pühapäev, veebruar 12, 2017

Pullerits: Kuidas ma võitsin Indrek Kelku? Ja liiati veenvalt

«Mees maas! Mees maas!»

Juba!? Nii vara! Alles ju algas... Ohtlik laskumine pidi tulema viiendal kilomeetril. Aga see oli heal juhul kõigest kolmas.

Esimene kilomeeter oli puhas paaristõuketöö, kuigi sõiduviis oli Alutaguse laupäevasel 30 km maratonil vaba. Sättisin end teise stardigrupi esireas Kurmo Neemela (nr 114) ja Alar Niguli (nr 118) vahele – et tuttavad mehed, soliidses eas kah, ei hakka ehk rapsima ja sind mina-mina-mina fookusega pikali tõmbama. Selja taga, vaatasin, olid kaks noort tüdrukut, suured numbrid rinna ees, end löögivalmis seadnud. Soovitasin, et võtku rahulikult, et meiesugustele vanadele meestele ei meeldi, kui liiga tõmblemiseks läheb. Aga mis te arvate, et nüüdisaja noorsugu endast eakamaid austab? Ei, kohe oli vaja hakata meeste vahele kiilu lööma.

Pooleteise kilomeetri järel said esimesed jõujooned paika ning võis hakata enam-vähem oma sõitu sõitma (Priit Pullerits fotodel nr 134). Kui kolmanda kilomeetri pikal metsavahelisel laskumisel, mis lõppes laugja paremkurviga, esimene mees maha lendas, heitsin pilgu selja taha – järgmistega oli väike vahe minu tagant sees. Hoidsin positsiooni.

Eesmärk oli teha parajalt mõõdukas pingutus, mitte sõita end liiga oimetuks, sest tegelikult oli Alutaguse maraton allutatud selle talve põhistardile, mis ootab järgmisel nädalavahetusel Tehvandil – pühapäevane Otepää MK-etapp. Mitte et ma toda võitma läheks. Ei, isegi medalikohale pole seal šanssi tulla, sest nagunii meelitab peakorraldaja Jaak Mae kohale mitu sõudjat, muudest kõvadest nüüdsetest ja endistest spordimeestest (blogipoeg Raio Piiroja) rääkimata, kes lihtsurelikele 5 km klassikasõidus mitme minutiga tuule alla teevad. Aga kehvalt ei tahaks ka seal sõita. Ja viimaseks ei taha kohe mingil juhul jääda.

Niisiis, Alutaguse maraton pidi saama korralikuks tühjendustrenniks enne hooaja tähtsaimat võistlust. Seetõttu sai ka suuskade määrimisse põhjalikult panustatud, ikkagi poolsada eurot.

Sõita oli üllatavalt mugav. Rada oli hästi ette valmistatud, sileda lumekattega, polnud vastikuid lohke ja pehmeid auke, mis keha tasakaalust välja lööks ja rütmi segaks – sagedane probleem näiteks Tamsalu-Neeruti maratonil. Kiitus rajameistritele! Ainult paar laskumist olid veidi keskendumist nõudvad, kuid ei midagi hullu, ja kaks teravat parempööret läksid iga ringiga järjest jäisemaks, nii et paaril korral oli tegu, et mitte võssa lennata; viimasel ringil võtsin noid erilise ettevaatlikkusega.

Raja profiil oli samuti sobilik: lauged tõusud ja lauged laskumised. Panin tähele, et suutsin tõuse sõita palju kauem ja vabamalt tempovariandis kui vahetud konkurendid, kes läksid mu meelest liiga kergekäeliselt üle tõusuvariandi raiumisele. Miks küll? Kasutasin selle asemel libistavamat ning sedasi ökonoomsemat sõiduviisi. Laskumistel võtsin tihti kepid kaenlasse ja uisutasin rivaalide tuules, samal ajal kui nemad ka kätega tööd teha vihtusid. Miks nii? Seega, panin suurt rõhku targale ja jõudu säästvale sõidule. Sain juba paari kilomeetri järel aru, et rapsida ja kiirendada ning iga hinna eest mööda suruda pole sel kitsal rajal mõtet, sest see raiskaks tarbetult energiat ning kõik, mis sa saavutad, on see, et pääsed lihtsalt ette teistele tempot tegema. Jaak Teppan (nr 424), kes minust teise ringi keskel kõige järsemal tõusul möödus, oli mulle juba aastaid tagasi ette heitnud «rongide» ees mõttetut töörügamist ning tempo dikteerimist.

