Kui vihmane, jahe ja tuuline ilm sunnib isegi elukutselise tipp-pedaalija Tanel Kangerti sadulast ronima, nagu juhtus pühapäeval Palamusel, ning teine rattaäss Rein Taaramäe peab leppima Eesti meistrivõistlustel vastikutes ilmaoludes alles kaheksanda kohaga, siis mida rääkida amatöörproffidest – endise majandusministri Juhan Partsi väljend minu kohta, ent kehtib kindlasti ka paljude teiste puhul –, kel ju otsest sundust igasugustes tingimustes vändata pole?
Jah, olin valmis pühapäeval Eesti meistrivõistlustele minema (lõppeks jäi stardipaik minu asukohast vähem kui tosina kilomeetri kaugusele), ent loobusin. Nagu, muide, ka enamik teisi, sest kaasaelajaid kogunes sinna tõesti vähe. Aga enne, kui hakkate mind ja teisi lödipüksiks sõimama, vaatame, mis toimus enne Palamuse sõitu ja pärast seda. Ja kuidas te nende tulemustega oma näitajate ja võimete poolest suhestute.
Reedel, kaks päeva enne Eesti meistrivõitlusi, sõitsin töönädala lõpetuseks rattaga 33,8 km pikkuse ringi uksest ukseni 1:01.00ga – keskmine kiirus 33,25 km/h. Ei midagi erilist. Tavaline. Laupäeval, kui olin Jõgeva maanteel jõudnud koduuksest 8-9 km kaugusele, hakkasin asja tõsisemalt võtma. Sõitsin maale ning läbisin keerutavates tuuleoludes (kord küljelt, siis küljelt vastu, siis tont teab kust) 32,9 km 55.50ga. Ja mis tuli keskmine kiirus – 35,3 km/h! Jah, nii kõva keskmine tõepoolest. (Oleks ma ka esimesed 8-9 km kõvemini sõitnud, oleks kindlasti 36 km/h kätte saanud – ja seda tavalise maanteerattaga, ilma mingi soojenduse ja ettevalmistuseta, linnas avatud liikluses jne.)
Eile, kolmapäeval, tegin õhtupoolikul 41 km pikkuse ringi. Algul mõtlesin taas, et sõidan mõõduka tempoga, aga umbes kümnendal kilomeetril kummardusin madalamale leistangi kohale. Läbisin uksest ukseni ringi, st koos linnatänavasõitudega 1:10.59ga. Keskmine kiirus 34,65 km/h. Hea tulemus. Seda hoolimata tõsiasjast, et kolmel viimasel nädalal pole eriti palju kilometraaži ja sõiduaega kogunud:
26. nädal: 144,1 km – 4:25.50 – keskmine 32,5 km/h
25. nädal: 130,4 km – 3:54.10 – keskmine 33,4 km/h
24. nädal: 143,0 km – 4:32.10 – keskmine 31,5 km/h
23. nädal: 151,4 km – 4:30.05 – keskmine 33,6 km/h
Aga võistlusvorm püsib – ja see on peamine. Ja paistab, et on parem kui mullu.
******
The Priest and Nuns (left), called
the Rectory, and
Castleton Tower (right),
Castle Valley, Moab, Utah, 24.
aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks
klikkida pildile.)
Foto 1: Eesti meistrivõistlused jalgratta grupisõidus Palamusel. Kõige taga punases võistlusvormis Rein Taaramäe. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Eesti meistrivõistlused jalgratta grupisõidus Palamusel. Fotode autor: Mari Luud,
Õhtuleht/Scanpix
35 Kommentaarid:
Kuidas pühade ajal taset hoida? Kas pole see mitte sama pealkiri uueemas sõnastuses? Ehh, isegi pealkirjade tase on stamm copy-pasteks muutunud. Hapukurgihooaeg püsib. Tore, et lõpuks ka treeningvõistluspäevik on ilmutatud. Võiks ju blogijälgijatele võimaldada miskit visuaalset graafikut kah hooaja treeningute mahtudest, oleks huvitavam blogi vaadata. Nüüd aga lappa või vanad artiklid läbi no aga keda huvitavad eilsed uudised...
Columbia laululind eile siis isegi toimetajaveerul.
