Pullerits: Kuidas ma purustasin rattasõidus uue barjääri?
Laias laastus võib ratturid treeningtempo teljel jagada kahte gruppi: need, kes sõidavad pikalt ja aeglaselt, ning need, kes sõidavad lühidalt ja kiiresti. See jaotus pole muidugi absoluutne, sest ega see, kui veidi rohkem kui nädal tagasi sõitsin ligi 70 km keskmise kiirusega 30,2 km/h ja 60 km keskmisega 31,7 km/h, tähenda veel piisavalt pikka sõitu, ent pigem aeglast küll, kuigi ennemini liigitan end siiski lühidalt ja kiirelt sõitjate kilda.
Miks sõita valdavalt lühidalt ja kiirelt, mis pidi treeninguna olema nii vale, nii vale? Aga seepärast, et lihtsalt meeldib; meeldib, kui kiirus tõuseb – vähegi mõistlik kiirus algab minu hinnangul 35 km/h-st; meeldib, kui jaksad küllaltki kiiresti pedaalida. Mind ei huvita ega paelu pikad ja aeglased trennid, sest need raiskavad aega, ja aeg on taastumatu ressurss; sest need sõidud muutuvad tüütuks. Ma ei valmistu mingiks tiitlivõistluseks, et mulle peaks korda minema treeninguteooria, mis ütleb, et tuleb aeglaste ja pikkade sõitudega baasi laduda ehk mahtu koguda. Milleks ma pean istuma kolm tundi ratta seljas, kui mul ei ole plaaniski Tour de France’ile jõuda (sest see oleks võimatu ka siis, kui teeksin kõike nii, nagu parimad teooriad ja ideaalseimad plaanid ette näeksid)? Kolme tunni pika ja aeglase sõidu asemel pakub palju rohkem adrenaliini, mõnu, naudingut, lõbu – kõiki neid positiivseid ja ergutavaid elamusi – lühike, umbes tunnine kiire sõit.
Selleks, et indu ülal hoida, on igati kasulik lüüa koduukse ees leistangil ratta kompuuter nulli ja Suunto käekell samuti. Siis sadulasse ja mõlemad riistapuud tööle. Kella võib enamikuks ajaks ära unustada, sellega ei ole maanteel sõidu ajal suurt peale hakata. Mõnikord siiski vaatan 10 või 20 km vaheaega, aga need pole kunagi eesmärgiks omaette. Ma isegi ei tea, kui kiiresti ma olen kõige kiiremates trennides need vaheajapunktid läbinud. Ratta kompuutril jälgin ainult kiirust – nii kui see langeb, annab kukkunud kiirusenäit teada, et tuleb juurde panna. See aitab tempot hoida.
Teinekord katsetan ka seda, kuidas säästlikumalt sõita. Näiteks proovin kiirendades erinevaid asendeid või püüan sadulas istudes rakendada noid lihaseid-liigeseid, mis eelnevast sõidust vähem kurnatud. Seega, tegemist ei ole arulageda, silmad punnis kimamisega, vaid üritan tööd teha ka peaga. Ise end tunnetada, ise midagi leiutada.
Seni on mu kiiremate trennide keskmised kiirused ulatunud üle 35 km/h. See on selline kiirus, mille saavutamiseks tuleb vaeva näha, aga mitte selline kiirus, mis hinge niidiga kaela riputaks ja jalad kangeks tõmbaks. Kuid igatahes on see kiirus, mis väljub mugavustsoonist.
Lõppenud nädalat alustasin kahe pisut vähem kui tunnipikkuse temposõiduga. Esimesel sain keskmiseks kiiruseks 35,15 km/h ja teisel 34,75 km/h. Kolmandal päeval sõitsin veidi rahulikumalt, pisut alla 30 km keskmisega 33,75 km/h. Neljapäeval, kui läksin pärast viimast puhkusenädalat tööle, ajasin õhtupoolikul kella poole kaheksa ajal ratta välja ilma eriliste plaanideta. Peagi hakkas ju pimenema, nii et tuli teha kiire sõit.
Tegin ilma mingi soojenduseta 25,1 km pikkuse ringi, sest läks hämaraks. Võtsin kohe alguses hea hoo üles ning kui hoog on üleval, siis ei tahta seda ju enam alla lasta. 10 km järel, kui vaheaeg näitas kellal 16.28, tekkis hasart, et üritaks lõpuks saavutada korraliku keskmise kiiruse.
20 km vaheajaks vaatasin 33.37. Ma ei hakanud peast arvutama, mis see keskmiseks teeb, kuid nägin, et teisel kümnel kilomeetril oli kiirus siiski langenud. Seega võtsin end kokku ja panin viimastel kilomeetritel tempot juurde.
Kui koduukse ees lõpetasin ja kella kinni lõin, näitas see 41.49. Ratta kompuuter näitas, et olin sõitnud 25,1 km. Kodus tegin kiire arvutuse ning sain tulemuseks selle, mida olin salamisi poolest sõidust alates lootnud: püstitasin oma trennide uue keskmise kiiruse rekordi ja viisin selle üle järgmisest piirist – 36,02 km/h.
