Pullerits: Miks mõned ei julge tugevaid trenne teha?
No mis mehed need sellised on?!
Ütlen otse: õigele spordimehele just lõigutrennid meeldivadki. Õige spordimees just lõigutrenne naudibki. Nõrgad ja pehmod ja mugavussportlased – need käivad oma ühtlast tempot tiksumas. Ja siis imestavad, et näe, kogusin tänavu poole rohkem kilomeetreid kui mullu, aga tulemus peaaegu üldse ei paranenud.
Ütlen teile, mehed, ühte: kõva lõigutrenn – see on puhas nauding!
Kui olin sama noor, nagu paljud teist, siis oli mulle just lõigutrenn see, mis adrenaliini üles küttis. Oi, kuidas need trennid mulle meeldisid, kui sai kihutada! Puhas rõõm.
Veel ägedam oli see, kui sai staadionil kihutada. Tõmbasin naelikud jalga ja tegin staadionil 5-7x200 m või 5x300 m üle pooleteise või kahe minuti pikkuse pausi. Kiirus oli vastavalt 27-28 ja 42-43 sekundi kandis. Kõva jooks oli see, kui viimase kahesaja tegid 25 sekundi lõppu. Samuti mäletan, kuidas kord tegin Tallinnas Spordilehes praktikal olles lõunapausi ajal tollasel Komsomoli staadionil 4 või 5 korda 400 meetrit, Andrus Nilk tuli veel aega võtma. Jooksin neid lõike minuti kanti, paus oli üsna väike, vast minut-poolteist, viimase lõigu ajal olin juba väga kinni, hirmus valus oli, aga mäletamist mööda jooksin tolle ikkagi alla minuti.
Kui sellised lõigutrennid ära tegid, siis tundsid, et olid ikkagi trenni teinud.
Ütlen teile, mehed: mugavaks olete muutunud, väga mugavaks. Mõtlete, et kaks või kolm tundi trenni on kõva sõna ja edu pant. Ei ole, mehed, ei ole. Valusat tööd tuleb teha, ennast piitsutada, valuläve murda, end tagant sundida. Kui hakkate ka kunagi 800 meetrit lõdvalt igas stardis alla kahe minuti jooksma, siis võite end jooksumeheks hakata pidama. Seni, sorry, olete lihtsalt kulgejad, ükskõik, kui pikalt ja palju te ka ei kulge.
******
Foto 1: Viljar Vallimäe (paremal punases) juhendamisel 1. Tartu linnamaratoniks treeniv Kalle Jaarman tegemas mullu augusti lõpus lõigutreeningut. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Fotod 2-4: Tartu tänavuse nn jooksumaratoni lõpetajaid. Fotode autorid: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix (2, 3) ja Margus Ansu, Postimees/Scanpix (4)
Postitas: Priit Pullerits @ 16:41
kommentaare: 120
120 Kommentaarid:
PP: "uli meelde, kuidas tudengipõlves sai ..."
Eino, eino, kus mees nüüd targutab ajaloolise kogemuse pealt miskist lõigutrennist. Millal PP viimane kord ise süsteemset lõigutreeningut tegi? Siin ülevaadetes on näha järjepidevad tempoponnistused.
Teisisõnu ise ei tee aga teistele käib pinda, wtf?!
Milleks selliseid postitusi vaja on? Klikijanu on suur? Või järjekordne intriig vajab üleskeeramist? Ma võtan selle nupukese kokku lühidalt - pullikaka, nagu su lemmikmaal öeldakse. 90% jooksuüritustel käijatest teevad seda ainult lõbu pärast, mitte ei aja taga tobedaid sekundeid, ega võrdle end kogu aeg kellegagi, et kas sai ikka ära pandud.
Kirjutab inimene, kes on end 47-aastaselt spordivigastanud olukorda, kus jooksmine on absoluutselt välistatud. Õppige temalt, tehke tema järgi! (seda sissekannet toetas Eesti Haigekassa)
Ah, Priit provotseerib, ärge nüüd nii tõsiselt ka võtke.
Ma ei arva, et niisama tiksumine vale on. Ikka võib tiksuda. Aga kui tahta tulemusi joosta, end arendada, on lõigud ja mäkkejooksud vajalikud.
Muide, mina küll käin vahel Baeri tänaval mäkke spurtimas või hüppeid tegemas!
Mul ei ole naelikuid. Lõike teen. Aga mitte staadionil.
Paar korda nädalas jooksen ka Baeri tänavat pidi üles, aga Ülgase küla juures pankranniku juures on veelgi mõnusam tõusulõike teha.
Olen kõvem mees, kui paljud teised.
Mis mu kommentaari mõte on, ma ei tea. Ilmselt tahan tõestada, et ma olen sama alfa.
17:03, kuidas sa neid hüppeid teed? Ära ei põruta või?
Mina teen küll lõigutrenne. Palju (kordades) madalamate kiirustega kui Priit muidugi. Täna on kavas tempojooks 10 km.
Kommentaaridest on näha, et Pullerits tabas mõnegi mehe ego valusat kohta.
Nüüd paned ikka päris segast, saa aru et rahvasportlasi ei huvita 800 m jooks, neid huvitavad maratonid, nendel lõikudel pole midagi pistmist maratonijooksuga, need on vajalikud kõik selleks et 400-800-1500 m staadionil kiiresti joosta.
Megairw.
Mina ei jookse üldse. Ei meeldi. Suusa ja ka mōnel muul minu valitud alal saab Pullerits kalendriga. Hakkan nüüd selle 800 m pärast nutma, vōi?
Arusaamatu blogikanne....
Kurb hakkas.
Ma saan aru, et herr Pullerit on oma tarkusega jõudnud selleni, et enam üldse joosta ei saa. Seega, las tiksujad tiksuvad, kui end hoida oskavad.
Vähemalt on minu päev nüüd korda läinud. Sain teada, et Pulleritsu skaalal saan ennast jooksumeheks pidada. Lisaks tegin täna 6x400m kõik täpselt minutiga, viimane alla minuti. Seega olen vähemalt sama kõva mees kui siinne blogipidaja.
