pühapäev, jaanuar 08, 2012

Pullerits: Kust ammutada trenniks tarka nõu?

Kas teie ka, kui mõnda suusaspetsialisti kohtate, kasutate juhust ja püüate neilt tarvilikku oskusteavet hankida? Mina küll. Meie seas liiguvad ringi ju suurepärased nõuandjad, mine vaid ja päri, seda enam, et ega nad enamasti ära ütle. Vähemalt mulle pole öelnud. Ja ega ma ise ka ära ütle, kui keegi on tulnud mult näiteks ajakirjandus- või Ameerika-nõu küsima - ikka aitad ju teist inimest.

Praegu on teemaks suusaimitatsioon. See on minu arvates parim, mida nüüdsetes oludes teha saab. Reedel kohtasin Tartus Vilde tervisekohviku ees täiesti juhuslikult Jaak Teppanit, 4. kategooria suusatreenerit. Loomulikult rääkisime kõige muu seas imitatsioonitrennist - minu initsiatiivil. Mõni aeg hiljem tuli mul sealsamas tervisekohvikus läbi rääkida Vahur Teppaniga - millest, eks selle kohta kuulete laiemalt uue nädala hakul - ja loomulikult uurisin ka imika kohta: kuidas seda teha, millise tempoga, millele tähelepanu pöörata. Näiteks Vahur Teppan seletas, et hea imikatrenn on selline, mille järel lähed koju ja kui pulsigraafikuid vaatad, siis näed, et kõikumised on suured: tõusu lõpuks läheb pulsisagedus üles ja uue tõusu all peab pulss olema taastunud. Hea imikatrenn on nagu intervalltrenn, jäi mul ta öeldust meelde.

Laupäeval tegin Tähtvere dendropargi 1,45 km pikkusel kuue tõusu-laskumisega ringil kokku kaheksa ringi. Läksin välja plaaniga, et teen rahulikult. Aga kui ringiaegu vaatasin, üllatusin. See rahulik tempo - kuigi tõusud võtsin ikka üksjagu teravalt, hüpetega, kuid tempot kui sellist tagant ei piitsutanud - näitas, et keskmine ringi aeg tuli 8.48. See oli 13 sekundit kiiremini kui nädal varem, mil olin teinud talve kiireima imikatrenni. Mis toimub?!

Muidugi on imikatrenn raske, isegi kurnav. Puhkehetke kui sellist sel ringil polegi, kogu aeg üles ja alla ja pöörded ja ebatasane pinnas. Kui lõpetad, siis tunned suurt kergendust, et oled suure töö ära teinud. Ja riideid seljast koorides tunned, kuidas need on läbinisti märjad - nii et kaks-kolm kilo lisaraskust tuleb sealt täiesti kindlalt oma kehakaalule juurde.

Täna, pühapäeval, otsustasin, et pean tempot jõuga alla suruma. Tegin kümme ringi, aga nii, et tõusud võtsin suusatajaliku kõnnisammuga, et ei ajaks pärast eilset rasket trenni pulssi hirmus üles. Lausikul ja laskumistel jooksin. Keskmine ringiaeg tuli 9.25. Arvestades, et imikarajani on mul kodu ukse eest peaaegu kilomeeter, läks laupäeval kirja 13,5 ja täna 16,4 km.

Et miks ma Otepää kunstlumerajal suusatamas ei käi? Lihtne põhjus: ega sportimisega maksa hulluks, s.t liiale minna. Ainuüksi Otepääle edasi-tagasi sõit võtaks ligi kaks tundi. Trenniaeg ka veel otsa ja ongi tubli pool päeva läinud. Aga elus on palju muud ka kui sport. Näiteks eile lugesin läbi Armin Kõomägi (Tuglase novellipreemia 2006, Kultuurkapitali aasta parima proosaraamatu nominent 2009) romaani "Hea firma" - kolmapäeval pean minema Eesti Kirjanike Liidu kutsel Tartu kirjanduse majja auditooriumi ette autoriga pooleteiseks tunniks vestlema. Ma ei arva, et see on oluliselt kergem ülesanne kui sama pikalt imitatsiooni teha. Aga ellu vaheldust toob igal juhul. Nagu imikas, eriti heade nõuandjate näpunäidete järgi, toob vaheldust treeninguisse.
******Highway 85, Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Suusatajad jaanuari algul Jõulumäe kunstlumerajal. Fotode autor: Ardi Truija, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 3: Ärimees ja kirjanik Armin Kõomägi. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

39 Kommentaarid:

At 18:23, Anonymous Anonüümne said...

kolmapäeval pean minema Eesti Kirjanike Liidu kutsel Tartu kirjanduse majja auditooriumi ette autoriga pooleteiseks tunniks vestlema

Ega haltuura tegemisega maksa hulluks, s.t liiale minna.