Esimese ringi järel suurde «kaussi» laskudes nägin, et mõnel mehel jooksevad suusad siiski märksa paremini, näiteks Hannes Hermakülal (nr 128; fotol vasakul) ja Viljar Haaval (nr 429). Kuna selleks ajaks olin aru saanud, et minu trumbid paistavad avalduvat laugetel laskumistel ja tõusudel, otsustasin, et järskudel tõusudel ei hakka pulssi üles ajama. Kõik sellised teravad kiirendamised akumuleeruvad ning hakkavad ajapikku mõju avaldama. Maratonil on edu võti siiski ühtlane sõit, mis säästab enim energiat. Selles mõttes on pikamaasuusatamine nagu rattasport: sõita tuleb ka peaga, mitte ainult jalgade ja kätega. Nõnda reguleerisin kaine mõistusega oma tempot: kui mõni tahtis vägisi mööda minna, siis ei hakanud vastu ajama, vaid võtsin kõrvale ja lasin rahulikult mööduda – viisakus ennekõike! –, ja kui mõne taha «lõksu» jäin, ei hakanud nui neljaks mööda pressima ja jõudu asjatult pillama.

Teise ringi viimasel kilomeetril otsustasin igaks juhuks pigistada suhu SiS-i geeli, mille olin kinnitanud villiteibiga rinnanumbri alla paremale poole (olen ju paremakäeline!), sest kuigi distants oli lühike, ei maksa sellesse tõsiasja liiga kergekäeliselt suhtuda. Lauged ja laiad metsasihid olid energiavarude täiendamiseks paslikem koht. TPs kaks topsi vedelikku lisaks, nagu pärast esimest ringigi, ja siis viimasele tiirule.

Enesetunne oli meeldivalt hea. Varusid tundus jaguvat. Meeldis see, et maraton toimus ringil, sest pärast esimese ringi läbimist oli selge, mis kahel järgmisel ees ootab – ei olnud vaja peljata ebameeldivaid ja ootamatuid üllatusi. Samuti meeldis raja profiil, mis oli väga kerge. Lisaks auklikele kitsastele metsasihtidele, nagu näiteks Tamsalus, ei meeldi mulle järsud paksus pudrulumes ülesrassimist nõudvad tõusud, kus sõita ei saa, ega trikiga laskumised, mis panevad südame puperdama – selliseid Alutaguse maratonil ei olnud. Ja ka distants, 30 km, oli meeldivam kui tavapärane 40 km, mis muutub pikapeale tüütuks ja hakkab kurnama ning pani näiteks eelmisel hooajal võistluste viimasel neljandikul pidevalt endalt küsima, et miks ma siin küll olen, miks ma siin sõidan, kas mulle on seda ikka vaja, mis ma sellest saan. Sedasi tahaks väita, et seekordne Alutaguse maraton oli nii raja kui enesetunde poolest viimaste aastate vaieldamatult meeldivaim.

Viimase ringi viimastel kilomeetritel vedasin end paarimehelise rivi lõppu. Hakkasin seal tasapisi ettepoole nihkuma. Vähem kui 3 km enne finišit möödusin Indrek Vaitist (nr 84), kelle tempo mu ees ei rahuldanud. Aga peagi näitas ta tõusul väga tormilist minekut ning läks uuesti mööda. Järjakordse tõusu all olin tal jälle kannul. «84, pane nüüd tõusu!» ergutasin teda tagant. Ta panigi. Kuid järgneval laskumisel nägin teda rajal külili. Edasi möödusin Viljar Haavast (nr 429), Kaarel Tossist (nr 1005) ja Marek Mägist (nr 106). Tundsin piisavalt jõudu ja enesekindlust. Võtsin poolteist kilomeetrit enne lõppu teise positsiooni rivi vedanud Toomas Teesaare (nr 77)  järel. Kuid ta tempo polnud piisavalt energiline. Mu reservid ootasid rakendamist. Proovisin laugematel tõusulõikudelt temast küll vasakult, küll paremalt möödumiskohta otsida, aga veendusin, et piisavalt vaba ruumi pole, liiati oli tükk maad veel finišini, et liiga vara kiirendada. Ei tahtnud ka hakata trügima, sest teisel ringil oli üks noor mees vaheajavõtuga tõusul minust sedasi mööda raiunud, et lõi mul parema suusa all risti, misjärel takerdusin ja oleksin peaaegu põlvili prantsatanud. «No tänan väga!» hüüdsin talle. Noor mees, vaatasin, oli ise ka ehmunud sellest, mida põhjustas, vaatas kaks korda üle õla ja jäi mäe otsas peaaegu seismagi, et veenduda, ega ta midagi päris saatuslikku korda saatnud. Ses mõttes tubli mees, tundis ikka vastutustunnet selle ees, mis juhtus, mitte ei kihutanud tuimalt edasi (ja see on ka põhjus, miks ma siin ei ütle, kes selle intsidendi tekitas – sest eks rajal ikka juhtu igasuguseid asju).