Nüüd vähe tõsisemat juttu ka. Tavalisele harrastusportlasele pole sellist enesetappu vaja. Kõik Priidu kirja pandud lõigutrennid on suunitlusega keskmaajooksule - võrdlemisi lühike paus, anaeroobne tsoon ja keskmine arv lõike. Selleks, et selliseid trenne seedida, peab olema korralik põhi all. Inimesed, kes pole enne tõsisemalt jooksmisega tegelenud, ärge jumala eest neid järgi hakake tegema, lõpetate ületreeninguga, või mõne veel tõsisema terviserikkega. Ega tippsportlasedki kasutavad neid alles ettevalmistuse teises faasis, kui põhi on juba laotud. Kui on tingimata soov lõike joosta, siis konsulteerige enne mõne treeneri või asjatundjaga.
Ahjaa, lõpetuseks veel seda, et Baeri tänava tõusule on Tartus palju paremad alternatiivid, kus pikki lõike mäkke joosta.
Mehed, ärge muutuge lödiks! Vaadake, kui ikka tahate joosta, siis jookske - joostakse ju selleks, et liikuda kiirelt. Mis te jamate selle maratoniga? Kulutate ainult aega, pärast on lihased valusad. Ja kiirused on ka väiksed - no kuulge, kas 4 min/km on mingi kiirus?! Kui tahate naudingut, kui tahate end tõeliselt tugevana tunda, võtke ette palju lühemad maad, kus on rõõm tempost suurem ja mille treenimine on ka palju huvitavam ja emotsionaalsem ja põnevam ja mitmekesisem kui mingeid pikki maid pidevalt tiksuda. Ma ei saa aru, mis ülipikamaakultus siin võimust on võtnud? Nojah, sellepärast, et valusaid trenne ei taha keegi teha, et nii raske on ikkagi, niisama on ju tore veereda. Võtke jalad kõhu alt välja, mehed, ja te näete, kuidas elu läheb palju kirkamaks ja paeluvamaks! Kui ikka suudate joosta 800 m alla kahe minuti või kilomeetri 2.30 kanti, siis saate lõpuks aru, mis asi on jooksmine. Proovige kordki elus järele, uskuge, see on vägev! Kui siin on selliseid mehi, kes seda suutnud, siis lööge oma tulemus ja edetabelikoht letti ning aidake ka teha neile kulgejatele selgeks, mis on tõeline jooksmine. Muidu meie riigis levibki väärarusaam, et mingi 4.00/km või ka 3.40/km on jooksukiirus. Ega ikka ole küll.
Ma ei ole 800 m jooksnud alla 2 min, kuid olen jooksnud 100 m 11,1, see on palju suurem kiirus, Priit mis teie 100 m aeg on? Kusjuures ma ei ole kergejõustiklane ja ei ole kergejõustiku trennis ka käinud, Priit sina kui kergejõustiku trenni teinud mees, peaksid olema jooksnud 100 ikka 11,0 kanti, sest kui kergejõustikuga tõsiselt tegelenud mees ei jookse 100 m alla 11,5, ma ütlen et see on miinimum, pigem ikka 11,0 peaks see piir olema, siis on ta ikka jube könn ja õigem oleks muu alaga tegeleda. Kergejõusitku all ma mõtlesin siinkohal jooksu.
Pullerits keerab siin vindi veidi üle - kiirustega - aga jutu põhiidee on õige. Aeglaselt jooksmisel on oma koht, tervendav ja rahustav toime. Mõnes mõttes on aeglane jooks aga vegeteerimine. Proovida joosta pool km või terve km kiiresti ja puhkepausidega kohe mitu korda - siis on tunda, kuidas organism hoopis teiste tuuridega toimima hakkab. Tekib tunne, et elad!
Pulleritsu näited on jah kõik keskmaajooksjate treeningust. Aga põhimõte jääb samaks. 10 km, poolmaratoni ja maratoni jooksjatel on lihtsalt pikemad lõigud.
Lõigutreening on karm värk. Eesti blogides ja jooksuharrastajatele suunatud (aja)kirjanduses lõigutreeningust palju juttu ei tehta. (Tahtmatult tekib küsimus, kas see pole üks märk, et meil ka tippsporti püüdlejad end selles harjutusviisi ebakindlalt tunnevad?)
20:39 peab olema tõsine tegija, kui tema väljaöeldud arvud (6 x 400 m 60 s-ga) ikka õiged on. Võrdluseks, Tiidrek Nurme tegi enne hiljutist Stanfordi kõva jooksu 20 x 400 m ajaga 63 - 64 sekundit kõigest 45 sekundilise pausi pealt.
Tahaks siiski müütide murdmisse uskuda - võib-olla on siiski ka harrastajal võimalik lõigutreening päris varakult sisse võtta. Muidugi mitte 60 s tempos.
Baeri tõus on hea. Kui Krooksu juurest alustada ja anatoomikumi juures lõpetada, on üle 500 meetri veidi. Harrastajate jooksugrupid nühivad küll seda tõusu, mina nende hulgas. Ja ikka mõned korrad rohkem kui 5-6x teeb trennil. Peale seda ikka mõnuga Toomemäe treppe ka.
Tõsine tegija pole, kui, siis ainult Eesti mõistes keskmisest tugevam, samas siin on keskmaajooksu tase ikka päris madal. Isiklik on hea mitu sekundit alla 2min, peaks Priidu omast parem olema, pead ei anna, sest ei mäleta peast tema oma. Nurme trenni muudab ulmeliseks korduste arv ja väga lühike paus. Mul ju lõike 3x vähem ja pauski oli ~2x pikem.
Muidugi võib harrastaja lõike joosta, aga vajalik on enesetunde ja kiiruse jälgimine(soovitatavalt asjatundja poolt), et organismile liiga ei teeks.
Olen harrastaja. Keskmisest aktiivsem. On treener ja nõuanded.
Meil on pundis ca 10 ning Sinu pakutud aegadega tehakse lõike. Samas mahus ja enamgi. Kuid Priit, erinevalt Sinust tehakse ka aeglast tiksumist suures mahus.
Tulemused? See ei olegi tihtilugu eesmärk. Aga meeste maratoniajad paranevad järjest.
Tallinna kandis on selliseid treenereid siiski vähem kui ühe käe sõrmi, kes harrastajatega sellist tööd teha viitsivad.
Flotrack'is on mõned väga suurepärased videod mäkkejooksutreeningust:
Leo Manzano, Alistair Cragg.
Need on olümpia finaali taseme jooksjad.
Priidu tähelepanek on õige: miks üldise jooksuharrastuse leviku taustal ei ole näha lõigu ega intervalltreeningu tegijaid. Parimas jõus noored mehed harrastavad aeglast sörki (sageli veel vabaaja shortsides!).
