Laupäevasel Kõlleste esimesel rattamaratonil ehk Allan Oras Cupil sain esimesed kevadised vitsad juba soojendusel. Ja otse näkku.
Aga see oli mul ka esimene kord sel aastal maastikule sõitma minna. Millegipärast olid korraldajad otsustanud teha sellest suursündmuse, väljastades mulle ühe vähesena lisaks Caspar Austale (Austa), Alges Maasikmetsale (Massa) ja Erki Pütsepale (Püta) nimelise numbri (Pullerits, vt foto all vasakul). Kuna see andis võimaluse lähtuda esimesest grupist, siis seda ka tegin: seadsin end tagasihoidlikult Klubi Tartu Maraton pealiku Indrek Kelgu kõrvale. Rada läks ju kohe kitsaks, nagu soojendusel kindlaks tegin, ja polnud mõtet kohe alguses mitmesajameetrist kaotust sisse kasseerida.
Soojendussõit, nagu selgus, oli mõistlik tegu. Sain seal metsa vahele suundudes parempoolses jäljes valusalt okstega vastu vahtimist ning otsustasin, et hoian vasakpoolsesse jälge. Mida võistlussõidu alates ka kohe tegin.
Aga kohe pärast starti (fotol all paremal) ootas veel üks üllatus: suu ja nina said esimesel laskumisel paksult tolmu täis juba enne, kui küla vahelt minema pääsesime. Ent sõidu algus polnudki teab mis tormakas, püsisin kenasti Kelgu kõrval.
Aga see kenadus lõppes siis, kui kolme-nelja kilomeetri järel tuli sadulast hüpata, sest ees laiuvast mülkast ei tundunud mõistlik ratta seljas läbi pressida ja vingerdada. Kõik minu ümber olevad mehed jagasid minu seisukohta. Vähemasti pääsesin kuivade jalgadega.
Kui seejärel peagi kruusale keerati, said mõned kõvemad mehed tagantpoolt hoo sisse ja läksid vuhinaga mööda. Haakisin end ühe koguka tüübi sappa, et las veab. Vedaski. Aga mitte kaua. Tal lõppes peagi jaks ning haarasin ise initsiatiivi.
Plaani tegelikult polnud. Art Soonets, kes eelmisel nädalavahetusel 100 km kanuusõidul oli pärast ümber minekut nii palju külmetanud, et otsustas haiguse väljaravimise nimel Kõlleste maratonil mitte startida, oli soovitanud, et ärgu ma liiga pingutama mingu, pigem võtku asja mõnuga. Aga katsu sa mitte pingutada, kui teised ees ja taga tuld annavad. Nõnda siis võtsingi käigult eesmärgi, et püüan konkurente võimalikult palju vedurina kasutada. Austa (fotol ülal) või Oras isiklikult, enam ei mäleta, kumb neist, oli mind aastaid tagasi õpetanud, et maastikusõidul tuleb osata ökonoomitada. Pool vändapööret siit ja pool vändapööret sealt – niimoodi kõlas kokkuhoiu õpetus.
Sain päris hea positsiooni kuuese grupi sabas, kui suundusime metsa vahele. Kruusal ja siledamal metsavaheteel püsisin ilusasti teistega koos, aga niipea, kui rada läks mättaliseks, tekkisid probleemid – vahe hakkas tasapisi kärisema. Ma ei tea, kas asi on vähestes kogemustes või psühholoogias, aga niipea, kui rada hakkab keha peksma ja väristama, lasen millegipärast tempo alla. Või õigemini: ei suuda hoogu säilitada. Tagant tuli üks terava vändapöördega mees, kes soovitas käigult, et tõuseksin sadulast püsti, siis on lihtsam – proovisin, aga see tundus harjumatu. Ilmselt tuleb seda edaspidi veel proovida, palju-palju.
Sedasi jäin pikal metsavahelisel ja üle põldude kulgenud põrutaval lõigul oma kaaslastest maha, lausa üksi. Heitsin pilgu selja taha: ühtki gruppi ei näinud lähenemas. Minust sadakond meetrit eespool sõitis samuti üksinda Maido Mesipuu (parempoolsel fotol paremal), kes veel aasta tagasi töötas Tartus A&T Spordis mehaanikuna ning on mu rattaid korduvalt leidlikult parandanud, kui tavamõistuse kohaselt midagi enam parandada justkui ei annakski, vaid tuleks osta uus kallis varuosa. Toetasin kruusateel käevarred leistangile, et tuuletakistust vähendada, ning sain ta umbes kahe kilomeetri järel kätte. Edasi vedasime teineteise alla, oletan, et 400-500 meetri kaupa.
