Pullerits: Miks pikad trennid on mõttetud?
Polnud see eriline kihutamine midagi. Tõsi, mul olid reied-puusad nn jooksumaratonist endiselt vägagi kanged, mis andis mõneti tunda pärast Otepää suunas keeramist, kui järgnesid pikad tõusud. Lõpuks vaatasin, et 72 pikkuse Tartu-Pangodi-Elva-Tartu uksest ukseni ringi keskmine kiirus tuli 34,7 km/h. Pole paha, aga ikkagi jupp maad aeglasem, kui mu 50,5 km pikkuse paaristemposõidu 36 km/h.
Eilne rohkem kui kahetunnine sõit tuletas meelde siin kommentaarides antud soovitust teha rohkem kolmetunniseid trenne. Tänan, ei. Kolmetunnised trennid on mõttetud.
Selgitan.
Mida saab kolme tunniga teha? Väga palju kasulikku. Väga palju arendavat. Kas või lugeda. Kas või perega olla ja suhelda. Aga kolm tundi pedaale tallata, tosse kulutada või suuski nühkida – see on arulage aja priiskamine. Sellist aja kulutamist võivad endale lubada need, kes on tippsportlased ehk kes teenivad sportimisega elatist või kes on rantjeed. Kui paljud teist on rantjeed, näpp püsti! Tippsportlaste kohta ei maksa küsidagi – neid siin ei ole, nemad teevad trenni (või kui mõni neist peaks siin seda lugema, siis lõpetagu kohe – marss trenni!).
Seletan lähemalt.
Täna hommikul kella seitsme ajal koeraga väljas jalutades (nii tuleb hommikune söögiisu parem) trehvasin naabrimeest, kes tunnistas, et tema suusa- ja jooksutrennide keskmine pikkus jääb alla 50 minuti. Ometi jooksis ta Tartu nn jooksumaratonil 500 sekka. Täitsa tubli, arvestades, et ta ei ole mingi padupaadunud (kas pole vahva tuletissõna?) harrastussportlane.
Tean, millest räägin. Selgus, et näiteks jooksjana treenisin omal ajal ligilähedaselt samamoodi nagu naabrimees: 9-10 km mugavustsoonis. Ja ikkagi jooksin sellise trenni pealt Tartu nn jooksumaratoni 2008. aastal 63. koha peale, aeg 1:37.13. Aasta varem olin samasuguse mugavustrenni pealt olnud oma elu esimesel täispikal nn jooksumaratonil 98. (Kuidas mugavustrenn kasu toob, sellest kirjutan juuni keskel ilmuvas vastupidavusalade erilehes Maraton).
Niisiis, resümee: tavalisel inimesel, nagu näiteks mina, ei ole mõtet raisata oma aega pikkadele, kolmetunnistele trennidele, sest neist saadav kasu ei ole vähimalgi määral proportsioonis treenimiseks kulutatud ajaga. Enamgi veel: mida rohkem aega kulutada, seda väiksemaks muutub kulutatud aja kasutegur. Ligilähedaselt samasuguse tulemuse, nagu kolmetunniste trennidega, võib saavutada ka palju lühemate treeningutega. Võita nn jooksumaratonil näiteks tosin kohta, olles selleks kulutanud nädalavahetustel pikki tunde – see ei ole lihtsalt arukale inimesele mõistlik tegu.
******
Fotod 1-4: Käib Giro d'Italia! Kus on pildil Tanel Kangert? Fotode autor: LaPresse/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:04
kommentaare: 62
62 Kommentaarid:
Selles on iva muidugi sees. Ma ka ei tee 3 tunniseid trenne vaid 1-1,5 tundi, nädalas korra siis ühe 2. tunnise, aga suurema intensiivsusega. Mõte selles, et liiga pikkad 3. tunnised trennid nõuavad pikemat taastusaega ja järgmine päev pean tegema puhkepäeva. Aga kui teen 2. tunnise ja intensiivsema, siis järgmine päev on täitsa korras ja saan teha kergema treeningu. Lisaks suurema intensiivsusega saavutan suurema jooksukiiruse. Tegin aastaid pikki, kuid madala intensiivsusega trenne ja areng jäi Otepää-Elva jooksul toppama 1:37 peale. Eelmine aasta muutsin oma mudelit, ning hopsti 5 minutit parandust ja 1:32, nüüd üritan ka maratonis 3:08 pealt 2:58 peale joosta.
