Pullerits: Millega lõppes kentsakas võistlus?
Või oskas keegi tõepoolest pakkuda, et... triitsepsid ehk küünarvarre tegevust reguleerivad lihased? See oli täielik müstika.
Ei, asi polnud põrmugi selles, nagu oleks ma kasutanud küünarnukist kõverdatud kiirkäija asendist. Kõndisin enamasti täiesti tavaliselt, vabalt rippuvate kätega (selle tõestuseks on eelmise sissekande juurde pandud foto). Ja lõppudes lõpuks sai neid triitsepseid talvel suusatades ju küllaga treenitud – kuid nüüd äkki kanged, ja juba enne 10. kilomeetrit!
Ometi panin niipea, kui pühapäeval kella nelja ajal koju jõudsin, kohe kompressionsukad jalga ning võtsin need ära alles täna, teisipäeva hommikul enne tööle minekut. Küllap need mõnevõrra vaevusi ikka leevendasid, ent ikkagi on kummaline, kuidas pealtnäha vähekoormav kõndimine võib jalalihastele panna peaaegu samasuguse põõna nagu jooksmine. Vahe on vaid selles, et säärelihastel ei ole midagi viga.
Ja neljandaks: eile, esmaspäeva õhtul tundsin, et kangeks ja valusaks hakkavad jääma ka biitsepsid. Vabandust, aga ma ei kasutanud ju keppe ega kiirkäija kätehoidu. Milles ikkagi asi?
******
Foto 1: Priit Pullerits paar minutit enne Tartu nn jooksumaratoni starti. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 2: Priit Pullerits (vasakul) ja Art Soonets lähenemas Tartu nn jooksumaratoni finišile. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 3: Priit Pullerits (vasakul) ja Art Soonets pärast Tartu nn jooksumaratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Postitas: Priit Pullerits @ 09:13
kommentaare: 34
34 Kommentaarid:
Loe nüüd kokku mitu 3 ja enamtunnist trenni sa viimase aasta ajal oled teinud, seal ongi vastus.
Kallis, kallis Priit, kas nüüd saad aru, kuidas aeroobne treening mõjub? Ei ole see niisama tiksumine midagi rajal tolgendamine vaid ikka tõsine koormus ja seda vaatamata väiksemale südame koormusele. Käte lihaste valud on aga tingitud sellest, et sa treenitud lihaseid ei pingutanud üldse ja koormus langes seni treenimata ja suusatamise ajal lõtvadel lihasgruppidel ning need said nüüd kogu käte inertsist tuleneva koormuse nüüd endale. Sealt ka valud.
Sellistel puhkudel on ju Ripsi-nimeline selgeltnägija öelnud jalustrabava tõe. Või põhjatute eelduste-teadmistega suusatreener Teppan. Miks seekord oma promoartistide poole ei pöördu?
130 viitab sellele, et rattatrenn ei anna piisavalt aeroobset koormust. Käigul ei tohiks pulss minna üle 110.
Hea Lembitu, käigul ja käigul on suur vahe. Tempol nimelt. Kui kõnnitehnika on hea ja suudad hoida nt.6.50 min/km kohta, siis mina ei usu, et 110 või isegi 130 bpm pulsisagedusega seda enamik teha saab. Ülesmäge saab keppidega kõndides suisa maksimumpulsigi kätte, kui tarvis. Siit hakkab vaikselt kumama arusaam, et ega see kepikõnd nii väga mõtetu penskarite "toksimine" polegi;)))
Pullerits ei käinud tempoga 6.50 min/km. Liikus aeglasemalt.
Kui varem on Priit flirtinud korduvalt mõttega, et ta on üks meie tuntumaid suusatajaid, siis käijana see väide ilmselt varsti on fakt, kui ta samas vaimus jätkab. Kristjan Jaak Peterson, Margus Luik ja Lelumees - hoitke alt!:))
Martti
Kas põlv pidas vastu?
7 km/h ja 130 bpm? Treenitud mehed? Aeroobne treening on olematu. Anaeroobses vehkimine tundub olevat maailmakuulsate tartlaste hälve. Ansip, Pullerits...
Pidas, Ain, pidas. Ei ole miskit häda. Kuigi 5-6 km enne lõppu hakkas põlv ühel laskumisel imelikult krõka-krõka tegema - lasin tempo alla ja krõka-krõka kadus. Ka laskumine sai otsa.
Krõka-krõka=logisevad laagri tükid nügisid ennase pesast välja.
Priit, oled teinud erineval tasemel sporti juba mitu aastakümmet ning peaksid olema omandanud mingidki teadmised treeningmetoodikatest ja spordifüsioloogia alustest. Püüa rohkem oma peaga mõelda. Ära looda überarstide või übertreenerite tarkusele. Oma organismi peaksid sa ise kõige paremini tundma.