 
At 18:26, Anonymous Anonüümne said...

Tarka nöu vöib ammutada alati targematelt, aga kuna saabub see aeg kui hakatakse iseseisvalt aru saama oma tegemistest spordiradadel. kunas suudetakse jöuda järeldusteni, et mida üks vöi teine treening arendab vöi annab. Siis ei peaks esitama ka küsimust- mis toimub, oi kui hästi ja kergelt köik läheb. Kui Sa Priit oled väitnud, et TJM tulemuse tegemiseks ei sobi sulle, siis püüa leida vastus miks ei sobi.Kui oled leidnud vastused, et miks siis ei tule tulemust, siis vaata üle tehtud treeningute sisu ja loodan, et järelduste tegemine ülemöistuse käiv polegi.
Maamees

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Pulsi kõrgeksajamiseks on vist kaks moodust: 1) rakendada tööle kõige suuremad lihased; 2) panna lihased kiiremini tööle. Näiteks rattasõidus töötab suhteliselt väike osa jalalihaseid. Kõrge kadentsiga aga saab pulsi üles küll. Jooks on aga üldse kõige rohkem lihaseid rakendav kehaline tegevus. Seetõttu ei saa ma aru, miks seda soovitud kõrget pulssi (omaette küsimus on kas kõrge pulss üldse on eesmärk) tavalise (mäkke)jooksuga kätte ei saa? Juhtusin just lugema, et jooks olevat suusatajale parim harjutus - isegi parem kui suusatamine ise. Seetõttu ei saa selle imitatsiooniharjutuse eesmärgist aru.

 
At 20:31, Anonymous Anonüümne said...

"Näiteks Vahur Teppan seletas, et hea imikatrenn on selline, mille järel lähed koju ja kui pulsigraafikuid vaatad, siis näed, et kõikumised on suured: tõusu lõpuks läheb pulsisagedus üles ja uue tõusu all peab pulss olema taastunud. Hea imikatrenn on nagu intervalltrenn, jäi mul ta öeldust meelde."


Ja PP läheb Tähtvere siledale rajale seda kõike järgi tegema?

10 minuti autosõidu kaugusel Tartust on Vooremäe. Seal saad täpselt seda proovida, mida Teppan kirjeldas, mäest üles ja mäest alla. Seal hakkad üldse taipama mis tarka nõu sulle anti. Ära peta ennast siledal maal.

 
At 21:26, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsul pole ju pulsomeetrit.

 
At 21:37, Blogger Madis said...

20:31 on selgeltnägija. Millegipärast lugesin ma, et imikatrenni tehti Dendro nõlvadel. Oled seal käinud?
Kui enda kodu lähedalt ei suuda vajalikku treeningmaastikku leida, siis võiks alles kaugemale kiigata. Selles suhtes ma ei heidaks Priidule küll midagi ette.

 
At 23:28, Anonymous Anonüümne said...

Mulle on ka meelde jäänud et pulsikell on "mõttetu vidin"

Aga õpivõimelise inimesena õpib ka Priit

Ta otseselt ei salga seda aga samas ...

 
At 00:30, Anonymous Anonüümne said...

Kõomägi raamat on hea. Autorit vaataks ka hea meelega näost näkku. Hallis argipäevas törts värvi.

 
At 01:37, Anonymous Anonüümne said...

Tartu Kirjanduse Maja. Suurtähelist vormi kasuta nii Kirjanike Liit kui ka meedia (k.a. PM).

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

Väidad, et treeningriietesse kogunes 2-3 kg higi.
Ei taha sellist numbrit uskuda. Kas tõesti kasutad trennis nii viletsaid, vettimevaid ja mittehingavaid riideid?
Võiksid ennast vahest enne ja pärast trenni ära kaaluda ja tegeliku kaalulisa ära fikseerida.

