Murelik suusataja: Kas kunstlume tootmine Tartu maratoni rajale käib ikka mõistlikult?

 

Isegi kui mina kõikjale ei jõua, siis inimesed on ikkagi valvel. Ja valvsad. Eile pöördus minu poole viimastel aastatel kõvasti arenenud minuealine suusataja, minust parem ja kõvem, ja oli pehmelt öeldes imestunud, ent otse öeldes pahane, miks kulutab Klubi Tartu Maraton Tartu maratoni rajale vana lasketiiru juures kunstlume tootmiseks kolme suurt ja kallist diiselgeneraatorit (vaata pilte!), samas kui elektrialajaam seisab sealsamas kõrval, ja väitis, et elektriga kunstlume tootmine on kindlasti palju odavam, kui teha seda diisliga, mida kulub sadu liitreid – pealtnägija kinnitusel oli rajameister Assar Kütt eile tankinud sinna nelisada liitrit diislikütust –, ja oli nördinud, miks kulub niiviisi priisates ja mõttetult maratonil osalejate stardiraha.

Nähtu tõestuseks tegi murelik tunnistaja pildid ning läkitas need mulle, lisades lakooniliselt: «Piinlikult naljakas situatsioon ja suusasõprade raha tuuldeloopimine.» Ta ei olnud olukorraga silmnähtavalt rahul. Tuvastatud tegevus, nagu temast aru sain, tundus talle ebaratsionaalne ja arutult kulukas.

Tunnistasin eile pärastlõunal pahasele ja pettunud suusamehele, et mul ei ole kahjuks aega töövälise teemaga tegeleda, aga lubasin, et tõstan küsimuse üles ja annan sellele laiema kõlapinna, mida siin ka teen. Eks siis saavad asjaomased seletada, miks niisugune valik, ja samuti põhjendada, miks diisliga kunstlume tegemine on nende arust mõistlikum ja soodsam kui elektriga.

Fotode autor blogipidajale teada. Fotod avaldatud nende autori loal.