pühapäev, märts 11, 2012

Pullerits: Kuidas Jaanus Kunts mind Tamsalus lendama pani?

Ma ei tea, mida Jaanus Kunts Suusavendade tiimist üksinda laupäeva hommikul Tartus leiutas ja nikerdas, aga tulemus oli fantastiline. Mulle tuli juba peatselt pärast Tamsalu maratoni starti meelde anekdootilik lugu hiirest, mille kulminatsiooni ülesehitust ma täpselt ei mäleta, aga kus lõpurida kõlas umbes nii, et tooge kõik kassid siia, ma neile alles näitan!

Ma ei saanud kuidagi aru, mida kõik küll pärast starti venisid. Kuhu oli jäänud lennukus? Kas varasematele maratonidele? Igatahes kui tuli põllu peal esimene tõus, sai mul rivis tilpnemisest villand, võtsin paremale värskele lumele ja läksin tõusul kergelt libistades vähemalt kümnest mehest mööda. Probleemitult. Probleem tekkis siis, kui otsustasin paremal jätkata, suusaga lahtisesse lumevalli põrutasin ja siruli lendasin. No nii: esimene pauk juba kirjas! Kukkusin vähemalt kaks korda sama palju tahapoole, kui olin möödudes ettepoole saanud.

Ja ikkagi olid suusad fantastilised! Polnud vahet, kas sõita kõvaks silutud rajal või kõrval värskel lumekihil - ikka libises kõigist paremini. Jätkasin möödasõite, eriti elektriliinide kõrval lainetaval reljeefil. Eestpoolt tulid üha uued mehed selg ees vastu. Ja siis tulid mõned tõusud - ja ka need ei teinud midagi hullu. Sain suusad neil hästi libisema ja kandusin justkui iseenesest üles. Kergelt. Hakkas kohale jõudma, et seekord teen kõva sõidu, seda enam, et paljud kahekohalise numbriga mehed olid püsti hädas - küsigu nood Kuntsilt, kuidas tulnuks määrida! - ja jäid järjest jalgu. Ning mis samuti tähtis: enesetunne oli hea, tundsin, et reservi jagub küllaga.

Pärast esimest TPd põllu peal, kui kõva rulluisutaja Sulev Lokk (nr 117) oli vahepeal eest saanud, jätsin järjekordsed kolm meest selja taha ja tulin Lokile tagant järele sellise hooga, et hüüdsin: "Ja siit ma nüüd tulen!", mille peale Lokk kohe kõrvale võttis ja mind targu mööda lasi. Et ma saaks järgmisi mehi püüdma minna. Muudkui vups ja vups neelasin neid alla. Keegi luges raja ääres kohaks 78. No pagan, mõtlesin, kui nii edasi läheb, on lootust numbriga 6 algavale kohale.

Enne Pariisi mägesid sain kätte päris innukalt töötanud neliku, kus rahmeldas ka sugulane/hõimlane Asko Nurm (nr 95), kes on selleks talveks kõvasti ja plaanipäraselt harjutanud. Vaatasin korra üle õla tagasi, viibutasin parema käega mu tuulde võtnuile ning hüüdsin: "Näete, järele võtsime!" Tegelikult, mis võtsime - mina võtsin! Ja siis kui tõusud ja laskumised tulid, läksin nelikust ka mööda, nii et teise TPsse jõudsin kõige ees.

Olin tükk aega sõitnud koos Võru Suusaklubi noormehe Hardi Ahmaniga (nr 185), aga teises TPs kasutas ta ära seda, et otsustasin võtta kaks joogitopsi, ja ründas mäge esimesena. Enam ma teda rajal ei näinud. Pärast protokollist vaatasin, et ta sõitis mul eest ära seitsme ja poole minutiga, sai 43. koha, tuli oma vanuseklassi võitjaks ja edestas isegi Viru maratoni võitjat Even Toomast. Aga nii tubli noormehega pool distantsi võrdselt sõita pole ju paha saavutus.

Edasi lasin teistel meestel ka tööd teha. Jaak Teppan on mind aastaid õpetanud, et ei ole vaja kogu aega ees kühveldada. Aga sedakorda tuli seda siiski teha, sest teistest polnud eriti initsiatiivikaid sõitjaid. Küll aga kinnitas pilk üle õla, et minu tuules suutsid nad püsida küll. Olin enda sappa koondanud vist umbes 15-mehelise rongi. Aga tagasiteel lasin targu ees vedada Urmas Joolil (nr 121) ja Lokil. Nende taga oli väga mõnus sõitu nautida. Vahel tekkis tunne, et peaks ikka ise uuesti ette minema, aga tuletasin Jaak Teppani hoiatavaid õpetussõnu meelde.