22:53
Kas mitte Emil Zatopek ei toonud praktikasse sellised ülisuured kordused? Jah, Zatopek jooksis 20 x 400 m (või isegi 30 x). Oletan, et Nurme kasutas Zatopeki meetodit.
22:30
Tuleb välja, et Zatopek jooksis veel suuremaid kordusi.
Ühe vana jooksja, endise keskmaajooksja soovitused 4 h tasemega maratonijooksjale (vene maratonifoorumist):
"Предполагаю , что наше поколение , хорошо помнит Эмиля Затопека . На ум сразу всплывают его интервальные серии 50Х ... , 100Х ... , с небольшой длиной отрезка (200-400м) , относительно не быстрыми и короткими интервалами отдыха ... Предполагаю , что твоя настоящая скорость на 1км , недостаточно высока . Однако корость которую ты способен многократно развивать на отрезке 400м , будет достаточно высока (из 4мин 1км, или близко к этому). Можешь , без опаски выполнять беговые серии низкой интесивности , и относительно большого объема : как 20(30,40 и даже 50)Х200м ч/з 1мин30сек , доведя время отдыха до 1мин ; 20(30,40)Х400м с аналогичным отдыхом (даже если скорость в 400м в пересчете на 1км , будет 4мин20сек) . Удивишься изменениям в организме и скорости бега ... Включать интервалку после 40лет , чаще 1-го раза в неделю , без должной готовности , не стоит . Даже низкоинтенсивную ..."
Seda 20 x 400 m oleks isegi huvitav proovida. Enne siiski pigem 6 x 400 m ja vaadata, mis saab.
22:30
"Peamised vead maratoniks ettevalmistumisel", 16.05.2013, Marathon100.ee: "Liigne patseerimine ja tuuritamine. [..] Jookseme ju nii mõnegi maratoni välismaal ning otsime jooksmiseks uusi ja huvitavaid kohti, kus me veel pole käinud. Rooma, Pariis, Veneetsia! [..] maratonile eelnevaks päevaks oleme vähenenud treeningmahtude tõttu kogunud ikka arvestatava hulga energiat, mis lausa ootab ärakulutamist. Seega – kõnnime enne oma peamist võistlust ja tutvume vaatamisväärsustega. Kui võimalik siis käime kõrgetes kirikutornides ja trambime treppidest üles ja alla."
Mõtlemapanev. Maratonijooksjad mitte ainult ei ole vähemalt kuu aega PÄRAST maratoni täisväärtuslikust elust väljas, mitte ainult pikkade aeglaste jooksude ajal, vaid ka ENNE maratoni peetakse sellist lihasuretajalikku režiimi (teiperit), et isegi Rooma ja Veneetsia vaatamisväärsuste jaoks enam eluvaimu (libiidot) ei jätku. Ei ole mingil juhul maratonijooksu vastu. Kuid võib-olla oleks harrastajatel tõesti mõtekam teha hoopis üks korralik ettevalmistus nt 1500 m distantsil hea aja jooksmiseks. Kuid meil ei korraldata harrastajatele nii lühikesi jookse.
Tiidrek Nurme ei lähe jooksumeeste alla - ta jooksis üle 60sek 400m lõike. Nii et ükski eestlane pole, ilmselt käesoleval hetkel ka Härra P. :D
see selleks aga jah, jutust tundub, et ainuke õige ala ja ainuke õige sportlane on 800m jooksja. :D ülejäänud on pehmod :D
Üks koht jäi veidi kripeldama siin, P. arvab, et 2-3tunnised trennid on kerged ning pingutusvabad ja 400m lõigud on kõvad. Tundub, et ta ei ole ühte korralikku pikka jooksu jooksnud hea tempoga, mille viiman e kolmandik on 10km tempost veidi kiirem.
Ühesõnaga, mina pole sel aastal lõike teinud veel ja kiirus ning vorm paraneb iga nädalaga. Aga nii mõnigi trenn on olnud selline, et P. oleks piltlikult öelduna "surnud" selle tagajärjel, tõsiselt rasked ja tugevat pingutust vajavad.
Nagu varemgi öeldud, kõik on suhteline ja ei saa olla liiga kitsarinnaline ning kõike võtta ainult enda seisukohast. Ajakirjanik võiks võtta asja laiemalt aga samas, eks siin olegi eesmärk intriige luua ja sellepärast blogi loetaksegi siin! kah õige ju! :D
The slow bunch - they are The Living Dead. You've gotta get ahead of them!
You can - if you're intelligent enough. HAVE FUN!
Kip
Jutt on suunatud ainult meespehmodele - Priit, ära unusta, et ka naised spordivad!
Kui pole vundamenti, millel maja seisaks, siis ei ole mõtet katusekorrust tegema hakata. Kui pole aeroobset baasi, siis ei ole mõtet ja lõike vehkima hakata. Täpselt nagu eelmise sissekande kommentaarides ka öeldi!
Priit mis 100m jooksu rekordaeg on?
väga tore et citizen Kip oma sõna sekka ütleb
100m aeg ei ütle suurt midagi. Sprint on kaasasündinud omadus.
Mehe meelt ja karmust nõuavad trennid kesk- ja pikamaajooksu tarvis
Kõik pikamajooksjad on tühised kilud. Õiged mehed on jõumehed. Ja mööndustega ka sprinterid.
mis mõtet on kirillistas teksti siia kopeerida? Seda et Zatopek jooksis 60 x 400m on eesti meedias miljon korda läbi käinud. Ei pea hakkama "ühe vana jooksja" jutukest ümber jutustama mida kõik nagunii teavad
Niisama joosta ei ole mõtet. Kui siis ainult järele või eest ära.
Teet
Mister Kip Litton!
Do You have any opinion the the relatively high level of Estonian skiing, running and biking sport? Won't mind if You have no time to answer. Anyway, thanks in advance and hope to hear Your expert advice any time!
Selleks, et elu kirkamaks ja paeluvamaks läheks, tuleb kontaktsporti harrastada. Alles siis saad aru kui tugev sa oled!
11:53
Üks tümitas Ain-Ivar Tuppe rattarallil vastu pead. Nõmme rajal lubas üks suusataja poksima hakata. Kas võitlussport on laienenud vastupidavusaladele?