 
At 10:05, Blogger Priit Pullerits said...

Miks ma peaks sõitma üle 20 km Vooremäele, kui kodunt napi kilomeetri kaugusel (paras maa soojenduseks ja lõdvestuseks) on küllaltki teravate ja sagedaste tõusudega ring, ma arvan, et vertikaalseid tõusumeetreid tuleb ühe ringi ehk 1,45 km peale 80-100 - pole ju sugugi vähe? Ja kogu aeg üles-alla pendeldamine annab, ma ütleks, sugugi mitte väikse koormuse, kui seda trenni kvaliteetselt teha. Ma ei pretendeeri ju Eesti koondisse, et peaksin kusagil kaugemal käima trenni peale aega kulutamas, kui kodu lähedal on see much more cost-effective!

 
At 11:02, Anonymous Anonüümne said...

Kas Teppanitega seoses Vilde tervisekohviku äramärkmine on samasugune varjatud reklaam nagu mullusel hooajal Suusavennad? Smuuti tuleb PPle niimoodi sõbrahinnaga kätte?

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Dendroka imikaring ning suusarada treeningkohana on enam-vähem normaalne paik, eriti intensiivsema treeningu jaoks. Niisama "lonkida", just järskude töusunukkide pärast, on suht keeruline. Ja olgem ausad, egas Vooremäele vöi kusagile mujale tööpäevadel pärast tööd pilkasesse pimedusse ikka ei kipu eriti. Kaduvväike protsent harrastussportlastest saavad vaid tödeda, et sport töö tegemist ei sega. Nädalavahetusel vahel päevasel ajal mujale väljasöitu vöib ikka teha, muidu ühes paigas treenimine muutub sarnaseks tehase liinitööga, selle ületamine nöuab suurt vaimujöudu.
...Viimaste päevade koomilisem uudis oli, et MK korraldajad leidsid!!!! kuhjast rohkem lund kui arvati seda seal olema. Kuis selles aru saada vöiks?
Maamees

 
At 12:22, Anonymous Anonüümne said...

Kas eesmärgiks on edastada kuvandit, et Vilde tervisekohvik on ärikohtumisteks sobiv paik? Ja et see on üldse populaarne koht, kus võib kohata huvitavaid inimesi?

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

Naljavennad!
Kui treeninguriietesse koguneb higi, siis kust see tuleb? See ei tõsta vaid langetab kaalu (osa aurustub).
:):):)

 
At 15:47, Anonymous Anonüümne said...

Maamees, talvel lumega on ka "pilkane pimedus" metsas täiesti tore. Suusatamiseks ja jooksuks piisava pealambi saab kätte 10 euro eest.

Kõige rohkem lihaseid kasutav sport on väga ähmane. Üks ütleb "ujumine", teine "maadlus", kolmas "parkuur"...

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Priidu mõttele, mitte kasutada Tehvandi radu, kirjutan alla kahe käega - proovisin nädalavahetusel ja oleks end pea-aegu tapnud!
Rada on nii jäine ja üle keskmise raske, et ennast või varustust lõhkuda saab ilma selleks vaeva nägemata. Sobib hea sõidutehnikaga ning suure kogemusega inimesele, kuid rahvasportlasele ei soovita ...

Mart

 
At 16:57, Anonymous Anonüümne said...

maalkeR

kui seda blogi peetakse eraisikuna, siis ei saa ju taunida kohanimesid ja firmamärke, mida tahest tahtmata ette tuleb. sama võiks ju siis öelda ka piltidelt vastu vaatava reklaami osas (Dario Odlo, Alpina, Fischer jne)

 
At 17:52, Anonymous Anonüümne said...

Ütleme otse. Lumi on maas. Mis imikast siin räägitakse?

Kui keegi räägib Tour de Ski 42. ja 53. kohast, siis seda võib juba nimetada suusatamise imikaks sponsorite rahade eest selle laiakslöömise eesmärgil.

Kellele tunduvad need sõnad liiga karmid siis palun võrrelda ratturi Rein aka Vader'i 12.kohta Tour de France'l ja meie õlle ning elektrijagajate sponsorite poolt rahastatud suusatajate imitatsiooniga.