Jah, ma tean, et Eestis on kümneid ja kümneid mehi, kes suudaks minust sõita trennis palju kiiremini; tean, et ma ei küüniks selle trenninäitajaga omavanuste, pealt 50-aastaste hulgas isegi kolme parema hulka. Aga Eestis on sadu tuhandeid mehi, kes mulle, ükskõik, kui palju ja kõvasti nad ka ei pingutaks, ja ükskõik kui palju nad ka minust nooremad ei ole, kuidagi vastu ei saaks. Ja kuigi see fakt ei lähe kirja mitte ühtegi protokolli, siis ausõna, see ei huvita mind karvavõrdki.
Sest see annab ikka väga hea, meeldiva ja innustava tunde, kui suudad veel viiekümneseltki teha rattasõidus mingi isikliku tipptulemuse, ja olgu pealegi treeningul, mitte võistlusel – mulle sellest piisab, sest mulle meeldib, kui treening on omamoodi võistlus. Võistlus iseendaga. Kui just mitte iga päev, siis kaks-kolm korda nädalas kindlasti. Selles, muide, peitubki spordi suur võlu. Ja sellest tasub kõigil aru saada, mitte suretada end pikkade aeglaste kulgemistega.
Kiire sõit maksimumilähedase, kuid mitte ennasthävitava pingutusega – mis võiks rattasõidus, spordis üldse veel ägedam olla?
******
Jaanus Laidvee (right) on the edge of the Maze Overlook, Canyonlands National Park, Utah 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Hispaania rattur Alejandro Valverde liikumas Vuelta viienda etapi starti. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Hollandi rattur Tom Dumoulin kontrollib oma ratast enne Vuelta kuuenda etapi algust. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Alejandro Valverde rattakingade tallad. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Atrõõv! Tšehhi rattur Roman Kreuziger proovib velotuuril USAs Colorados peagrupist lahti rebida. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Austraalia rattur Rohan Dennis velotuuril USAs Colorados. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Ameerika rattur Brent Bookwalter näitab velotuuril USAs Colorados laskumisel kurvitehnikat. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 7: Ameerika rattur Tanner Putt näitab velotuuril USAs Colorados ökonoomset, ent ohtlikku laskumisasendit. Foto autor: AFP/Scanpix
55 Kommentaarid:
Pikad ja madala intensiivsusega trennid on mõeldud algajatele ja proffidele. Olen täiesti nõus, et Priidu jaoks on parim koguaeg "kütta". Teen ise samuti. Proffidest saan väga hästi aru, et neil on mahtu vaja. Tervisesportlased ei tohiks oma tervist ohtu seada. Aga mida teevad need sajad tugevad harrastajad ??? Ainult uhavad ja uhavad. Kui ma teeks nii palju treeningtunde, siis olen kindel, et suur enamik neist mulle vastu ei saaks.
Sporditeooria järgi peaks nädalas olema 2 arendavat trenni. Enamus harrastajatest ei jõuagi nädalas rohkem kui 2-3 korda trenni. Kui need trennid rahulikult kulgeda, millal siis arendavat trenni tehakse. Olen päris kindel, et kui kaks isportlikku meest hakkavad samalt lähtetasemelt trenni tegema ja tingimuseks on see, et nad ei jõua trenni rohkem kui 2-3 korda nädalas. Üks neist treenib intensivselt, teine kulgeb niisama, siis pole kahtlustki, võidab tempomees.
Need, kelle aastane kilometraaž on 2000-3000 km ringis, siis sellistel meestel pole küll mõtet kulgeda. Kulgeda võivad need mehed, kes sõidavad 10000+ ja need, kes sõidavad alla 500km aastas.
Aga kui kulgemine rõõmu valmistab, siis on muidugi teine teema. Enamustel on jalgrattasõit siiski hobi ja meeldiv ajaviide.
Pigem võiksid siinsed härrased ausalt öelda, mis on aastane kilometraaž ja mis on nt Tartu Rattaralli tulemus.
Kes on Priidust rohkem kilomeetreid sõitnud ning talle kaotanud ?
Kes on Priidust vähem sõitnud ja teda võitnud ? (arvesse lähevad 45+ mehed ja nad ei tohi olla endised jalgratturid).
Usun, et Priit paneb julgelt oma andmed siia teistele üles.
Nonii, tulistage. Saame kohe tõe teada :)
Väga hea, 21:58, väga hea, lausa suurepärane! See on suur väljakutse kõigile kulgejaile. Jagan teie mõttekäiku.
Minu andmed: tänaseks rattaga tänavu alates märtsi algusest ehk siis kuue kuuga sõidetud 4694,5 km. Tartu rattaralli koht 219. Treeningpäevi sel kuul 17, kahel eelmisel kuul kummalgi 16, nii et 2-3 korraga nädalas ei piirdu, pigem 3-4 korda - aga ega seal suurt vahet ole. Vanust 50, endine jalgrattur ei ole.
kas sellises eas ka veel üle ei lähe see võistlustuhin teemal mul on pikem kui sul? no ja mis siis?