Just enne esimest toitlustuspunkti jõudis meile järele kuue-kaheksa-meheline punt, mida vedas üks Haanja rattaklubi mees. Sättisin end nende sekka, ehkki tuleb tunnistada, et teatud hetkedel pidin andma valu, et järel püsida. Kuid laiale kruusateele jõudes läks sõit väga kergeks, sest leidsin ideaalse positsiooni, kus Jaanus Järveoja (nr 156, fotol ülal paremal) varjus tuule eest kaitset saada. Sõit, ütlen ausalt, muutus kergeks matkaks. Ent andsin aru, et vedaja-mees tegi küllap päris ränka tööd. Plaan oli ise vedamisest hoiduda, ent hoida rivis võimalikult ette, et järsemaid kiirendusi mitte maha magada. Sest silmanurgast olin paar kilomeetrit varem märganud, kui pärast ajutist tempo tõstmist mõned pundist vist pudenesidki.
Kui keerasime pärast mõnusat kruusateesõitu metsa vahele, spurtis ette Pelotoni-mees ja tõmbas tempo teravalt üles. Olin kolmandal positsioonil, sõitsin sisuliselt piiri peal – kiiremini poleks jõudnud. Õnneks andis Pelotoni-mees varsti juhtimise üle ning olukord rahunes pisut. Tulid heinamaapealse raja tõusud. Nende otsas kiirendas Pelotoni-mees uuesti ning juba jõudsin end kiita, et vaat kui hea kohavalik, suutsin kiiresti reageerida ja kaasa minna. Kuid siis lõikas üle raja ojaga kraav, mis sundis mind takerduma. Et sellest riske vähendades üles saada, hüppasin sadulast. Kaks esimest pääsesid minema. Järgmised takerdusid ilmselt minu taha, aga keegi sõimama ega karjuma ei hakanud. Ja mis seal sõimata olnukski – see on maastikusõit, kui tahad probleemideta sõita, sõida kõige ees, kui ei, siis oled sunnitud arvestama nende otsuste ja oskustega, kes sõidavad sinu ees.
Pärast toda ootamatut veetakistust lagunes ka meie grupp tükkideks. Silmside lülide vahel mõnda aega säilis, aga enamik pidi võitlema iseenda eest, kelleltki abi saamata.
Jälle kruusal, sain viimaks abi Agris Eensalult (nr 57) Pleki Pandest, kelle turjaka selja taha end sõitma sättisin. Ta vedas mind peagi järele Järveojale ja Kalle Kasele (nr 173) ning neljakesi reas siirdusime viimasele pikemale põllumaa servas kulgenud lõigule. Seekord püsisin hüpitaval rajal eessõitjate kannul.
Ent taas kruusale jõudes jäime Eensaluga ühtäkki kahekesi. Ta hakkas kõhtu kinnitama ning tõmbasin temast mööda. Siis, mõne aja pärast, möödus tema minust ja utsitas, et püüame eessõitjad kinni. Kuid ta liikus liiga võimsalt, mistõttu otsustasin, et jätkan pigem oma tempos.
Ja nii juhtuski, et viimased 10-12 km pidin sõitma ihuüksinda. Suurem osa ajast polnud ees enam kedagi näha – õnneks tagapool ka mitte. Kogu aeg tuli keskenduda sellele, et kiirust ülal hoida, tööd teha. Üha kummastavamaks muutus aga küsimus, kuidas küll saab 50 km nii pikk sõit olla. Enda arust olin juba ilmatuma aja pedaalinud, ja kui spidomeetrit olin vaadanud, siis näitas see kruusateedel pidevalt üle 30 km/h. (Mu maksimumkiiruseks rajal fikseeris kompuuter 48 km/h.) Olin ju möödunud nädalavahetusel sõitnud ihuüksinda 75 ja 70 km ning nood sõidud, mõlemad tublisti üle kahe tunni, olid tundunud küll palju kiiremini kulgevad ja lihtsamad. Teist korda TP-sse (foto ülal vasakul) jõudes küsisin seal, kui palju lõpuni jääb, aga seda mehitanud inimeste vastus läks kõrvust mööda.
Siis tuli viimaks too piltidelt tuttav kurikuulus jõe ületuse koht (fotol paremal). Nägin, et terve hulk piltnikke oli seal maial ilmel end valmis seadnud. Küsisin, kui sügav vesi on. Julgustati, et pole midagi hullu, sõitku läbi.
Lähenesin väikse ettevaatlikkusega, sest tont teab, mis seal põhjas võib olla, ja külili vette prantsatada küll ei tahtnud. Aga poole peal sai hoog otsa ja pidin väntama ning jalad said pikema jututa läbimärjaks. «Kurat, nüüd saan nohu ka veel,» ütlesin kellele iganes, kui kaldale jõudsin. Vastu avaldati arvamust, et mis see nohu ikka mehele teeb. Lisaks anti teada – selle eest aitäh! –, et lõpuni jääb 6 km.
Kuid varbad hakkasid jääkülmast veest kohe külmetama. Mis võib selles olukorras olla külmetuse vastu parim ravim? Loomulikult, pane jalad veel kiiremini tööle. Õnneks läks asi pigem paremaks ehk soojemaks kui halvemaks ehk külmemaks.
Ühe korra sai vasak jalg veel läbimärjaks, kui kilomeeter enne lõppu diskgolfi raja laskumise lõpus väikest oja ületasin. Panin sealt hooga läbi, et kiirus laugemale lõigule edasi kanduks. Ei kandunud – oja ületuse järel laius pehmeks sõidetud vesine lõik.