Finišispurdis mul kümme aastat noorema Teesaare vastu šanssi polnud. Tema tuules sai ka minust kaheksa aastat noorem Mägi õigel ajal hoo üles ning lõpukiirenduses tuli leppida kolmanda kohaga. Aeg 1:34.47 andis 134. koha. 134 oli ka minu stardinumber. Nii et nagu eesti sportlastel kombeks öelda: tegin oma ära.

Tegelikult tegin rohkemgi. Mu endine kolleeg Kalle Muuli, nüüdne riigikogu liige on öelnud, et 50-aastaselt ja vanemalt tähendab iga aasta, mil õnnestub eelmise aasta taset säilitada, tegelikult tohutut edasiminekut ja arengut. Number 134 peegeldas just minu taset kõigi startinute konkurentsis. Eelmisel talvel tegin kaasa kolm vabatehnikamaratoni ning ühelgi neist ei jõudnud nii kõrgele kohale, nagu seekord Alutagusel.

Kahtluse all oleva Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk (nr 426) lõpetas minust peaaegu 18 ja pool minutit hiljem ning sai 449 lõpetaja seas 302. koha. (Pilte Alutaguse maratonilt näete siin ja videoreportaaži näete siin.)

Oli tulemuslik, viljakas ja kasulik päev. Olulist lisaväärtust pakkus autosõit Tartust võistluspaika ja tagasi, mille käigus sain palju-palju targemaks kõigest, mis puudutab suusatamist tipptasemel. Mina muudkui küsisin, autojuht muudkui vastas. Aga too oli eravestlus, mitte intervjuu, mistõttu meie pikkade jutuajamiste sisu ei kuulu avaldamisele. Nii et käisin küll maratonil ja sain füüsilise pingutuse, aga ka vaimset poolt, teadmiste kogumist, ei tohi unarusse jätta. Kaks ühes – vaat kus vedas!

Fotod 1-4: Priit Pullerits (nr 134) laupäevasel Alutaguse maratonil. Nr 156 - Ivo Värk; nr 141 - Mikk Jakobson; nr 123 - Anti Looskari. Fotode autor: Riho Lüüs
Foto 5: Hannes Hermaküla Tartu teisel teatemaratonil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Fotod 6-9: Priit Pullerits (nr 134) laupäevase Alutaguse maratoni viimase kilomeetri algul. Nr 77 - Toomas Teesaar; nr 106 - Marek Mägi; nr 1005 - Kaarel Toss; nr 429 - Viljar Haav. Fotode autor: Riho Lüüs

47 Kommentaarid:

At 19:59, Anonymous Anonüümne said...

Vahelduseks meenutame vanaisa videosse sattunud Navarat mis ka Priidu P alt läbi on käinud ja mille promomist ta harrastas.

 
At 21:27, Anonymous Anonüümne said...

Poolsada eurot uisusuusa määrimise eest?!
Varem on uisusuusa täispauk (kui tsiteerida blogipidajat) määrimine maksnud kõigi määrijate juures max 35 eurot.
Kas Suusavennad on uuel hooajal hinda pea poole võrra tõstnud?

 
At 21:37, Anonymous Anonüümne said...

Villiteip on minu jaoks uus detail suusatamise juures. Geeli kasutamine väljaspool teenindusala on risky business, sest kuhu pärast kest visata, taskusse?

 
At 22:09, Blogger Priit Pullerits said...

Viisin tühja geeli ilusasti joogipunkti ja poetasin seal maha visatud topside sekka. Ei mingit prügi rajale metsa alla! Villiteip, see, mis on rullis, pidas, muide, hästi rasket SIS-geeli pankendit numbri all kinni.

 
At 22:09, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits
Seikluspargi tõusul, ajaribalt 16:50
Finishisirgel, 1:01:00

https://www.youtube.com/watch?v=Th5kVMuJOO8&list=PLbrTsS9M6DBRH6PaVfvJjfQCU2gOGvCdi

 
At 22:31, Anonymous Anonüümne said...