Tere. Minul alates märtsist 73 treeningut rattaga. 4272km TRR 132. Vanus veel 49, endine rattus ei ole. Viimastel aastatel ei ole ületanud treeningul Priidu läbitud kilomeetreid ega kiirusi. Priidule jalgrattavõistlustel kaotanud ei ole.
Kui kolm korda nädalas treenida,siis seda jääb arengu jaoks väheseks.Sellega säilitab taset,arenguks vaja 4-5 trenni harrastajal.Rattasõidus sellepoolest raske,et aeg tõesti maksab,pikkad mitmetunnised sõidud võtavad vaba aja ära.Aga ainult kiirete ja lühikeste trennide tegemine pole ka lahendus.Jooksmisega lihtsam-nädalavahetus max 1,5 tundi,nädala sees on ka 50 minutit korralik pingutus-seega aega kulub oluliselt vähem.
Tõnis ja Priit suhteliselt võrdsed mehed. Tartu Rattarallil oli nende meeste vahe alla kahe minuti. Olulist tasemevahet see ei näita. Äkki see tulenes sellest, et Tõnis on Priidust gramm noorem? :) Tõnis, koguaeg oled võitnud Priitu. Kas võidud on läinud pigem suuremaks või pigem väiksemaks või stabiilsemaks? Loodan, et sinu edusekundid ei sula, sest muidu su treeningumeoodika ei õigusta ennast.
2-3 nädalas arendab küll. Kindlalt sõidavad sellised mehed kiiremini, kui need, kes üldse ei sõida :))
Kõik sõltub tasemest, kui oled terve elu 2-3 kord nädalas trenni teinud ja kui ealised iseärasused taandarengut ei soodusta, siis areneb ikka küll.
Keegi ei ütlegi, et kõik trennid tuleb sajaga panna. Aga mõned mehed 80% trennidest kulgevad ja 20% teevad muud. Mõnedel on vastupidi. Asjalikumad teevad veel lõike ka vahele. Pigem sõltub treengu kvaliteedist areng. Lihas vajab koguaeg uut ärritajat. Kui lased end mugavustsooni, siis arengut pole.
Läbisõit vähe suurem, vanus PP-ga samasse auku, kohad harvadel võistlustel viimases kolmandikus. Alla 3 tunni ratta selga ei istu. Selle ajaga saab mõnusa suure (cyclocrossiga) ringi kulgeda. Tunnise otsaga oleks nagu orav rattas (PP ovaal), aina samal teel. See nüristab eriti vaimu ja mis kõige hullem, muudab kvaliteetaja treeninguks.)
Vat ei saa aru, miks PP keskmist kiirust ratta kompuutrilt sõidu ajal ei vaata?
Milles point, kas kodus arvutades saab suurema numbri?
Kompuutri hetkekiiruse juures on nooled üles või alla, mis näitavad ju kohe, kas sõidad keksmisest kiiremini või aeglasemalt.
priidust vanem, 5200 ,TRR-parim,100 sees,180 km keskm.36-37vahel.
unustasin-ei ole endine rattur,1-ne TRR -1984.a.
Jajah, pange ikka nimi ka julgelt alla, nii nagu 08.26 ja 08.30 kirjutab, võin ma ise siia sadu pseudokommentaare kirjutada anonüümmeestest, viitamaks, et mahutrenn ajab hukatusse, näiteks: Priidust viis aastat noorem, kilomeetreid aastas 11 000, TRRil viimati kolm korda teise tuhande keskel. Sellistel kommentaaridel ei ole ju mõtet, kui ei tea, kes räägib. Igatahes on alust öelda, et seda meest (08.26 ja 08.30) ei ole tegelikkuses olemas. Ma ei saa aru, mida te kõik kardate? Imelikud arad olete.
01.40 - mul on lihtne mitu aastat vana kompuuter, see ei näita sõidu ajal keskmist ega ka kiiruse tõusu ega langust. See ei ole selline nutitelefoni moodi kompuuter, mis näitab sada asja, nii et kui neid vaatad, võid tähelepanu kaotada ja kraavi sõita. Mu kompuutril on kaks näitu ekraanil: suurelt on hetkekiirus ja väiksemalt all läbisõit.
23:21 ja Tõnis Kristal - kaks minutit ei ole tõesti suur vahe. Arvan, et see tekkis sellest, et jäin Äksi kandis kukkumise taha ja grupist maha. Kõik, kes seal taha jäid, jäid grupist maha, keegi järele ei sõitnud. Seal oli mitu minutit kaotust kiire tekkima, nägin seda ise, sest ligi 20 km käis meeleheitlik sahmimine, kuni alles Kaareperes moodustus enam-vähem kõlbulik grupp, aga isegi sellele jõudis pärast Jõgevat tagant veelgi suurem grupp järele, ükskõik kui püüdlikult ma teistega oma grupi ees tööd ei rüganud. Ime siis, et need, kes Äksi käbla eest pääsesid, said kergelt ja kiirelt pika edumaa. Mis muidugi ei tähenda, et oleksin Tõnis Kristalist kõvem sõitja, kuid kui öeldaks, et vahe on kvalitatiivselt nagu kahe eri klassist sõitja vahel, oleks ka minu arust liialdus.