Finišeerisin üksinduses, ja vaevalt uhkes. Kalle Kask enne mind oli jõudnud üle lõpujoone 39 sekundit varem, mulle järgnenud Renee Praks tuli 27 sekundit hiljem.
Sain põhisõidu 202 lõpetanu seas 77. koha, oma vanuseklassis M50+ olin kuues, aeg 1:58.31 andis keskmiseks kiiruseks 25,3 km/h. Tõlgendada võib ka nii: esimest korda MTB-sõidul esisajas ja oma vanuseklassis esikuuikus. Positiivse poole peale võib kanda selle, et näiteks Indrek Kelgule (fotol vasakul) kaotasin ainult kolm ja pool minutit. Kaotust võitnud Austale (1:35.14) kogunes 23.17 ehk alla poole minuti kilomeetri kohta. Tartu maratonil kaotasin talle veidi alla 40 minuti, mis näitab, et suhteline taseme vahe ei ole vähemasti suurt suurenenud.
Mida see sõit näitas? Näitas, et grupis saan ilusasti hakkama. Nägin, et tõusudel olin ka enamiku teistega võrreldes pigem terav ja atakeeriv. Ja näitas, et ebatasasel pinnasel jään kõvasti jänni. Kuid maasikusõit ei olegi minu eriala ega saa selleks. (
Võitluse fotosid saab vaadata siin.)
Kokkuvõttes oli õige otsus Alan Oras Cupil startida. Ilm oli ilus, päike paistis, olin ühes lühemas-napimas varustuses osalejaid ning külm küll ei hakanud. Rada oli mõnus ja valdavalt kuiv, palju oli kruusalõike, mis mulle sobivad, metsavaheline enesepeksmine ei kestnud enamasti kaua; samuti polnud ühtegi ohtlikku laskumist ega mõrvarlikku tõusu, kus pidanuks sadulast ronima. Suurepärane avasõit hooaja alustuseks!
******
Needles District, Canyonlands National Park,
Utah. 28.
aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks
klikkida pildile.)
Foto 1: Priit Pullerits alustamas Allan Oras Cupi võitlust Kõllestes. Foto autor: Siim Ausmees
Foto 2: Priit Pulleritsu stardinumber Kõlleste rattamaratonil ja lõpetaja medal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Kõlleste rattamaratoni start. Keskel kollases kiivris hilisem võitja Caspar Austa. Foto autor: Toomas Ellmann
Foto 4: Caspar Austa tunamullu Rakke rattamaratonil. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Maido Mesipuu (paremal) võitlemas 2006. aastal Gustav Sule memoriaalil Tartus 100 meetri jooksus ameeriklase John Woodsi ja Argo Golbergi vastu. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 6: Nõo gümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja kooli uuele õppehoonele 2012. aasta oktoobris nurgakivi paigaldamas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 7: Klubi Peloton sõitja Saaremaa tuuri avaetapil Tartus 2011. aasta juunis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 8: Ratturid Kõlleste maratonil kurvi võtmas. Foto autor: Siim Ausmees
Foto 9: Kõlleste rattamaratoni toitlustuspunkt. Foto autor: Siim Ausmees
Foto 10: Jõe ületuse koht Kõlleste rattamaratonil 6 km enne finišit. Foto autor: Siim Ausmees
Foto 11: Indrek Kelk mullu oktoobris Tartus. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
69 Kommentaarid:
Seekord on väga loetav sõidukirjeldus (Y).
Kui austatud videograafid raja jõeületuse klipi valmis saavad, siis võiks siia lingi susata. Fotodel PP ukerdamist näha ei olnud (vist ei kannatanud kriitikat) aga kangesti tahaks ikka näha kuidas superstaar oma jalad märjaks kastis.
Väga kõva lugu, kuid Kelgu asemel oleks oodanud kevadise ohhoota pilti. Juba vanameister Goebbels kirjutas, et teatud populaarsuse nivoo (eesti tingimustes siis 2 miljonit) ületamisel ei jää muud üle kui meelitada laiu kaasaelajate (ma meelega ei kasuta siin sõna "fännid") hulki.
Priit sul ei jää üle muud kui meelitada oma lugejat. Pakkuda talle kõike närvekõditavat komprat ja ohhoota kaunidust. See on juba talmudis kirjas - kui oled kuulus ilus ja populaarne, siis pane aga tulist sütt alla!
Jummel küll, mis te nendes võimukates keskealistes tulevastes baabades näete, et neid siia muudkui lunite. Ootaks ikka rohkem kohalikku ilu - kandle ja lillepärgadega kaunistet näiteks. Vat see oleks koos PP märgade jalgadega alles hea kompott.
Kumba sarja maastikurattur Pullerits nüüd sõitma hakkab vana MTBest või uus Estonian Cup? Kas korraldajad on staarratturile kutse saatnud?
----
Nr. 6 pildiallkirjas ühes sõnas vimka sees.
Pullerits teeb sõidu ajal märkmeid, et kõik nimed, numbrid, kilomeetrid nii detailselt kirjas? Ajakirjaniku veri...