Minu kui võhiku hüpotees: tehes lühemalt ja intensiivsemalt saad küll võistlustulemuse parema, kuid oma eluea lühema. Ehk intensiivsem koormus/tulemus täna tuleb organismi suurema läbisõidu arvelt. Ei tea kas läks väga puusse?
Kas Sa räägid 10-20 km jooksuvõistlust silmas pidades 3 h treeningutest? See ei oma erilist mõtet. Pigem 1.5-2 tundi max.
2-3 h teema on maratoniks (päris maratoniks) treenijate teema. Ning kes maratoni jooksnud (Sina vist ei ole?) ja selleks treeninud, tunnetab enda tagumikuga (jalgadega pigem) selliste trennide vajalikkust.
Süda on mootor. Automootor tahab ka vahepeal kõrgemaid pöördeid, et lõõrid puhtaks lasta, muidu tahmab ära. Samuti tahab süda erinevaid löögivahemikke. Trenn kestab vaid paar tundi päevast, samas tänu trennile on puhkeoleku pulss 20 lööki madalam ja ülejäänud päevast saab süda väiksema koormuse. Muide eelmise väide ei pea paika. Pole mingitki viidet, et intensiivne trenn eluiga vähendab. Eluea pikkus on seotud geenidega vähem eluviisidega. Mõni elab eluaeg tervislikult, ei joo ei suitseta ja sureb 50, teine joob ja laaberdab, pole elu sees trenni teinud aga näed 90 venitab välja.
Aga mis saab neist, kes tahavad hästi süüa, kuid kehakaalu ei tahaks lasta tõusta...
Jah, 11:41, nii ma seda mõtlesin, lisasite olulise täpsustuse. Aitäh!
Head näited, Lauri! Tänan.
11:57
Sa tahtsid vist pigem kirjutada "halvasti süüa" ?
Trenn on olemuselt ärritus. Treenituse kasv tuleb läbi organismi reageerimise koormusele. ka 3-tunnistel ühesugustel trennidel kaob üsna ruttu arendav mõju- organism kohaneb ruttu. Võtmesõnaks on varieeruvus ja vaheldusrikkus. Siit saad harmoonilise füüsise ja enesetunde. Kellel harrastajatest ikka niiväga seda ühe liigutuse või spordiala hullunud "lihvimist" vaja on?!? Ikka mõnuga ja hea enesetunde nimel! Vahel ka 3-tunniseid sutse tehes;)))
Eks blogija sai kõndides sootuks teistsuguse koormuse, kui pundis rattaga kerides; kahjuks see kindlasti ei tulnud.
Igaühel pole planeeritud erinevaid üritusi pidevalt...
Kui ma trennis ei käiks, siis veedaksin selle aja voodis telekat vaadates+arvuti süles.
Kuidas on kasulikum: kas voodi pikutadess ja arvuti soojendamas lapsesaamiseks vajalikke elundeid (mis on võib teha hoopis võimetuks) või kasutada aega kasulikult ja väljas trenni tehes, metsavahel looduses? Ise eelistan sportimist, täna millele on ka kaal kohe ca 10kg langenud.. Pikemad jooksutrennid kipuvad 4-6tunni kanti minema aga ma pole ka sprinter vaid üritan käia ikka palju tunde (üle 8tunni) kestvatel üritustel...
Kusjuures kõige kergem enesetunne on järgmisel päeval kuni paar päeva peale pikka 5tunnist jooksu, enesetunne hea ja jooksusamm kergem. Nädala sees muidugi tuleb ka lühemaid ja intensiivsemaid trenne. 1x nädalas võib ikka pikema jooksu (loe trenni, spordiala pole ju tähtis) teha..
Paljud nn. maratoonarid teevad selle vea, et keskenduvad pikale trennile kui kõige tähtsamale, kuid unustavad ära, et loeb üldine jooksumaht, mitte üksik trenn nädalas. Jäetakse kiiruse arendamine tahaplaanile.
