Pullerits: Miks massivõistlustel konkurents tiheneb?

Kas teile ei tundu, et massispordiüritustel on konkurents tihenenud? Mulle küll tundub. Kui vaatan näiteks, kuidas kaotasin Tartu nn jooksumaratonil tunamullusega võrreldes ligi sada kohta. Ja kuidas ka rattarallil sain koha poolest tagasihoidlikuma tulemuse kui mullu. Milles asi, uurisin Klubi Tartu Maraton juhatajalt Indrek Kelgult.

Miks on rahvaspordiüritused ühtäkki popiks muutunud?

Sel aastal on masu kindlasti oma töö teinud: inimestel, kellel tööd ei ole, on lihtsalt rohkem aega. Oma praktikast mäletan, et 1990. aastate keskpaigas, kui mul olid samuti elus raskemad ajad, siis tööotsingute vahele jääva aja sisustamine spordiga hoidis vee peal ja hoidis ka tööturul konkurentsivõimelisena. Muidu, ilma rahvaspordita, läheks paljudel mandumine märksa kiiremas tempos.
Teiseks, hoolimata masust ei ole paljud majanduslikult siiski tõsiselt haavatud. Nad on parematel aegadel soetanud varustuse ning nüüd on neil rohkem aega iseenda peale mõelda. Kümme aastat on rabatud ärilistel eesmärkidel tervise peale mõtlemata ning nüüd on tulnud tõdemine, et teist kümmet aastat samamoodi enam mütata ei suudeta. Osavõtjate hulgas on lisandunud just 35-45 aasta vanused, kes kunagi on sporti teinud, aga siis sellest eemaldunud. Nüüd tulevad nad rahvasporti tagasi.

Samal ajal näib, et noori nii palju ei osale nagu näiteks kaks kümnendit tagasi. Või eksin?

Osalejate keskmine vanus on siiski oluliselt langenud. Kümme aastat tagasi oli see pea 40, nüüd on 35-36 aasta ringis. Näiteks Finlandiahiihtol on keskmine vanus juba üle 50 – see on nagu pensionäride maraton. Meie üritused on suhteliselt noortekesksed.
Samas ei saa kaugeltki olla rahul 15-25 aastaste osalusega. Jah, alla 18-aastastele käivad meie pikad distantsid ehk üle jõu. Aga üliõpilaste hulgas võiks rahvaspordiürituste populaarsus küll suurem olla.

Mida tuleks teha, et rahvast veelgi rohkem üritustele meelitada?

Loomulikult on vaja võimalusi alade harrastamiseks, nagu rajad suusatamiseks või rulluisutamiseks, kuid need ei ole siiski kõige olulisemad osalejate arvu plahvatusliku kasvu saavutamiseks. Olen veendunud, et televisioon on mõjusaim vahend. Nimetan seda laulupeo efektiks: emotsioonidel, mida need üritused teleris pakuvad, on magneetiline omadus rahvast kaasa tõmmata. Ka Vasaloppeti fenomen baseerub suuresti TV kaasamisele: kuni 1980. aastate alguseni polnud see mingi märkimisväärselt suur suusaüritus, aga kui hakkasid teleülekanded, sai see Rootsi üheks suuremaks sündmuseks.
Rahvusringhäälingu põhikirjaline ülesanne võiks olla edastada peale suvise laulupeo ka talvist laulupidu, Tartu maratoni, ja miks ka mitte teisi suuri spordiüritusi.

Mis veel inimesi võiks tiivustada?

Meedia tähelepanu on ikkagi kõige määravam: kui potentsiaalse rahvasportlase teadvust eri kanalites vasardada, siis lõpuks ta heas mõttes murdub, et «pagan, lähen mina ka, kui kõik teised lähevad».

Milleks seda vaja on, et üritustel võimalikult palju rahvast osaleks?

Kui inimesed osalevad korra ühel üritusel ja sellega on kogu nende sportlik tegevus aastaks lõppenud, siis see ei ole meie missiooni täitumine. Osalemise mõte on ainult see, et selle nimel natuke enne liigutatakse, ja sellest tekib harjumus, nii et liigutatakse ka pärast, et uue eesmärgi nimel edasi töötada. Et lumepall kogu aeg edasi veereks. Loomulikult pole hea, kui lumepall kogu aeg muudkui suureneb, nii et töö ja pereelu kannatama hakkavad.

Rahvaspordiürituste osavõtumaksud on läinud päris krõbedaks. Ometi katavad need ainult 30 protsenti ürituse kuludest. Läänes katavad 60-70 protsenti. Tartu maraton jäi tänavu 1,2 miljoni krooniga miinusesse. Kui nüüd osalustasu veelgi tõsta, annaks see valusa tagasilöögi. Mis teha?

Ega siin lihtsaid valikuid ole. Seni oleme suutnud suures osas täna erasektorist pärit rahastajatele osavõtumaksud sellised hoida, nagu nad on.
Paljudele võivad osavõtumaksud tunduda kallivõitu. Aga alati peab sel juhul arvestama teenuste hulka, mis spordiüritus osalejatele pakub, ja julgen väita, et Klubi Tartu Maraton üritused on siin konkurentsitult teistel Eesti spordiüritustel eest ära. Küll ei ole need vahed üldse nii pikad, kui võrrelda omavahel osavõtumakse.
Tõsi on see, et mida väiksem on osavõtjate arv, seda suurem on kulu ühe osavõtja kohta. Ja kindlasti ei kasva kulutused sünkroonselt osavõtjate arvu kasvuga. Sellest valemist lähtuvalt on suurema osalejate arvuga ürituste tegemine ühe osaleja kohta alati odavam. Aga suurusel tulevad ka alati ette piirid, kus kulud võivad hakata hüppeliselt kasvama.
Riigi roll peaks olema püsivam ja kindlam. Meie klubi üritused ei ole ühekordsed projektipõhised asjad. Lisaks on Eestis veel teisigi olulisi maineüritusi, mis kõik võiksid saada raha regulaarselt kultuuriministeeriumi eelarvest, mitte iga-aastaste projektitaotluste alusel, mille otsustamine taandub lõpuks üksikute ametnike suva taha. Just regulaarne toetus on see, mis laseks ürituse korraldajal hoida osavõtumaksu jõukohasena. Paraku sel aastal meilt riigi toetus kadus.