23:21 - jah, olen ka lõike teinud, kaks nädalat enne Tartu tänavasõitu tegin kolm lõigutrenni, mille sisust ka blogis kirjutasin. Lähtungi sellest, et vähemalt pooled trennidest oleksid vähemalt teoreetiliselt arendavad, st temposõidud (kas nad ka praktiliselt arendavad, ei seda saa keegi surmkindlalt väita). Vahel teen ka rahulikumaid sõite, näiteks eile, pühapäeval 57,3 km 1:45.35ga (keskmine 32,55 km/h). Enamasti üle 60 km ei tee, see läheb väga ajakulukaks ja nn fun kaob ära, läheb punnitamiseks ja enda trööpamiseks.
22.27 - ei, ei kao võistlustuhin ära. Võistelda on väga põnev, see toob ellu väga palju vaheldust ja rõõmu ja lõbu ja adrenaliini ka. Mis mõte oleks sõita näiteks pühapäeval, puhkepäeval, Võru rattarallile, et sõita seal rahulikus tempos, võistlemata, 101 km? Ja siis tagasi koju. terve päev mingi rahuliku sõidu pärast tuksis. Sama hästi võiks sel juhul selle 101 km teha kodu ümbruses, neli tundi ja asi ants. Sellepärast ei peaks küll Võrru, või mis veel hullem, kuskile Haapsalu kanti sõitma (üle kolme tunni Tartust üks suund!...).
Ilmatsalus elavat kolleeg, kellel on keskmine alati üle 38km/h. Üle 10km trennide peale ta aega ei raiska, rekord on kilomeetriga koju tagasi jõudmine, hing täiesti võhmal.
Priit, ostad mopeedi, läheb 60 km/h ja nalja kui palju.
See pingutamise teooria sakib absoluutselt. Inimene kelle sportlikud eesmärgid on madalamad medali ründamisest, ei pea ennast trennis pongestama spidomeetri järgi pedaali surudes. Mida see arendab või millist fun factor't pakub?
Tean mida räägin. Kunagi jälgisin ka PP moodi numbreid ja hoidsin tempot. Samas aga just see pidev adrekas ja numbrisõltuvus tapab rattasõidu mõtte. Olete mõelnud, et miks edevatel autodel pole katust ja miks edevate autode mitteomajad eelistavad tsiklit? Ikka selleks, et nautida ümbruskonda 360 kraadi ilma segavate asjaoludeta. Seetõttu on väga tobe, kui sul on naudinguks kõik eeldused olemas oma kaherattalise näol, siis ahistad sa oma vaba meelt ning pilku adreka üles ajamisega ja 2 cm suuruse numbrikombinatsiooni jälgimisega. Lisaks kuhu teil rattaga sõitmisel kiire on, koju või kabelisse, mis teid seal ootab? Aga tehke siis lühem ring kui aega mõnulemiseks ja värske õhu hingamiseks vähe on. Marsruut on nautimiseks üksluine ja sama? Vahetage marsruuti ja tihti. Iga päev uus marsruut. Hoopis teine tunne. Võistlustel paneb Soonets teile ära? Who the hell is Soonets, who cares?
Mulle tundub, et see Ilmatsalu kolleeg on suur blufivend ja on ära tillitanud ka sellise lihtsameelse härra nagu 09:29.
Ära siis igasugust rahvafolkloori ka kohe tõe pähe võta, jätad sellise kohtlase mulje. Ma ütleksin isegi, et vähe ohmu.
Lp 10:59, juba oma esimese, kaherealise lõiguga esitate väited, millest pole võimalik aru saada. Kas teie arvates tõesti see, et ma ei sihi eestikatel medalit, peaks võtma mul põhjenduse trennis kiiresti sõita, kuigi see pakub mulle põnevust ja lõbu? Teie teooria järgi ei tohiks enamik neist, kes Eestis tõsiselt trenni teevad, seda teha, sest neil puudub lootus medaleid jahtida. Isegi kui räägime vaid kõige madalama taseme, eestikate medalitest, siis jääks teie teooria järgi neid, kes võiks treenida, heal juhul tosin, parimal juhul kaks tosinat. Minu arvates on väga huvitav võistelda ka iseendaga, ja seda kas või trennis, ja suuta seal mingeid rekordeid teha, sest - pange nüüd tähele - ega enamikule muud võidurõõmu siin elus jäägi, kui järjekordse isikliku margi tegemine. Muide, ka sellest saab rõõmu tunda. Kahju, et teie enam seda ei oska.
Meistrimedali võitmise tunnet ei ole võimalik kuidagi võrrelda isikliku tippmargi ületamise tundega. See, et sa ei tee trennis isiklikku ei takista ju mõnuga kruiisimast. Pealegi eks teel ikka mõne künka leiab, kust täiega korraks alla sõites saab kiire sõidu tunde meelde tuletatud. Ega selle pärast siis koguaeg uhama ei pea.
