Pullerits: Kuidas ma lükkasin tipp-poliitikud rahutusse olukorda?
Vaid tunni jagu hiljem lasi ETV eetrisse promoklipi saate «Suud puhtaks» kohta, kus kuulsin, et kavas on rääkida sellest, kas Eestis on viha tase tõusnud enneolematutesse kõrgustesse või on hoopis kõigist saanud lumehelbekesed.
Ja siis mõtlesin: miks küll paneb rahvusringhääling rahvast oma nabas urgitsema, samas kui palju olulisemad ja eksistentsiaalsemad probleemid, nagu minu kirjutatud kolumnis, seisavad lahendamata ja keegi ei kavatsegi neid käsile võtta?
Laupäevaks ja tänaseks tegin kaks suurt lugu - seda vaatamata nädalas tehtud kuuele trennile -, mis aitavad eesti inimestel küllap maailmapilti avardada ja teevad selgeks, et ega see, mis on välismaal, ole sugugi hiilgav kuld ning tegelikult on seal elu sageli palju hullem ja raskem ja sõgedam kui meil, ehkki kaugelt paistab teisiti.
Need kainestavad lood on:
Räniorus juba 18 aastat tegutsenud Ain Indermittest, kes räägib, et Silicon Valleys puudub nii tööandjatel kui töövõtjatel igasugune lojaalsus, et seal oled sa palgatöötajana lihtsalt tööjõud, kellega võib teha nii, nagu pähe tuleb - karm!
Aga siin ka väike elavate piltidega dokumentaalne ülevaade, kuidas ma luusisin ringi maailmakuulsas Stanfordi ülikoolis, kus kohtusin eelnimetatud Sternfeldiga, ja kuhu seal ootamatult välja jõudsin.
Mis saab edasi, sellest peagi siin. Tulge tagasi!
Foto 1: Kas te ei tahaks meie praeguse vileda ja peagi niiskeks kippuva ilma asemel vändata rattaga päikeselises Californias üle Kuldvärava silla, nagu teevad need mehed San Franciscos? Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Priit Pullerits vestlemas Silicon Valleys Ain Indermittega tema firma ServiceNow viienda korruse rõdul. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:07
kommentaare: 32
32 Kommentaarid:
Tuleb alustada sellest, et lääne Euroopa liidrid suhtuvad immigratsiooni positiivselt, seda soodustatakse. Euroopasse valgub aastas endiselt sadu tuhandeid immigrante, neil on täiesti vaba liikumine Euroopa sees. Eestis ei kontrollita, kes neist siia tuleb, mis eesmärgil siia tullakse, kuhu nad elama asuvad jne. Väide, et siia ei taheta tulla ei vasta absoluutselt tõele, nad juba on siin, seda enam, et Eestis ei kontrollita elukoha aadressi õigsust. Nätena lugesin, et Tallinnas avastati asukoht, kuhu oli registreerunud formaalselt sadu firmasid. Kust me teame, et sarnane olukord ei ole inimestega?
Tegin suht ligikaudsed arvutused. Kuivõrd eestlased ikka nutavad venelaste massilise viibimise pärast eestis, siis järelikult 70 aastat massiimmigratsiooni algusest võib taandada tinglikult 5000 immigrandi peale aastas. Seega jah, 5000 immigranti aastas on massiimmigratsioon. Küsime parem nii, et milline venelaste tase Eestis ei riivaks eestlaste enesväärikust? Sellest numbrist saame arvutada välja talutava nö mittemassiimmigratsiooni numbri. Lihtne. Üteleks lausa, et geniaalne! Tuleb ainult teha küsitlusfirma poolt küsitlus talutava võõrkeelse seltskonna suuruse kohta ja ongi käes pärast pisukest arvutustehet Brüsselile ja New Yorgile raporteeritav number.
Kommentaarides lastakse see artikkel põhja.
Rahutu on rahvas, mitte poliitikud.
Vali aasta sportlane.
https://aastasportlane.eok.ee/
Pulleritsu ei saagi parimaks valida? Teen ettepaneku valikusse "keegi muu " lisada hr Pullerits. Valime blogi peremehe aasta meessportlaseks!
To 12:56 Tehtud! Pulleritsu puhul tuleks kindlasti ära mainida kõik tema aasta jooksul püstitatud rekordid Tähtvere Pulleritsu nimelisel ovaalil ja mainimata ei sa jätta ka ulmelisi kiiruseid, mida mees treeningutel jalgratta seljas arendab Minul isiklikult ei lähe ka meelest tõsiasi ,kuidas hr Pullerits miskisel treeningsõidul lõdva randmega ja tirri lastes kogu eesti jalgratta paremikule pika puuga ära pani.
