Tunnistan ausalt, et pole San Franciscos veel ratta selga saanud. Aga tahaks saada, väga tahaks. Sest siin on ikka väga karmid mäed. Usun, et ega enamik teist neist üles sõidaks. Mõned teed läheks justkui otse taevasse. Ja ega alla saamisega kergem oleks. Mõned tänavad laskuvad nagu püstloodis. Ei tea, kas rattapidurid seal üldse peaksidki. Olen näinud rattureid oi kui palju, näiteks Twin Peaksi otsa pressimas, aga Twin Peaks, kuigi kõrgumas 274 meetri kõrgusel San Francisco kohal (fotol ülal paremal), on rattureile ikka kerge saak võrreldes mitme tänava uskumatult karmi tõusuprotsendiga. Kes on San Franciscos käinud, saab aru, millest räägin. Aga kes ei ole, ei seda veena ka pildid (sest pildid alati petavad).
Kus ma aga ühtegi ratturit näinud ei ole – need on need peaaegu püstloodis tõusud ja langused. Isegi autosid ei ole neile lubatud tänava pikisuunas parkida; tohib parkida ainult risti. Niigi kehtib San Franciscos reegel, et kui piki tänavat pargid, pead esirattad keerama nii, et kui auto peaks äkki iseenesest liikuma hakkama, siis vastu äärekivi jooksvad rattad peavad liikumise kinni. Kes pargib auto ilma esirattaid äärekivi suunas keeramata, saab trahvi.
Politseil siin tegevust jagub. Homodest kubiseva Castro ja Marketi tänava ristmikul (fotol paremal) nägin, kuidas nad peatasid oma musta ametiauto keset sõiduteed kinni ja hakkasid küsitlema ühte neegrit, kes istus kõnnitee servas tänavaposti najal. Püüdsin aru saada, mida ta teinud on. Neeger muudkui seletas, aga ei saanud ta jutust sotti. Tund aega hiljem nägin, kuidas üks teine neeger hakkas Mission Dolorese linnajaos Safeway suures toidupoes õiendama ja räuskama, nii et tallegi tuli politsei kutsuda; politsei ajas ta poest minema.
Kodutuid on siin üldse palju, ja nad pole sugugi kõik mustanahalised. Väga palju on ka valgeid. Magavad kõnniteedel ja nende ääres, räämas varanatuke enda kõrval. Üks oli Dolorese tänaval kõnnitee ääres kitsale murulapile püstitanud koguni telgi. Mõni on välja pannud ka pruunile kartongile kirjutatud abipalve. Õnneks nad teisi ei tülita, katsuvad kuidagi omaette vaikselt hakkama saada.
Mitmed kohalikud on mulle maininud, et kodutuid on viimastel aegadel palju juurde tekkinud. Kui uurida, miks, ega nad vastust tea. Aga fakt on see, et elukallidus on San Franciscos pöörane. Bay Areas on ruutmeetri elupinna keskmine hind 25 386 eurot. Vaadake nüüd hoolega oma vara ja sääste ning tõdege, kui mitu ruutmeetrit elamispinda te San Franciscos või Silicon Valleys endale lubada suudaksite? Üürihinnad olla samuti taevas. Mingi ühetoalise korteri eest kuus 3000 dollarit maksta pidi olema täiesti tavaline. Näiteks sain Mission Terrace’is kahetoalise elamise (fotol ülal paremal) just sellise hinnaga – ja Mission Terrace ei asu kesklinnas, vaid siit on J liini mööda trammiga (pilet maksab 2,5 dollarit) kesklinna Marketi tänavale üle veerand tunni sõitu.
See kõik paneb küsima, kas siin on enamik siiski miljonärid. Pühapäeval kõndisin maha umbes kümme miili ning juurdlesin San Francisco omapärast, uhket ja erilist arhitektuuri vaadates, et kui kõik kurdavad kinnisvarahindade hullumeelse tõusu üle, siis kellele kuuluvad kõik need siinsed miljoni ja mitme miljoni dollari väärtuses majad ning kes neis elavad, kui enamikule käivat elukallidus üle jõu. See on pähkel, mida ma pole veel suutnud katki hammustada.