Et kuidas eurooplased on nõrgad, tugev aga on Ameerika, Ameerika, Ameerika.
Nagu ikka.
Kurt Vonnegutil oli lugu sellest, kuidas tulnukad ostsid salaja üles kõik Billboard'id ja panid sinna Suurte peeniste reklaamid. Pärast seda oli "väikeste" peenistega Maa elanike allaheitmine käkitegu.
Priit, lõpeta ära.
Sääste ennast ja lugejaid.
Jah, vormi hoidmine on tähtis.
Aga sa ei suuda enam teemast välja tulla.
Ega ka teemas püsida.
Nüansse leida.
Ole enda ja teiste vastu aus ning
tunnista, et sa ei suuda enam midagi lisada.
Pane blogi kinni ja siis leiad, kui
mõistlik ja vajalik see otsus
oli.
Võttes kokku paar itimeest, peaks olema lihtne koostada programm, mis kirjutab Pulleritsu blogi. Valib randomiga juhusliku klišee, ehitab sinna ümber standardfraasidest jutu, paneb standardpealkirja ning avaldab. Eriti midagi keerulist seal ei ole. Selle programmi abil saaks Pullerits avaldada blogipostituse iga kahe päeva asemel iga kahe minuti tagant.
Lgp. Priit, kui te nii jätkate, lõpetate ületreenituse ja vigastustega. Olge kena ja lisage pulsinäidud kõrvale...selline trenn on enesetapp.
margus
Valus temposõit kodunt tööle ja tagasi on igati abiks ajal, mil endised sporditoimetuse päälikud uusi positsioonivõite koguvad - nüüd siis EAS.
Oot-oot, Margus, kuidas mingisugune tunnike või tund ja veerand 33-35 keskmist lõhub ja ületreenitusele viib? Kas te siis ei tea, et Jõeäär kihutas eestikatel 49ga keskmist!? Vaat see on kosmos!
Einoh, on ikka lugu, et mu lugu jalgpallist "Kasvage suureks!" lööb nii palju laineid, et tuleb juba teine pikk vastukommentaar sellele, sedapuhku Maalehes kirjanik Karl-Martin Sinijärve sulest:
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/karl-martin-sinijarv-pallipuudutuse-aeg-kestab.d?id=69282583
49 keskmist on tegelikul paras tiksumistempo vanuritele. Eestis on ju üks Steve, kes suudab 54 keskmist välja pressida. Oleks tema stardis olnud, oleks kõik meie nn "profid" ilmselt silmad maas koju läinud... Aga küllap oli siis paremat teha
Taavi
>PP 19:26
Sinijärv võtab kõik ju nii kokku nagu asi on.
1. Miks ma võõraste poolt mängitavaid MM mänge vaadatan ja kaasa elan.
2. Miks ma Eesti koondise mänge vaaatan ja kaasa elan.
3. Miks ma murdmasuusatamisest, jooksust ja rattasõidust telealadena ei hooli (minupärast võiks ETV näidata Prantsuse velotuuri asemel näiteks naiste jalka MMi/EM-i või Eesti naiste ja noortekoondiste mänge), kuigi ma harrastan neid ise väga aktiivselt ja suhteliselt heal tasemel.
Hea kunst ja head raamatud on ju samas kategoorias hea jalpalliga või kas või hokiga.
Maaleht on ju see koht, kus Eesti kirjanikud nagu Jürgen Rooste (nüüd siis ka Karl-Martin Sinijärv) käivad leiva- (Eesti kirjanike puhul tuleks öelda: alhoholi-) raha teenimas. Lihtsameelsed Maalehe lugejad on ju nagu lehmad, ahmivad sisse kõik, mis lehes trükki lastud.
Tegu on jalgpalli kui sotsiaalpsühholoogilise nähtuse parasiitkihiga, mida tuleks ignoreerida täpselt samamoodi kui jalgpalli MM-i ennast.
Karl-Martin Sinijärve puhul väärib tähelepanu veel nimi ise. Selle peenutsev ja ebaeestilik kombinatsioon. (Siin blogis on Kevin-Stiivenite ja Martin-Johanneste nähtusele tähelepanu pööratud).