Aga on sul kogemusi võitlusspordiga, et kas seal läheb ka elu kirkamaks ja paeluvamaks? Ja kui selgub, et olen nõrk? Siis tugevalt trenni teha või maha jätta? Praegu on omal tõsine plaan hakata just võitlusspordiga tegelema.
Eksisin faktiga: see oli siiski rattamaraton ja kui ma ei eksi, siis harimäe tõus.
800 m aeg ei ütle midagi, see on mingi suvaline distants, 100m annab kõige kiirema mehe tiitli, maraton kõige vastupidavama tiitli, jutt siis ametlikest olümpiaaladest. Muud distantsid seal vahepeal on täiesti mõtetu tilu-lilu, eriti need keskmised distantsid veel 800 ja 1500. Promoda neid distantse peab olema peast ikka päris pöörane, aga ilmselt nii ongi.
Vabandage, mis vundamendist ja aeroobsest baasist te räägite, et lõike joosta?!
Veel kord. Alustasin tasapisi enam-vähem regulaarsete treeningutega ülikooli 1. kursusel ehk 18-aastasena. Enne polnud päevagi kergejõustiku- ega jooksutrennis käinud. Siis olin kaks aastat vene kroonus, kui tagasi tulin, oli üle tosina lisakilo. Alustasin nullist, isegi altpoolt nulli. Jooksin kuus keskmiselt ehk 120-130 km, mingit akumuleeritud varasema nooruse mahtu ei olnud. Kevadel hakkasin ka lõike tegema. Järgmisel kevadel tegin taas lõike, hoides ikka mahtu 120-130 km kandis kuus, kusjuures tegin kogu aeg intensiivseid trenne, ei mäleta, et oleks kunagi üle 4 min/km veerenud, ikka 3.40-3.45 kanti. Saavutasin kahe aastaga 800 meetris stabiilse 1.56-1.57 taseme, rekordi viisin 1.55,9ni. Näete, kuidas saab! Ei olnud selleks vaja mingit mahtu, mu mitte ükski jooksuots ei küündinud üle tunni. Haruharva jooksin rohkem kui 10 km, kui üldse. Ma ei saa aru, mis asja te mässate ja tühja tuult tallate! Esiteks, ajate mahud arulagedalt suureks, teiseks, ei julge intensiivsust teha, kolmandaks ei saavuta te mingeid tulemusi ka. Veel kord: see, kes ei suuda joosta 800 m alla kahe minuti, ei ole jooksumees, vaid lihtsalt mugavuskulgeja. Mis ma siin näitan teile, on see, et ülisuure arengu ja Eesti kontekstis igati konkurentsivõimelise tulemuse saab ka palju kiirema ajaga ja vähema treeninguga, kui siin enamik teeb, kulutades meeletult aega, aga midagi sellist, mis enamikule teistele selgelt üle jõua käib, selle eest ette näidata pole. Ehk siis: totaalselt valesti ja otstarbetult ja ebaökonoomselt treenitakse. Mul on selle väite tõestuseks ette näidata enda tulemused, mis on teil oma pööraste kilometraažide ja ajakulu eest ette näidata?
13:01, aga te jookske elus mõnigi kord kas 800 või 1500, ja ikka korralikult, kas 1.56 või 3.50 kanti ja siis tulge rääkima, mis on kerge ja mis on mõttetu. Miks enamik ei suuda 800 m joosta? Sest pole kiiruslikku vastupidavust, sest pole kannatamisvõimet, sest antakse esimese raskuse puhul kohe alla, sest ei suudeta pisutki valu kannatada ega sellest üle olla. Sest - ollake nõrgad ja pehmod!
1:56 800 m-s on kõva aeg. Tõenäoliselt enamus lugejaid ei mõista kui kõva. Lopez Lomong näiteks praegu jookseb 1:45.
Aga mina väidan, et suva see 800 m aeg, õige jooksmine hakkab, kui joosta 10 km alla 34 minuti. Priit Pullerits, te vist ei ole õieti jooksnudki kunagi.
...kui võtame ekvivalendi 800 ja 10 000 vahel, siis pakun, et 10 000 vastav aeg jääb sinna 31 minuti kanti. Andke minna! Mis 34 minutit?!
Kõvad mehed olete te kõik. Nii jooksma kui kirjutama. Kummardan maani ja hiilin seina äärt pidi minema. (Minu kommentaari võib vabalt kustutada kui asjasse mittepuutuva ja pahatahtliku, aitäh!)
terviseid saadan härradele Art Soonets, Priit Pullerits ja Leho Rips
Viimasele -
Enne kui hakata kommima peaks mõtlema mis see kõik maksumaksjale maksma läheb. Lapsed niigi nälgivad ja vanurid.
Aga pange tähele, ma ei rääkinud 10000 meetrist vaid kümnest kilomeetrist.
2 minutit jaksab iga vant pingutada.
Lõigutrenni võib ju teha, ku sellest ka kasu on. Mõnele härrale on see aga vastupidine, ei taastu ära, vigastused jne. Kui ikka liigutanud pole ei ole see lõigutrenn kah parim moodus arenemiseks. terv Ain.
2 minutit jaksab iga vant pingutada.
Mina ei jaksa. Loodetavasti teie solvav kommentaar kustutatakse
13:34 (14:08) raiub nagu rauda - 10 km - Iga kergejõustikut tõsisemalt tundev inimene teab, et jooksudistantse mõõdetakse meetrites - 10 000 m (mitte 10 km). Iga vant ei peaks siin tulema asjatundjatena esinema. Enne tuleks jooksu ABC endale selgeks teha. (Aga jah, sörkida võite 5k või 5 km, sörgis vahet muidugi pole.)
Täna ei ole soovitav solvata ei homosid geisid ega ka vante. Vaid tsuhnaasid võib mõnitada. Neil kui ei ole hinge, seega nad pahaks ei pane.
Homod on toredad poisid. Lubasid hääletada Birgitta poolt
Iga vant võiks teada, et joostakse ka mujal kui staadionil ja sel puhul ei mõõdeta distantse meetri täpsusega.
Ürgmehed jooksid ilma staadioniteta, ka Baeri tänav ei ole staadion, miks siis võtta kõva mehe etaloniks kahe minutiga 2 staadioniringi läbimist.
>> Siis olin kaks aastat vene kroonus, kui tagasi tulin, oli üle tosina lisakilo.
Nõukogude armee üritas sust meest teha. Lootusetu üritus. Varsti olid kilu tagasi.