Toits
Väga mõnus lugemine, täname blogijat.
Täpselt nii, Toits, ja ega PP siis mingit nutirakendust kasuta, suur kaustik ja pliiats on ühes. Võib eeldada, et kui märkmeid pidevalt tegema ei peaks, oleks mees vaata et poodiumi kandidaat.
Aga tuline kahju muidugi, et blogikunn sellel veetakistusel kõhuli ei pannud, oleks saanud häid pilte kaustiku ja pliiatsi järel ujumisest ehk Pullerits oleks teinud Mõlderit. :)
Pullerits jões ei rapsinud.
https://www.sportfoto.com/ee-et/p/1564989
Astana oli ka esindatud.
https://www.sportfoto.com/ee-et/p/1565153
Seleta sulle nagu lapsele - ohhoota on generaalne nimetus. Kohalikud pärja ja kandlega punapõsksed on samuti ohhoota, peaasi et on kaunis rind ja sära silmades, see valab särtsu juba pensil istuvatesse endistesse spordisangaritesse. Olge nende vanameeste vastu hellad - neist pole enam konkurenti Allan Orasele, Nibaalile ja Pulleritsule, kuid nemadki on valijad. Valijad ja hoolsad blogi lugejad. Kui kodumaa on hädas ja härra Pullerits sarve puhub, siis tuleme kaasa nagu korsiklased Nabullioni peräs.
Kurramus, omal ajal sai raadios ikka hirmkõvasid kommentaare tehtud, igasugu neegreid paika pandud. Ei tea, kas nüüdisajal ka midagi sellist läbi läheks, aga juhuslikult leidsin arhiivist sellise sõnavõtu:
https://arhiiv.err.ee/vaata/koik-puhuvad-koik-puhuvad-kommentaar-priit-pullerits-doudou-diene-jt-opetajad
Väga õige 13:02. Nagu hästi viitad, on ohhoota samasuguseks generaalseks nimetuseks saanud nagu jeep ühes teises vallas, sest selle all ei mõelda ainult Jeep'i, vaid kõiki maastureid.
Sama on ohhootadega, olgu nad siis kohalikud pärja ja kandlega, punapõsksed või Ukrainast, vahet pole, peaasi et on kaunis, prink rind ja muu ja sära silmades.
Loodetavalt sai see nüanss nüüd ka rohelistele kommuuni liikmetele selgeks.
Tänan 12:19. No kui ma oleks tahtud kuiva jalga üle saada siis oleksin võtnud ratta õlale ja vups üle purde silganud...
Igati korralik sõit, Priit! Kaassõitjana pean mainima, et su tuules oli äärmiselt meeldiv kulgeda! Sõidujoon oli vaatamata kruusale sirge ja etteaimatav, kohavalikud pundis vägagi head! Meeldiv näha lausa! See, et mõni kraav või mudaauk alguses takistuseks, käib asja juurde ja kogemuste kogunedes laheneb asi iseenesest. Konarlikel heinamaadel võta veidi raskem käik, hoia tagumik sadula kohal ja ürita madalama kadentsi ja jõulise väntamisega tempo üleval hoida. Mida kiiremini liigud, seda vähem põrutab. Mida tugevam jalg ja korsett seda parem. Siin soovitan proovida CrossFit treeningut - Tartus box olemas - parim üldkehaline ettevalmistus ühele vastupidavussportlasele, mida tean! Seniks aga Edu!
Suur aitäh, Ain, väga innustavate sõnade ja jagatud õpetuste eest! Tore on saada rajalt asjalikku tagasisidet - see on Eestis suur haruldus. Seda kõrgemalt seda hindan!
Priit, 13:15 viidatud kommentaar on tõesti tugev. Probleemi olemusele hästi pihta saav - ka vaheda sõnaga pihta andev - ning põhiseaduse mõttest kantud.
See kõlab täna sama ajakohaselt kui 8 aastat tagasi, tegelikult isegi enam, sest vahepeal on maailm veelgi rohkem globaliseerumise, multi-kulti ja liigtolerantsi apologeetide mõju alla sattunud.
Niisamuti meie riik...
Vaid härra Pullerits suudab meid mobiliseerida võitlusesse liigtolerantsuse, multikulti ja moraalse degradeerumise vastu. Seniks aga poisid, pidage vastu!
Priit P. saaks meie käest 99,8% ja vabandama ka ei peaks.
http://maailm.postimees.ee/3170967/nazarbajev-vabandas-enneolematute-valimistulemuste-eest
PP lugu tsiklistidest:
http://sport.postimees.ee/3168723/just-sai-hoo-ules-kui-ongi-lopp-kaes
Võimas alfa ja antipehmoist sõidab lombist läbi oma jalad märjaks ja mõtleb, ei mis mõtleb, suisa ütleb, et "nüüd saan nohu". palun see koht üle vaadata ja võimalusel ümber kirjutada. No noo mainekujunduse mõttes.