Kõik oli kena, kuni umbes tosin kilomeetrit enne lõppu otsustas Anti Arak (nr 126) rahu rikkuda. Ta rebis ühel väljal ette ja pani tempot juurde. Mul jäi Loki tuules umbes viie-kuue-meetrine vahe sisse. Teised ei mallanud minu taga enam passida ja hakkasid mööda suruma, neli-viis meest järjest. Lasin neil minna, aga siis ei saanud ise ka aru, mis järsku juhtus - igatahes lendasin kitsal metsasihil kõhuli. Tagajärg oli ootamatu. See lend tõmbas mu paremat jalga kuidagi imelikult, nii et sääremarjalihas läks valusalt krampi. Keerasin end rajal selili, võtsin jalast kinni ja hakkasin seda venitama. Selle ajaga said veel mitmed minust mööda. Kui valu veidi järele andis, ajasin end püsti ja vaatasin, kuidas liikuda kannatab. Kuid sellised matsud ja üllatused löövad ikka rütmi totaalselt sassi. Kulus vähemalt kilomeeter, kui mitte kaks, enne kui end uuesti leidsin.

Aga ühte tahaksin siiski neile öelda, kes tükk aega mu taga sõitsid: miks pidi pidevalt mu keppidel tallama? Sõidu jooksul ligi kümme korda. Ausõna, see ei ole meeldiv. Kui ikka kepi otsa peale astutakse, siis kätt ette viies rebib selline tegevus nii õla- kui küünarliigest. Mul on aga parem küünarliiges niigi hooaja teisest poolest valus, nii et kui parema käega keppi kellegi suusa alt lahti rebida, siis kujutate vast isegi etee, milline valu küünarnukist läbi lööb. Pole liiast paluda, et olge hoolsamad, jälgige eessõitja liigutusi ja ei ole vaja tal hammastega kogu aeg tagumikus kinni olla.

Enne viimast TPd tundsin, et hakkan kosuma, sest sain taas nii mõnestki mööda ja jõudsin Aimer Peensalule (nr 42) täiesti sappa. Kuid TPs toimetas ta kiiremini, sai uuesti eest, püüdis kinni kolm eessõitjat ning neile ma enam järele ei saanudki, kuidas ka ei püüdnud. Ja tõele au andes ei olnud suusad viimasel 15 kilomeetril ka enam nii lennukad nagu alguses. Ei tea, kas kehvema libisemisega mehed olid selleks ajaks juba nagunii selja taha jäetud või kulus Kuntsi meistritöö ajapikku lihtsalt ära.

Lõpukilomeetritel, nagu finišis teada sain, passis mu selja taga Tartu Suusahullude tiimi liige Andres Pae (nr 96). Tundus, et tõusudel oli ta parem, kuid lausikuil ja laskumistel lasi vahe sisse. Lõpusirgele tuli ta vahetult minu selja taga, üritades möödumiseks vaba rada saada vasemalt, seega suurema kaarega. Mida teie oleksite minu asemel selles olukorras teinud?

Otsustasin hästi kergelt vasakule suruda. Nõnda mul õnnestuski teda kuue kümnendikuga võita. Pärast lõpetamist tunnistasin talle koheselt, et ega see minust vist väga ilus tegu olnud, aga ma nii väga tahtsin teda võita. Pae vastas, et ega ta vist poleks nagunii mööda jõudnud. Protokolli läks mulle 90. koht ajaga 2:31.44,3, kaotust Tamsalu-mailt pärit võitjale Timo Simonlatserile 26.20. Eesmärk sai täidetud - taas saja sees.