Sõitnud aastaga veidi üle 2000km(eelmine aasta sai äkki kokku sõidetud 200-300km). Üldjoontes sõidan 2-3x nädalas, selline "keskmine" sõit on ca 2h ja 60+km(veidi varieerub - 50st kilomeetrist kuni 90ni ning siis ka sõiduaeg 1:40st peaaegu 3h´ni). Rattasõiduga tegelen pigem talvehooajaks "põhja" ladumise ja kaalu hoidmise/alandamise eesmärgil. Lisaks rattasõidule 2x nädalas ka jõusaali treening.
Vanus 29, kaal 89, pikkus 184. Kuna pole selliseid 30-35km otsi väga teinud, ei oska ka öelda, kui palju sellise maa peal Priidule kaotaksin(paljuski sõltub ka rajast, mida sõita - tõusudel olen ikka üsna õnnetu), aga eeldatavalt ikkagi 35+ keskmist ei ole mul kusagilt võtta.
Heiki
29 aastasel mehel pole mõtet luua illusiooni rattaga sõitmisest kui kaalulangetajast. Vähemalt sellise kilometraažiga nagu Heiki räägib tuleb jälgida, et pagaritooteid liiga palju sisse ei ahmiks. Seal on kurja juur. Kaalulangetamiseks kasutatakse hoopis teotempot ja 5-6 tunniseid sutse 30-60 päeva järjest.
blogiomanik ei jaga matsu üldse hommikusest kommist,et 180 km on ironmani distants .Vt.triatlon estonia kodukat.
5-6 tunniseid "sutse" 30-60 päeva järjest. (!!!)
Kas te, 13:31, olete ikka mõistuse juures ja adute adekvaatselt, mis teie ümber toimub?
13.31 on tegija!
Parim soovitus kaalulangetajatele läbi aegade.
Kuulge loodusenautijad, mida te siin jahute naudingust. Kui sulle meeldib rattaga kulgeda, mille krdi pärast sa omale siis mnt ratta oled soetanud, see pole ju üldse odav. Loodust saab nautida ka 300 eurose rattaga. Lõppude lõpuks teeb igaüks trenni nii nagu tahab ja õigeks peab. Arvamusi ongi erinevaid. Aga ärge rääkige omale risti vastu.
Pigem on küsimus selles, kes sama ajaga tugevamaks saab. Kui 2 erinevat meest on läbinud aastas 5000km aga üks neist on kihutanud ja teine kulgenud, siis see, kes kulgenud on, see on ju ajaliselt kõvasti rohkem trenni teinud. Pigem on küsimus selles, et kui teed nädalas 3-4 tundi rattasõitu. Siis millises vahekorras peaksid olema intensiivsed treeningud, lõigutreeningud ning ka kulgemised. Eks see ole ka individuaalne.
Õigem oleks ajalise treeningmahu järgi mehi võrrelda, mitte kilometraaži järgi. Harrastajal on vähe aega. Minimaalse ajaga maksimaalne tulemus. Kes tulemust taga ei aja, siis nende koht pole ka siin. Selleks on olemas ilmselt teised portaalid, kus saab rattasõidu ja linnulaulu muljeid jagada :)
Selleks on olemas ilmselt teised portaalid, kus saab rattasõidu ja linnulaulu muljeid jagada :)
Näiteks:
http://blogger-holden.blogspot.com/2015/08/kerge-oppusel-ehk-nuustakul-raske.html
Härjad, ärge nüüd tugevaks saamisega ainult üle pingutage. "Hiired ja inimesed" näidendis laseb sõber sõbrale tugevaima käe eest kuuli kuklasse.
Kui üks mees sõidab ja teine istub pakiraamil, siis ju mõlemad läbivad aastas 5000km.
15.05 vaata mõni pagar võitleb kaaluga aga ega ta ametit ju sellepärast maha ei jäta. Breveti vennad kah ei liigu millegipärast 300€ ratastega vaid pigem 3000€ vokiga. Autol võid kah kõik küljeaknad alla lasta ja ei pea sellepärast katuseta autot soetama, et värsket õhku hingata. Pealegi on 300€ - ga soetatud ratas raske. Väiksema muskliga mehel, kes tahab ainult loodust nautida on seda jube tülikas kuhugi tõsta.
To 13:31
Söögi koha pealt olen nõus - toitumine 90% tähtsus ja trenn 10%. . Samas näitavad mingid "kalkullitabelid", et 30km/h 3h trenn kulutab minu kaalu juures ca 3200kcal, mida ei saa kuidagi väheks pidada.
P.S - kaalu olen langetanud sel "suvehooajal" ca 2kg, aga füüsis üldjoontes on paranenud tublisti, samuti ka "kõhupeki" kadu on olnud märgatav. Eesmärk polegi saada 80kg peale, vaid pigem sinna 85-86kg kanti.