Ma tegelikult saan aru selle kirjutise mõttest. Näide selline. Et kui jooksen 1 tund korraga ja 5 korda nädalas ja tulemus jooksuvõistlusel on mingi x, siis kas kui hakkan treenima korraga 2 tundi, kas nüüd tulemus on 0,5x ehk poole parem. Sügavalt kahtlen selles Pigem kasvab kordades ülekoormusvigastuste oht või võimalus ületreeninguks.
Skaalal hea-halb väidab Priit, et lugemine on parem kui jalgrattaga sõitmine. Väga küpse ja arenenud inimese seisukoht. Aga muud polegi oodata sealtpoolt.
Miks te kõik kohe need pikad trennid jooksule taandate, kindlasti ei ole pointi teha 3 ja enam tunniseid jooksutrenne, nii ei jää jalgadest midagi järele. Need tuleb teha kas baiki, mnt-ratast või matkates raskemal maastikul, kuid mitte mingil juhul ainult joostes.
Võib siis statistika avaldada.
Uue armastuse leidnud jalgrattur Priit mainis viimati oma blogis Tanel Kangertit 2011 aasta septembris. Kui viimane Eestis kõik sügise rattakrossi oma kõverasarvilisega võitis. Lugusid ja viiteid Taaramäe peale läks nimekiri väga tihedaks ja pikaks.
Milles asi? Miks Priit eelmise aasta ja antud hetke parima ratturi mehetegusid Girol ignoreerib? Mis Tanel talle teinud?
Lõpuks jõudsid need vähemalt pildis eesti loetuma spordiblogi lehele.
Kangert mainimine võib halvimal juhul taastada Pulleritsu kui objektiivse ja eelistusteta ajakirjaniku maine. Seda jama Pullerits endale küll ei soovi.
Halvad näited Laurilt. Automootori "lõõridele" tahmasusele mõjuvad just kiired pöörded halvasti. Julgen pakkuda, et näite aluseks on see, kuidas on nähtud, et gaasi andes lendab sumpsist musta tossu ning sellest on järeldatud, et näe: lõõrid saavad puhtamaks, sest et tahma lendab välja. Tegeliklult ei põle tipppöörlemiskiirustel kütus täielikult ära ning see must toss ongi põlemata kütus, ning kiirematel pööretel seda rohkem tekitades just "lõõre" tahmatataksegi"
Eluea näide on ka vaieldav. Mis asi on tervislik elu? Kas ka valesti treenimine käib treenimise ja seega ka tervisliku elu alla?
GuidoMukilt hea küsimus: miks Kangertist olen vähe rääkinud?
Vastus on proosaline: ma ei tunne teda. Ei ole temaga elus ühtki sõna vahetanud, ilmselt ei ole Kangert minusugusest kuulnudki. Sedasi on mul raske temast midagi kirjutada. Aga pöialt hoian talle igal juhul.
Ilmselt on asi ka selles, et Taaramäe on hästi aval ja suhtlusaldis inimene. (Nagu ütlesin, Kangertit ei tunne.) Mäletan, kui sain kolleegilt tema meiliaadressi ja kirjutasin talle esimest korda mingi ajakirjandusliku palvega seoses, siis ta vastas väga kiiresti ja lahkelt nagu vanale tuttavale ning sedasi saingi teda ajapikku paremini tundma, nii et mullu sügisel tellisin temalt isegi loo ning käisin ühes maastikutrennis temaga loo üksikasju arutamas.
Tegelikult olin ma ka Taaramäe osas tükk aega n-ö ignorant. Üksvahe mullu kevadel ütlesin koguni, et olen vist ainus Eesti ajakirjanik, kes pole veel Taaramäed intervjueerinud. Nägin teda pärast mullust (või oli see siiski juba tunamullu?) Tartu rattarallit külaliste telgis, astusin talle seal ligi, tutvustasin ennast ja soovisin edu. Enne seda teadsin temast vaid teiste lugude põhjal.
Nii et niisugused on lood.
Priit on valestitreenimise Eesti meister, siin pole midagi vaielda ega arutada.
Aga siin kõrval üks asi tekitab küll küsimust. Pullerits kirjutab kiirustest, mis kätte saanud, ikka 40 km/h, 37 km/ uksest-ukseni jne.
Samas mingit tõendusmaterjali ei esita.
Kas meil on alust neid numbreid uskuda - arvestades Priidu tausta?