Pärast, kui sõitsime Ragnar Loova musta Chrysler 300M-ga tagasi Tartusse - väga šeff Ameerika auto! -, küsisin suusatreenerilt ja Eesti Terviseradade tegevjuhilt Jaak Teppanilt, kes saavutas tänavuse talve 35 treeningkilomeetri pealt 351. koha ja kaotas mulle ligi poole tunniga - ta tunnistas, et sai juba esimese 500 meetriga vereklombid kurku -, et kas minu tegevus lõpusirgel oleks diskvalifitseerimist väärt. Kuulake nüüd eksperti, sest Teppan on neljanda kategooria suusatreener, ja ta ei ole seda kategooriat saanud nii, nagu sai Erki Nool: Teppan ütles, et mu teguviis oli täiesti õige ja loogiline ja isegi inimlikus plaanis ei pea ma süümepiinu tundma, sest esiteks on eessõitjal alati eesõigus ja teiseks ei lõiganud ma Pael rada diagonaalis läbi ja tagatipuks olid lõpusirgel koridorid tähistamata.

Aga meil oli autos veel neljaski mees, Oliver Lüütsepp. Ta on Tartu Pere Leiva üldfüüsilise ettevalmistuse treener, alles teist hooaega suuskadel, ja sai elu sõiduga 105. koha. Ta kaotas mulle vaid pisut rohkem kui poolteist minutit. Aga kui selliseid mehi "metsast" ka tuleval talvel rajale juurde tuleb, läheb esisajasse murdmine muudkui raskemaks.

Kuid vara veel konkurentidel rõõmustada. Jaak Teppan kinnitas, et ta näeb mul piisavalt reservi.
******
Font's Point, Anza-Borrego Desert State Park, California. 5. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida kaks korda pildile.)

Foto 1: Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto autor: Tarmo Haud
Foto 2: Pildimälestus Tallinna maratoni teiselt ringilt - võistlejate rivi veab Priit Pullerits. Foto autor: sportfoto.ee (Priit Pulleritsu ostetud foto)
Foto 3: Timo Simonlatser võidab Tamsalu-Neeruti maratoni. Foto autor: Tarmo Haud

33 Kommentaarid:

At 19:43, Anonymous Anonüümne said...

Ülistad Kuntsi määrdetööd, mis on hea reklaam Suusavendadele, aga äkki olid sinu suusad sellisele ilmale paslikud ja sellepärast nii hästi libisesid ?

Kaks korda maratoni ajal kukkuda on liiast...üleüldse suusatamisele kukkuda on lubamatu ka harrastajal. Sellest järeldus- ära punni iga tõusu peal mööda. Nõuanne sellise olukorra vältimiseks, kus 15 meest taga istuvad- tee tõusu lõpus kiirendus ja punt ongi ribadeks või lase tempo alla ja selg sirgu, et mehed mööda sõidaksid.

 
At 19:55, Anonymous Anonüümne said...

Selles loos on rõõmu, mängu ja eneseirooniat. Kuidagi palju meeldivam, kui see eelmine sissekanne:)

K.

 
At 20:01, Anonymous Anonüümne said...

Minu suusad määris Ilmar Udam ja need pidasid lõpuni vastu. Tervel hooajal ei ole mul nii head suuska olnud! Tuli ka hooaja parim tulemus.
Rajal andis võistleja nr 286 mulle uue mõõtme loole "Jõud on taga!" ütles karu, kui suvel suusatas. Härra oli suur nagu karu, liiga paksult riides, olematu tehnikaga, mitte libiseva suusaga, kuid hästi tugev. Tuli tagant nagu auruvedur, aeg ajalt andis vilet: "Rada vabaks, ma tahan mööduda!" Keegi saatis ta konkreetselt mustikasse, mille peale vilet enam ei tulnud ja mingi aja pärast pressis karu puhta toore jõuga mööda. Laskumistel jäi ta muidugi jälle maha, seal polnud tema hirmsast jõust suurt midagi tolku. Enne teist TP-d jäi ta päris maha, aga tulemusel polnudki väga viga.
Mõnus sõit oli!

 
At 20:15, Blogger dr Holden said...

Täna tundus olevat tulemus ikka kõvasti suusas kinni. Protokoll on üsna segi paisatud. Ühe Estoloppeti maratoni võitja alles 45-s, A-koondise sprinter alles 14-s, Pullerits alles viies naine....

Samas esimese Haanja Suusa100 võitja ja eelmise aasta Eesti esiharrastussuusataja (vähemasti EMV põhjal) Siim Vinter napilt kaheksas.

Hooaja lõpp, värske lumi - kokku üks paras loterii. A mis ma siin seletan, ma ju kohal ei olnud, vaid sõitsin täna hoopis rattaga....

