esmaspäev, jaanuar 02, 2017

Pullerits: Millest räägivad eelmise aasta treeningute andmed?

Uue aasta sissejuhatuseks traditsiooniline ülevaade ja kokkuvõte möödunud aastast, et konkurentidel oleks faktipõhine võrdlusvõimalus olemas.

Eelmise, 2016. aasta treeningunäitajad (sulgudes võrdlus 2015., 2014., 2013., 2012. ja 2011. aastaga).

Treeninguaega kokku 281:47 (285:37; 332:30; 275:20; 314; 286:40)

     Treeninguaeg ööpäevades 11 ööpäeva (=üks nädal ja neli ööpäeva) 17 tundi ja 47 minutit (11,75; 13,8; 11,5; 13,1; 12 ööpäeva)

     Keskmine treeninguile kulunud aeg nädalas 5:24.30 (5:30; 6:24; 5:10)

     Keskmine ühe treeningukorra pikkus 1:31.40 (1:29.15; 1:32)

     Keskmine treeninguile kulunud aeg päevas jaotatuna aasta kõigi 366 päeva vahel 46 minutit (47; 53.40; 45)

     Treeningupäevi 184 (187; 217; 194; 224)

     Keskmine treeningupäevade arv nädalas 3,5 (3,6; 4,2)

Rattasõit (mnt ja MTB kokku) 4671,9 km (7065,5; 6997,2; 4878,9; 4081,3; 3172,1 km)

Suusatamine 1058,9 km (728,7; 772,1; 1203,8; 1340,3; 894,4 km)

Rullsuusatamine 0 km (20,4; 510,2 km)

Üldfüüsiline ja jõutreening 2:12

Suusaergomeeter 11,8 km

Sõudeergomeeter 11,7 km

Kokku kilometraaž (v.a suusa- ja sõudeergomeeter) 5730,8 km (7814,6; 8872,5; 6725,2; 6143,9; 5559)

     Keskmise treeningupäeva kilometraaž 31,14 (41,78; 40,88)

     Keskmine päeva kilometraaž jaotatuna aasta kõigi 366 päeva vahel 15,66 (24,5; 27,65)

Võrdluseks ka Tartu Ülikoolis õppetöö läbiviimisele kulunud aeg (üks kursus kevad- ja üks kursus sügissemestril).

Loengutele, seminaridele, eksamitele kulunud aeg 62:03 ehk 2 ööpäeva 14 tundi ja 3 minutit (2015. aastal 54:53, 2014. aastal 50:37)

Kodu- ja eksamitööde parandamisele kulunud aeg 105:58 ehk 4 ööpäeva 9 tundi ja 58 minutit (eelnevatel aastatel 126:20 ja 117:34)

Kokku ajakulu 7 ööpäeva ehk üks terve nädal ja minut lisaks (2015. aastal 7 ööpäeva 13 tundi ja 13 minutit ning 2014. aastal 7 ööpäeva ja 22 minutit ehk üks nädal ja 22 minutit)

Kommentaar: Kuigi treeninguaega ja -päevi tuli lõppenud aastal kokku peaaegu sama palju nagu aasta varem, oli äsjane siiski ebatraditsiooniline aasta. Esiteks seetõttu, et pärast kukkumisega lõppenud Tartu rattarallit võtsin magusal suve alguse ajal kümnepäevase pausi, et haavad saaksid korralikult paraneda ning ratta vigastada saanud käiguvahetaja kinnitus uuesti korda tehtud. Teiseks seetõttu, et pärast rangluu ja viie roide murdu Valgas ei teinud ma suve teisel poolel neli ja pool nädalat ehk tervelt 32 päeva jutti midagi sportlikku. Kasvatasin luid kokku. Seejärel algas pikk taastusravi, et saada vasak käsi õlast uuesti liikuma. Niisiis, olin aasta jooksul poolteist kuud rivist väljas. Kolmandaks kujunes hästi omapäraseks detsember, mil aja nappus, rattasõitu ja suusatamist mittesoosiv ilm ning mitmed muud objektiivsed asjaolud lasid viis nädalat jutti midagi sportlikku teha vaid nädalavahetusel. Seega on hämmastav, et treeninguaega kogunes lõpuks sama palju, kui aasta varem.