Väike kokkuvõte:
- Vader +11.29 (võitja 86h 12' 22")
- Aivar +13.30 (võitja 4h 33' 17")
- Karel +21.53 (võitja 4h 33' 17")

Protsente võib igaüks siin nüüd ise harjutada.

Nagu ütleb peaminister. Uskuda tuleb statistikat. Statistika ütleb, et riiklikul tasemel imiteeritakse suustamist. Võiks isegi öelda karmimalt, et imetakse sponsoritelt ja riigilt pappi. Hea vähemalt, et me riigi raha eest ERR-i vahendusel meie meeste iluuisutamist rajal ei pidanud vaatama. Seegi tore!

 
At 18:12, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole mõtet ikka igast asjast protsenti ka võtta ja siis võrrelda, sinu näite järgi on Northug siis sitem mees kui Vader, sest kaotas %tuaalselt rohkem.
Northug on seekord ka Tartu Maratoni stardiprotkollis.
Emeri

 
At 18:18, Anonymous Anonüümne said...

Nii ongi. Vader on tegija. Suusatamine on niši ala. Tegijaid ja motti on sellel ala vähe ning seetõttu meelitab igasuguseid riigirahadega täistopitud (et mitte öelda süstitud) spordisõpru "suuri" tegusid tegema.

 
At 20:30, Anonymous Anonüümne said...

Sõnale "imm" antakse siin küll uus mõte :)

 
At 20:56, Anonymous Anonüümne said...

Mõned tõusmeetrid
Vooremäe 8.2km- 240m
Kekkos 14km- 280m
denro 4.5km- 80m
Haanja 5km- 120m
TM 63km- 640m

 
At 21:55, Anonymous Anonüümne said...

17:52,
Teie mõttekäigus on sees see väike viga, et kui ratta otsa suudab istuda enam-vähem igaüks (Taaramäe ise kuulutas ju, et 90% inimestest tuleks profiratturina toime), siis sellistel distantsidel nagu Aivar Rehemaa maailma eliidiga koos võistleb, sõidab tavaline inimene end sodiks. (Vt ka ühe harrastaja hinnangut Tehvandi võistlusrajale ülal). Rehemaa ei saa küll maailma tipule hetkel päriselt vastu, aga hoopis vähem saavad rattasõidus maailma paremikule vastu Eesti teised profiratturid peale Taaramäe. Ja Taaramäel on see alles esimene edukas hooaeg. Maailma tipp ei ole talle veel garanteeritud.

 
At 23:22, Anonymous Anonüümne said...

Tänan oponeerimast 21.55!

Vaataks korra nüüd Rehemaale passi (30). Best before on kahjuks möödas. Nagu ka mul või PP-l. Pulli võime teha aga pole mõtet pada ajada, keegi ei usu seda enivei. Loeb tulemus aga mitte koht viimases restoranvagunis, mugavustsoonis.

Nägime viimases sõidus, et meie mehed ei viitsinud isegi finishi sprinti punnitada ja lõpetasid seda värskena justkui restost väljununa, hästi puhanuna. Näha kohe, et mehed näitlesid ja käisid ainult mahutreeningut tegemas. Tsirkus töötab täistuuridel Otepää nimel. Mage. Ja mõni siin kaasarääkija soovis seda pulli veel riigirahade eest tv-st näha.

Meestel on aeg timeout teha kasvõi missioonitundest ja leida uued väljakutsed. Nagu meil enamusel seda teha aegajalt tuleb. Tuleb leida uus kurss, kus tiivad kannavad. Loomulikult tuleb hooaeg lõpuni teha ning kogenumatelt edaspidise osas nõu pärida. Alustatut ei saa pooleli jätta!

Vader aga on talent õigel ajal õiges kohas. Selles pole mõtet isegi targutada.

 
At 23:40, Anonymous Anonüümne said...