Priit, vormi ju on, kuue päeva pärast Haanjas 20 ringi?!?

 
At 20:45, Anonymous Anonüümne said...

Dr Holden, ülihää kommentaar. :D:D:D

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

Olid tubli tõesti!
Suusk paistis sul samuti väga hea olevat.

Anti tegi hea äratuse ja innustas tempot tõstma. Kahju, et punt kaasa ei tulnud. Üksi päris keeruline lõpuni suruda.

K2

 
At 21:58, Blogger urmaseblogi@blogspot.com said...

Hehh, määriti heaste ning kiidan määrijat. Kui õigesti mäletan, läks viis erinevat asja alla ning pealmine kiht veel seguna.

Igal juhul hea suusk ning kaotus Pulleritsule hooaja väikseim.

Sai kukkumata, kuid kukkumisi oli palju.
Keppitele astuti ja astusin ka ise, sest kohati sõitis rong kiirusega 12-22 km/h ning igat pidurdust ei märka kui enne punases sõitsid.

 
At 22:15, Blogger Andres P said...

Kui nüüd ausalt tunnistada, siis see imetilluke kaotus oli tegelikult võit. See, kuidas Priit peale esimest TP'd must mööda pühkis (öeldakse - nagu sittuvast kassist) oli ausalt muljetavaldav. Proovisin tsipa sabas rippuda, kuid minu määrdevaliku jaoks oli see selgelt liig. Suusad libisesid ainult vanal lumel (tõsiküll see ühtlaselt kesine libisemine kestis kenasti terve maratoni)
Seda suurem oli üllatus kui ~6 km ennem lõppu Priidu selg kauguses ees vilkuma hakkas.Olin juba arvestnud ~5 minutilise kaotusega.
Pea-aegu jõudsin ...

 
At 08:01, Blogger Ain Veemees said...

Vaade oli päris "koomiline", kui PP lumehangest tõusis, kuid jah suusad olid sul küll head, omal tuli vaid toore jõuga sõita, kuna libisemine oli ikka vägaväga vaevaline.
Ter
Ain V

 
At 09:26, Anonymous Anonüümne said...

maraton nagu ameerika mäed :)

 
At 12:06, Blogger Tõnuke said...

20:01 12points!

Kuna mul hullupanemise aeg on möödas, siis ei hakanud pärast Suusahundi 8tunni klassikasõitu end järgmisel päeval joonele ajama. Vabatehnika on küll muidugi teine ala, kuid eks ma tuleval laupäeval saan seda Haanjas küllastuseni nautida :-) Tegelikult oleks ju piinlik ka olnud, kui Priit oleks pärast kirjutanud et minu 50sek kaotus Haanjas nüüd 25min (oletatavalt) venis.
Kui aga Suusahundi võistlusest paar rida kribada, siis sellist algust ei oodanud küll keegi - hommikul sadas ligi 3cm värsket lund maha ja oli kerge miinus. Esimesel ringil sõitis ees punt jälge sisse ja alles teisel ringil läks võistluseks. Paistis et esimestel ringidel oli enamusel probleem sellega, et värske lumi pakkis alla. Endalgi tuli no-wax suuski vastu rajapõhja taguda, et pakid alt saada. Kui sulale läks, siis kasvasid kiirused kõvasti, kuid pärastlõunaks sulas lumi nii niiskeks, et lipe jälle kahanes. Eks see kisub juba traditsiooniks, et Suusahunt toimub määrimise mõistes keerulistes ilmaoludes.

Võitis teist aastat järjest Teet Jagomägi.

Loodetavasti valib Priit Haanja Suusa100-ks klassikalise tehnika :-)

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei tea miks, aga lugu lugedes hakkas körvu vahel kummitama nöukaaegne multika klassika: 38 papagoid....see lugu, kus boamadu ja elevant papagoile lendamist öpetasid....
Lugedes siit ja sealt tundub, et rasketes oludes sai Priidu selle aastane suusahooaeg väärika löpu. Kaaludes saavutusi, arvestades aastatega üha tihenevat konkurentsi, ei saagi tödeda, et areng oleks peatunud, pigem siiski midagi on öpitud juurde...kui nii edasi minna, siis superveteranide koondisesse MM-le on koht kindel...
Mis edasi, ketsid voodi alt üles otsida vöi ratas kuuri alt...
Jöudu ja tervist, Maamees

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

Kuid millega siis suusad libisema sai (kui keegi julgeb avaldada)? Endal (ise määrides) totaalne läbikukkumine. Isegi Haanjas (umbes sarnase ilmaga) oli lipe tunduvalt parem. 45 km puhast kangutamist.