Lp 17:07. tänan nõu eest, aga ma ei taha lugejaile luisata. Pealegi pole see mingi pehmotunnus, kui spordimees mõtleb oma tervisele. Mul talvel juba tuli enne Tartu maratoni kaheks nädalaks mingi haigus kallale, nii et Alutaguse sõit tuli vahele jätta, ja too haigus keeras ka TMi tuksi, sest aeg tuli ikka ligi 7 min aeglasem kui mullu ja koht üle 400. Nii et tervise hoidmine on tarkuse, mitte pehmo tunnus. Üks väike haigus võib mõjuda mitmeks nädalaks laastavalt.
Valitsusringkondadele lähedalseisev Postimehe ajakirjanik Pullerits paneb igasugu neegreid paika. Baltimore's USAs pandi ka üks neeger paika. Teie arvamus selle kohta, härra Pullerits? Ärge häbenege.
Paar aastat tagasi ilmusid Arteris Priit Pulleritsu lood erinevatest matkaradadest. Kas need lood on kuskilt veel kättesaadavad?
Härra M. jälle Teie siin? Mitu jalgrattakilomeetrit Teil all on? Või olete hoopis jooksumees või ...
Tuleval nädalavahetusel stardivad mõlemad MTB sarjad, kas stardis on ka Eesti meister Loo, Pullerits ja Karvajalg?
täna PP-d asjaliku loo eest. Ja kommenteerijad asjalike arvamuste eest, mitte nii nagu mõnel varasemal korral, kui järjest aint läbustatiVanatoi
19:38 te esinete nõrkade küsimustega. Martin on lugenud Baudrillard'i, Focault'd ja Hexenhammerit. See on hoopis teine tase. Saate isegi aru et teie küsimused mingite kilomeetrite kohta on siinjuures kohatud. Isegi väga.
Üks meiesugune sai maanteel otsa lõuna-eestis kuradi nõme on. Lähed ilusa ilmaga maanteele trenni tegema..sust sõidetakse üle.
Vaata Vanatoi. Pullerits on meister, kunn, liider ja isa - El Padre. Normaalsed inimesed tema blogis ei läbusta. Tegu on elitaarse keskkonnaga.
http://tartu.postimees.ee/3171299/tartumaal-hukkus-avariis-jalgrattur
Kuidas kommenteerid tänast ratturi surmaga lõppenud õnnetust?
Postimehe kommentaarium on ikka veel korda tegemata. Kuidas on võimalik südamerahus samal ajal Oras-Tassil võistelda?
Pulleritsu osalemisega ürituse eel- ja järelkajastus tagatud (Oras Cup, Estoloppet, TMK suusa-ja rattasõidud, Jõgeva rattaralli, mis järgmiseks)
Vanameistrile nimeline number, korraldajadelt korralik žest. Kiidame heaks.
Jah Priit. Rõivasele kõva SMS-i saatsime. Nüüd peaks Postimehele saatma. Et kaua kestab kommentaaride alt üles lugemise porr ja Arvamusrubriigi kommmide kustutamine.
Veel oleks vaja välja uurida Vedehhini südamerohu-saaga ja Mukunga eestisviibimise elupaik ja tingimused.
Jah, 22:04, see oli tõesti korraldajailt üllatav žest. Mõned mehed kohe oskavad sürpriisi teha!
Jah, 19:30, need kirjeldused on ilmunud kolm aastat. Millalgi mullu võtsin need ka siin blogis kokku ja panin kõik lingid juurde. Guugeldage, küllap leiate!!! Hea meelega otsiks ja tutvustaks neid trasse selgi suvel, kui on näha, et huvi nende vastu on.
21:16, õudne juhtum Tartumaal ratturiga... Jube mõelda, et mul endal ka ju Scotti võidukas. Ja täna sõitsin sealt pärast kella seitset mitte kaugelt kaugelt mööda, tulin paarimehega Nõo poolt ja sõitsime üle Otepää maantee edasi Kambjasse, kust laskusime Tatra orgu rohkem kui 60ga. Järgnevat kahte tõusu võtsin veel täie jõuga... ja sellisest õnnetuspaigast sõitsime lähedalt mööda... Jube mõelda... Kui tulime Ülenurme teed pidi, mis on kitsas, Tartu poole tagasi, siis paarimees mitut puhku hoiatas tagant, et auto tuleb. Kahekesi vast on julgem, oled kergemini märgatav, üks kahest ikka vast märkab hoiatada...?
Sõitsime kahekesi 52,8 km, aega kulus 1:32.20, keskmine kiirus 34,3 km/. Hämmastav oli see, et küll oli tänane sõit kerge ja läks mängeldes, keskmine palju suurem kui Austal Kõllestes võites (okei, too oli MTB-sõit, aga teisalt, ega me ole ka eksprofid). Kõllestes ei jõudnud ära oodata, millal nood 50 km ükskord lõpevad, küll aeg venis, aga maanteel läheb rohkem kui 50 km lauluga, nii et pole mingit probleemi ega küsimust. Olete märganud seda suurt erinevust!
Ohutut pedaalimist!