Ärge naerge sitakotid. Ilma Pulleritsuta oleksite tavalised tolbajoobid. Nüüd saate siin oma juumorit demonstreerida.
Mingid elukauged tatikad on siia blogiperemeest mõnitama sattunud. Kes veel ei tea, siis meedias olevad aastanäo valimised on eelkõige ajakirjanduslikud rahalehmad, mille abil meedia õigustab enese olemasolu. Sellistesse projektidesse pole meedia tegelastel enamasti asja enne kui ei ole just vaja kellegile pähe istuda ja deklareerida, et kes on ikkagi tõeline peremees. Eesti õnnetus on, et enamasti ei ole siin miskit jälgimisväärset sündmust. Seega tuleb selliseid sündmusi ise tekitada ja haipida. Jätame kõrvale lehtede aasta parimad. Vaatame kasvõi 100% näidendina tehtavat näosaadet. Osalevad näitlejad, kes väga ei viitsi panustada järjekodse nädala projekti heaks aga ikka saab neist keegi parimaks ja selleks tehakse veel kontserdi laadne üritus, kus esitatakse kavereid ning valitakse suht suval parim kaver. Sealjuures on kõik tegijad sillas sellest, mis teevad. Ja tegelikult tehakse ju tehniliselt heal tasemel, kuigi kodudes on ammu 4k tv-d ja parimal juhul õnnestub seda tegevust jälgida FHD-s. Aga siin ongi jama. Tehnoloogiat on aga tasemel, meeleahutajaid njeetu. Ja ei tule ka. Väike rahvaarv ja turu maht paneb piirid. Seega vaatame igalt poolt puhast süldika taset. Süldipeol on sihuke värk täitsa ok vahepala, ekraanilt vaatamiseks peab aga olema head närvi ja kõvasti pingutama. Õnneks on rahvas piisavalt zombistunud ja lasevad ennast kottida nii lehes kui ekraanil. Viska aga järjekordne valimistrall hambusse ja kõik mõmisevad mõttetu teema kallal. Nagu käesolev kommgi. Viitsiks siis keegi miskit normaalsust vahendada nagu seda teeb PP oma viimase Kalifornia projektiga. Ei viitsi keegi. Ekspress, kujutage ette, piinas mitu nädalat ruuna, et oma ajakirjanik lohistada punktist A punkti B. Tõi maakonnalehtede artiklid sisuliselt üleriigilisse fookusesse. Võib ju öelda, et tublid. No aga tase oli lahja. Kohalikud olid kindlasti kõrvust tõstetud aga mida meie pidime lugema oli suht nigelalt kokku traageldatud. Sellist kõrge oktaaniga kraami nagu Priit nüüd tabas oma kamraadidega tootma hakata, pole tükk aega näha olnud. See on nigu sõõm värsket õhku süvavee elukatele.
15:01 pani matsikarja korralikult paika. Tubli mees.
To 15:01 Te kirjutate raskeid sõnu ja esitate karme süüdistusi. Võibolla ei peaks seda kõike nii surmtõsiselt võtma. Sport oli, on ja jääb siiski meelelahutuseks. Samas kui neid tiitleid juba niikuinii subjektiivselt jagatakse, siis äkki võikski olla ka parima tervise või rahvasportlase kategooria, kus ka hr Pullerits võiks väga edukalt kanditeerida
Juhin tähelepanu et hr Pullerits on VÄLJASPOOL igasugu kategooriaid. Tema on üks ja unikaalne. Tema ei ole üks teiste seas. Teda ei pingereastata kuskil haledate rahvasportlaste kompotis. Tal ei ole vaja mingit parema või esimese tiitlit. Tema on Padre ja punkt. (nagu il Duce).
Arvestades Pulleritsu edevat loomust siis olen enam kui veenunud, et te eksite kodanik 16:28. Üks klausel siis muidugi on. Kui Pullerits osaleb, siis tema PEAB võitma!
Ai mehed kui hea on lumes rattaga kihutada,värsked pori rehvid all.Ei mingeid suuski see aasta.Ratast saab Eestis sõita aasta läbi!
Kanter läheb poolakaid treenima? Siis mida? Ei eestlasi ega isegi lätlasi? Isegi mitte Kupperit?
Poola kergejõustik on hetkel ülitugev jah, aga mida on meil sealt õppida?
Jah, nii on rattaga, 16:56, isegi seda teinud. Läheb mahedalt, eriti värskel lumel, nagu tund tagasi Telliskivi linnakus.
Jah, kui osaleda, 16:45, siis ikka, võidu nimel, kui vähegi lootust on. Ja on.