Siin on suur osa minu legendaarsel rattaekspeditsioonil Moabi. Seal sõitsin 16 päeva jutti, ühtekokku 66 tundi, 733 kilomeetrit. Kuna keskmine kiirus jäi tulenevalt loodusest aeglaseks - siin on värske stiilinäide ühest erandlikust sõidust, kus pealetungivad vihmapilves sundisid kuulsal White Rim Roadil Rohelise jõe kanjonis arendama Moabi-ekspeditsiooni keskmisest ligi kolm korda suuremat kiirust -, siis pole imestada, et rattasõidu kilometraaž jäi võrreldes 2015. aastaga tervelt 2400 võrra väiksemaks. Oma panuse rattakilometraaži defitsiiti andis ka tõsiasi, et pärast luumurde ei istunud ma ülejäänud aasta ehk nelja kuu jooksul enam kordagi maanteeratta selga, vaid käisin sõitmas ainult maastikurattaga. Sellega aga teab mis suurt kiirust ei arenda.

Veidi üllatav on mullust kesist talve arvestades see, et Tartu maraton jäi viletsate lumeolude tõttu küll pidamata, kuid suusakilomeetreid kogunes ikkagi kõvasti rohkem kui 2015. ja 2014. aastal. Eks siin ole põhjus ka selles, et suusatada sai mõnda aega lõppenud aasta novembris ja detsembri algul. Siis ehk äsjasel sügisel läbisin suusatades kokku 258,2 kilomeetrit. Kui need kilomeetrid arvestusest maha kanda, siis ega erinevus kahe eelmise talvega enam nii suur olegi.

Kõnekas on ka see, et kui treeningutele kulus 11 ööpäeva ning 17 ja kolmveerand tundi, siis kevad- ja sügissemestril kulus Tartu Ülikoolis tudengite õpetamiseks mitte oluliselt vähem: 168 tundi ehk seitse ööpäeva. Nagu ma ei arvesta treeninguaja sisse riietumist ja muid ettevalmistusi, ei arvesta ma ülikooli õppetööle kulunud aja hulka ka seminarideks ega loenguteks valmistumist. Kohe kindlasti tuleks selle arvelt vähemalt pool ööpäeva veel juurde. Ja ülikoolitöö, olgu lisatud, on lisaks põhitööle Postimehes.

Mehed, mis on teil vastu panna?

36 Kommentaarid:

At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Aga miks Swenor rullsuusad ja One Way kepid pole möödunud aastal küüti saanud?

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

Kiire pilk mahule ja näeme, et 2014 oli rekord maht ja parim TRR aeg ja koht. Järeldused nagu öeldakse tehke ise lödipüksid.

 
At 14:48, Anonymous Anonüümne said...

Ah, et mis on vastu panna. Kaugelt üle 10 000 km rattaga ja 300 km jalgadel. Lisaks ka paarsada km suuska, teist samapalju rulluiskudega, natuke ujumist ja pisut kodust jõusaali.
Kokkuvõte lõppenud aastast. Kui igapäevane autokasutamine asendada ratta ja jalgadega tuleb juurde nii kilomeetreid ning üllatavalt tekkis juurde ka vaba aega muudeks tegevusteks. Jäi ära igapäevane vajadus kojujõudes pisut kohmitseda, siis pisut süüa, seejärel hakata riideid vahetama, trenni sättima ja pärast jälle riideid vahetama ning pesema.

 
At 16:20, Anonymous MargusM said...

14:48 väga respekt mahud, jõudu sama suuna hoidmisel.
Chapeau!

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

http://sport.postimees.ee/3961749/eesti-spordiaasta-2016-5-1-mojukaimat-suendmust

...Midagi käegakatsutavat pole veel tehtud. Või kui on, siis tegelikkuses pole seda näha. Jääme ootama...

https://www.youtube.com/watch?v=mnhEDEr-YeY

 
At 17:18, Anonymous Martin, Priimägi School of International Imagology Studies, TLÜ, Tallinn, Estonia, EU said...

Hr Pullerits, kas võib küsida, palju te kodu- ja eksamitööde parandamisele kulunud ajaga 2016. a - jah, need on tõesti kolossaalsed arvud - 105:58 ehk 4 ööpäeva 9 tundi ja 58 minutit - TLÜs ei kuluta ükski õppejõud, ammugi mitte dotsent Linnar Priimägi tudengite - mingite idiootide - tööde hindamisele nii palju - palju tee siis selle herakleseliku töö eest ka teenisite? Olete selle ikka kokku löönud? Kindlasti olete, teiesugune pedantne mees.
Võrdluseks, Paul Oberschneider, Eesti juurtega kinnisvaraärimees, omas Eestisse tulles taskus 400 €. Praegu liigub Oberschneideri ärides 200 miljonit eurot.