Selle pähkli puremisest kergem on vist üritada San Francisco hulludest mägedest rattaga üles suruda.
Foto 1: Priit Pullerits Twin Peaksi otsas San Francisco taustal. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 2: Tagasihoidlik kallak Steiner Streetil. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 3: Priit Pullerits San Franciscos Castro tänaval kuulsa Castro teatrimaja ees. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 4: Priit Pullerits San Franciscos Alamo väljakul Steineri tänava ääres. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 5: Priit Pullerits San Francisco Mission Terrace'i rajoonis kahetoalise üürielamise magamistoas. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 6: Majad San Franciscos Roosevelt Wayl Corona Heights Parki lähedal. Foto autor: Sander Ilvest
34 Kommentaarid:
Always ready to help ya out, Mr. Pullerits!
Pistke Youtube sisse otsing Paul Watson ja San Francisco is a Sh*thole. Seletab ilusti ära mis kes kus. Demokraatide võim, liberalismus ja PC mentaalsus on mängu nimi.
Ameerika on uskumatu paik. Tahad taskuraha teha, siis on kogu su elu maailmale teada andmebaasi täpsusega, mille tegemisega Perli omal ajal kuulsaks sai. Kõik nimevahetused, pankrotid, sissetulekud, netoväärtus, töökoht, varasemad elukohad, amet, ema, isa, vennast ei räägigi, lähiümbruse naabrid ja isegi usk. Vaatan korteri peremehe pilti tema FB kontol, kus ta istub laia naeratusega kõrge valge kodutrepi peal, millel miskid ameerikalikud mustad täpid mustriks peal ning krooniks on enne ust miski sepistatud väravake ja mõtlen, et kas neil seal privaatsust ei olegi. Riik nuhib majaperemehe järgi ja majaperemees oma kaamerate ja turvaluku koodidega külaliste järgi. Nii kui külaline on lahkunud, saabub peremehele taskusse teade, et kutid tõmbasid uttu...
Myspace ütleb tüübi kohta konkreetselt: "may have Arrest or Criminal Records. Check Full Background Report to see possible arrest or conviction records we have found on Bill. This may include any DUIs, traffic tickets and outstanding warrants. When applicable, we may show where the crime occurred and provide details about the offense." Samas kuna ta saab mylife veebirobotilt hindeks plussiga hea, siis loodetavasti on tegu ainult liiklustrahvidega, kuigi uudishimu puhul saab küsida ka täpse raporti. Huvitav, kui Eestis teha nüüd selline andmebaas, siis kas pannakse kinni või tehakse rikkaks?
Kuidas ära hoida neitsiliku Tartu muutumine SF, LA, Pariisi, Berliini, Londino sarnaseks sitaauguks?
Isake Säinas oma eelmises postis vihjas meile kuidas - hüljata uued ning pöörduda tagasi vanade väärtuste manu: Õigeusk, Issameie palve, pikk paast ja seksuaalne kasinus.
... on märksõnad
Muljetavaldav töö, Cptn 771. Ei, mitte peremehe kohta, vaid kust välja peilisite üldse asukoha kui sellise? Olete Mossad või MI16?
Põhimõtteliselt oli vaja ainult vaadata magamistoa fotot. See olgu ajakirjanikele õpetuseks, et kui vähe on vaja tegelikult infot avaldada, et kaoks anonüümsus. Mõnikord vaatan, et kui lohakalt pannakse inimestele peale udustamisi videointervjuudes. Ühest kaadrist üks, teisest kaadrist teine detail ja hopsti on intervjuu lõpuks oma nägu peitva inimese foto valmis ja inimesel märk küljes.
Tegelikult ma ei annaks ühelegi uurijale ülikoolis diplomit või küsiks õppimiseks kulutatud riigi raha tagasi, kui ta selle pildi järgi ei suuda seda kõike tuvastada, mis siin kirjas. Kõik ju avalik info ilma igasuguse salastatuseta. Korja ainult üles. Suurema kontroltöö tase, ei enamat.