Kohutav kätetöö.

 
At 22:52, Anonymous Anonüümne said...

Milles seisneb kohutav, 22:31?
Räägite ehk paari lausega täpsemalt, kuna teie hinnang jääb praegu selliseks puusalt huupi tulistamiseks.

 
At 23:02, Anonymous Anonüümne said...

Pildimäng.
Kelle poole vaatab HH?
https://www.sportfoto.com/ee-et/p/2853515

 
At 23:19, Anonymous Anonüümne said...

Ma ütleks, et Priit ei eristunud ümbritsevast seltskonnast peale oma tuttava kombe millegi muu poolest. Loomulikult esiotsa mehed olid hoopis teisest puust.

 
At 00:56, Anonymous Martin said...

"Harrastajate võidusõit" on MK etapi profanatsioon. Sportlikus mõttes shitshow, puhta klounaadina aga küündimatu.

 
At 01:53, Anonymous Anonüümne said...

P ei arva nii.

 
At 08:54, Anonymous Anonüümne said...

Kes harrastajate MK-l osalevad?
Piiroja, Pullerits, Hermaküla, kes veel?

 
At 09:34, Anonymous Anonüümne said...

Martin ei taba pointi. Ilmselt pole see see Martin, kes siin Linnarti juurest targutamas käib. Seletan lühidalt meedia massimeedia ja meelelahutuse algtõdesid. Sport on meelelahutus. Isegi PP nõustub sellega. Meelelahutus aga toimib siis kui me suudame samastuda (introjection) esinejatega. Me ei suuda ju samastuda võitjatega. NAd on ju hoopis teisest mastist. Isegi meie ässad ei saa neist jagu. Seega on vaja luust ja lihast omasid, kes võitlevad ässadega vähemalt ühe ringigigiii. Vaja on omasuguseid gladiaatoreid keda ringis veristatakse ja ninali surutakse ning kelle kallal ässad toimetavad rituaalseid alandavaid toiminguid. Ja siis saab olla publik armuline - nõudes omasugusele armu, kui see oma pole ainult teeselnud võitlemist ja alistunud ilma võitluseta.

 
At 09:35, Anonymous Anonüümne said...

Rahu, 08:54, iga asi omal ajal.

 
At 10:43, Anonymous Anonüümne said...

Suusatehnika vaenlased on kiirus ja väsimus, siis kipub tehnika "lagunema". PP puhul on lugu keerulisem. Kes Tähtveres on tiirutanud, see on näinud toda ka videokaadritest nähtuvat me-lähme-rukist-lõikama liigutuste saatel suusatamist. Peaaegu kogu suusaeliit on nõu andnud, aga ei midagi. Visuaalne reostus lumel.

 
At 12:22, Anonymous Anonüümne said...

2016/17 hooaja seni ainus võit Indreku üle, Priit. Austava konkurendina võiksite kaotajale paar head veini viia, et ta oleks nõus sellises jõudude seisus veel mõne korra "terviselahingusse" välja tulema.

 
At 13:29, Anonymous Anonüümne said...

to 10:43
Lihaskond on isegi keskmisest tunduvalt saledama suusaseltskonnaga võrreldes ikka väga-väga kidur.
Ehk nagu suusa-piibel antud olukorda kirjeldaks: "selmet suusakeppe kasutataks jõulise, taha-alla suunatud kiireneva tõuke sooritamiseks ,on need üksnes tasakaalu hoidmiseks".

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

Riho Lüüs teeb päris häid pilte, aga kuidas neid saada?

 
At 15:06, Anonymous Martin said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Aga kas Priit sellega ei ole arvestanud, et äkki juhtus niimoodi, et Kelk ei teinudki temaga võidu? On ju selline võimalus...

 
At 15:44, Blogger Priit Pullerits said...

Riho Lüüs teeb häid pilte jah, 14:20, kõik selgelt fookuses. Näeb noil piltidel igasuguses asendis mehi, vt https://www.flickr.com/photos/41630892@N07/albums
KUi pilte soovite, siis temaga saab ühendust riho.lyys@gmail.com

 
At 16:23, Anonymous Anonüümne said...

Suur Meister tuleb.

http://sport.postimees.ee/4013335/northug-bjoergen-sundby-ja-teised-norra-tuleb-eestisse-voimsas-koosseisus?_ga=1.245592717.843130174.1486026330

 
At 17:02, Anonymous Anonüümne said...