Eile sõitsin Soome rattaspordimekas normaalsel trassil autoga 90kraadi kurvi
Kolm taati kõrvuti tulevad keset teed vastu
Ei näinud neid
Naine kõrval röökis
Poleks naist kaasas olnud, oleks kaks laipa olnud
Milles ma süüdi olen
(Ise ratturine olen küll Eestis sarnases seisus olnud)
Täna Pärnu mnt rattarajal Tallinn-Väike trammipeatuse juures aeti kaubiku poolt jälle rattur alla. Päike nüüd kindlasti süüdi ei olnud.
PP sai 17.07-st valesti aru. Hädaldamine on pehmo tunnus. "Nüüd saan nohu kah veel" on hädaldamine, mitte tervise hoidmine, tervise peale mõtlemine. Kui sa oleks tervise peale mõelnud, siis oleksid sõitnud kummikutega või oleks läinud ümber lombi. Seda muidugi juhul, kui kui oled endale enne tunnistanud, et sa ei kannata märgi jalgu. Kui ei kannata, aga kõva mehena näida tahtes läbi lombi lendad, siis ära vähemalt hädalda. Kannata. Ole mees. Kui mehel on valus või jalad märjad, siis mees ei räägi sellest. Sest see on mehe enda asi, mitte tema vestluskaaslase asi.
Hädaldades või ilma - vahet pole, härra Pullerits võidab teid sitakotte ka haige põlvega. Pika puuga.
http://sport.delfi.ee/news/voitlussport/poks/treener-pacquiao-voidab-mayweatherit-ka-uks-kasi-selja-taga?id=71340059
Lõpuks hakkab Eesti ajakirjanduses ilmuma ka kaine mõistuse häälest kantud kirjutisi!
Miks ma ei oota siia pagulasi ehk multikultist Rootsi näitel
Olgu need pagulased ühe päeva hääleta, täna võtkem siiski langenud ratturi mälestuseks minut ja kõlagu kodarate hääl...
Eilne ratturi surm on vajutanud kogu tänasele päevale pitseri. Hommikul rattaga tööle sõitsin võtsin palju vaiksemalt, kui tavaliselt.
Kuna meil elab nii suure alaväärsuskompleksiga inimesi, et isegi Madruse tänaval on neile alavääristav elada, siis pakuks toredatele inimestele sellelt tänavalt välja palju asisemad nimed ja nad ei jääks naabertänava - Kapteni - elanike ees sedavõrd suurde häbisse:
Generaalmarssali,
Kindralleitnandi,
Kindralfeldmarssali,
Kindralmajori,
Generaaloobersti,
Armeekindrali,
Ratsaväekindrali,
Kõikide vägede ülemjuhataja,
Napooleoni.
Nende seast peaks küll iga tänavaelanik kõigiti sobiliku ja seisusekohase leidma.
Tartu linnavalitsus andis järele ning ilmselt tühistab Madruse tänava nime
14.27
Äkki piisaks alustuseks vanemmadruses või pootsmanist? Tuleviku tarbeks peaks ju mingi perspektiiv ka jääma.Huvitav et vase ja tina tänava inimesed ei protesteeri? Kulla tänav kõlab palju prestiizemalt igatahes. Ilmne näide sellest kuidas linnaametnikud tegelevad totrustega, sest asjalike asjade lahendamiseks neil haridust ja intelligentsi ei jagu. Nii juhtub kui juhtivatele ametikohtadele saavad kommunismi ülikooli haridusega ( kui sedagi on) tublid parteisõdurid, aga mitte oma ala spetsialistid.
Mehed, ärme seda totrat tänavanimede teemat siia tassi. Kas või sellepärast, et mina elan Eesti suurima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare tänaval - teil võib ikka rõlge alaväärsus sellest tekkida ning seda ei ole vähegi terve õhkkonna säilitamiseks siin kellelegi vaja.
Teatan, et pärast eilset tervet Eesti rattaüldsust vapustanud liiklusõnnetust mina täna rattaga sõitma ei lähe. Pole vähimatki isu.
Priit, me ootame et sa meile järgmise suure ülesande püstitad.
Järgmine suur ülesanne on võidelda täiega igasuguste selliste häälte vastu, mis toetavad Eestisse immigrantide sissetoomist ning mille eest hoiatas väga selgesõnaliselt minu eelpool, kell 11:11 viidatud kirjutis. See on kõigile kohustuslik lugemine! Selles artiklis, mehed, joonistuvad välja meie lähiaja peaülesanded, sest meie kallis peaminister kuulutas talvel, et Eestist peab saama uus Põhjamaa. Ei! Mitte mingil juhul!