Heiki
15:05-lt hea katse diskussion rajale tagasi keerata, sest igaüks kisub asja eri suunas. Tõesti, loodusenautlejate koht on mujal, neile pole maanteeratast küll vaja. Siin on põhiteema ikkagi selles, et - panna on vaja! Sest kui sa treeningul ei pane, siis seletage mulle ära, mis moodi on võimalik, et hakkad võistlusel panema?! See on sama, kui harjutada päevast päeva rahuliku proosateksti loomist, aga siis ühel päeval tuleb korraldus, et davai, pane nüüd üks sonett - no kust, kurat, sa selle soneti loomise oskuse võtad, kui oled pidevalt tasapaksu proosat pannud?! Teine asi on see, et kiire sõit on lihtsalt ja otse öeldes äge. Äge on see fiiling, mida hea tempo annab, äge on see tunne, kui mõistad, et suudad, ägedad on need näitajad, mille suudad välja sõita - siis tunned, et oled oma varustusest ja iseendast võtnud selle, milleks see/ta on programmeeritud. Lõppeks, ärme unusta, et igal normaalsel mehel peab olema võistluskihk veres - võistluskihk, mis utsitab teistele ära panema -, sest ilma võitluseta pole ühelgi mehel võimalik siin ilmas hakkama saada - kui hakkamise all ei peeta ekslikult silmas lihtsalt märkamatuna, keskpärasena, andetuna, tulemusteta läbi elu kulgemist.
Väga õige sissekanne, PP 16:32.
See on ju vana tõde, et "looduse nautimisest" hakkavad soiguma need, kes enam panna ei jõua või pole kunagi jõudnud. Ja siis on kui valgustuslatiga pähe saanud ning äkitselt käo laulu avastanud!
Kuidas selliseid kutsutakse? Õige, pehmodeks, mõnel pool ka vedelateks. Kes tihti ka vasakliberaalideks osutuvad...
Tõe huvides olgu mainitud, et vahel ei viitsi panna ka endised tippsportlased, aga nende puhul on see igati mõistetav ja nö andeks antav, sest kui sa oled sünnist saadik pannud, siis ühel hetkel võib vabalt sellest küllastunud saada.
Trekisõit on meile kõige paslikum - sadulas molutada ei taha, hindame kiirust, taktikat ja mees mehele võitlust.
Tundub, et eesti keel on just uue ja südika termini võrra rikkamaks saanud. Tasapaks proosa. :)
Väga õige, Edmund, kui kirjutate:
"Kuidas selliseid kutsutakse? Õige, pehmodeks, mõnel pool ka vedelateks. Kes tihti ka vasakliberaalideks osutuvad..."
Jah, see on päevselge fakt, miks vasakliberaalid on sellised pehmod ja vedelad: sest neis puudub inimlik võitluslikkus, mis on omane parempoolseile, kes on need, kes enda eest seisavad, kelles on heas mõttes pealehakkamist ja agressiivsust, edasiviivat jõudu. Kuna vasakliberaalides seda ei ole, siis nad leiutavadki igasuguseid perversseid sotsiaalseid konstruktsioone (ingl k social engineering), millega seda allajäämist, mis neil parempoolsetele on, kuidagi neutraliseerida, alates ümberjaotavast maksusüsteemist ja lõpetades poliitilise korrektsuse diktatuuri kehtestamisega, mis keelab ausad ja otsekohesed tõe väljaütlemised ning karistab halastamatult neid, kes selle vastu eksivad. Nende frustreerunud alaväärsuskompleks on lihtsalt nii suur, et sunnib kõigi vahenditega ideoloogilisi vastaseid kõige halastamatumal kombel nuhtlema. Lühidalt öeldes: sisimas on nad pahatahtlikud sadistid. Mida tõestab ka lähiajalugu, sest enam-vähem kõik viimase pooleteise sajandi kõige jõhkramad tegelased on olnud vasakpoolse taustaga.
Aga tagasi rattasõidu teema juurde! See eelnev ühiskondlik-ajalooline põige oli vaid remargi korras.
Pulleritsu ovaali näol on meil omamoodi trekk isegi olemas, olgugi lauge ja negatiivse kaldega. Aga mees-mehe vastu võistluse saaks seal maha pidada küll. Asetus saaks paika TRRi kohtade alusel, vastane tuleb pingerea teisest poolest, võitja edasi. Kui 10 matsi saaks kokku, oleks madistamist maa-ja-ilm. Pealegi, sellest saaks oivalise lõigutrenni TRMi silmas pidades. Kui näituseks sellel laupäeval võistlus maha pidada (muuseas, samal päeval on ka MMi TTTde regamise lõppkuupäev), siis on aega veel haavu lakkuda ja vormikõverat timmida.
Šampanjasotsialismist pehmetele – kaalulangetajad, lucky loserid, wild cardiga mehkeldajad – oma võistlus, oma tempos...kuskil mujal.
Ja miks on rattasõit see õige ärapanemise ala? Miks mitte noolevise? Kõva mees viskab järjest ainult kuuskümmend! Käesurumine? Pehmo on see, kes teise kätt maha ei suru! Õllejoomine? Tõeline mees joob kümme õlut ära ja läheb siis teravale üle! Vettehüpped? Ära pritsi! Kõrendsportlane (nibin-nabin üle alakaalu) lihtsalt siristab õrrel, millele ta on suutnud ronida. Nii lihtne see ongi.
PS! Ärge unustage homset huumorinurka ETV-s, kus saab väha varrot.