Ai-ai-ai, asi kõrbeb särinaga. Ametlikel endmetel on pühapäevasele Tartu maratoni Avatud Rajale registreerunud 147 suusatajat ning Teatemaratonile 30 võistkonda. Aga olid ajad, kui Teatemaratonil osales üle saja võistkonna! Näiteks kaks aastat tagasi lõpetas 137 võistkonda. Nüüd selline kokkukuivamine...

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

Ei kõrbe ta midagi. Vaata välja, kui ikka looduslikku lund pole, siis massid suuska eriti ei harjuta ja arusaadavalt ei tule välja ka maratonidele.
Nii on see olnud varasemalt lumevaestel talvedel ja nii on see ka tulevikus.
Ei tasu üleliia erutuda...

 
At 17:36, Anonymous Martin, spordipolitoloogia magistrand said...

Hr Pullerits,
kas MK-rajale tikkumiseks 50+ natuke liiga kõrge vanus pole? Te ei käi ju igapäevaselt Tehvandil sõitmas.
Suusamäärdeks kulunud 50 € on ainus parameeter, millega tõsisportlastele ligilähedalegi jõuate.
Edevate vanameeste sõidus osalemise asemel võiksite barjääri taga võistlusi jälgida ja ajakirjanikutööd teha.

 
At 17:44, Blogger Priit Pullerits said...

Homme kella 8.15 aegu start Otepääle Tehvandi rajale treenima. On huvilisi liitumas? Üks väga-väga kõva klassikamees koha pealt lubas ka kampa lüüa. Unikaalne šanss, kasutage.

 
At 18:14, Anonymous Anonüümne said...

Parematel aegadel lõpetas Alutaguse pika üle 1000, tänavu üle 400.
Üldiselt läheb ära soojaks

 
At 18:26, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulsin täna juttu, mida oli kolleegile rääkinud Alutaguse neljanda kümne mees, et seal oli murtud 60 keppi. Ma ei näinud küll ühtegi murdu. Libajutt?...

 
At 19:48, Anonymous MargusM said...

Kogu see sissekanne on natuke segadusse ajav, mitu erinevat eesmärki ja sootuks erinev reaalne sõit..
* Eesmärk oli teha parajalt mõõdukas pingutus, mitte sõita end liiga oimetuks..
* Niisiis, Alutaguse maraton pidi saama korralikuks tühjendustrenniks enne hooaja tähtsaimat võistlust.
* 3 ringi ökonoomitasite ja lõpuks Teesaar ja Mägi võtsid mis neile kuulus.
* Oli tulemuslik, viljakas ja kasulik päev.
Vaadatud ka finišeerimine, soovitan teilgi (1:01:15), ei paista mingit lisapingutust olema.. kas tõesti oli tühjendustrenn, mida iganes see teil tähendama peaks.
Kas Hermaküla grupp sõitis lõpus eest ära või olite neid püüdmas? Nad lõpetasid ~45sec varem.
..ja nr 84 kelle te 2km enne finišit võssa ergutasite finišeeris rahulikult ~10sec peale teid, tubli sõit temalt.
Alutaguse Maraton

 
At 19:54, Anonymous Anonüümne said...

Alutaguse uuesti..

 
At 20:17, Anonymous Anonüümne said...

IK murdis kepi.

 
At 20:28, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits, kes on pühapäeva hommikul Teie konkurendid?

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

Analüütikud, mis arvate, kas tuleb lund juurde ja Suur Mõõduvõtt saab toimuma?

http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/

http://www.yr.no/place/Estonia/Valgamaa/Otep%C3%A4%C3%A4_vald/long.html

https://www.gismeteo.ru/weather-otepaa-67816/month/

 
At 22:24, Blogger Priit Pullerits said...

Jaak Mae helistas. Lubas kohe olulist infi saata. Stardinimekiri või nii... Homme hommikul vaatame seda asja Tehvandil ja proovime trassi läbi. GoPro tuleb ka kaasa.

 
At 23:08, Anonymous Martin said...

Homme on kolmel Eesti profiratturil Omaani tuuril raceday. Kas pigem see vääriks blogis kajastamist?

 
At 23:27, Anonymous Ivo, jurist said...

Good Evening, gentlemen!
Niisiis, edukalt Londonist tagasi.
Kõigile meeldetuletuseks: tänasest, 13.02, on võimalik esitada taotlus Tartu maratoni osavõtutasu tagastamiseks. Avalduse vormi leiate paar blogikirjet tagasi. (Kui tulete Roosikrantsist läbi, ostan teie võlanõude üles. 50 kiirema vahel loositakse välja pilet Londonisse Mamma Mia! muusikalile, koos London Bike Show külastamisega!)