Pulsikella ta ei kasuta (pulssi mõõdab teise mehe Polarilt piiludes.)
Endomondosse trenne GPSiga kirja ei pane.
Nii võib igaüks väita, et kiiresti sõitnud.
Siit ettepanek: kas Sa ei taha minna mõnele võistlusele, neid korraldatakse meil, kus saaksid oma kiiruslikud võimed võrdluses teiste meestega proovile panna.
Kus oleksid kohtunikud, protokoll ja professionaalne ajamõõtmine. Time trial (TT), ühesõnaga.
Priidu postituses on päris hea point olemas. Peaküsimus on selles, et kui palju lisaaega tasuks matta selleks, et järgmisel aastal oleksid protokollis eespool. Jooks on selles mõttes aus ala, et seal sõltub tulemus eelkõige inimesest ning areng on väga hästi mõõdetav. Ehk võiks naabrimees sinu soovitusel võtta eksperimendi mõttes plaani joosta senise 50 minuti asemel 1:10 ning lisada veidi intensiivsust, nagu sa soovitad. Nii peaks laskma tal treenida aasta ning järgmisel aastal siis vaatama, kaugele ettepoole ta protokollis nihkunud on. Samas harrastab see naabrimees ka kindlasti rattasõitu, suustamist, äkki isegi ujub, nagu enamus tavaharrastajaid seda teeb. Juhul kui ta kõikki neid alasid harrastab, siis juhul kui ta tahab igal alal finishis eespool olla, peaks ta kõikidele aladele veidi aega rohkem kulutama. See aga teeks kokku juba mõne lisatunni nädalas. Minu soovitus oleks selline, et inimene peaks valima mingi põhiala ning tegelema sellega aasta läbi ning kõik teised alad on vaid vaheldused, mis aitavad taastuda ning pakuvad vaheldust. Ehk kui näiteks võtta Tartu Neliküritus, siis kolme ala tulmused oleks keskmised ning ühel alal konkureeritakse esi 500 sisse.
11:41 kommentaariga ei saa Priidu kirjaldatud situatsioonis 100% nõus olla, kuna minu teada jooksis see nn naabrimees eelmine aasta esimesel Tartu Linnamaratonil koguni esisaja sisse, seda siis väidetavalt alla tunniste treeningutega. Seega, kui see on õige, siis milleks ka pikal maratonil 2-3 tunnised treeningud?
Ei taha, 13:03. Aga kinnitan, et kõik faktid minu treeningute kohta on õiged, midagi liialdanud ega välja mõelnud ma ei ole. See ei ole minu stiil. Pigem olla kaotades teine kui pettusega esimene.
Tähtis pole aeg vaid vahelduvus. ei ole mõtet teha 5xtund ega 5x2tundi, mõlemad on sama lõpptulemusega - 0. Treeningud peavad olema vahelduvad, nii kiiret kui rahulikku kulgemist ja korra nädalas võiks olla pikem looduse nautimine.
Aga eks kõik sõltub inimesest, mõni läheb ka pea 0km pealt ja teeb super tulemuse :D
Kui jooksule taandada, siis maratonijooksjal piisab ilusti kui korra nädalas 2tundi teha, max 2,5tundi ja ülejäänud lühemad. ratturite trennid on üldjuhul pikemad, kuna 1tunnine rattasõit ei anna sama koormust kui jooksmine. sellepärast ka "hullud" treeningajad ja kilomeetrid parematel ratturitel.
Aga üldjuhul on pikk trenn maratooranite ja ratturite treeningus kõige tähtsam - jalad peavad harjuma pikka aega kestva koormusega. Sellega ei tohi lihtsalt üle pingutada - korra nädalas või nõrgematel üle nädala, on täiesti piisav.
Aga ütleme nii - kõik sõltub spordialast, võistlusmaast milleks valmistutakse aga samamoodi ka organismi iseärasustest. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele ja ei saa üldistada...
Pulleritsu argumentatsiooni nõrk koht: kui 3-tunnise treeningu ajaga on elus muudki teha, miks siis võistlustele veel rohkem aega kulutada (4-5-6 ja enamatunnised suusa-, ratta- ja jooksumaratonid).
14:07 - hea küsimus, aga mitte vastamatu. Näiteks Tartu rattaralli võiks lõpetada juba 20 km järel - siis on grupid paika loksunud, edasine on väheoluline tule tallamine, kus suureneb vaid õnnetuste oht.
Sama Tartu maratoniga: finiš võiks olla juba Harimäel. Sealt maalt ju ka ei toimu enam suuri muutusi. Tõesti, milleks veel 45 km peale aega raisata?
Miks võistlused on nii pikaks aetud, seda peab küsima korraldajailt. Ju nad tunnevad, et kui teeks 17 km suusatamise, siis ei tuleks piisavalt rahvast kohale. Rahvas on ju selline, kellele on vaja midagi arulagedalt hullu ette anda. Selle peale, et 17 km on kergem läbida kui 63, enamik millegipärast mõelda ei taha...
17 km võistluse pärast ei viitsi inimene end kodust välja ajadagi. Ilmselt sama ka alla 3h trenniga, et väikse sutsu pärast ei hakka end liigutama tugitoolist. Sellepärast ongi pikki trenne vaja.
Miks on kergejõustikuvõistlustel kavas selline distants nagu 10000 meetrit? Siililegi on selge, et 100 m on kergem läbida kui 10000 m. Kui 10000 meetri jooks lõpetada pärast 100 m läbimist, siis ei pea ka pealtvaatajad nii pikalt kannatama igavat ootamist.
Ja miks üldse peaks midagi läbima? Paneme võitja paika juba enne starti. Tihti räägitakse mõne võistluse kohta, et finiš oli õnnemäng. Las võistlejad viskavad enne starti täringut, ning kui võitja selge, siis lähevad laiali.
Olümpiamängudel millegipärast ongi nii kujunenud, et 23 ringi longitakse, 24 ringil võetakse tempo üles ja viimane ring (vahel ka ainult pool sellest) pannakse täiega. Mo Farah jt sellised, kes maratonigi ei suuda läbi joosta, lõpus võidavad.
PP: midagi liialdanud ega välja mõelnud ma ei ole. See ei ole minu stiil.
Olen PP stiilimuutuse kahjuks kahe silma vahele jätnud. Varasemad aastad tegutseti ikka vusserdamise ja kahtlaste allikate najal. Tore et mõistus koju tuli.
Soovitan lugeda raamatut The Art of Running Faster: http://www.humankinetics.com/products/all-products/art-of-running-faster-the
Eks kirjandust on palju ja kõike ei jõua tarbida aga minu arvates antud küsimuse selgemaks saamise kohapealt väga asjalik raamat. Nagu eelnevalt on ka läbi käinud - oluline on vaheldusrikkus, tempo muutus treeningu enda sees jne. Aga kes maratoni tahab nautida, peab tegema sisse ka pikki, üle 2h jooksuotsi (viide 11:41).
Loomulikult Priit,sinusugusel vennal pole tõesti pikki trenne vaja.Originaalmaratone sa ei jookse,rattas teiste tuules,ma mõtlen rattarallit,suusas vajud ka koguaeg tahapoole.Vanuse taha pole mõtet pugeda,sest sinust vanemaid kutte on terve trobikond,kes pikalt sinust ees.
Taas, 16:32, palun rääkige enda eest, ei ole vaja siin oma argumentideks kasutada teisi mehi, kes on minust vanemad. Mina ju ei räägi teile, et näete, minust on veelgi kõvemaid mehi, mis te, minust nooremad mehed, noile vastu panete.
Aitäh huvitava viite eest, 16:04
Kuidas kiiremini joosta? - see on küsimus, mis võiks paljudele harrastajatele huvi pakkuda.
Mahumaaniast tuleb lahti saada.
Kiiremate lõikude, lahtijooksude, "straidide", lühikeste ja pikemate mäkkejooksude programmivõtmine on aga oi-oi-oi kui raske.
Eriti kui nooruses ei olegi kunagi mingit intervalle sisaldavat treeningut teinud.
Mina olen leidnud paar enda jaoks sobivat mudelit. Kuna vanus on juba 50+, siis tavaline lõigutreeningu mudel mulle hästi ei sobi. Ma vajan vähemalt 4-6 km soojaks saamiseks. Olengi siis teinud nii, et kümnekilomeetrisel treeningul jooksnud nt 7. ja 9. km kiirelt.
Mäkkejooksudega on samuti nii, et
kõigile õpetustele ja videotele
vaatamata saab neid elemente ainult suhteliselt pikaajalise praktilise katsetamise teel oma treeningusse lülitada. Olen leidnud, et mäkkejookse saab edukalt teha ka tavalise aeglase trenni lõpus.
Lõigutreeninguga on see häda, et need löövad (vanus 50+) organismi nii käima, et õhtul ei tule poole ööni und ja siis ei jõua hommikul tööle. Jällegi üks asi, millele õpetustest vastust ei tarvitse leida.
Priit
Harku-Nõmme
Enamik rahvasportlaste viga ongi selles, et sórgitakse üliaeglaselt kõik treeningud 6 min/km ja nimetavad seda trenniks. Ei mingit vaheldust. Mina nimetaks seda rämpskilomeetrite kogumiseks.
Kumb siis: Peloton või Paloton? Või pole sel vahet?
Lauri, miks need rämpskilomeetrid on kui inimene end hästi tunneb?
Trenni ei tehta ainult seepärast et minut või paar kusagilt kärpida,
Priit,
kas peaksid siis Postimehe "Maratoni" nime ära muutma.
Kuuluta välja konkurss uue, parema ja sobivama nime leidmiseks.
Jube ÕhtuLehelikud pealkirjad - kelle jaoks on mõttekad, kelle jaoks mitte. Või on tõesti olemas absoluutne tõde (loe: Pulleritsu arvamus)?
r.
Delfi on pealkirjastamise maailmameister.
Elagu! Elagu! Elagu!
http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/petter-northug-lahkub-norra-koondisest.d?id=66132062
Ma olen nõus, et trenni tehakse selleks, et ennast hästi tunda. Aga hästi saab tunda, kui vorm hea. Mis viibki selleni, et tuleb end arendada, et kiiresti joosta. Usun ,et kui mingit vaheldust treeningutes ei tee ja päevast päeva samu radu ja samas tempos kulged, siis varsti see enam naudingut ei paku.
Priit,lõigud ja mäkkejooksud ,kus ladvas punaseks läheb ,tee hommikul,siis ei sega und.....kah 50pluss.
Jah, Lauri, nõus.
Samas on mingi kindel hulk inimesi, kes jooksevad päevast päeva ja kuust kuusse ühte ja sama ringi, aga on ikkagi rahul.
Harrastaja enamasti on nn Single Speed. Kiiruste diapasooni pole või on minimaalne. Seetõttu ei saa ka treeningu intensiivsust varieerida - pole, mida varieerida. Nt minul:
6:00-6:05 väga aeglane tempo, aeglasemalt enam ei suuda.
5:45 - aeglane tempo (talvel 5:45-6:00).
5:35-5:30 - suhteliselt aeglane tempo. Talvise trenni põhikiirus.
5:20-15 - reibas tempo. Suvine põhikiirus.
4:35-50 - lõikude (1-1,5 km) tempo.
4:10 - lühikeste lõikude tempo.
Trennide mahust 90-95% on põhikiirusega. Aga võiks olla vähem.
18:46
Paloton on parem. Ma ei saa aru, miks see ära muudeti.
Paloton? Peloton? Peloton on soome keeles 'kartmatu'. Balaton? Balaton oli nõukogude ajal üks kolmanda järgu õlleputka.
dr H-l on vist hiljutine ägedaid jooni võtnud tüli Pulleritsuga halvasti mõjunud. Kui lugeda tegemistest tema blogist. Mees sõidab bike'iga mööda metsa ja võtab osa imaginaarsetest 100 km võistlustest. Bizarr.
Ehk lepite ära?
10.25-le kopeeri-aseta Wikipediast, ta ise vist ei oska
The peloton (from French, meaning little ball or platoon and related to the English word pellet), field, bunch or pack is the main group of riders in a road bicycle race.
Balaton- järv Ungaris, ilmselt olulisem nähtus kui õlleputka
ain
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kes teab kuhu on kadunud vanameister Meelis Minn ja tema Jooksuekspert ploog?
Vanasti seal midagi oli, nüüd pole ploogi ennastki?
