estoskeptik, kes aga suht ümmarguste põhjendustega üritab lihtsalt lugejat irriteerida, mitte aga sporti propageerida, mida ajakirjanikuna ja blogipidajana justkui tegema peaks..Vahetaks õige nime, Mr.Pulleritsu personaalsete postituste blogi, ja keegi ei sekku enam..
krt ma ei või! mees alustab oma sissekannet sõnadega - uurisin Postimehe palvel!!! Istub kuskil troonil üks isa Pullerits ja siis Postimees tuleb müts näpus ja palub suurel isal uurida natuke olümpiavärki. Isake Pullerits on lahkes tujus, võtab tööotsa vastu ja pritsibki veitsa sülge. täiesti lootusetu!
Postita kommentaar
<< Esileht