Naljakas lugeda, kuidas ühel aastal kiidad kõrge pulsiga (sinu keeles kiiret) treenimist, järgmisel aastal jällegi aeglast jne.
Trennid on lühikesed. Mitu kolme tunnist treeningut on viimas pooleaasta jooksul olnud? Rattas ja suusatamises on võimalik tirri lasta, nii, et seisma ei jää, samas lihased saavad puhkust, kõndimises paraku mitte. Ja kõndimisel töötasid ka sellised lihased, mis muidu sellist koormust ei ole saanud.
Enamus on siin juba arvatava tõe välja öelnud. Priit, Su treeningud pole olnud piisavalt pikad ning aeroobsed. Sealt ka need lihaste tundmused.
Mis? Kas ei olegi nii, et kui jaksad sõita 4 dendropargi ringi paaristõugetega punases, siis jaksad ilma, et reied ja triitsepsid valusaks läheks jalutada kolm tundi?
Soovitan teha samasugune pikk trenn/võistlus madala pulsil, mis ulatub 7-8 tunnini, vot siis tuleb õhtul hea uni. Väga hea variant oleks sügisene Haanja 100, eriti kui juhtub olema väga porine rada.
Kas mõni nupukas mees oskab ütelda kust veebist tänast Giro Itaaliat näitab?
Aga palun: http://www.wiziwig.tv/broadcast.php?matchid=204199&part=sports
Soojendus jäi tegemata!
Vaatasin, et blogi peremees reklaamib paremas servas kiirlinkide all Postimehe Torino erilehte. Nostalgia? Või viitsimatus asjaga tegeleda?
Kas Priidust saab nüüd kepikunn või?
14:41
sisestad Googlesse otsingusõnad "giro d`italia live stream" ja linke tuleb kui muda.
Lihtne. Esimestest saad juba töötava striimi kätte.
Sry mitte ropusti mõelda kepikõnni kunn ikka
kas kepikönni kunn vöi kepikunni könn?
Suure ekspertiisi kommentaariks peaks ütlema, et teksti kirjutaja kehalist seisu hinnatakse liiga lihtsalt põgusa kommentaari "Ju oli mu südamelöögisagedus laias laastus samasugune" põhjal. Niiet tuleks väiteid ja nende kuuluvust suti kõhkluse alla seada. Kuid tõepoolest - 130 viitaks justkui baasvastupidavuse vähesele arendamisele (treeningute pikkus pole ainuke osaline - ka 3-tunniseks venitatud tempotrennist on raske südamel kasu lõigata, kui ta kogu selle aja jooksul hapnikurikka verega varustatud pole) või mitmele ööõllele eelmisel päeval.
Aga kas lihasvalu ei ole mitte tõõvõit?
niisuguse tempoga kõndides 130 s.t. ,kas on eelnnenud ületreening või pole seda üldse tehtud,paneb kohe jahmatama.Ise jooksen maastikul 5-st ringi 24-25min. vahele pulssiga 120-126.
Mihkel, kui aeroobne lävi on nt. 154 juures, mis siis sinu arvates 130-ga liikumine on???? Kuskohas , teil, mehepojad, see anaeroobne lävi siis on?
Seda kangelast tahaks oma silmaga kaeda, kes väidab end 23km maastikul alla 3h kepikōnniga läbides keskmise pulsi alla 120 olevat. Unistamine on meil tasuta! Ega KK pole mingi lönta-lönta sörk!
Jooksin eelmine suvi palavaga 20+ km, pärast käisin kiirkõnnil tagasi. Pulss 90-95-100.
Kuidas te, mehed küll kõnniga 130 kätte saate, ei saa aru mitte.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Jah, nüüd polnud enam mingit kahtlust.
Tiba-tilluke kivike. Kamuška!
Soki ja jooksusussi sisetalla vahel.
Väike graniidikilluke nagu neid sellel talvel eriti palju
kõnni- ja kergliiklusteedele külvati.
Veel praegugi palistasid kivipuru veerud suurte
magistraalide ääri. Korrumpeerunud linnavalitsustel
ei jätkunud selle peene killustiku ärakoristamiseks raha.
Sergo heitis kiire pilgu kellale.
Vana, kuid töökindla Polari sihverplaadil jooksid
kibekiiresti tillukesed numbrid. 17:30!
Kas algustempo sai valitud liiga kiire?
Kerge oli joosta. Väga kerge. Kui vasakus tossus
olev kivike välja arvata.
Sergo tegi paar galopeerivat-kalpsavat sammu,
üritades kivikest paremasse kohta,
võib-olla jalakaare õnarusse loksutada.
Ei andnud tulemust. Kivike liikus ringi ega
jäänud ühte kohta püsima. Pidi see just nüüd
juhtuma! Tiitlivõistlusele pääsemiseks tuli
kilomeetreid läbida 3:30-3:20-ga. See oli
kiire tempo. Sergo jaoks väga kiire.
