Pullerits: Kuhu haihtus Tiidrek Nurme jaks?

Seniajani on vastuseta küsimus, kuhu kadus Tiidrek Nurme suutlikkus EM-võistluste 5000 meetri eeljooksus. Füsioloogilised ja treeningu näitajad lubasid loota palju rohkemat. Äkki oskab keegi järgnevast välja lugeda, mis valesti läks?

Ligi kaks nädalat tagasi, 21. juulil, ilmub Tiidrek Nurme Tartu Ülikooli staadionile EM-võistluste eelsele rütmitreeningule, vasak põlv ja reis tugavasti teibitud. Mis lahti?

«Spordi varjuküljed,» ütleb ta rahuliku, isegi hooletu tooniga. «Ei taha sel teemal pikemalt rääkida.»

Selle asemel keskendub ta soojendusele. Ees ootab lihtsurelikku tappev katsumus: esmalt viis staadioniringi võistlustempoga 64 sekundit üle minutilise pausi, seejärel kolm 300-meetrist lõiku takkaotsa.

Ka treener Harry Lemberg ei ilmuta hoolealuse jala teemal vähimaidki ärevuse märke. Mis siis, et eelmisel päeval oli Nurme pidanud harjutuskorra koguni ära jätma – valu läks nii teravaks. Kiropraktiku diagnoos: põlve kõõluse ülekoormus.

«See ei tapa,» lausub Lemberg stoiliselt.

Ei ole seesugused ootamatud tervisevimkad Nurmet varemgi tapnud. Juuni keskel Inglismaale võistlema sõites lõi tal lennukis jalga ühtäkki säärane närvivalu, et kaasa löömine paistis lootusetu. Sellegipoolest suutis ta 1500 meetris joosta välja aja, mis jäi Eesti rekordile alla kõigest sekundi. Kaheksa päeva enne Pekingi olümpiastarti hakkas teda piinama tarkusehammas, mis lõi kaheks päevaks üles palaviku. Ometi püstitas ta 1500 meetri eeljooksus uue Eesti rekordi.

Ainus, mida Nurme enne laupäevast (24. juuli) treeningut tunnistab, on jalgade pehmus – valuvaigistite süü. Ent seegi ei pane teda muretsema. Sest lihastunnetus, avaldab ta, pole tal veel ühegi suurvõistluse eel ideaalilähedane olnud. Pekingi olümpial hindas ta seda nelja miinusega. Tagareies olid n-ö tükid sees.

Üle-eelmise nädala kolmapäeva õhtul oli kõik ka väliselt muretu. Siis oli tal Tartus Tähtvere pargis kavas viis-kuus korda 1000 meetrit üle pooleteiseminutilise pausi. «Rahulikult jookseb,» lausus Lemberg mulle enne trenni algust. «3.05ga.»

Rahulikult?! Viimati tegin ise samasugust trenni kaks aastat tagasi, keskmiselt 3.28/km, ja see, mäletan, oli pigutav-kurnav kihutamine. Lõpus piimhape vemmeldas. Nurme kavandatav kiirus 3.05/km on aga selline, et piimhappega kaasnevat negatiivset mõju ei tekikski.

Nurme jooksis esimese kilomeetrise ringi koguni 2.57ga. «Võta rahulikumalt!» hüüdis talle Lemberg. Ja seletas mulle: «Ta peab kõvasti tagasi hoidma. Kolmega [kilomeeter] on tal raske joosta.»

Järgmised lõigud üritas Nurme kiirust vähendada, aga eriti palju tal see ei õnnestunud. 2.59-3.01-3.02. «Ilmselt on tal mugav kolmega joosta,» nentis Lemberg.

Ja küllap on vorm paljulubav. Kõik näitajad, kinnistas Lemberg, on Nurmel paremad kui kunagi varem. Alates mullu sügisest on ta veetnud ju kokku ligi pool aastat keskmäestikus: USAs Colorado Springsis, seejärel Kenyas, veebruari lõpust mai teise pooleni Ameerikas Flagstaffis, sadakond kilomeetrit Suurest kanjonist lõunas, ning vastu suve Šveitsis St. Moritzis. Teisel pool ookeani jooksis ta kahel korral 5000 meetrit 13.30 kanti, mis annab EMil Barcelonas 30 konkurendi hooaja tulemuste võrdluses koha esikümne piiril.

Viienda kilomeetrise ringi läbis Nurme 2.56ga. «Ei tee rohkem!» hüüdis Lemberg talle. Ning lisas mulle: «Jätame viimase lõigu Barcelonaks. Las tal jääb jooksunälg.»

Laupäevasel staadionitreeningul, viis päeva enne EM-starti, mida jälgib vaikides kõrvalt ka Nurme lapseootel abikaasa, on ta hoolimata teibitud jalast plaanitust taas nobedam. Lemberg püüab jälle lennukust kärpida: «Katsu rahulikumalt võtta! Et oleks mugav veereda.»

64 sekundi asemel läbib ta 400 meetri ringe ikkagi sekund-poolteist kiiremini. 62,3 - 62,9 - 63,4 - 63,4 - 62,9. «Näe,» juhib Lemberg mu tähelepanu, «ta on 63ga tehniliselt nii hea, nagu jalutaks.»

«Teeme veel kaks [lõiku] või?» küsib palavusest leemendav, ent põrmugi mitte lõõtsutav Nurme pärast viiendat ringi.

«Ei,» vastab Lemberg. «Sörgi üks ring, siis teeme 3x300 peale, tunde järgi.» Ja seletab siis mulle: «Peab tagasi hoidma, et täna võistlust ära ei tee.»

Kolmesajased lõigud läbib Nurme 43 sekundi alla: 42,7 - 42,9 - 43,0. «Natuke kiire,» tunnistab ta pärast, «aga pole ka väga kiire.»

Kiirust on tiitlivõistlustel, kus paremusjärjestus selgub tavaliselt alles kahel viimasel ringil, hädasti vaja. Selleks, et püüda kohta esikaheksas, millest Nurme on Lembergiga vargsi mõelnud, aga mida ta tagasihoidliku spordimehena pole soovinud suure kella külge panna, tuleb viimane kilomeeter läbida 2.27-2.28ga. On tal vajalik kiirus olemas?

«See on olemas,» vastab ta. «Mitte parim 5000 meetri mehe kiirus, aga mitte ka halvem.»

Seda ütles ta kolmapäeval, kui põlve kõõlus veel valu ei teinud. Kui mu küsimusele, kas tervis on korras, vastas ta, et tervise pärast ei ole küll pidanud muretsema. Lisades: «Mul on aega olnud tundma õppida oma organismi.»

Organism näitas, et lõpuni siiski mitte.

Öelge nüüd, mis läks viltu!
******
Vanajõgi, Hiiumaa. 9. juuli 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Fotod 1-3: Tiidrek Nurme harjutamas EMi eel Harry Lembergi juhendamisel Tartus Tähtvere pargis. Fotode autor: Andres Ehrenpreis, Postimees/Scanpix
Fotod 4 ja 5: Tiidrek Nurme pingutamas EMil 5000 meetri eeljooksus. Fotode autor: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix