Pullerits: Millest räägivad eelmise aasta treeningute andmed?

Uue aasta sissejuhatuseks traditsiooniline ülevaade ja kokkuvõte möödunud aastast, et konkurentidel oleks faktipõhine võrdlusvõimalus olemas.

Eelmise, 2016. aasta treeningunäitajad (sulgudes võrdlus 2015., 2014., 2013., 2012. ja 2011. aastaga).

Treeninguaega kokku 281:47 (285:37; 332:30; 275:20; 314; 286:40)

     Treeninguaeg ööpäevades 11 ööpäeva (=üks nädal ja neli ööpäeva) 17 tundi ja 47 minutit (11,75; 13,8; 11,5; 13,1; 12 ööpäeva)

     Keskmine treeninguile kulunud aeg nädalas 5:24.30 (5:30; 6:24; 5:10)

     Keskmine ühe treeningukorra pikkus 1:31.40 (1:29.15; 1:32)

     Keskmine treeninguile kulunud aeg päevas jaotatuna aasta kõigi 366 päeva vahel 46 minutit (47; 53.40; 45)

     Treeningupäevi 184 (187; 217; 194; 224)

     Keskmine treeningupäevade arv nädalas 3,5 (3,6; 4,2)

Rattasõit (mnt ja MTB kokku) 4671,9 km (7065,5; 6997,2; 4878,9; 4081,3; 3172,1 km)

Suusatamine 1058,9 km (728,7; 772,1; 1203,8; 1340,3; 894,4 km)

Rullsuusatamine 0 km (20,4; 510,2 km)

Üldfüüsiline ja jõutreening 2:12

Suusaergomeeter 11,8 km

Sõudeergomeeter 11,7 km

Kokku kilometraaž (v.a suusa- ja sõudeergomeeter) 5730,8 km (7814,6; 8872,5; 6725,2; 6143,9; 5559)

     Keskmise treeningupäeva kilometraaž 31,14 (41,78; 40,88)

     Keskmine päeva kilometraaž jaotatuna aasta kõigi 366 päeva vahel 15,66 (24,5; 27,65)

Võrdluseks ka Tartu Ülikoolis õppetöö läbiviimisele kulunud aeg (üks kursus kevad- ja üks kursus sügissemestril).

Loengutele, seminaridele, eksamitele kulunud aeg 62:03 ehk 2 ööpäeva 14 tundi ja 3 minutit (2015. aastal 54:53, 2014. aastal 50:37)

Kodu- ja eksamitööde parandamisele kulunud aeg 105:58 ehk 4 ööpäeva 9 tundi ja 58 minutit (eelnevatel aastatel 126:20 ja 117:34)

Kokku ajakulu 7 ööpäeva ehk üks terve nädal ja minut lisaks (2015. aastal 7 ööpäeva 13 tundi ja 13 minutit ning 2014. aastal 7 ööpäeva ja 22 minutit ehk üks nädal ja 22 minutit)

Kommentaar: Kuigi treeninguaega ja -päevi tuli lõppenud aastal kokku peaaegu sama palju nagu aasta varem, oli äsjane siiski ebatraditsiooniline aasta. Esiteks seetõttu, et pärast kukkumisega lõppenud Tartu rattarallit võtsin magusal suve alguse ajal kümnepäevase pausi, et haavad saaksid korralikult paraneda ning ratta vigastada saanud käiguvahetaja kinnitus uuesti korda tehtud. Teiseks seetõttu, et pärast rangluu ja viie roide murdu Valgas ei teinud ma suve teisel poolel neli ja pool nädalat ehk tervelt 32 päeva jutti midagi sportlikku. Kasvatasin luid kokku. Seejärel algas pikk taastusravi, et saada vasak käsi õlast uuesti liikuma. Niisiis, olin aasta jooksul poolteist kuud rivist väljas. Kolmandaks kujunes hästi omapäraseks detsember, mil aja nappus, rattasõitu ja suusatamist mittesoosiv ilm ning mitmed muud objektiivsed asjaolud lasid viis nädalat jutti midagi sportlikku teha vaid nädalavahetusel. Seega on hämmastav, et treeninguaega kogunes lõpuks sama palju, kui aasta varem.

Siin on suur osa minu legendaarsel rattaekspeditsioonil Moabi. Seal sõitsin 16 päeva jutti, ühtekokku 66 tundi, 733 kilomeetrit. Kuna keskmine kiirus jäi tulenevalt loodusest aeglaseks - siin on värske stiilinäide ühest erandlikust sõidust, kus pealetungivad vihmapilves sundisid kuulsal White Rim Roadil Rohelise jõe kanjonis arendama Moabi-ekspeditsiooni keskmisest ligi kolm korda suuremat kiirust -, siis pole imestada, et rattasõidu kilometraaž jäi võrreldes 2015. aastaga tervelt 2400 võrra väiksemaks. Oma panuse rattakilometraaži defitsiiti andis ka tõsiasi, et pärast luumurde ei istunud ma ülejäänud aasta ehk nelja kuu jooksul enam kordagi maanteeratta selga, vaid käisin sõitmas ainult maastikurattaga. Sellega aga teab mis suurt kiirust ei arenda.

Veidi üllatav on mullust kesist talve arvestades see, et Tartu maraton jäi viletsate lumeolude tõttu küll pidamata, kuid suusakilomeetreid kogunes ikkagi kõvasti rohkem kui 2015. ja 2014. aastal. Eks siin ole põhjus ka selles, et suusatada sai mõnda aega lõppenud aasta novembris ja detsembri algul. Siis ehk äsjasel sügisel läbisin suusatades kokku 258,2 kilomeetrit. Kui need kilomeetrid arvestusest maha kanda, siis ega erinevus kahe eelmise talvega enam nii suur olegi.

Kõnekas on ka see, et kui treeningutele kulus 11 ööpäeva ning 17 ja kolmveerand tundi, siis kevad- ja sügissemestril kulus Tartu Ülikoolis tudengite õpetamiseks mitte oluliselt vähem: 168 tundi ehk seitse ööpäeva. Nagu ma ei arvesta treeninguaja sisse riietumist ja muid ettevalmistusi, ei arvesta ma ülikooli õppetööle kulunud aja hulka ka seminarideks ega loenguteks valmistumist. Kohe kindlasti tuleks selle arvelt vähemalt pool ööpäeva veel juurde. Ja ülikoolitöö, olgu lisatud, on lisaks põhitööle Postimehes.

Mehed, mis on teil vastu panna?