Väga nukker lugu tõesti. Kunagi kui olin noor sõitsin ainult rattaga, käitusin ma sageli paraja kamikaadzena. Hiljem kui istusin auto rooli ja mõistsin, kui raske on selliseid kamikaadzesid mitte alla ajada, muutsin ka oluliselt oma jalgarattaga sõidustiili. Minu põhimõte liikluses on, et jah mul võib ju 100% õigus olla, aga mida ma selle õigusega sandina või surnuna peale hakkan.Teiselt poolt jälle kurb küll, aga autoooli lastakse igasuguseid rullnokki ja tõeliselt äpusid halva koordinatsiooni ja reaktsiooniga inimesi Kannatada saab eranditult alati see, kes on nõrgem ja kaitsetum. Inimesed ajavad mingisugust iba multikultist, sallivusest, tolerantsusest jne. siis istuvad need samad suured "sõnameistrid" autorooli ja uhavad sinust, kes sa GPS i järgi sõidad Tallinn-Tartu maanteel 93-94 ga nagu seisvast postist mööda. Tõesõna, kui ma sellel maanteel piirkiirust ca 3 ühiku võrra ületades sõidan, olen ma enamasti kõige aeglasem liikleja. Luues liiklusohtlike olukordi sõidetakse mööda nii vasakult ja paremalt , vaid kaamerate juures võetakse hoog maha.
Ühesõnaga väga palju saab oma turvalisuse nimel jalgrattur ise ära teha, aga lolli juhuse vastu ei aita mitte miski kahjuks.
...kõva andmine ja arutelu sel teemal käib minu FB küljel, kus diskussioonis osalevad innukalt näiteks Madis Aesma ja ka Erki Nool ütleb sõna sekka. Lugege sealt!
Priit, see on loomulikult totter, enamgi veel, see on ülimalt traagiline, milline tühisest tühisem nn probleem inimesi rööpast välja viib. Kuidas sellistega on võimalik midagi vähegi tõsisemat ette võtta? Vastus: polegi võimalik, kuna maailmapilt on liiga primitiivsel tasemel. Lisaks suured kompleksid.
Aga vähemalt saime oma genofondi kohta jälle väärtuslikku informatsiooni.
Mõni mees peab valmis olema endale tule otsa pistma. Vabaduse väljakul. Keset suurt päeva. Mingid sms-id/petitsioonid jms. kultuurne palumine Rõivasele, Selile, mõnele teisele ladnale sellile meid siit ei päästa. Eesti rahvas pole ikka veel aru saanud et Poliitbüroo Moskvas enam nende huvide eest ei seisa. Me ikka nagu ootaksime, et tuleb suur hea onu, kes meid viimasel hetkel halvimast päästab.
Absoluutselt ei toeta vägivalda ja need EKRE inimesed pole kindlasti musterinimesed, aga kuidas sellele "lillale ladvikule" selgeks teha ,et tee mida mööda nad meid sammuma sunnivad viib pehmelt õeldes prsse. Kahjuks on pidev ajupesu mida rahvale tehakse, kandnud ka suures osas vilja. Gei olla on suisa popp ja stiilne, ning väga paljud noored tüdrukud unistavad öökarva tagumikuga poisist. Aga , et neid kõigile soovijatele ikka jaguks tuleb neid sisse vedada. Mina hakkan kahtlema, kes seda maailma üldse enam päästa saab ja võibolla on see lihtsalt üks vältimatu osa evolutsioonist.
Töll Fordiga tappis toreda ajaloolase ära. Olgu päike vastu või mitte, suunda võiks ikka näidata.
Ehheee, Ford on ju meie rahvusauto. Mäletate kuidas fordlane Wilson oli noorele Markkole lausa isa eest. Kõik heldisid. Täna hoiab eestimaa pöialt, et meie Ott fordi roolis maailma kuulsaimaks saaks. Ford for ever and ever!!!
Andres Keba vahetab jõusaali! Mitu päeva on ettevõtjal Andresel viimase 30-päeva kaardi lõpuni ja mida harrastusspordit lugu pidav mees sellega ette võtab? Loe A. Keba blogist!
Dr Holden kuulab keha häält! Ürituste korraldajal ja jalgrattafännil on sel aastal plaanis läbida 21 maratoni. Nüüd aga ootamatu takistus. Kas DNF-de rida pikeneb? Loe Holdeni blogist!
Kas väiksemate blogide omanikud käivad Pulleritsu blogis reklaami tegemas?
Kust leida blogide edetabelit?
Lasteaed***
Priit, kui Sulle ei meeldi Rootsi „pehmoühiskond“ ja Sa ei taha Eesti muutumist „Põhjamaaks“, siis tuleb leppida sellega, et meie teedel jäädaksegi rattureid mõrvama. Ühe hingetõmbega mõlemat kritiseerida on skisofreeniline.
Räägin natuke enda kogemusest. Elasin eelmisel aastal Uppsalas. Ostsin korraliku maanteeratta ja sõitsin korduvalt 60-70km ringe kohalikel väiksematel maanteedel. Mitte ainsamatki korda ei tekkinud liiklusohtlikku situatsiooni, sest autojuhid võtsid ratturit märgates aegsasti kiiruse maha ning möödusid suure kaarega kiirusega u 40-50km/h. Mitte ükski auto ei kihutanud pimedasse kurvi lubatud piirkiirusega, nagu üks siin kirjutav kalevipoeg Soomes. Aasta sai läbi ja tõin maanteeratta Eestisse. Olen sellega sõitmas käinud täpselt ühe korra, sest Eestis a) autojuht käsitleb piirkiirust kui väikseimat lubatud kiirust; b) autojuht ei vähenda ratturist möödudes kiirust; c) autojuht ei muuda möödudes trajektoori (või muudab õige vähe) ning d) kui vastu tuleb teine auto, siis on vaja ilmtingimata selle ja ratturi vahelt läbi pressida. Kuna ma ei taha iga päev oma eluga vene ruletti mängida, olen sestpeale sõitnud vaid väikestel külavaheteedel (või maastikul). Ja kuna need on kõik kruusakattega, siis maanteeratas seisab keldris.