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Priidu võimetega sellidel,pole vet.MM-il midagi teha,samuti ka Eesti omadel vet.meistrivõistlustel---oma vkl saaks ta 10 kl esimeselt vähemalt 3 minuutiga.

 
At 14:41, Blogger Uku said...

Üldsegi mitte halva pärast, aga seekord sain lugemisest sellise elamuse:


Küsimus:
Pullerits: Kuidas Jaanus Kunts mind Tamsalus lendama pani?

Vastus 1:
Probleem tekkis siis, kui otsustasin paremal jätkata, suusaga lahtisesse lumevalli põrutasin ja siruli lendasin.

Vastus 2:
Kõik oli kena, kuni umbes tosin kilomeetrit enne lõppu otsustas Anti Arak (nr 126) rahu rikkuda. Ta rebis ühel väljal ette ja pani tempot juurde. Mul jäi Loki tuules umbes viie-kuue-meetrine vahe sisse. Teised ei mallanud minu taga enam passida ja hakkasid mööda suruma, neli-viis meest järjest. Lasin neil minna, aga siis ei saanud ise ka aru, mis järsku juhtus - igatahes lendasin kitsal metsasihil kõhuli

Kokkuvõte:
Lendamisest on juttu küll aga libisemine oli vist ka päris hea :D

 
At 15:07, Blogger Priit Pullerits said...

Väga nutikas, Uku! Oleks selliseid tähelepanelikult vaimukaid lugejaid rohkem.

Aga jah, Kuntsil polnud nende lendamistega õnneks mingit seost. Need olid minu omaalgatuslikud lennukatsed - nagu näha, väga madalalennulised.

 
At 15:19, Blogger Pärtel said...

Õnnitlused, Priit, järjekorse Estoloppeti hooaja eduka lõpetamise puhul! Hea, et see toimus mazhoorse noodi peal, mis annab motivatsiooni edasiseks. Ja pean ütlema, et kõvad mehed on need, kes aasta-aasta järel kõik 6tk läbi teevad - igatsugu tervise- ja muud hädad võivad ju kergesti "alati kohal" tsükli katkestada. Mul endal kulges talv kokkuvõttes sedamoodi, et kirja sain ainult 2 tulemust. Aga õnneks saab suusarõõmu mujaltki kui Estoloppetilt.

Kas võtad nüüd ka jooksuhooaja tõsisemalt ette või keskendud mugavusspordile :)

 
At 15:29, Blogger Gaspar said...

Huvitavat ligemist statistikutele ja analüütikutele - "Kuidas Tartu maratoni sõidetakse ehk 17538 maratoniaja analüüs" http://www.stat24.ee/2012/03/kuidas-tartu-maratoni-soidetakse-ehk-17538-maratoniaja-analuus/

 
At 15:34, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav oleks lugeda ka kirjutist teemal: Miks sprinterid võidavad maratone? Kui keegi muidugi viitsiks sellist asja uurida ja kirjutada.
TA

 
At 15:35, Anonymous Anonüümne said...

Natuke teemavälist lendamist ka. TM kohta on tehtud statistiline analüüs. Jäi silma kiirel ülevaatusel kaks asja. Nimelt tundub, et analüüsija ei tea tolle ürituse eluolust suurt midagi, seepärast ka järeldus, et kui esimese tuhande keskmine kiirus langeb peale Matu tp-d, siis peale tuhandet vastupidiselt töuseb. See ongi loogiline ju ja seletama ei peagi, miks see nii on. Teine asi, mis kummaline tundub, et Kuutselt Peebuni langeb kiirus järsult köigis gruppides ca 2km/h. Kas veavad selle kiiruse alla juba haamri saanud vöi on siiski tegemist hetkelise hingetömbepausiga enne löpurünnakut. Palult kuni Elvani näitab keskmine kiirus siiski seda, et kanguta mis kangutad, aga valdavalt lausikul ikka selliseid kiirusi ei arenda kui nn. mägedes turnides.....
Maamees

 
At 15:38, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, Pärtel, heade sõnade eest. Aga tänavu tundsin Sust puudust. Teisalt, hea, et kõigil kohal polnud, sest kardan, et oleksin liiga tihti Su selga näinud, kui sedagi.