PP:"Linnaservas Tartu rattaralli uhiuuel lõigul kruvisid nad Võru poole suundudes vastutuult kiiruse üle 40 km/h. Kuulsin selja tagant, kuidas mõni mees juba kurtis, et sõit muutus tempolt piiripealseks. "
Tegelikult oli aga olukord nii, et kiirus 40 km/h mööda kerget 0,8% pärilangust pani enamikel meestel vaikses 2,5 m/s 252° küljekas kõrvus tuule vuhisema, eriti kui ei suudetud töötavat pelotoni orgunnida. Eks avatud liikluses ongi see mission impossible ja seetõttu tegid kolonni tuule poolses (teepeenra poolses) tiivas olevad tegelased häält, et koormus läks tavalises kupeevagunis istumise asemel loomavaguni laadseks eriti kui tuli kerge 0,6% kaldega päripõndak. No pole seal klubis ainult loomad koos...
Priit,
selgita meile, miks oled piltide kommentaariks pannud küsimuse Kangerti kohta?
Kahel pildil neljast meie mees lausa peagrupi esimeste seas! Kui sa muidu ei leia, siis vaata, ehk näed Eesti meistri värve ...
PP:"Mis on meie peamisi taastumatuid ressursse? Loomulikult aeg."
Tegelikult on aeg taastuv ressurss nii nagu mets. Täna viidad blogikande tegemisega aja ära aga homme hakkab aeg jälle otsast peale. Ei kao ta kuhugi ainult hommikust õhtusse. PP kas oled kunagi kuulnud kaunist vanasõna: "kes palju teeb see palju jõuab!" ehk siis, kes tahab jõuab käia nii koolis, teha tööd, hoida oma naist õnnelikuna, teha trenni, teha pikka trenni, sõita võistlustel kiiremini ja nii, et keegi ei pea tagant lükkama.
Kangert, see plõksib niisama. Vaata kus meie Moabis panime, vot see oli alles tase!
Aeg on jah taastuv ressurss - kultuurides, kus aluseks on võetud ring- mitte lineaarne ajamudel.
Meelis Minni blogi areenilt kadumisest on tõsiselt kahju. Saan aru nii, et Minn leidis üha rohkem, et tema blogist varastatakse ideid ja keegi talle materjalide kasutamise eest ei maksa. Seetõttu panigi blogi luku alla. Privaatpääsetega saab ainult veel lugeda. Kahju.
Mis jutt see selline on? Kas Minnil olid siis mingid originaalsed ideed? Nii palju vähe kui seal kord lugesin, siis, kirjutada Minn ei osanud.
Ideede kohta ei oska arvata, kuid mäletan. et Minn kurtis pidevalt, et ideid ja materjale keegi vääralt ära kasutavat.
...seetõttu ei ole ma ka siin kunagi avaldanud Kalmer Trammi ega Margus Aderi koostatud treeningplaane. See see internetiajastu on, kus mõnel on väärastunud äärmusliberaalne arusaamine, et kogu info, mis kuskil on üleval, on vabalt kõigile kasutamiseks ja selle pealt kas või tulu teenimiseks. Seetõttu, muide, ei jaga ma ka oma esinemiste/ettekannete/koolituste slaide kellelegi internetis. Üks kolleeg ülikoolis rääkis, kuidas sattus ühele seminarile, kes keegi oli esinenud tema slaididega!
Minn kirjutas veel sellest, et tema treeningrühma harjutamist oli Tallinna spordihallis jälgitud ja (Minni poolt leiutatud orginaalseid) harjutusi (või isegi terveid harjutuste komplekse) üle võetud.
Kuid konks on selles, et kedagi ei saa keelata internetis publitseeritud (või ka kellegi pool staadionil sooritatud) treeningkava järele tegemast.
Ega teabe kiivalt enese teada hoidmine ärile hästi mõju.
...nagu ei mõju ärile kuidagi hästi ka selle teabe tasuta laialijagamine.
milleks välja tuua grupis sõitmise avg, seal võib teha tööd või rahulikult tirri lasta parem too välja oma nn. eraldistardid 60+km. 1-2 kuud üksi sõites ja siis gruppi minnes tunned milline puhkus see on :) aga igale oma! Harjumine teistega grupis on teine teema!
Vahel tuloeb pikk treening kasuks, ei saa ühevitsaga lüüa!
J
tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches
new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets
Postita kommentaar
<< Esileht