23:22
Võtan patu hinge peale kui meie suusatajatest nii räägid. Kärp võis küll olla nagu peksasaanud koer- pole ka imestada; aga Rehemaa pingutas lõpuni, nagu alati. Vanuse jutuga võib üldse kassi hänna alla minna. See, mida Veerpalu lastest räägitakse jne on kõik ehku peal. Praegu ei ole Rehemaal tõsiseltvõetavaid konkurente Eestis; poleks Rehemaad, poleks meil üldse kedagi MK tasandil välja panna.
Võrdluses teiste aladega on kõnekas fakt see, et Eesti paremuselt teine naistennisist on maailma edetabelist 580. kohal (Kanepi tõusis 26. kohale, kolmas eestlanna on kusagil 850. kohal). Oleks mõni Eesti meessuusataja maailma edetabelis 580. kohal - Assa, milline parastamine ja kisa tõuseks! (Pullerits on võib-olla maailmas 580. kohal). Samas on Eesti 2. reketit naiste klassis (Anett Kontaveit) meedias ülivõrdeliselt kiidetud. See näitab, et jutud tennise tohutust proffide armeest ja laiast konkurentsist on bluffi maiguline.

 
At 00:58, Anonymous Anonüümne said...

Laupäeval oli lumi juba kõikjal maas. Pidi peast täitsa põrunud olema, et lumega imikat teha. Mis viib Pulleritsu loo credibility nullilähedale. Tekib küsimus, kas autor seda kaheksat imikaringi mitte oma peas välja ei mõtelnud. Võib-olla imiteeris oma varasemaid kirjutisi. Või pani Vilde tervisekohvikus saadud muljete põhjal sündinud fantaasia kibekähku kirja. Imiteerides seega iseennast. "Imitation is the greatest form of flattery", on öelnud kuulus kirjanik Oscar Wilde (mitte see Tervisekohviku Vilde).

 
At 08:30, Anonymous Anonüümne said...

To 00.58
Ei maksa oma elukohta kogu Eestimaaga võrdsustada. See mis laupäeval-pühapäeval Tartus maas oli küll nüüd suusatamiseks piisav ei olnud, vast poole sentimeetri jagu oli teist. Seega oli imitatsioon sellel nädalavahetused Tartus omal kohal.

ain

 
At 08:40, Anonymous Anonüümne said...

Ja Tartus pole praegugi veel suusatamiseks vajalikku lund. Maa on küll valge, kuid tuleb endiselt jooksuga mahtu koguda. Samas, jää ja lumega joostes saavad koormust ka need lihased, millede olemasolust polnud aimugi...

 
At 09:35, Blogger Priit Pullerits said...

23:40 - mulle meeldis üks osa teie kommentaaris, tõstis kõrvust :)

Ain, aitäh sõna võtmast ja lumeolusid selgitamist. Ja selle Su erialase kirjatüki sain kätte, kui teistelt ka saan, siis süüvin kõigisse korraga.

20:56 - jah, Tartus on 4,5 km suusaring, kus on viiel tõusul 80 tõusumeetrit, aga imikaring on samal ringil 1,45 km (kõik lamedad osad on välja jäetud) ja seal on kuus, mitte viis tõusu, nii et kokku umbes 95 tõusumeetrit, mis teeb sellest tõusude poolest Eestis võrreldes igasuguste Vooremäede ja Haanjatega konkurentsitult kõige raskema imikaringi! Vaat siis! Ja mõned söandavad targutada, et küll Tartus dendros on kerge. Kuramus, tulge ja tehke minuga koos minu tempos see 13-14 km pikkune imikatrenn ja räägime siis!

 
At 09:42, Anonymous Anonüümne said...

Imm pole kindlasti mitte ainult mingi kindla pulsimustri saavutamine, märksa olulisem on teha õigeid liigutusi. Pulssi saab reguleerida liigutuste sagedusega. Soovitaks Priidul vaadata mõnda immi tehnikavideot (näiteks see: http://www.youtube.com/watch?v=Pxa8gc_8NY0) või siis kasutada korraks ka Teppanite lahket abi, sest see, mida ma laupäeval nägin teid tegevat, polnud päris õige liigutus mu meelest. Aga noh ega mul pole nii terav silm ka tehnika osas.

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Priidu tempos imeda imikas, aah, parem õudne lõpp kui lõputu õud! Ja ta tahab proovida imemise vahel veel rääkida :) Selleks peab olema vähemalt meessuusatajate arvestuses vähemalt 579. kohal. Selleks, et seda valu ära kannatada peab eritrennidega esmalt alustama.

Muide Ljadov tegi kunagi imikat jalge külge seotud hantlitega piiratud lamedal maaalal joostes. Selline lähenemine loob treenimatutele imiks võrdesmad võimalused.