Kes tulevikku teab... Tuleb vist veidi joosta ka, aga mugavussport on ikka minusugusele rohkem konti mööda. Näis, mis aprilli keskpaik toob, loodan siis mõne üllatuse pakkuda, et mis hoopis juhtuma ja saama hakkab.

Gasparilt on äge tabel - uurige seda. Aga Gaspar, kuidas Priitude tulemused on?

 
At 15:46, Blogger Gaspar said...

Täpsutan, et minu viidatud analüüs on tehtud Tanel Pärnamaa poolt. Ning jõudsin selleni üldse läbi Tartu Maratoni veebi.

 
At 16:25, Anonymous Anonüümne said...

Struktuur põhja all tõenäoliselt mängis kõige enam! Vesi oli vaja suusa alt välja juhtida!

 
At 17:37, Blogger Madis said...

Priit, nüüd on Sinul funktsionaalsest lugemisest vajaka :-)

http://www.stat24.ee/kontakt/

Elementaarne, Watson

 
At 20:34, Anonymous Anonüümne said...

Oli selline tore vanasõna: Kiida lolli ja loll rabeleb :)

Kuid vara veel konkurentidel rõõmustada. Jaak Teppan kinnitas, et ta näeb mul piisavalt reservi.

 
At 21:03, Anonymous Anonüümne said...

Läbiva joonena kõigist postitustest saab leida kohe mitu põhjust, miks osaleda Haanja 100 suusasõidul.
Esiteks, üldjuhul keegi ei tallu suusakeppidel.
Teiseks, seega keegi ei töllerda ka niiväga jalus, et kuidagi ilma kukkumata mööda ei saa.
Ja kolmandaks, on võimalik sõita välja täiesti korralik tulemus isegi siis kui mitte mingi meetodiga ei õnnestu ennast esimesse stardigruppi nihverdada.

 
At 05:53, Anonymous Anonüümne said...

näed Priit,pakkusin sulle kohta alla 100 ,kui värsket peale tuleb ja nii oligi.Väga paljud panid määrdega puusse,osad on tihedast graafikust lihtsalt väsinud,2,5h sõidud lüpsavad vennad juba läbi ning eelmine päev oli veel Kõrvemaal üritus.Kui viitsid,käi seal Haanja100-l ära,võta määrdemees ja 3 sarnast suuska kaasa,arvan et paljudel on pärast mokk mättas.HD.

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Jätke juba see Haanja100 soiumine, Priit ei ole sellest mastist mees!

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

Täpselt öige, palju neist soovitajatest ise plaanib Haanjas 100 kilta veeretada. Kunagi ise ka mötisklesin sel teemal, aga sellises formaadis, kus teepikkus on limiteeritud(justkui tükitöö- 20 ringi täis ja kodu) ja see vaid 5 km ringil toimub, siis erinevalt Käärikul toimuvast Suusahundist, ei leia ise ka midagi sellist, mis meelitaks sinna. Oleks siis, et joonistataks sinna Haanja kuplite vahele nt. maratoni trassile kasvöi 25km ring....Aga noh, kel huvi ja tee sinna leidnud, siis ikka edu ja önnelikku löpusirget.
Maamees

 
At 22:44, Anonymous Anonüümne said...

Kes teeb täpsema pakkumise, tagant mitmendaks hr Boit tuleb?
http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/kuulus-keenia-suusataja-osaleb-birkebeinerrenneti-maratonil.d?id=64067183

 
At 08:56, Blogger Unknown said...

zzzzz2018.7.13
off white jordan 1
jordan shoes
ralph lauren outlet
ralph lauren uk
coach outlet
ralph lauren outlet
nike requin
vibram fivefingers shoes
ugg boots clearance
valentino

 
At 05:54, Blogger Unknown said...

www0912

red bottom shoes
coach outlet online
nike outlet factory
vibram five fingers
louboutin shoes
red bottom shoes
ray ban sunglasses
soccer shoes
supreme
true religion


 
At 19:15, Blogger Mai said...

خدمات دبي
توريد وتركيب السيراميك للمطابخ بدبي
تركيب السيراميك للمطابخ بدبي

 

Postita kommentaar

<< Esileht