See on lihtsalt näide, mis kõik võib palja pildi järgi teha. Järgmine tase on juba see, millest rääkis üks kõrge kapokas - teada seda millal inimene tulevikus teeb midagi ja sellest järgmine unistus on see, et kuidas panna inimesed tegema seda mida vaja, nt valimissedelile õiget numbrit kirjutama. Huvitav, kes on järgmistel riigikogu valimistel nr 177 ja kas ta saab riigikokku? Õigetel meestel on selle teostamine piece of cake.
Härra Pullerits, tulge ära koju. Pärast on komprat kõik andmebaasid täis. Kellel seda ameerika paska vaja? Las nad seal isekeskis susserdavad oma võlgade ja mortgeidsidega. Miks see eesti inimest peaks huvitama?
Paluks kontrollida fakte.
Salaluuraja suurepärasest tööst hoolimata ei selgu missugune maailma sündmus või kes maailmanimi on P Pulleritsu sihikul? Kas avalikustatakse lõpuks tulnukrassi olemasolu? Kui, siis seda peaks põhimõtteliselt tehtama Washingtonis Abraham Lincolni memoriaali jalamil. Kelle suure inimesega saab kohtuda Transamerica Pyramidi bisniskeskuse kõrgemal korrusel? Ega juhuslikult ei viibi SF bisnisreisil meile juba tuttav Baiba RB Rubesa?
Mul on kõht tühi ja tahaks ka nikku, võibolla.
Pigem läheb elu halvemaks, sest inerts on sees ja uusi ideid pole, kedagi ei koti. Homme must jää maanteedel, ainult nael peab, lamelliga oledki eurokraavis. Keda raskel ajal sõgedus, keda dementsus kimbutab ja keda Kuu taevas häirib, võiks öösel aknad kinni katta.
Seni kuni PP magab ennast välja, lõbustame ennast Tallinna uue jõulukuusega. Jah jõulud onkohe käes. Millegipärast on Tallinna kuusk saladuskatte all. Avaldatud on konspiratiivse sisuga jutuke, kus on tehtud pilt Kibuvitsa 16 hoovis asuvast kuusepuust, mille allkirjaks on"Tallinna tänavune jõulukuusk oma kasvukohas Autor/allikas: Kesklinna valitsus". Kahtlane kas nüüd just see maha võetakse, lühike ju pealinna jaoks. Parem küsimus on, et milleks üldse panna uudisnupu juurde pilti, mis pole looga kuidagi seotud? Võiks siis juba ära öelda, et mitu meetrit pikkust sel kuusel momendil on. Kiire metsamehe vaade ütleb, et maksimaalselt 13 meetrit. No 15 meetrit ei tule kuidagi ära.
Väike inventuur raielubade anmebaasi ja selgub, et see kuusk on otsustatud 6/11/2018 jalalt maha võtta huvitaval muul põhjusel. https://raie.tallinn.ee/open_print.php?id=32351
Kas mõni puukallistaja sinna otsa ka neljapäevaks ronib, elame - näeme.
Ameerika missioonile saadetakse mehed kes praktiliselt ei maga. Ameerika pole koht kus magada. PP ei maga, ta taastab energiressursi 1,5 tunni jooksul pimedas toas. Pärast seda jätkab tulistamist ehk suurt missiooni. Te mehed ei saa üldse proportsioonile pihta. Ameerikas ei lastaks teiesuguseid välisuksest kaugemale.
Ärgem unustagem sporti!
PP leivaisale, Margus Linnamäele, kuuluv häälekandja kirjutab sellise loo: "Sportlik president Kersti Kaljulaid tegi New Yorgi maratornil ligi 60 000 osaleja seas võimsa tulemuse".
Priidu arvuti on saanud paha "taguotsa" haiguse - blogi lehele minnes annab viirusetõrje teada, et selle kaudu üritab "coinminer" minu masinasse sisse saada.
Ilmselt oleks vaja koju jõudes lasta spetsialistil see ameerikalik ja liberastlik kurikael eemaldada. Millise augu kaudu, selle võib spetsialist jätta enda teada...
Mehed, aga kas te mult Postimehes seda pauku lugesite?
https://arvamus.postimees.ee/6446079/priit-pullerits-migrandikaravanist-koht-tais-ja-lounasse-tagasi
Näete, avaldatakse küll jõulisi tekste ka ikka veel. Tuleb vaid jõuliselt kirjutada.