Tunnen kaasa lahkunud vahvale ajaloolasele, kes ei teinud midagi valesti, vaid tahtis ainult nautida seda, mis Euroopa pehmoühiskondades on enesestmõistetav.
Pärtel, sinu jutu järgi Rootsis pole rattureid auto alla jäänud või? Õnnetusi juhtub igal pool aga loomulikult meie liikluskultuur on oma ette teema.
Kuidas Sa, Karvajalg, seda minu jutust välja lugesid? Kindlasti on Rootsis juhtunud õnnetusi (ka surmavaid) nii ratturite, autojuhtide kui jalakäijatega. Aga liikluskultuur on siiski täiesti erinev, mistõttu ratturina ei ole seal tunnet, et su ellujäämine on puhtalt õnne küsimus.
Pärtel kirjutab vähe, aga hästi. Priit sa peaksid Pärteli kindrali aukraadi tõstma, meie üritusele oleks see ainult kasuks. Ning tema nõuandeid rohkem kuulama.
Astun siinkohal kindlasti kellelegi valusalt varbale, aga siinsete ratturite liikluskultuuri võrreldes "pehmoühiskondade" omaga mõistab keegi kommenteerida?
Kogu aeg jauratakse kultuuritusest autojuhtide võtmes, kui samas meie maanteeservades pedaalivate ratturite käitumine kohati üsna loll ja enesetapjalik on.
Toits
Pärtel, esimesest lausest lugesin. Ju siis mõistan valesti sind.
burberry, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, uggs on sale, ugg boots, louis vuitton outlet, nike air max, michael kors, prada outlet, ray ban sunglasses, louboutin outlet, ray ban sunglasses, polo ralph lauren outlet, gucci outlet, nike air max, oakley sunglasses, cheap oakley sunglasses, nike free, louis vuitton, replica watches, longchamp outlet, ugg boots, chanel handbags, ugg boots, oakley sunglasses, tiffany jewelry, longchamp, jordan shoes, polo ralph lauren outlet, replica watches, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin shoes, kate spade outlet, oakley sunglasses, prada handbags, louboutin, ugg boots, christian louboutin outlet, longchamp outlet, nike outlet, louis vuitton outlet, michael kors outlet
air jordan pas cher, kate spade handbags, coach outlet, nike roshe, nike air max, abercrombie and fitch, hermes, north face, louboutin pas cher, sac longchamp, true religion jeans, longchamp pas cher, oakley pas cher, nike air max, ray ban uk, sac guess, hollister, nike free run uk, hogan, true religion jeans, ray ban pas cher, nike free, timberland, michael kors, nike roshe run, lacoste pas cher, new balance pas cher, lululemon, michael kors, mulberry, vanessa bruno, nike blazer, coach outlet, michael kors, hollister pas cher, vans pas cher, burberry, coach factory outlet, true religion jeans, ralph lauren pas cher, tn pas cher, air force, ralph lauren uk, north face, coach purses, converse pas cher, michael kors, nike air max, air max, true religion outlet
iphone 5s cases, abercrombie and fitch, giuseppe zanotti, ralph lauren, iphone 6s plus cases, wedding dresses, nfl jerseys, soccer jerseys, valentino shoes, asics running shoes, iphone 6s cases, herve leger, hollister, new balance, timberland boots, beats by dre, lululemon, ipad cases, reebok shoes, s5 cases, babyliss, mcm handbags, iphone 6 plus cases, oakley, mont blanc, iphone 6 cases, iphone cases, soccer shoes, north face outlet, ferragamo shoes, nike huarache, jimmy choo shoes, nike trainers, p90x workout, birkin bag, baseball bats, louboutin, hollister, vans shoes, instyler, longchamp, insanity workout, mac cosmetics, celine handbags, ghd, nike air max, bottega veneta, nike roshe, north face outlet, chi flat iron
juicy couture outlet, doke gabbana outlet, nike air max, wedding dresses, pandora charms, bottes ugg, karen millen, moncler, gucci, montre pas cher, ugg,uggs,uggs canada, swarovski crystal, canada goose uk, swarovski, pandora jewelry, toms shoes, vans, hollister, supra shoes, canada goose outlet, michael kors handbags, louis vuitton, ray ban, louis vuitton, hollister, moncler, pandora jewelry, ugg boots uk, converse outlet, ugg pas cher, louis vuitton, moncler, canada goose, canada goose outlet, ugg,ugg australia,ugg italia, moncler, canada goose, coach outlet, moncler, michael kors outlet online, canada goose, links of london, barbour, moncler outlet, marc jacobs, michael kors outlet, thomas sabo, pandora charms, lancel, sac louis vuitton pas cher
Postita kommentaar
<< Esileht