Viitsides vaadata, millest ja kuidas Karl-Martin Sinijärv - muide Kirjanike Liidu esimees - siis ka oma Kultuurkapitali poolt suhteliselt ohtralt rahastet teostes kirjutab, siis midagi head sealt ei paista. Rahvuse juurte, nagu ka tervislike, sportlike eluviiside juurde on Sinijärvel pikk maa. Seetõttu soovitaksin jalgpalli MM-i "dieeti" järgivatel Pulleritsu osutet kirjatükki käsitada samamoodi, kui 52-te ERRis ülekantavat jalgpalli MM-i mängu. Ignoreerige seda. Teil on oma ajaga paremat teha. Te ei kaota mitte midagi. Võita on teil aga palju.
Suurepärane intervjuu tänases PM-is.
Pealkiri ise on kui kunstiteos. Aga juba teisest küsimusest (küsimus ise:Kas teie peale vaadati ka altkulmu? Naljakas, ent kümnesse küsimine) hargnes teema lahti, mis päädis TA mõtisklusega, et "Nad (rahvavabariigi esinduse liikmed) olid mängijad selles mängus...". Vastuküsimus "Kui see oli mäng, siis vist ei olnud põhjust tunda suurt surmaohtu? ja järgnevad täpsustamised toovad meisterlikult esile tolle nn. neutraalsuse tähenduse. Priima töö!
13:16 - hea, et soovitasid lugeda, pealkiri oli nii priima, et paberil selle lugemisest kaugemale ei jõudnudki. Mõnus pehmo revolutsioonilise eluolu olemuslugu. Loomulikult on lääne inimesele lihtne näidata, et näed meil siin kogu värk 30 aastat juba vana ja papp kooritakse oligarhide taskusse, kuid kus on see teisiti, milleks investeerida lüpsvasse lehma rohkem kui heinateoks vaja? Ja kuldsel Eesti ajalgi oli rannakaluri lehmalaut tilluke ja kasina olemusega, keegi ei laristanud pudulojuste peale ning tänane Ukraina on ju samasuguse mentaliteediga. Eestis oleks asjalood samad kui meid ei toetaks euroabiraha. eks me peame olemagi müügimehed Ukrainlastele ja näitama, et kui nad valivad Venemaa asemel Euroopa siis nende elujärg muutub nende "lehmalaut" kaasaegsemaks, robotiseeritud aroomituks suurfarmiks, kus valida on ainult enda lüpsta laskimise või "lihakombinaati" saatmise vahel.
"Parempi lehmä lypsää kuin tappaa". /It's better to milk a cow than to kill it./ Parembi leipä kuin kulda näljässä. /Hungry man needs food not gold./ Parembi löytty kuin varastettu. /Better to find than to steal./ Parembi myydä kuin ostaa. / Better to sell than to buy./
-- Proverbs are a mirror of nation's soul. We, Finns have these things firmly in place. How about you, Estonians? Are you smart enough to milk you cow? Or, did you already killed it. ;)
Vanasõnad on nagu Lenini teosed. Sealt võib leida igaks elujuhtumiks endale sobiva.
Aitäh, 13:16 - ja kui te vaid teaks, kui palju vaeva tuli selle intervjuu saamiseks näha... Suur tänu, et märkasite lugeda ja ei pidanud paljuks paar sõna poetada.
Dr Holden - tegelikult peaks ütlema Akadeemik Holden - nii suured on mehe teened - kirjutab oma blogis: "peale 260km läbimist oli tunne, et paneks edasi, mis kinnitab taas minu poolt juba eelmise aasta Tallinn-Munamäe sõidu järel lendu lastud mõtet - on suur vahe, kas sõita 140 või 200km, aga pole mingit vahet, kas sõita 200 või 300km!!!".
Küsimus: Holden suudab rattaga sõita kahe päevaga üle 250 km ja läbida kümme täispikka maratonidistantsi (42 km 195 m). Kas Holden suudab ka läbida 800 m (ja 1500 m)?
Kas PM on mingi kenitlev pedede salong, kus lakutud žurnaljuugad rahakate või muidu kuulsate inimeste egovajadusi rahuldavad?
Mis on sellise ajakirjanduse mõte?