 
At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

to 21:55 -
Teie tõlgendus minu kommentaarist - "...siis sellistel distantsidel nagu Aivar Rehemaa maailma eliidiga koos võistleb, sõidab tavaline inimene end sodiks. (Vt ka ühe harrastaja hinnangut Tehvandi võistlusrajale ülal)." - on meelevaldne ja eksitav.
Konkreetselt väitsin Tehvandi radade ohtlikusest möödunud nädalavahetusel, kui reedel oli rada freesitud ja laupäeva hommikuks oli kõik jäätunud. Tavaolukorras, s.t. lumel, mitte jääl, on need raja nauditavad ka minusugusele TMaratoni 6/7-tunni sõitjale.

Mart
PS. laupäeval ei saanud laskumisel kurvis suuska kantima ja libisesin külg ees ning venitasin päris valusalt ühe põlve sidemeid. Aga noh - hobusesalv on abiks! ;-)

 
At 10:18, Anonymous Anonüümne said...

PP: seal on kuus, mitte viis tõusu, nii et kokku umbes 95 tõusumeetrit, mis teeb sellest tõusude poolest Eestis võrreldes igasuguste Vooremäede ja Haanjatega konkurentsitult kõige raskema imikaringi!

Issand jumal, hakkab pihta. Vooremäe, Haanja ja Otepää/Kääriku ümbruse imikaringid EI KATTU vastavate suusa/jooksuradadega. Väide, et Dendropargi imikaring on konkrentsitult kõige raskem, on väga vale. Korraks tekkis juba lootus, et see valetamine siin blogis lõppeb, aga ei midagi.

 
At 10:42, Anonymous Anonüümne said...

Tartus on 4,5 km suusaring, kus on viiel tõusul 80 tõusumeetrit, aga imikaring on samal ringil 1,45 km (kõik lamedad osad on välja jäetud) ja seal on kuus, mitte viis tõusu, nii et kokku umbes 95 tõusumeetrit, mis teeb sellest tõusude poolest Eestis võrreldes igasuguste Vooremäede ja Haanjatega konkurentsitult kõige raskema imikaringi!

Priit, ära nii kategooriline ole, sa pole Vooremäe imikarajal käinud. Väidan, et Voormäe enam kui 35 aastat kasutuselolnud 4 pauna + 1 uus juurdetekitatud paun on raskemad kui Dendropargi oma. Miks:
1. Ilmselt on tõsumeetreid km kohta rohkem, seda väidet tõestada ei suuda kuna mul pole baromeetrilise altimeetriga kella
2. Tõusud on erineva pikkusega ja on ka pikemaid tõuse, eriti hea on vana slaalominõlva tõus
3. Tõusud erinevate tõusunurkadega, on pikki ja laugeid aga ka lühemaid ja järsemaid, mis sunnib kogu aeg sammu pikkust ja tihedust korrigeerima

ain

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Dendro imikaringist kordades ja Vooreka imikaringidest tublisti raskem on minu arvates Apteekrimäe 6 km pikkune imikaring, kui teha seda koos 4 suure tõusuga Apteekrimäe tippu. Minu Suunto T6 näitab pidevalt 300...320 tõusumeetrit.

 
At 12:07, Anonymous Anonüümne said...

...Jooks on aga üldse kõige rohkem lihaseid rakendav kehaline tegevus...
Suusatamine rakendab siiski ilmselt tunduvalt rohkem lihaseid?
Minnes kevadel suusatamiselt üle jooksule pole erilist vahet tunda. Samas kui jooksmiselt suuskadele talvel üle minna, siis annavad treeningujärgselt tunda täiesti uued lihaspiirkonnad, mis ilmselt samal rajal jooksmisel eriti palju tööd pole teinud. Ka lihasmassi kasv on suusatrenni perioodil tunduvalt tõhusam kui jooksu treeningutel.

 
At 04:04, Blogger raybanoutlet001 said...

atlanta falcons jerseys
michael kors handbags
polo ralph lauren outlet
nike air huarache
pandora outlet
ralph lauren uk
louboutin shoes
michael kors outlet
omega watches sale
fitflops sale

 
At 04:44, Blogger Unknown said...

yeezy boost 350
air jordan shoes
burberry scarf
jordan shoes
yeezy boost
adidas online shop
lebron 14
lebron 14 shoes
jordan shoes
fitflops clearance

 

Postita kommentaar

<< Esileht