Pullerits: Kuidas tõestada Eesti jooksu allakäiku?

Nii mõnedki on kahjurõõmustanud, et ma opereeritud põlve tõttu enam ei jookse. Aga parem ongi, et puudub jooksmise sundus ja tarvidus. Miks, küsite.

Aga sellepärast, et jooks ei paku enam põnevust ega pinget, sest Eesti jooksmises pole juba tükk aega taset. Täpsemini: taset pole sellest ajast peale, kui ma 1980. aastate lõpus regulaarse ja korraliku jooksuharrastuse lõpetasin.

Mille alusel ma seda väidan, et taset pole, küsite. Ilmselt küsite imestades ja protesteerides, et vaadaku ma vaid, kui palju on jooksuüritustel osalejaid. Jah, on, aga kvantiteet pole taganud kvaliteeti.

Tegin lihtsa statistilise analüüsi tõestamaks, et Eesti jooks käis alla pärast seda, kui minu põlvkond taandus. Võtsin ette Eesti kõigi aegade edetabelid ning lugesin kümnendite kaupa üle kõik olümpia, EM- ja MM-võistluste programmi kuuluvate kesk- ja pikamaajooksualade 30 parimat tulemust – millal on need saavutatud. Ja sain järgmise tulemuse, alustades praegusest kümnendist ja lõpetades 1950ndatega.

800 m: 3 – 5 – 5 – 7 – 4 – 6 – 0
1500 m: 5 – 2 – 3 – 10 – 5 – 5 – 0
5000 m: 1 – 2 – 2 – 12 – 8 – 4 – 1
10 000 m: 3 – 1 – 3 – 8 – 9 – 3 – 3
maraton: 7 – 2 – 3 – 6 – 6 – 5 – 1

Kokku: 19 – 12 – 16 – 43 – 32 – 23 – 5

Mida me siit näeme? Alustame tagant. Näeme, et 1950ndatest aastatest, pärast sõda, viletsates oludes, on tipp-30-s vastu pidanud vaid üksikud tulemused (5).

Seejärel näeme, et 1960ndatest ehk sisuliselt poole sajandi (sic!) tagusest ajast on tipp-30-s rohkem tulemusi – 23 – kui 1990ndatest (16) või selle aastatuhande esimesest kümnendist (12).

Näeme, et 1970nadest püsib tipp-30-s üks tulemus rohkem, kui selle sajandi pooleteisest kümnendist kokku – 32 versus 31.

Ja näeme, et Eesti jooksu kuldaeg jääb 1980ndatesse – ehk kümnendisse, mil ka mina lõin Eesti jooksus ajakirjandustudengina aktiivselt kaasa –, aega, kust tänaseni püsib Eesti kõigi aegade top-30-s tervelt 43 tulemust.

Siiski peame arvestama, et käesolev kümnend on alles poole peal, ja lisaks võiks ju rõõmustada, et see kümnend on andnud top-30-sse ikkagi tervelt 19 tulemust. Aga rohkem kui kolmandik neist on joostud moealal, maratonis – kusjuures nendest seitsmest neli aega jääb alles kolmandasse kümnesse (edetabelikohtadele 21.-30.) ning maratoni edetabeli tipp on endiselt vanemate tulemuste päralt. Teine käesoleva kümnendi suhteline eduala on 1500 meetri jooks, kus kaks aega on joostud edetabeli esimesse ja kolm teise kümnesse. Seevastu igiklassikalisel alal, 5000 meetri jooksus, on top-30-sse lisandunud käeoleval kümnendil kõigest üks resultaat ning 10 000 ja 800 meetri jooksus kummaski kolm resultaati, kummalgi alal üks aeg igasse kolmest edetabelikümnest.

Miks see on nii, sellest kirjutasin pika ja põhjaliku kommentaari kuu aega tagasi Tartu Postimehes. (Üks, kuid kaugeltki mitte peamine põhjus vaatab vastu selle sissekande kahelt esimeselt pildilt: igasugused järve- ja metsajooksud.) Teil on võimalik mu kirjutatule vastu vaielda, aga vaevalt see õnnestub, sest statistika ei soosi seda. Pigem võite minu kriitilist analüüsi, millesse andsid kõige olulisema panuse Toomas Turb, Rein Valdmaa ja Harry Lemberg – aitäh neile! –, täiendada. Kuid vaevalt teil sinnagi midagi olulist lisada on. Ehk teisisõnu: jääb nii, nagu mina ütlesin.
******

A view from the edge of Orange Cliffs onto Waterhole Flat, Maze District, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Ülemiste järve jooks. Fotode autor: Toomas Tatar, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 4: Eesti meistrivõistluste 1500 meetri jooks. Nr 88 võitja Andi Noot, nr 166 Tiidrek Nurme. Fotode autor: Stanislav Moshkov, Õhtuleht/Scanpix