Vaatasin huvi pärast 800/1500 m aegasid. Enamus TM 23 km esikümnes lõpetajaid olid ikka nõrgad ja pehmod, mugavuskulgejad. Ja ise nimetavad ennast jooksjateks. Oh neid küll. Rääkimata ülejäänud 1000+ lõpetajast.
Mõnitate vante jah? Oodake, ega see kaua ei kesta.
Kaks staadioniringi on just selline pikkus, kus on mees-mehe võitlus mängus. Võitlus positsiooni pärast. Kus lõpus pannakse mööda. Kuid samas on 800 m veel piisavalt lühike, et ei teki loksumise efekti. Vaadake kuidas praegu tiitlivõistlustel pikemaid maid (5000 m, 10 000 m) joostakse. Enamus maad joostakse ühes grupis, sisuliselt passides. 800 m võib väga kõva mees ka kohe alguses juhtima minna ja lõpuni vastu pidada nagu 1:41 rekordijooksus. 400 m ja lühemad maad on aga sellised, et seal igaüks paneb nagu torust tuleb. Õige võistlusjooks on ikka kiire mees-mehe võitluse elemendiga. 800 m vastab neile tingimustele vast kõige paremini. Võib öelda ka, et 1500 m või miil on hoopis unelmadistants. Ei vaidle vastu. Eks ta natuke ole maitseasi.
Loen üle hulga aja Priidu mõttekulgu ja.... millegipärast tuleb meelde see lõik filmist "Sigade revolutsioon" kus õpetajamees tõmbab mingit tuuri üle kitarri ja laulab suhteliselt kaootilist laulu, milles on vaid üks sõnum: "Las ma räägin milline mees ma olen, las ma räägin milline mees ma olen." .... olin???
võtame nüüd jäemdalt 100 m MR on 9,6 ja 800 m 1.40. Kui joosta 11,0 on see 14,58% kehvem maailmarekordist, paneme nüüd 800 m MR otsa 14,58% saame 1.55. Huvitav Priit miks sa arvad 800 m joosta 1:55 on raskem kui 100m 11,0. Selel jaoks peab palju kiirendusi tegema, jõudu tegema. Ma ei ole 800 ja 1500 kunagi jooksnud kooli, meil koolis joosti tavaliselt 100 m ja seda cooperi testi, 100 m jooksin 11,1 ja 11,2 mitmeid kordi (naelikutega)ja cooperi testi 10:30 st et kuni 3000 mni, see oli ilmselge varuga ja ilma naelikuteta mingi 10:00 oleks ikka ära jooksnud, polnud ju mõtet pongestada, kergejõustiku trennis ma ei käinud, 100m tundus ikka palju mõnusam kihutada kui see 3000, see oli võimas tunne joosta kiiresti.
13:01
Kas?
Sussasahistaja ja mugavuskulgeja vahele võib tõmmata võrdusmärgi?
Teet
13:01 püüa vähemalt mingilgi määral usutav olla. Kergejõustikutrennis sa ei käinud. Jooksid ilma mingi trennita 11,1. Veidi treenides oleksid ka 10,0 jooksnud.
Aga kust sa naelikud said? Õpetaja jagas kõigile või?
ma tegin teise ala trenni, kus oli vaja head plahvatust ja lühikest vastupidavust, naelikud anti koolist jah, jooksin kooli eest sadat meetrit
Selle 11,0 mehega oli nii et stopperirisu läks käima kui 60m oli juba joostud
Aga naelikud olid head, sellised Virkuse aegsed papist põhjaga
Mina panin tudengipõlves 200m 21,3 ga. Söerajal ja väikesel 250m staadionil. Ehk jooksin pea 2 kurvi. Priidul jälle õigus, varem olid mehed rauast.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
14:31 jagab matsu, mis on õige jooks. Teised on siin blufivennad või seedivad seda pauku, mis seekord tuli, ja juurdlevad, et mida nad on küll kogu aeg seniajani teinud, kas tõesti asjata ja tühja tuult tallanud. Jah.
14:31 põhjendab väga ilusasti ära, miks 800 m on tõeliste meeste tõeline jooksuala. Seepärast, et seal on nii kiirust kui kiiruslikku vastupidavust, et seal on nii taktikat kui kiirendusi, et seal on positsioonivõitlust ja mees mehe vastu karmi heitlust, et seal on vaja end nii füüsiliselt kokku võtta kui vaimselt sundida. Aga mis toimub nt Tartu 23 km jooksul? Võetakse mingi poolmugavuskiirus sisse ja siis hoitakse seda tuimalt lõpuni enam-vähem. Suht nüri loksumine. Puuduvad igasugused võistlust põnevaks tegevad elemendid. Võimete rakendamine on ühekülgne, ja nagu te ise kuulutate, siis ühekülgsus tapab. Ja kuhu see teid viib? Enamik ei suuda kiirendadagi. Vaadake, mul ei ole kaasasündinud kiirust, siin ennast 11,0 vennana presenteerivale uljurile jään ilmselgelt alla, aga kui näiteks tuleb kõne alla Tartu 23 km jooksu lõpuspurt, siis lihtsalt tänu väiksele lõigutrennile suutsin alati lõpusirgel mehi valusalt karistada. Eriti lahe oli tunamullu ühe lätlasega, kes oli pikalt ees, aga lükkasin lõpusirge otsas künkal täiskäigu sisse, sööstsin talle kõrvale, lätlane vaatas, et kes sealt tuleb, püüdis ka reageerida, võttis omakorda kiirust üles, aga nägi kiiresti mõnekümne meetriga, et šanssi pole, ja andis alla, sest lihtsalt ei jagunud kiirust ega jaksu ega enesesundi ega kannatamisvõimet. Ju ta oli ka ikka mingi mugavuskulgeja.
Eriti ägedad olid omal ajal need jooksud, kus kohe alguses pandi ajama. Kusjuures olin ise üks peamisi ajajaid. Sest, nagu ütlesin, lõpukiirust mul paljude teistega võrreldavat polnud (mu 400 mark on keskpärane 51,7, mis teeb keskmiseks 100 m spliti ajaks 12,9), mistõttu tuli algusest peale kohe tempoga tappa. Oma suuremad võidud saingi uljaste soolojooksudega, kus tõmbasin esimese 200-300 meetriga paarimeetrise vahe sisse ja siis hoidsin seda - vaat seal oli vaja kannatada ja suuta end mobiliseerida. Vahva!