Augud on õiged, aga helistab üks tahmas tüüp Viktor Vassiljevile ja kurdab, doktor, mul on kolmas jalg.
Pruunlane, Priit, pruunlane. Neeger ei tohi enam öelda. Tartus ka palju neegreid juba.
Meil siin sadamas suured palgivirnad, ootavad äraviimist, kõik ühtlaselt pruunid. Nii tehaksegi tõelist raiet. Aga pealinnas ilmselt metsikult kilusid liikvel.
Ja seda, et võiks viia lilled õigele hauale.
Jah lugesime seda Kerstilaidi hüüatust. Püüab kangesti pateetikat teemasse tuua, aga ei õnnestu. Nõrk sõnastus ja lonkav loogika. Milleks väita, et ta teab mida mõtles või tundis maratoni algataja Fischel Lebowitz? Me ei näe teise inimese sisse. Milleks väita absoluteerivalt et maraton on elamus? Esimene oli, teised enam mitte, kui joosta konkureerides, mitte mõnusalt seltskonda ja linna nautides. Aastakümneid tagasi oli maraton midagi. Inimesi hõredalt ja 2-3 joogipunkti teel. Modernsele, hästi toidetud kontoriinimesele ei ole maraton mingi eriline saavutus. Pigem on see tänapäeval kõige turvalisem ja kergem viis "kangelastegu" simuleerida. Tammud seal omasuguste lampjalgade keskel oma pikad tunnid maha ei saa arugi. Jookse see maa suhteliselt üksi pikkade sirgete tuules. Oluliselt karmim.
60000 osavõtjaga kekkamine pole midagi märkimisväärset. Kui mitmed tuhanded lähevad sinna ainuüksi nii-suur-nii-suur reklaami peale nagu kärbsed liimile. Boston on iga kell legendaarsem ja imelisem.
Ah et nii uhke tunne kui meil nii sportlik president. Poliitikutele on massidega sama harrastuse tegemine (odava) populaarsuse allikas. Sommide Stubb on samasugune. Vilets jooksja, aga see "jooksmine" tõi talle palju kergelt saadud tuntust. Ma ise kah jooksja, kuid rohkem uhkust tunneksin kui president oleks mingi taseme maletaja.
Nagu arvata oligi, aetakse asi vägisi kirjanduslikuks, et mõista saab mitmeti, jättes lause lõppu midagi absurdset, otsides teed läbi vastase segaduse... mina olen siiski üritanud leida teed mitte läbi segaduse, vaid oletuste. Nagu vist kusagil mainisin, kirjutaja peab olema lugejasse esmalt heatahtlik. Niisama lampi male sisse tuua pole kohane, see on ju sisult nii kalastamine kui aus mõte ühekorraga - järjepidevus puudub, arvestades käimasoleva tummfilmi süžeed. Küll aga me ei tea, mida võis mõelda surnud maletaja viimsel hetkel. Ja kui mõelda, et äkki oli seal mingi male juba enne käimas, inimese peas? Ah, mis siin seletada, venelased ju niikuinii taevakehi koloniseerimas, endal pole õiget nutifonigi...
Tegemist on ühe teadvuseruumiga, ei miskit enamat ei tasu sealt otsida. Selleks, et oleks võimalik üldse jõuda tänasesse päeva. Kas see ruum pidi olema avalik, ei tea, kuid mujal ju vastasmõju ei esine. Kui probleem on, siis kõigile pole antud võimalust ja annet pead liiva alla pista. Tuleb nüüd siiski kunagi suunata pilk reaalsetele asjadele. Eks see üks suitsuandur ole... Üritaks edaspidi vältida. Saab vist keerukas olema...:(
Lodeva süžeega tummfilmi on lahe vaadata, kuid väikerahva president peab olema tegija, sel lihtsal põhjusel et presidendi institutsioon vaid miljoni elanikuga riigis on paras müstifikatsioon ja kurioosum. Tema ärkveloleku tund läheb maksumaksjale ebaproportsionaalselt palju maksma. Seega, kasulik oleks, et president mitte lihtsalt niisama keskkonda soojaks ei higistaks, vaid intellektuaalset tegevust harrastaks. Oleks sellega eeskujuks noortele. Väikerahvas ei saa suureks võimult, vaid ....? Noh? Kes teab vastust? Spordipoolelt siis orienteerumine, suusatamine, jalgratas, sportmängud, ka male.