Ja Vello eest: Kõigile küsimus:
Palju teenib ajakirjanik Pullerits TÜ-s tudengite kodutöid parandades?
A. 2.35 €/h
B. 5 €/h
C. 0, kodutööde parandamise eest tasu ei maksta
D. muu summa (täpsusta)

 
At 18:22, Blogger Priit Pullerits said...

Martin, Vello eest pakutud vastusevariantides pole õiget.
Silmapaistva tudengina (vähemalt siin) peaksite teadma õppejõudude tasusid.
Vastus te küsimusele: ticket to ride. Kelle laulu pealkiri see on? Teisisõnu: that's my ticket to Moab and much more.
14:48 - mu mahuarvestuses puudub rattasõit või jalgsi käik tööle ja tagasi. See ei liigitu trenniks ja arvesse ei lähe.

 
At 19:43, Anonymous Anonüümne said...

Kui teete aastas pea 300 tundi trenni ja Teie tulemuseks on ümmargune null, st ei ühtegi esikohta hooaja jooksul, oleks aeg sedasorti kasutu tegevus lõpetada. Hetkel on Teie pingutus sama sisutu kui Team Haanjal, muidugi erinevalt teist makstakse neile selle eest.

Julgen soovitada, et lõpetage trenni tegemine ja pühenduge sama aeg füüsiliselt aktiivsele elustiilile.

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

19:43 võttis olulises mahus sõnad suust. Siiski jätan PP-le vabaduse kulutada oma aega vastavalt oma äranägemisele. Samas jääb küsimus, et milleks selline tervisele põntsu panemine? Vanasti oli motivatsiooni kuldreegel, et maksa ja inimene töötab ennast kasvõi koolnuks. Siin aga on tegu lausanomaaliaga. Mees rabab tervise arvelt ilma tulemusteta pidurdamatult. Kas tõesti seda kõike blogi au ja kuulsuse nimel? Vanasti ei rabanud ükski punatöö kangelane nõnda ordeni ja ajalehe kuulsuse või keskväljaku autahvlile sattumise nimel niimoodi pühendunult, poole vinnaga ja tulemusetult. Kui ikka rabati siis raha ja tulemuse nimel. Siin PP teeb aga tulemusteta ja rahata. Mis on selle fenomeni idu?

 
At 20:34, Anonymous Anonüümne said...

Treeningmahtu tuli eelmine aasta natuke vähem-4.5 tundi nädalas keskmiselt.Mõned poodiumikohad jooksuvõistlustelt vanuseklassi arvestuses.Kokku võistlusi hooajal 15. Kui vähe võistelda, siis kuidas suudate nii palju trenni teha hr.Pullerits?

 
At 22:13, Anonymous Anonüümne said...

suusk 57h-940km
ujumine 50h-125km
rullsuusk 16h- 310km
jooks 36h-490km
jõusaal 60h

 
At 22:16, Anonymous Anonüümne said...

Head uut aastat, mehed!

Nagu juuresolevalt faililt näeme, on meie mehed in corpore Tour de Ski lõppenuks kuulutanud. Huvitav...
Kui treenides enam edasi ei arene - juba mõnda hooaega -, kas siis poleks mitte just praegu hea variant ja proovida saavutada arengut läbi intensiivsete võistluste?
Kolmanda etapi stardinimekiri

Mis siis järgmised stardid on, Skandinaavia karikas?

 
At 00:05, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas nii mahuka ja pühendunud trenni pealt on võimalik ühegi võiduta (vähemalt vanusesklassis) hooajaga maha saada?

Giro d'Italia 2015 Full HD 1080p | Stage 19 , Tanel Kangert jt Astana mehed aktsioonis.

 
At 00:11, Anonymous Anonüümne said...

PP paar aastat noorem seasörkija.
4000km rattas, võistlusi 4 MNT, 1 MTB.
655km jooks, 16 võistlust, millest 4 poolmaratoni.
200km suusk.
76km ujumine.
Kokku 300 tundi.

 
At 01:15, Anonymous Martin said...

Lõunalaagritesse minejad mehed võiksid tõesti ülalviidatud Giro d'Italia 2015 19. etapi video läbi vaadata. Tanel Kangert jt profid annavad näitliku õppetunni, kuidas laskumisi ja tõuse võtta.

 
At 01:25, Anonymous Anonüümne said...

Priidu häda ongi see et oma korraliku mahu juures mees ei võistle. Üks korralik pühapäevane võistluse pingutus annab kordades rohkem powerit kui trennis tiksumine 2 nädalat.
Ja seda pühapäeva korrata iga nädal ..või üle nädala. Miks piirdub hooaeg Taru rattaralli ja eriti kurat teab mis asja Tartu rattamaratoniga (Moabi mehena peaksid teadma et see ei ole MTB sõit)?
Ja üldse mis mõtet on nii palju trenni lõhkuda teha (otsides lumeriba kus veel suusatada saaks üle juurikate ronides), kui sa ei võistle? Mis üldse motiveerib selliseid mahte tegema? Harjumus?
Et ennast füüsiliselt normaalsest vormis hoida piisab palju vähemast.