 
At 23:29, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 23:43, Anonymous Martin said...

Kangerti jõuline esinemine Giro 2016 20. etapil http://www.cyclingnews.com/news/giro-ditalia-astanas-plan-comes-together-for-nibali-on-final-mountain-stages/ (ja Taaramäe supersõit samal etapil). Need hetked ei unune.
Kahjuks ei ole need sõidud Eesti spordipublikuni jõudnudki. Ajakirjanduse tegemata töö. Meie tõeliste spordimeeste tegude tutvustamise asemel promotakse autorallit, footballi või lihtsalt imetletakse oma naba.
Cycling News pöörab eilses artiklis http://www.cyclingnews.com/news/strong-astana-squad-for-arus-debut-in-oman/ erilist tähelepanu Astana uuenenud meeskonna väljavaadetele.
Fakt on see, et Kangerti tasemega sõidumehi on Eestist väga-väga raske peale tulemas näha. Kangert on juba 10 aastat profileiba teeninud.

 
At 23:49, Anonymous Martin said...

Kui Kalmre ajakirja raske finantsseis on tõsi, siis ega seal pole eriti imestada. Ajakirjal puudub selge fookus. Sihtrühmaks kogu maailm! (Igaühel on ju rattaga mingi kokkupuude). Nii kasumisse ei jõuta. Korralik performance-le suunatud füüsilise spordi ajakiri ja tasuvus poleks mingi probleem. Arvestades, et tõeline rattaspordiajakiri meil puudub.

 
At 00:12, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea Ivo, nüüd saate lõpuks oma telefoni numbri siia üles panna.
Paljudel on hulga küsimusi tekkinud.

 
At 00:24, Anonymous Anonüümne said...

Õiged mõtted, Martin, ja kui keegi - sportlane, ürituse korraldaja - ongi tippu jõudnud (Kanks, Vader, Kelk jne.), siis tõmmatakse moodsast meediast vett peale äärmuseni ülistades ja mutta tampides. Mõtlen õudusega Sildaru olümpiadebüüdi 4. koha peale kui Eesti kaubamärk ja ekspordiartikkel PP sõnastuses peaks saavutama.

 
At 01:07, Anonymous MargusM said...

Meedia probleem on siiski ebaprofesionaalsete uudisnuppude treimine ja nii läheb tervikpilt kaduma. Need kes on niigi tulihingelised kaasaelajad saavad infi välismaisest inforuumist.
Girot küll kajastati kuid maru kuivetu oli see kõik..

 
At 07:16, Anonymous Anonüümne said...


No ja mida me tahame? Peale Ivar Jurtšenkot ei tea teised ajakirjanikud
jalgrattaspordist põhimõtteliselt midagi. Jaan kõrval abilisega muidugi
jagab matsu, tal ju asi kodune, tundis telepildi järgi mehi ära nagu
oleksid kõik ta klubikaaslased.

Oli siis vaja Markol Ivar minema kangutada?
Asendust ju ei ole!

 
At 07:42, Anonymous Martin said...

Kirvenäoga motokrossist ja jalkast ja käsipallist ja ongi spordist kõik.
Jalgratas aga on eelkõige intellektuaalide sport.
Päev koidab. Millised on eestlaste plaanid Omaanis?
Kas Taaramäe, nagu ikka, lubab kõigile ära panna? Ja kuidas Kangert hindab Astana väljavaateid? Ning see noor poisu, Martin Laas. Temal vist kõhus keerab ja sääred värisevad erutusest.

 
At 14:15, Anonymous MargusM said...

Martin 07:42 segast peksad või?
Kirvenäoga textid siin Martin Laasist, vota ikka vaevaks endale selgeks teha mis poisiga tegu. Praegu paistab sul endal Omani tuurist kõige suurem erutus sees olema.

 
At 14:34, Blogger LCc 03 said...

adidas stan smith
kobe 11
true religion outlet
adidas nmd
air max thea
nike zoom
yeezy shoes
true religion outlet
lacoste outlet
adidas nmd runner

 
At 09:49, Blogger raybanoutlet001 said...

new orleans saints jerseys
basketball shoes
hugo boss outlet
nike huarache
carolina panthers jersey
falcons jersey
michael kors outlet
michael kors outlet store
seahawks jersey
colts jerseys
2017.3.29

 

Postita kommentaar

<< Esileht