Täna, reede õhtul töönädala lõpuks pärast kella kaheksat päris kõva tuulega 42 km rattaga - algul 20 km rahulikult 40 minutiga, siis hakkasin tempot kruvima, nii et lõpuks tuli keskmine ikka 32,9 km/h. Teine pool seega päris tugev. Aga sõita 260 km, nagu Ain-Ivar Tupp ja Soonetsi Art (jah, tema ka...) - no ei näe pointi.
mida arvata maadevahetusest?
kah priit
Priidul on lihtne elu. Kõik, mida ta ei tee või teha ei suuda, sellel ei näe ta pointi. Haritud inimene võiks vahel pointi ka näha. No nii silmaringi avardamise mõttes.
Midagi uut kirjutada ei ole. Lugejaid ei ole. Kommentaatoreid ka pole. Isegi anonüümseid mitte. Mida teeme? Paneme blogi kinni?
Nädalavahetus - võtke lõdvalt, tehke sporti, ärge istuge arvuti ega teleri ees!
Mida Priit, sa oled ikka Tartus - ull, rahvas tunneb täna rõõmu rongkäigust mitte asja armastaja taseme hoidmise trennist!
Täna, pühapäeval mõtlesin, et lähen hästi rahulikult sõitma, sest olemine oli loid ja pea valutas terve päeva. Aga tasapisi tuli eluvaim tagasi, nii et lõpuks tegin uksest ukseni 42,9 km ringi 1:16.40ga, mis tähendab veelgi paremat keskmist kiirust kui eile - sedapuhku 33,55 km/h. Motivatsioonita alanud sõidu kohta polegi paha.
Saksamaal on üks Ameerika agent vahele jäänud.
Kuidas agendid vahele jäävad? Annavad end ise välja. Maneeridega, käitumisega, kõnepruugiga. Võõrapäraste sõnadega. Kummalise käitumisega.
Olen viimased 3 nädalat olnud jalgpalli lainel. Mehed kas keegi võtaks lühidalt kokku mis siin blogis 3 nädalaga on juhtunud. Järgi küll ei jõua seda kõike lugeda, siis peaks põhikohaga blogilugejaks hakkama.
Suuri juhtumisi? Eesti meediamaastikul - mis loomulikult on poliitikamaastikuga tihedalt läbi põimunud - on igal "kuulsusel", igal poliitika- ja meediafiguuril oma roll, oma positsioon. Pullerits on viimase paari-kolme aastaga visalt püüdnud saavutada endale positsiooni homovastases diskursuses. Vahelduva eduga. Eesti Ekspress kutsus viimases numbris kokku dispuudi - homode juhid ühelt poolt, teiselt poolt pandi vastu Varro Vooglaid, Igor Gräzin ja veel keegi kolmas, keda ei mäleta. Igor Grjäzin! Pulleritsu ei kutsutud. Valus tagasilöök. Sest H H Luige väljaanne mõõdab täpselt "avaliku elu" (poliitika, äri, allilm, võimustruktuurid) tegelaste reitingut.Postimehes peab Pullerits nööri mööda käima. Spordis pole eriti millegagi kiidelda. A. Keba reisib tihedalt Euroopas erinevatel võistlustel, millal Pullerits viimati võistles? Jne
Ja veel - Strelkov pööras oma armee ümber ja läheb Moskva peale. Columbia alumnidel peaks praegu olema boevaaja trevooga. Nendel, kes globaalpoliitikat jagavad.
Kas tuuri ei jälgigi siis?
Täna on jah pühapäev. Ma kunagi ei suuda ajas ette rännata aga ajakirjanik elab alati homses, sest homsed plaaniliseda uudised on vaja valmis kribada ja plaanid ellu viia. See viimane aga on väga osavatemeeste mängumaa.
rolex replica
dolce and gabbana outlet
chaussure louboutin
converse trainers
michael kors handbags outlet
rolex replica watches
replica rolex
cheap jordan shoes
chaussure louboutin pas cher
san antonio spurs jerseys
michael kors outlet
oakley sunglasses
raiders jerseys
jerseys wholesale
kate spade outlet
ugg boots
nike blazer
converse shoes
cheap jordan shoes
ecco shoes
ray ban sunglasses
nike outlet
air jordan uk
michael kors handbags
ralph lauren outlet
cheap ray ban sunglasses
ugg outlet
jordan shoes
coach outlet
gucci sito ufficiale
20170803
Postita kommentaar
<< Esileht