>> siis lihtsalt tänu väiksele lõigutrennile suutsin alati lõpusirgel mehi valusalt karistada
Tegelikult: üht "šokolaaditšikki", kelle vend on korvpallur
Loll on loll. Puruks põlved pole ime.
Lätlane tahtis juba "Pergalė!" karjuda, kuid sõnad jäid kurku kinni - kui nägi kui värske Igaunija mees on.
Ja kust kuradist see prillidega mees üldse välja ilmus? Nagu oleks vahepealse maa rattaga sõitnud.
Loen ja ei saa aru, kas keegi kirjutab hr Pulleritsu alt rumalaid kommentaare, näiteks 21:37. Sellisel juhul võiks blogiomanik kasutada oma õigust need ära kustutada. Või siis on tegemist sooviga vunki kõvasti üle keerata. Igal juhul ei saa see olla ühe spordimehe ja targa inimese poolt esitatud jutt: „Mehed, ärge muutuge lödiks! Vaadake, kui ikka tahate joosta, siis jookske - joostakse ju selleks, et liikuda kiirelt. Mis te jamate selle maratoniga? Kulutate ainult aega, pärast on lihased valusad. Ja kiirused on ka väiksed.../“ jne jne.
Tekkis paar küsimust:
Kas see sama jutt kehtib nüüd ka suusatamise kohta, et sprint on õige suusatamine ja pikemad maad on puhas ajaraisk? Miks on pikad trennid ajaraisk ja miks annab naudingut ainult kiirelt jooksmine?
Maratonid on ja jäävad eneseületuse etaloniks ning see tunne, mis on peale jooksumaratoni lõpetamist, on meeliülendav. Tähtis on ületada ennast - kas siis üldse maraton läbi joosta või ületada endale eesmärgiks võetud aega. Pikad treeningud vaheldugu lühikestega aga igal trennil on oma koht. Ilusa ilmaga sõita rattaga 3-4 tundi maanteel või joosta paar tundi looduses ei ole ajaraisk, sõltumata tempost. PUNKT.
Loomulikult võib iga blogiomanik enda loodud blogis kirjutada mis pähe tuleb aga antud juhul on minu meelest siin agoonia lõhna tunda. Paar aastat tagasi oli täiesti lahe lugemine ja ka kommentaarid asjakohased aga tänase blogi arutlused on umbe jooksnud ja on minu meelest täielikult eemaldunud esmasest eesmärgist.
to 17:22
Äkki hakkab blogipidaja vanaks jääma, vanurid räägivad tihtipeale segast juttu ja heietavad sellest, mui kõvad mehed nad nooruses olid?
800 meetri mehed on jah ime mehed. venelase Borzakovski jooksu oli hea vaadata. Mehel oli vist jooksmiseks ideaalne kehaehitus. Läks kiirelt aga visuaalis tundus et mees üldse ei pinguta
See kuubalane mis ta nüüd oligi, Juantoreena, see oli selline 200 ja 400m moodi sprinter. Aga 800 jooksis kah mingi 1.44
Jutuubis on olemas Wottle võit 1972 Müncheni olümpial. Väga huvitav jooks. Justkui oleks 800 pikamaa ots, et alguses võib pikalt maha jääda ja hiljem järgi tulla.
Aga Priit on igatahes maailma jooksugeeniuste seltskonnas. 1.56 pole ka mitte paha aeg. Meile soome-ugri masajalgadele on see kõva tulemus.
Priit võib ju oma blogisse kirjutada, mida tahab. Lugejaid, nagu näha, on palju, aga väga erutuda ka ei maksaks.
Minu veidi pikem kogemus ütleb, et ta (s.t. P.P) nostalgitseb pisut ja põeb, et ei saanud Tartu Maratonijooksu joosta.
Imelik on kirjutada kellegi blogis selle lugejatele, niisiis kirjutan edasi otse omanikule.
Priit, kas ei ole mitte nii, et noorena(17-25) mõtlesid, et no 21 või 42km- see pole küll mulle? Elu sees ei jõuaks joosta. Nüüd 40+ mõtled, et 400,800(isegi 1500) no see pole mulle, Ma ei jõua ju enam nii kiiresti joosta. kui pakub huvi, siis kirjutan ka, miks ma nii arvan.
Martin
Priit, kas ütlesite ka Tiidrek Nurmele, et tiksumine on ajaraisk, kui temaga ühel sügisel koos tiksusite? Sellekohases blogipostituses Te seda ei maininud.
Muide, kus te Tartus mäkkejooksu trenne teete? Pean silmas pikki lõike. Baeri tänavat juba mainiti. Kus veel?
Aga Priidust on mul kahju.
Maa-ameti kaardiserveri rakendusest võib välja lugeda, et Baeri tänaval, kust Pullerits rattaga üles väntas, on tõusu kalle u 3-5%. Tundub päris mäkkejooksu harjutamiseks päris sobiv.
Pakuks huvi jah, millised
on Tartus mäkkejooksu harjutamiseks sobivad kohad. Sellised kohad võiks ära kaardistada.
Harrastussportlaste enamusele ei ole tulemuste tegemine omaette eesmärk, vaid sportimine tasemel, mis hoiab tervise korras ja toetab vaimset tegevust. Kui toimub eesmärginihe tulemuste tegemise suunas, siis kaasnevad vigastused, mis jäävad inimest saatma elu lõpuni. Miks Pullerits oma vigastusi ei kommenteeri, kuigi mitmes sõnavõtus on neile tähelepanu juhitud?
Teie siin olete kõik pehmod. Vaadake, mida kulturistid teevad: jala Tartust Tallinnasse.
Vigastuse kohta küsijaile: vigastus tuli alles 47. eluaastal. See on loomulik, et ses vanuses annab organism kusagilt järele. Ime oleks hoopis see, kui ei annaks. Lõike jooksin ka veel 46-aastaselt, näiteks Moabis tegin 4x1 miil ja Tartus Tätveres tegin enne 23 km jooksu 200-meetriseid lõike - ja tulemus oli näha: võimas isiklik tippmark, kuigi pikk ma pole minu ala. 1:33.56 on ju aeg, mis enamikule siiamaani unistuseks jääb.
Okei, kui 200-300 meetrised lõigud käivad ülejõu, tehke 6x1000 m maanteel 3.30 kanti ja pisut alla selle kaheminutilise pausi pealt, nagu tegin mõni aasta tagasi. See oleks siis teiesugustele noortele ehk reaalsem tase, mille alusel end minusuguse "vanakesega" võrrelda...