Tänan tähelepanu eest!
Maanterattaga pehmo.
Ilma ühegi kahtluseta esitas tänase päeva tüviteksti blogi autor ise oma 17:20 kommentaaris.
Suurepärane olukirjeldus ja kokkuvõte, kuidas asjad siinilmas on, paraku. Kes juba luges, lugege korra veel, seal öeldakse asja!
Või soovib mõni vasakliberaal järjekordse valega välja tulla ja ennast õigustama hakata?
22.30 ja kas paned tähele, et tüviteksti esitas pehmo, kel pole ühtegi medali väärilist sportlikku saavutust? See tekst näitab, et pehmod maskeerivad ennast ja tegelevad provotseerimisega. Ega neist ju muuks asja polegi, kui kileda häälega klähvimiseks.
Pullerits: Why should I strive for this? What would that show and prove?
Et vähendada Postimehes sinu avaldatud "tasapaksu proosat".
23.40 ülbab pimeduses. Et mul ei ole ühtegi medali väärilist sportlikku saavutust? No viimane kord, kui neid andmeid kontrollisin, siis olin kolmekordne Kalevi noortemeister keskmaajooksus, ja seda vähem kui aastase trenni pealt. No ja Tartu meistriks olen ka tulnud 800 meetri jooksus.
Kalevi noortemeister... siia nimekirja võib lisada veel Postimehe meister ja Tammsaare tee meister.
Tegelikult on need kõik üle 30 aasta tagused saavutused ja just sellises vanuses jõnglastele sobivadki tüviteksti postulaadid. Näha on, et PP otsib endale noori fänne.
Natuke jama on lugeda seda alatist pullerdamist, et "oleks ma veel trenni teinud, kyll siis oleks kõva mees olnud". Ei olnud suuremat külavõistlusest ja fakt. 1.55,9-t ei anna "kõige madalama taseme medali" ehk eestikate taseme väärt saavutuseks upitada. Kui sellise ajaga võita medal oleks see kas taktikaline löntsimisjooks või õnnemäng konkurentsituses. Seega mitte midagi, mille pärast rinda kummi taguda.
Tänavu, ligi kolm kümnendit hiljem, nüüd, kui kasutada on pulsikellad ja Keenia laagrid ja Asicsi tossud ja taastusjoogid jms värk, oleks mu 1.55,9 andnud Eesti meistrivistlustel igati tiptop kuuenda koha. Muide, sama koha oleks andnud ka mu paremuselt teine aeg 1.56,0. Nii et polnud too 1.55,9 mingi ühekordne sähvatus.
Kõige debiilsem on see, et 1.55,9 ja nüüd ilmselt edaspidi ka 1.56,0 üle ilguvad mehed, kes pole suutnud 800 meetrit isegi alla kahe minuti joosta, mida, muide, pidi nimeka treeneri Andres Nirgi sõnul suutma iga mees, kes pisutki (sic!) trenni teeb.
imelik, et blogi autor pole suutnud maratoni joosta. mina näiteks pole kunagi 800 meetrit jooksnud. ei olnud kooli ajal sellist distantsigi kavas. 60 ja 100 meetrit olid. ja siis täiskilomeetrid. nooremana 1000 ja hiljem 3000. mingi kahe ringiga ei hakanud keegi end pöördessegi ajama. jooks algab ikka kümnest kilomeetrist. alla selle on niisama pussutamine.
montana!
Minu ajal oli küll 800 meetrit koolis kavas. Esimene arvestatav aeg oli mul seal 2.30, millega sain vist aasta pärast isegi kooli nelikusse, sest vanasti toimus Tartus selline asi nagu koolide teatejooksupäev. Jah, olid ilusad ja tegusad ajad! Pean vanadest protokollidest vaatama, aga seal tegin oma debüüdi 800s. Jah, hiljem joosti 1000 meetrit. Seal esindasin samuti oma kooli ja tegin talvel kilehallis 150 m ringil, olemata elus ennem kordagi hallis jooksnud, olemete kordagi ühtegi jooksutrenni teinud, korraliku tulemuse, 2.51 sisse. Nii see sealt kõik tulema hakkas...
Puänt kogu nende PP panemiste juures on see, et mees on tänaseks sant ja joosta ei tohi. Niipalju siis panemisest. Muide samuti kõva panija Erika sai tänu arstiteaduse abile äsja jalad alla. Moraal, kes paneb see kannatab. Mida kõvemini paned seda suuremad on kannatused. Head panemist!
...ja ma ei põe seda üldse! Ükskord pidi ju sellest jooksmisest ka aitama, ja keha ütles, et nüüd aitab. Võtsin teadmiseks ja olen kehale väga tänulik. Milles on teie ja teiste ilkujate probleem? Tänu sellele, et ma enam ei jookse, olen avastanud jalgrattasõidu, mis on tõeliselt tore ja vahva ja põnev ala. Ma naudin seda - mõelda vaid, 35-36 km/h. Usain Bolt ja veel mõned välejalad suudavad seda max 300 meetrit, mina üle 30 km! Ei usu, et oleksin jalgrattasõidust nii palju aru saanud ja sellele pühendunud, kui oleksin jätkuvalt jooksurajal. Aitäh, mu keha, õigel ajal antud hea signaali eest!
Asi on selles, et hea maratoniaeg nôuab sihipärast aastatepikkust treenimist. 800m võibki vabalt selle keskpärase PP aja joosta vähese treeningu pealt. Pole miski ime. Aga alla 2:30 maratoni joosta... See nõuab vaimu ja tahtekindlust, mehisust ühesõnaga.
Vaata Priit, probleem on selles, et panemisele orienteeritud sport on ohtlik tervisele. No aga sul ju tööandja kohustab töökoha nimel osalema spordiüritustel ja panema täiega. Seega oled sa häiritud, et see läbinisti vale ideoloogia keerab tegelikult su tervise pekki ja lojaalse töötajana oled sa kohustatud seda ideoloogiat promoma ja tagant kiitma ning ei saa isegi siin blogis oma tegelikku arvamust panemise koha pealt välja öelda vaid pead järgima tööandja suuniseid lugejate ajupesuks.
Priit, kas sa ujuda oskad?
14.30 ja teised ka - mulle meeldib Jaan Kirsipuu öeldu: teistele pähetegemise rõõm on nii suur. Nii palju siis ärapanemisest.
Tööandja ei kohusta mind millekski, panen omast vabast tahtest. Tervisele on ohtlikumaidki tegevusi, alates üldse-mitte-panemisest ehk vedelast vegeteerimisest, ülekaalust, alkoholi ja uimastite tarbimisest, suitsetamisest jns.
14.39 - oskan. Kõigi nelja stiiliga saan hakkama, aga rinnuli on kõige nigelam. Mu häda on see, et ma pole veeloom. Ma ei lähe eriti kiiresti edasi. Aga ka arusaadav, kui vaatate, mis tähtkujust ma olen.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
16.08 pole just statistilise materjaliga informeeritud. Aga paljud meist ikka teavad, miks mõni joodik elab 100 aastaseks ja teine igati ontlik ja viks ei vea pinsinigi välja. Arstid ütlevad selle peale, et kõrgemad jõud teevad nagu tahavad, meile on auks selle näidendi jälgimine.
burberry, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, uggs on sale, ugg boots, louis vuitton outlet, nike air max, michael kors, prada outlet, ray ban sunglasses, louboutin outlet, ray ban sunglasses, polo ralph lauren outlet, gucci outlet, nike air max, oakley sunglasses, cheap oakley sunglasses, nike free, louis vuitton, replica watches, longchamp outlet, ugg boots, chanel handbags, ugg boots, oakley sunglasses, tiffany jewelry, longchamp, jordan shoes, polo ralph lauren outlet, replica watches, michael kors outlet, michael kors outlet, louboutin shoes, kate spade outlet, oakley sunglasses, prada handbags, louboutin, ugg boots, christian louboutin outlet, longchamp outlet, nike outlet, louis vuitton outlet, michael kors outlet
air jordan pas cher, kate spade handbags, coach outlet, nike roshe, nike air max, abercrombie and fitch, hermes, north face, louboutin pas cher, sac longchamp, true religion jeans, longchamp pas cher, oakley pas cher, nike air max, ray ban uk, sac guess, hollister, nike free run uk, hogan, true religion jeans, ray ban pas cher, nike free, timberland, michael kors, nike roshe run, lacoste pas cher, new balance pas cher, lululemon, michael kors, mulberry, vanessa bruno, nike blazer, coach outlet, michael kors, hollister pas cher, vans pas cher, burberry, coach factory outlet, true religion jeans, ralph lauren pas cher, tn pas cher, air force, ralph lauren uk, north face, coach purses, converse pas cher, michael kors, nike air max, air max, true religion outlet
iphone 5s cases, abercrombie and fitch, giuseppe zanotti, ralph lauren, iphone 6s plus cases, wedding dresses, nfl jerseys, soccer jerseys, valentino shoes, asics running shoes, iphone 6s cases, herve leger, hollister, new balance, timberland boots, beats by dre, lululemon, ipad cases, reebok shoes, s5 cases, babyliss, mcm handbags, iphone 6 plus cases, oakley, mont blanc, iphone 6 cases, iphone cases, soccer shoes, north face outlet, ferragamo shoes, nike huarache, jimmy choo shoes, nike trainers, p90x workout, birkin bag, baseball bats, louboutin, hollister, vans shoes, instyler, longchamp, insanity workout, mac cosmetics, celine handbags, ghd, nike air max, bottega veneta, nike roshe, north face outlet, chi flat iron
cheap nike shoes
adidas outlet
soccer jerseys wholesale
michael kors handbags
mulberry outlet store
prada outlet
cheap nba jerseys
ralph lauren uk
swarovski crystal
oakley sunglasses wholesale
chanel handbags outlet
ralph lauren outlet
cheap jordan shoes
canada goose coats
toms outlet store
puma outlet
north face outlet store
ugg boots
black friday deals
ugg outlet
1205minko
Postita kommentaar
<< Esileht