Mehhiklased olid kohal juba enne ameeriklasi. Ameeriklased ehitasid vanad mehhiklaste alad üles nii nagu Stanfordki odavate hiinlaste abiga. Mis iganes, aga moraal on see, et majanduskasv tuli odavtööjõu importimisega riiki. Mehhiko seda ei suuda ja pigem tahab eksportida oma odavamat tööjõudu.
Take away. Toidame ukrainlastel Eestis kõhud täis ja saadame nad oma oligarhe nüpeldama, mille tõttu venelased suudaksid selle maa oma mõju alla saada. Selline jõuline lähenemine on süütenööri läitmine. Esiteks ei taha me sekkuda USA, Mehhiko, Ukraina ja Venemaa siseasjadesse. Ühelt poolt pole see meie sõltuvuse tõttu pragmaatiline viis ja teiselt poolt, meil on omal piisavalt probleeme mida läbi närida. Kaua me varjame oma kodanike sissetulekuid ja varalist seisu. Kui me ei julge selliseid asju avalikustada, siis eestlased ei usalda tegelikult riigiaparaati ja kardavad kuritegevuse ohvriks langemist või oma kuritegelike tulude paljastumist. See on Eesti konnasilm, mitte mingi Trumpi müür! Eestlased hakkavad ennast liigutama alles siis kui onu Sam ütleb, et tahad reisida viisavabalt USA-sse, siis riik peab avalikustama kõik oma kodanike tulud ja varad, et vältida rahapesu negatiivseid mõjusid.
Siim Kallas kirjutas õigesti, et ei maksa Eesti krediitkaardiga USAs maksma minna. Esimesel päeval esimeses kohas Palo Altos proovisin ühte - declined. Proovisin teist - declined. Maksin sulas. No questions asked. Nii räbalaks on rahapesijad meie aktsiad rahvusvahelisel rahaturul kukutanud.
22:02 tulistab otse südamesse. Ameerikast ei ole meil midagi õppida, sest väikesel rahvusriigil impeeriumiga ühenduspunkte ei ole. Ukrainamaa rikkusi jagavad omavahel maailma suured. Me ei saa arugi mis seal toimub. Sinna mingit knowhowd viia ja torkima minna on tühi töö. Me ei küsi ju setude käest kuidas juhtida Eesti riiki. Eesti presidendi karglemine ukrainas on naeruväärne. Neil seal huvitatud naabreid piisavalt kes aitavad kas ehitada või lõhkuda. Eesti poliitiline kaal võrreldes Poola Leedu Ungari Türgi Valgevenega on olematu. See et nüüd Eesti ukrainat aitab on naiivromantiline pettekujutelm.
Meid ennast peab aitama, mida me maailma areenil esitame kui keel kaob, rahval ei ole endasse usku, omad oinad teevad taltehhe ja RusskiMir ehitab uue erakonna Eesti200 ja juhib hariduselu.
Seda on. President peab nüüd usinalt maratone jooksma, et rahapesu toodud mainekahju tasa teha.
Siiani ei ole üheselt selgunud doktor Pulleritsu ameerika missiooni eesmärk, motif ja foocus.
Selles seisnebki mängu ilu, et natside kulla tegelikku peidupaika teavad vaid salavennaskonna mehed ja nende tublimad semud.
Kas Pullerits seekord Moabi ei jõudnudki?
Natside kuld on Skagerraki väina põhjas. Täpne kaart uppunud laevast on Stanfordi Asutavate Isade ehk Osirise Kotka kellumeeste valduses. PP võib ju jälgi segada San Jose eeslinna tolmustel bulvaritel Mustang GTX-i paarutades, aga Vilna külastamine 2018 veebruaris peaminister Netanyahuga samal päeval jätab, nagu öeldakse, fantaasiale vähe ruumi.
Priit mis on aktsial pistmist su master või visa kaardil oleva rahaga?
Postita kommentaar
<< Esileht