Üldiselt, pikamaajooks on igav. Küsige lihtsatelt spordisõpradelt, enamik peab isegi 5000 m jooksu igavaks, 10 000 ei hakka keegi vaatamagi (enne, kui lõpuni jääb kolm ringi). Seepärast ongi keskmaajooks põnev, et seal on pidev heitlus, on kiirendusi, on taktikamängu, ja kiirus on kogu aeg üleval. Maratoni vaatamine näiteks on umbes sama kui vaadata, kuidas muru kasvab.
Kahjuks ei kvalifitseeru.
Jalgsirännakud on muu teema.
Pullerits pani kriteeriumid paika: min 3-4 x 400 m ca 65 sekundiga, üle 1,5 - 2 minuti.
Alla selle ei maksa tulla rääkima.
Vaadake, mis on keskmaajooks: Müncheni olümpiafinaal, jälgige, millise taktikaga ja kiirusega ameeriklane Dave Wottle võidab - see on mälestus helgetest aegadest, mil valged mehed ka veel joosta suutsid:
Imeline jooks!
Pärast seda, kui ma 1990 algul jooksutreeningud lõpetasin, saabus ka valgete meeste suutlikkuse ajastu lõpp jooksuvõistlustel.
Kriteeriumid läksid teil, lp 21:35, küll tsipa valesti. Enda järgi sättides on õige ikkagi nii:
5x400 m 60 sekundiga üle 2 minuti;
6x1000 m 3.30 üle 2 minuti (vanadele meestele) või 3x1000 m 3.00ga, neist viimane soovitavalt alla 2.54 üle 3 minuti (noortele meestele);
6x200 m 27ga üle 1,5 minuti, lõpulõik soovitavalt 26 kanti;
5x300 m 42-43ga üle 2 minuti.
Paluks neist siis juhinduda. Seda mittesuutnuil siin õpetama ja targutama palun mitte hakata.
Vaadake, siin on teile õppetund, jooksumehed, kuidas kunagi ei tohi alla anda:
Uskumatu finiš!
Ja umbes samasuguses stiilis nagu iirlane Eamonn Coghlan Helsingi MMil 1983, võitsin ma 1984. aasta juunikuus Tallinnas Kalevi noorte meistritiitli 800 meetri jooksus - tulin ka lõpusirgele teisena, aga tundsin end nii kindlalt, et tegin enamatki kui Coghlan - tõstsin mõlemad rusikad viibutades taeva poole, et mina võidan, siis lükkasin täiskäigu sisse, tõmbasin konkurendi kõrvale - ja võitsin lõpukiirendusega kõiki veenvalt:
Äge lõpusirge algus!
Ja minu poolt inspiratsiooni lõpetuseks - vaat sellised on õiged jooksjad ja õiged jooksualad:
Coe versus Ovett!
Need mehed olid minu poisipõlve ja noorusaja kangelased (mitte nagu tänapäeval, kus noorte iidoliteks on teab mis joobarid). Olid ka ajad, kui valged mehed olid jooksumehed. Nüüd on valged mängust väljas ja jooksuradadel on pilt must nagu öö. Kes teab, võib-olla on ka siin üks põhjusi, miks meil enam jooksjaid pole - sest pole mehi, kes inspireeriks ja tiivustaks ja innustaks. Mingid Musta mandri mehed, vaadakem tõele näkku, ei tiivusta meie hulgas küll mitte kedagi jooksma. Vasakpoolsed kisavad nüüd, et rassism, aga kainelt mõtlevad inimesed saavad aru, et nii tegelikult ongi, nagu ma kirjutasin.
Kustutatud mees, 22:20 - tahate kritiseerida, pange nimi alla. Anonüümsel kriitikal siin kohta ega eluõigust pole.
Ja vaadake, mis imet teeb lõigutrenn - esimene ring 51,9ga ja kus siis selle suht kiire alguse pealt tuleb alles võimas lõpuspurt:
Coe imeline finiš!
Kas te tõesti arvate, et sellise imetabase jooksuvormi saab rahulikult mahtu tehes ja tiksudes?!
Nagu ma aru saan, ainus probleem oli kriitika anonüümsus? Kriitika sisu ise oli õige? Juhin tähelepanu, et selles ei kasutatud solvavaid väljendeid, kuid kirjeldati asju täpselt nii, nagu nad mulle kui kõrvaltvaatajale paistavad.
Ja kas ma saan õigesti aru, et kui ma sellele kriitikale nime alla panen, siis teda ei kustutata?
22:20
Coe ja Ovetti jookse sai siis näha virvendavast Soome TV-st. Mingist Hamburgi, Rotterdami jms maratonidele sõit oli mõeldamatu. Lõunalaagrid peeti Kislovodskis. Tippmarke joosti Podolskis. Näide tolle aja jooksumetoodikast siinpool piiri: Sojuzsportfilmi õppefilm jooksutehnikast (1983).
Uskumatu, aga tuleb välja, et oma rekordjooksus tegin 0,3 sekundit kiirema 800 meetri avaringi kui Seb Coe 1981. aastal EK-võitlustel liidrina! Tuleb välja, et oleks ma selles jooksus olnud, oleks ma tulnud avaringilt liidrina. Ja ega see lonkiv tempo ole - vaadake ise:
Mina kiirem kui Coe!
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Häbi sinusugusele, 23:16 Raix-i-nimelise pseudonüümi taha varjunud argpüksile, luua siin selline libakonto (ära arva, et ma ei näe kõike, mil viisil siia tegutsema tuled - selleks lõi PM IT-osakond siia juurde igasuguseid träkkivaid rakendusi) - oled tõeline mats ja mölakas.
Kuigi siin on tulnud jah osaliselt ka minugi poolehoidu saavaid kommentaare, et kõik inimesed ei tahagi tulemusi ja tahavad lihtsalt vaikselt kulgeda.
Kuigi mina jah olen kindlalt selline, kes igas asjas võistleb ja tahab kõigile ära teha.