Lp 15:01 on tõesti olulist öelnud. Mu Silicon Valley seeria on tõesti hoopis teisest puust ja klassist. On jõudu, haaret ja lendu.
no näete siis sitakotid ja targutajad saite nüüd! Pullerits osaleks küll aasta spordi suurkuju valimistel! Isiklikult usun, et ta võimalused seal võita oleks 99,99 %
Aga kas te Padrele aitäh ütlesite?
Tavaliselt lõppeb projekt nii, et tehakse ka klassikaline kokkuvõte selleks, et kõik oskaks lummusest ärgata ja vajadusel ka jalgadega vastu põrandat trampida.
Ma ütlesin Padrele aitäh juba 1989 kui Tamme staadionil intervalle rassisime. Hiljem veel paar korda kui vabariigi aastapäeva puhul kannud kokku lõime. Kokku umbes kuus korda.
Padre võiks hoopis meile aitäh öelda, et me oleme teda kõik need aastad talunud, potitanud ja poputanud, toetanud ja kaasaelanud ning isegi lohutanud.
Mina ei kavatsegi Padret tänada, sest kogu selle blogi eksisteerimise aja pole Pullerits meid kordagi tänanud. Vastupidi ta on sõimanud meid sitakottideks juhul kui oleme teda võistlustel kottinud ja lödipksteks juhul kui oleme ise kotti saanud
Eelmisele tegemist pole sõimamisega vaid sportlikuviha süstimisega lumehelbekesse.
Vaatame Või Andrus Veerpalu.Pealt näha rahulik mees.Sportliku viha võis olla mehel sees mitme mehe eest.
Reedeni saab poole raha eest talvisele laulupeole kirja panna.
Pulleritsu polegi veel osalejate nimekirjas.
https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/46/maraton/
Pulleritsule, kui Kelgu suurele sõbrale ja kamraadile on priipääse ja hea koht stardirivis olemas. Tema ei pea ennast pööbli kombel kirja panema.
Aitäh kõigile Blogi lugejatele (vt eileõhtused kommentaarid!), kes aastaid on siin minu tempos püsinud. Jah, on olnud ka äralangejaid, kokkukukkunuid, ärakadunuid, alates semiootikatudeng Martinist - aga tema koolitasime aastate pikku paduliberaalist ka korralikuks eesti meheks, nii et arusaadav, et ta sai jalad alla ja läks oma eluga edasi - kuni igasuguste teiste meesteni, kes on vajunud nii unustuse hõlma, et tekib kahtlus, ega nad äkki surnud pole. Aitäh kõigile sellegipoolest!
Nägite kui lahke ja tubli mees Padre Pullerits. Koolitab siinseid paduliberaale ja tänab soojalt rahvuslikul platformil seisvaid seltsimehi. Müts tuleb peast võtta sellist tegevust vaadates!
Ma võtan alati mütsi peast kui loen härra PP artikleid ja kommentaare. Loodan et teiegi.
Suurest austusest Härra PP vastu loobusin ma üldse mütsi kandmisest ja seda ka talvel
Mäletan kui sõitsin oma esimest maratoni, mis oli Viru maraton ja peeti 2 l ringil. Jäin kiirematele jalgu juba esimese ringi lõppedes ja eks ma sain nähvakaid nii vasakult ja paremalt. Mingil tõusul trügis üks hirm laia sammuga mees must mööda ja käratas :"Eest ära krdi lödipüks"! Jätsin numbri meelde ja vaatasin pärast protokollist järgi, et mehe nimi oli PP. Lõpuni ma seda maratoni ei sõitnudki, aga kogemusi ja motivatsiooni sain küllaga. Paar aastat hiljem kui olin suusatamises jõudnud hoopis teistsugusele tasemele sõitsin alutaguse maratoni ja nägin enne lõppu ees väga tuttavat meest. Pingutasin nii ,et ninast veri väljas ja sain mehe eelviimasel tõusunukikesel kätte ja hüppasin ette. Ilmselt otse härra PP suusaninadele, sest kuulsin valju sõimu ja rõõmusõnumit, et olen löpuks lödipüksi seisusest sitakotiks saanud. Selle motivatsiooni, õpetusõnade ja ka kõige muu eest tahangi tänasel päeval Hr Pulleritsu kogu südamest tänada.
Aitäh sulle Priit!
Võtke heaks!
Kuigi vahendatud leksika pole minu suust, ma ei sõima rajal konkurente, ka lödipükse mitte.
Ma ei näe midagi taunimisväärset rajal konkurentide sõimamises. Kui nad selle ära teeninud on, ning üldjuhul on, siis tuld! See kuulub asja juurde. Miks on vene suusatajad OMil edukad ning eesti omad mitte? Minge vaadake nende meistrivõistlusi. Palgid ja kuused, jalad ja kuklavõmmud, rada on võitluse tanner.
Postita kommentaar
<< Esileht