Millised on Klubi Tartu Maraton ürituste arenguvõimalused?

Jooksumaratonil on selle kevade eesmärk kaasata rohkem noorsugu, üliõpilasi, ja üritada ka Lätist pärit jooksuseltskonda suurendada. Asicsiga on kavas turunduskampaania, et Lätis ja Leedus Tartu jooksumaratoni kaubamärki tutvustada.
Rattarallil, usun, et jätkub stabiilne osalejate arvu kasv umbes 10 protsenti aastas. Kindlasti on võimalik täiendada rattarallil startijate ridu selle rahva arvelt, kes osaleb rattamaratonil, aga rallil mitte. Selleks tahame teha osavõtjate seas sisemist ristturundust, mis on seotud kõige väiksemate kuludega. Tartu neliküritusel osaleb alla 1000 inimese, aga osaluskordi on üle 20 000. Nii et potentsiaali ühelt ürituselt rahvast teisele üle kanda on küll ja küll.
Rulluisumaratonil ei lase maanteede võimalused suuri uuendusi ellu kutsuda. Tänavune plaan on jätkata samal rajal. Võib-olla püüame teha mingisuguse kampaania noortega, nagu eelmisel aastal kaasasime Euroopa rahaga tehtud «HELP – elagem tubakata» kampaania, kui kõik alla 21-aastased said osaleda tasuta. Tuli ligi 500 inimest ja loodame, et nad osalevad sel aastal taas.
Rattamaratonil võivad kujuneda probleemiks Tehvandi suusastaadioni ehitusega seotud kitsaskohad. Meie kasutada on ainult see territoorium, mis jääb laskesuusatiiru ette. Kui rattamaratonil senist stardipaika kasutada ei saa, on asi väga tõsine. Kahjuks Tehvandi arendamisel asju rahvaspordiürituste mätta otsast eriti ei vaadata ja meid kaasa mõtlema ei kutsuta, nii et kõigest, mis seal tehakse, kuuleme suuremalt jaolt alles tagantjärele.
Muus osas rattamaratonil uuendusi ei ole. Eelmise aasta maastikurataste EMi läbiviimise väiksed rahalised haavad tuleb see aasta kinni kasvatada. Püüame kõike vähemalt senises headuses korraldada.
Kui järgmine aasta tuleb samasugune talv nagu tänavu, siis tekib suusamaratonil küsimus, kui palju saab inimesi starti lubada. Nn osavõtukvootide temaatika tõstatub tänavu ka teiste üritustega seonduvalt. Kui varem ei olnud meil vaja avalikkust eriti ette hoiatada, et olge valmis, meil on võimalik ainult nii palju inimesi starti lasta, siis selle aasta suusamaraton näitas, et osavõtjate piirarv peaks olema avalikult ja selgelt välja öeldud.
Usun, et järgmiseks aastaks Tartu maratoni osavõtjate piirarvu suurendame. Kindlasti mitte 10 000ni. Tehvandi suusastaadionil, kui stardijoon jääb senisesse paika, on maksimaalne startijate hulk mitte rohkem kui 6500 – ja sel juhul peab ka stardikoridori laiemaks tegema. Kui osalejate arv läheb suuremaks, peame tõsiselt mõtlema, mis saab stardikoha või korraldusega.
***
Osalejate piirarvud
Klubi Tartu Maraton ürituste kavandatavad esialgsed osalejate piirmäärad tänavuseks aastaks lühikesel ja pikal distantsil kokku (sulgudes eelmisele üritusele registreerunuid)

Jooksumaraton 4000 (3029)
Rattaralli 4500 (3846)
Rulluisumaraton 2000 (1550)
Rattamaraton 6000 (5092)
Suusamaraton* 8000 (6500)

*esialgne piirarv 2011. aastaks

Kust tuleb raha
Tartu suusamaratoni tulude jaotumine (protsentides):

osavõtumaksud 30
Tartu linn 5
kohalikud omavalitsused 1-2
kultuurkapital (riik) 1-2
erasponsorid 62

Allikas: Indrek Kelk, Klubi Tartu Maraton
******Zion National Park, Utah. 25. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto: Indrek Kelk (vasakult), Rein Taaramäe ja Allan Oras. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto: Indrek Kelk Tartu maratoni mälestusmärgi ideekavanditega. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto: Indrek Kelk Tartu rulluisumaratonil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto : Scanpixi agentuuri vahendatav pilt pehmelt öeldes kahtlase väärtusega Savanna Samsonist ja Riley Steele'ist - kuidas nemad võiks Tartu maratoni osalusarvu mõjutada? Foto autor: Mavrixonline.com/Scanpix
Foto: Indrek Kelk valmistub rulluisutama. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto: Indrek Kelk (nr 69) Karksi rattamaratonil viis aastat tagasi. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Foto: Suurbritannia ja USA lipp Indrek Kelgu käes näitavad, et Klubi Tartu Maraton üritused on rahvusvahelised. Foto autor: Raivo Tasso, Maaleht/Scanpix