Ja tegelikult Priidu jutus on iva. Olen tegutsenud ca aasta tugevamalt jooksuga ning alustasin valmistumisega SEB Tln maratoniks. Siis sai ikka tehtud mäkkespurte ja lõike, kuid põhiliselt siiski keskendusin aeroobsele põhjale (mida ka alguses ju tuleks koguda pisut). Nüüd kogu talve sai kogutud nii suusa- kui ka jooksukilomeetritega aeroobset ning kevadel avastasin justkui lühemad maad. Sai siin paar staadionivõistlust ja lühikest krossivõistlust tehtud ning ausalt öeldes on need olnud küll tapvad, kuid vägagi meeldejäävad võistlused. Isegi kui peale finišit veel 10 minutit tatistad ja köhid õhtuni välja on need võistlused olnud ühed mu elu parimad ja kindlasti teen neid ka tulevikus. Ning tänu neile teen ka aina enam lõigutrenne ja aina vähem sellist üksluist tiksumist - seetõttu on ka trennid palju huvitavamad.
Seega tõesti: kõik, kes tulemustest hoolivad, peaksid tegelema tugevate kiirus- ning jõutrennidega.
kas siin saab nüüd kontot luua???
selleks lõi PM IT-osakond siia juurde igasuguseid träkkivaid rakendusi???
Kiire jooks ei tapa kui on õige tehnika. Õppefilm "Jooksutehnika analüüs keskmistel ja pikkadel distantsidel" (Sojuzsportfilm, 1980). Filmis kaadreid Enn Sellikust. Kõigil vaadata!
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
100.
Priit,
kas Joobar on keegi korvpallur?
Muide, Priit, harrastusjooksja Ilja Nikolajev proovib hetkel Copenhageni maratonil joosta 42,2 kilomeetrist lõiku ilma puhkepausita ja tempoga 3:15/km. Esimesed kümme on läbitud.
Aga kahjuks on see mõttetu ja pehmo, kuna ta ei ole 800 meetri jooksja.
Jah, Ilja teeb seda töö kõrvalt. Hoiame pöialt!
Olen viimase kommentaatoriga nõus. Vanasti oli ka Priidu blogis rohkem sisulist mõttevahetust ja toredat spordimehelikku üksteise toetamist.
See Ott Kiivikas, kes spordiklubides oma keemia potsikutega esitlusi teeb?
Enese keha imetlejate, igat masti SIS-i müügimeeste ja rahvamaratonidel loksumise prohvetite keskkonnas on Pulleritsu - küll mõrkja nostalgilise alatooniga - julge sõnavõtt nagu värskendav sõõm õhku meie läppuma kippuvas spordielus.
haistan tugevat keskeakriisi lõhna!
Tean üht mees, kel kehvad
lood.
Ta maratoni jookseb igal
pool.
Ta parim aeg on kolm ja pool.
On jooksjast saanud -
dolbojoob!
to:Anonüümne ütles ...
To: "Teie siin olete kõik pehmod. Vaadake, mida kulturistid teevad: jala Tartust Tallinnasse.
20:57"
Kas see on mingi saavutus? Nädalavahetusel oli näiteks http://www.xtsport.ee/voistlused/extar-48h/tutvustus/ ja seal osalejate kõrval on "matkavad" kulturistid poisikesed ... 800- 1500 m jooksjatest rääkimata.
Kogu selle blogi õnnetuseks ongi saanud mingi intriigi kiskumine. Teiste spordialade halvustamine on varemgi läbi kumanud, nüüd on TÄPE. Ja tundub, et eesmärki täidab ja lugejaid juurde tuleb. Tugevaid trenne tuleb igal alal teha, lihtsalt "tugevusel" on oma sisu, ehk vast oleks õigem öelda arendavid trenne.
Aga extar oli tore 😉
Austatud Andres P,
teie huvitavas blogis kirjutate, et spordiüritus oli "fun ja chill väikese pingutuselemendiga".
See on igati ok. Pullerits tõstatab aga siin teemana selle, et spordiharrastajate seas peaks olema ka neid, kes kiiret jooksu ette võtavad. Kõik ei pea muidugi olema sellised.
Inimesel, eriti täiskasvanul, võiks olla mingisugunegi eneseväärikus,
kui tahad "tšillilt" kirjutada, ehk siis kirjutada "rahvusvahelise suhtlemise" keeles, siis kirjuta seda eestipäraselt, fan ja tšill ....
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Tegin eile lõigutrenni.
Lõigud 200 m kuni 1500 m.
Üle käigupauside.
Tempo oli kõva. Täna on tunne suurepärane. Super!
Priit pole kunagi õiget kiirustrenni teinudki, sest ega ta muidu 100 m nii kehvasti jookseks, oleks ta omal ajal käinud jõusaalis, teinud 10 kg lihaseid juurde, oleks 100m aeg olnud ka 11,0. Ilmselt oleks tegu olnud hea 400m jooksjaga nii 47 sekundi kanti, ja kindlasti oleks ka 800m aeg olnud parem. Väljanägemine ei oleks ka selline kuivetunud luu ja nahk, oleks ikka täisväärtuslik mees olnud. Puhas õnn, et elame mugavusühiskonans, mõned ajad tagasi, nii 700-800 aastat, sellised kõhnad mehed ei oleks ellugi jäänud, nad oleks mingits lahingtes surma saanud, ei oleks nad jaksanud tugevaid maatöid teha, ei oleks neid vaadanud naissoost isikud, ühesõnaga tegu oleks olnud soovõimetu isendiga, ühiskonnast kõrvaleheidetud indiviidiga. Kuid tänapäeval mees võtab klaberi kätte, pool tundi ja suvaline plätserdis jälle valmis, klõps ja üles laetud, ning klikke ja pappi jookseb.
Oijahh, nüüd mõelgem korraks sellele, kuidas näeb välja üks keskealine spordiharrastaja, kes omalõbuks spordib, sellist lõigutrenni tehes. Milleks? Kuhu? "Issi, kas sul piinlik pole- ära tee mulle häbi...."
Väärikas peab mees olema ka sporti harrastades
ja miks ei võiks joostes lihtsalt kulgeda. See on puhas rõõm ja nauding. Mingid numbrid ei näita küll midagi - tarkust, et sellest aru saada.
16:46, kas sa ei saa aru? Lihtsalt kulgejad on pehmod. Ainult 1:55 800 meetri jooksjad on kõvad mehed. Need, kes 1:41 jooksevad, nt Rudisha, on jälle pehmod, sest nad hoiduvad mees-mehe võitlusest, ei julge teistega õlg-õla kõrval trügida.
tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets
Postita kommentaar
<< Esileht