Tee ääres oli näha väheseid jalutaid ja muidu
uudistajaid, põhiliselt vanemaid inimesi.
Vanematel inimestel pole eriti midagi teha,
seetõttu võibki neid pühapäeva hommikupoolikul
arvukalt liikumas näha. Inimesed jälgisid
apaatsevõitu ilmel võitlejaid. Sergo manas
tahtmatult näole kerge grimassi, sest graniitkõva
kivike (neetud teedeliivatajad!) liikus nüüd
jalatalla all ettepoole, otse pöia alla ja tekitas
pärit tugevat ja ebameeldivat valu.
Kuramus, vaatavad, et grimassitab, kuna tempo
on üle jõu, käis Sergo peast mõte läbi.
Mõnel muul ajal oleks selline mõnus tallamassaaž
ainult meeldinud. Kuid mitte võistluse ajal.
Kui teha peatus, võtta toss jalast ära ja koputada
kivi välja? Treeningul oli Sergo lahtiste kividega
kruusateid vältinud.
Kinga jalast äravõtmiseks kuluks aega, oma 40-50
sekundit kindlasti. Need ei olnud ju Salomoni
QuickLace süsteemiga maastikutossud. Sergo
ülikerged Adidas Adios 2-d, maratonijooksjate
tippmudel, käisid kinni paeltega.
Paelad olid hoolikalt kinni tõmmatud ja topeltsõlmega
kinnitatud. Mida teha?
Tavalisel jooksul oleks Sergo ehk lihtsalt
rajalt kõrvale astunud. Selleks jooksuks oli ta aga
palju kuid harjutanud. Niigi oli ta tiitlivõistluste
normi graafikus juba päris piiri peal. Ees aga olid
ootamas rasked tõusud.
Kuidas oli üldse kivike sussi sisse sattunud?
Mis põhjusel ja miks just nüüd, hooaja tähtsaimal
võistlusel? Milline põhjuste ja tagajärgede ahel
viis praeguse totra olukorrani? Oli siin Jumala
käsi mängus? Aga Sergo ei olnud mingi usuhuviline
jooksumees, kaugeltki mitte. Ega isegi mitte füüsik.
Sergol oli lihtsalt kivike sussis.
Kõndisin ka põlveprobleemi pärast 23 kilti ja täiega tuld andes sain samuti lihased väga haigeks. Keskmine pulss tuli muide 160 ja maksimaalne finišisirgel 190+. Koormustestil on on saadud max pulss 202 ja VO2max tabeli järgi tsipa alla väga hea. Lihased jäävad haigeks lihtsalt seepärast, et ma ei ole sellist stiili kõndimisega harjunud, muidu teen rahulikke üldvastupidavusttsooni 3h+ rattasõite iganädalaselt.
Vaatan, et pulsiteemadel on kõik jube targad. Fakt on see, et südame löögisagedus on sügavalt individuaalne. Teadmata indiviidi aeroobset ja anaeroobset läve on järeldusi võimatu teha. Toon näite enda ja tuttava näol. Aeroobne treenitus on laias laastus sama, temal mahud ~1,3x suuremad. Puhkeoleku pulss langeb ka kokku, ~45 lööki. Ometigi on aeglast pikka otsa (4.45-4.50) joostes on minu pulss 10-15 lööki madalam. Anaeroobse läve all tempokrossi joostes oleks vahe suuremgi, aga tal on läve kiirus tsipa madalam, seega selline 15 lööki püsib.
Kui nüüd pelgalt kiirusi ja pulsse vaadata võiks ju öelda, et teine mees on vähe aeroobset teinud. Tegelikult sprindist kuni 10km jooksudeni olen mina kiirem ja mida pikem distants, seda rohkem on asjad vastupidi.
Selle pika jutuga tahan sinna jõuda, et järelduste tegemiseks peab olema piisavalt teadmisi ja algandmeid ning see, mis kehtib ühe inimese puhul, ei pruugi nii olla kõigil.
Kaks viimast kannet on hästi teemasse! Jumal tänatud, et nendele 110-pulsi-kiirkõnni avaldustele ka vähe laiemat pilti selgitati!
May be useful for all, helpful article once and pardon me permission to share also here :
Cara Mengobati Scabies Secara Alami
Obat Kencing Batu Tanpa Operasi
Obat Pengapuran Tulang Tradisional
Cara Menyembuhkan Pendarahan Lambung Secara Alami
Cara Menyembuhkan Edema Paru Secara Alami
Cara Mengobati Gagal Jantung Secara Alami
Obat abses payudara tanpa operasi
Cara Mengobati Kista Ovarium Tanpa Operasi
Cara Menyembuhkan Step Pada Anak
Obat Kanker Serviks Alami
Postita kommentaar
<< Esileht