 
At 08:27, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, kas põlved sellise koormuse juures ei valuta.

 
At 10:06, Anonymous Ennustaja said...

Järgmine blogisissekanne on hull hüsteeria üleskütmine TM teemal.

 
At 12:21, Anonymous Anonüümne said...

Enne kui tümitamiseks läheb, vaataks kaine pilguga mida Rait Pallo räägib oma treeningutest. Mees kes TM-l seni stabiilselt ca 3 tunniga sõitnud esimese viiesaja asemel esimese viiekümne sekka ütleb: "Kui nädalalane treeningute maht on keskmiselt 8-9 tundi ja tööle kulub 45-50 tundi, siis tuleb nõustuda klassikutega väljaütlemisega: failing to plan is planning to fail." Seega jah, lugesin läbi ja otsustasin, et ei mingit trenni kahtlaste lumeoludega TM ürituse nimel. Loogiline on ju, et kui sõita veerandi võrra aeglasemalt, siis tuleb teha ka trenni veerandi võrra Pallost vähem - eks. Seega ei saa teha trenni nädalas rohkem kui 5 tundi, punkt. Kui sõita 2 korda aeglasemalt, siis ei saa treenida rohkem kui 3 tundi. Elimineerides Pallo treeningumahtudest võistlused, siis jääb sellest kõigest järgi napp pool. Seega ei saa tavaline harrastaja teha nädalas trenni puhtalt trenni pärast rohkem kui 2,5 tundi max. Kõik üle selle on kaotatud aeg, asendustegevus, eesmärkide puudumise demonstratsioon.

 
At 14:00, Anonymous Anonüümne said...

Kuhu jääb lubatud sissekanne Eesti suusatamise teemadel? Salaallikas andis küll materjali, aga PP entusiasm valemängu ning telgitaguseid paljastada on raugenud?

 
At 15:59, Anonymous Anonüümne said...

12:21-le lisaks.
Kahju, et lumeinfo kinni pandi, sealt saadi kuulsaks.
Kes vana asja meelde ...
http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/suusaliidu-juhatuse-liige-karjus-harku-terviserajal-kaassoitjale-kuradi-mnn?id=65780260

 
At 16:04, Anonymous Anonüümne said...

PP, kuidas seal lõunas lumeolud?
Eestimaa Šveits täna hommikul:
http://www.korvemaa.ee/veebikaamera

PP, kolme ja poole nädala pärast läheb lahti, kuidas vorm?
https://www.estoloppet.ee/

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

15:59 Braavo, ootasin, et keegi seda meenutab. Vaatame, et kuidas lipitses Suusaliidu juhatuse liikmele Holden, piinlik. Mida arvab sellisest pugemisest Priit?

 
At 16:23, Blogger Priit Pullerits said...

Tolle eelviidatud vana loo tegelik õppetund on see, et kõrvaklappidega suusatajail, kes rajal kaasliiklejate suusõnalist kommunikatsiooni ei tunnista, tuleb kõrvaklapid ilma tseremoonitsemata lihtsalt peast rebida - ja kõik. Küll siis kuulma hakkavad. Mõõdukas jõu kasutamine annab alati kõige kiiremad ja konkreetsemad tulemused. Vastuväited? No ei ole neid...

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

:D Priit astus Holdeniga ühte paati. Nojaa. Kes tahab pankuriga kembelda, eriti kui ta firma reklaamitellimise suurklient on. Moraal: kel raha, sel õigus. Õigus jah, Suusaliit ju tümitab Annust kah praegu. Paslik on nüüd küsida, et kas Holden on tänases Suusaliidu sisetülis kah Priidu moodi Merko vastu, äkki Holden on PP blogilugemise boikotti leevendanud ja astub talve hakul kah siia mõtteid koguma?

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Mullegi meeldib füüsiline vägivald. Kui ikka sõnadest aru ei saa tuleb klapid peast rebida, pasunasse panna ja suusarajal töllerdavatel pühapäevasõitjatel suusad puruks murda. Eriti hullud on veel need kõrvaklappidega lödipüksid, nemad ajava mind kohe eriti vihale.
Paraku on meie ühiskond muutunud liiga humaanseks ja tolerantseks ning ausat omakohut hakatud lausa karistama. Kuhu me sellise suhtumisega jõuame!? Igasugused murjamid ja omasooiharad kraabivad ukse taga ja nõuavad sisselaskmist. No tule taevas appi, kas sellist Eestit me tahtsimegi...

 
At 16:54, Anonymous Mati said...

Jah, 16:37, eriti, kui mõni ajakirjanik - need on kõige ilgemad tüübid, ajalehes mõnitab, ukei sest-aknast sisse poeb, oma nina teiste asjadesse topib - siis ei maksa käsi taskus hoida. Kohe pasunasse - ja mitu korda. Rahulik rääkimine sellistega ei aita. Kui tüüp selle peale PRESS tõendiga vehkima ja ajakirjaniku ühiskondlikust rollist ja erilisest kaitsest kisama pistab, siis anda jalaga! Nii, et teine kord ei tule teiste vastu sõda õhutama, oma nina pistma sinna kuhu pole, krdi hüsteeriline buchenwald.

 
At 18:02, Anonymous Anonüümne said...

Suuga teen suure linna, käega ei kärbsepesagi...

 
At 20:47, Anonymous Anonüümne said...

Ei kuula muusikat/ ega oma lemmikut müstilist venemaad..ei joostes, kõndides,suusatades, ega ka rattaga sõites.
1. see ei tundu ohutu
2. see on lihtsalt kuradi ebamugav

Kui aga ma peaks neid kandma ja Pullerits tuleks mul neid suusarajal peast rebima..oleks minu reaktsioon küll vasak sirge.

 
At 21:00, Anonymous Filoloog Mirjam said...

16:37, oleks te koolis rohkem vaeva näinud, oleks Eesti tõenäoliselt parem paik tõesti olnud...

Mitte murjam, vaid murjan.
Murjan, murjan, murjan!
Pea asemel oleks kui lingam mõnel, ohh...

 
At 21:39, Anonymous Anonüümne said...

Oh teid filolooge küll. Näete sõnu ja tähti, kuid mõte läeb kaotsi. Rääkimata peenest süsimustast huumorist.
Murjam ei ole murjan. Keel on looming. Andmekandja mõtetele. Grammar-nazidega hakkab peas alati Ruitlase ja Kenderi "Üksildane laps" luupima.
Enne solvumist tasub muidugi mitmeid kordi läbi lugeda, lootus jääb, et tabate ka mu enda pihta käivat eneseirooniat.

siis emakeeleõpetaja jättis peale tunde
et komakohta õpetada
ma tahtsin tema keele peale lõpetada
ja tunda elus oma kohta
ei ei ei ei ohkas õpetaja
koma ei käi suvaliselt kuhu
silma ninna kõrvaauku suhu
koma omab jooni
alatooni
funktsiooni
peatada lauseid lõhkuda verbe
raisk nussisin teda sealsamas perse

 
At 00:23, Anonymous Filoloog Mirjam said...

No nii, kohe teisest puust sissekanne, 21:39, tubli!
Saavutasin efekti, mida ka koolis vahel õnnestub, kui klassi ulakale poisile näiteks kõrvakiil või tahvlilapiga vastu nägu anda.
Pärast hetkelist kohmetust ja vihapurset avaneb nooruk hoopis uuest ja huvitavamast küljest ning toob kuuldavale/nähtavale loomevilju, millest eelnevalt ka tal endal täit teadmist vaevalt oli.
Mõnikord on vaja lihtsalt väikest nüket. :)

 
At 08:51, Blogger Priit Pullerits said...

20:47, selle vastan ma parem-vasak-parem kiire kombinatsiooniga, ja siis, kui asi peaaegu ühel pool, lõpetan selle lõplikult veel ühe kontsentreeritud paremaga. Game over.

 
At 08:00, Blogger Gege Dai said...

true religion sale
michael kors outlet
christian louboutin outlet
moncler coats
michael kors outlet store
canada goose jackets
christian louboutin shoes
ralph lauren shirts
polo ralph lauren
michael kors handbags outlet
20170214lck

 
At 14:35, Blogger LCc 03 said...

nike air max
yeezy shoes
kobe 9
basketball shoes
nike air force
longchamps
air force 1
nike air force
nike air zoom
michael kors outlet online

 
At 09:40, Blogger raybanoutlet001 said...

dolce and gabbana
louis vuitton sacs
cheap jordan shoes
nike huarache trainers
lebron shoes
cheap michael kors handbags
hermes belt
cheap jordan shoes
atlanta falcons jersey
true religion jeans
2017.3.29

 

Postita kommentaar

<< Esileht