Kui teil on vähegi korralik resümee ehk CV, mis kajastab te rikkalikke kogemusi ja head haridust, siis siin Silicon Valleys tuleb tööpakkumisi ridamisi – ja mitte selliseid, mis on viiekohalise, vaid ikka kuuekohalise aastapalgaga. Talente jahitakse siin agressiivselt, selleks ongi siin kasulik kohal olla. Olete Eestis, ei pane keegi teid tähele ega kutsu teid intervjuule.
Ent samas on küsimus, kas maksab end tööjõuna võõrkapitalile maha müüa. Sest siinses ülepakkumise õhustikus on tulemus paraku see, et puudub igasugune lojaalsus. Töötajad ei ole lojaalsed tööandjale, joostes sageli kohe mõne teise juurde, kes vaid pisut rohkem palka pakub, ning ega tööandja ka töötajaist rohkem kui tööjõust tegelikult hooli – siin võidakse sind päeva pealt lahti teha ja kogu lugu; antakse 15 minutit asjade pakkimiseks ja head aega.
Lisaks on kõigil
tunnel vision ehk kõik näevad ainult tehnoloogilisi arendusi. Aga mis viib edasi, kust otsida edu võtit, kui kõik vahivad ühes suunas? Tuleb mõelda
out of the box, kastist väljas. Tuleb mõelda teistega võrreldes teises suunas. Ja meeles pidada, et uus asi võib olla otse su nina all – aga enamik seda ei näe, sest elab oma mullis ja on stampides kinni.
Näiteks selle asemel, et mõelda, kuidas teha uut mõttetut äppi, oleks tark ära kasutada seda ressurssi, mis juba nagunii olemas on ja mis ei vaja lisainvesteeringut. Selleks tuleb oma kontorist välja tulla, minna inimeste sekka. Tuleb veidi linnas ringi kõndida. Ja siis näete, et siin on järsult tõusvad ja laskuvad tänavad. Muudkui mäest alla ja mäest üles.
Ma arvan, et edasi ei pea isegi rääkima, mis mõtteid selline linnapilt tekitab.
Loomulikult mõtte, et San Francisco on ideaalne paik rattavõistluste korraldamiseks. Tõusud on pööraselt rasked, nii et enamik ei suudaks neist üles sõita. Laskumised on seevastu kiired. Samas on tegemist suurlinnaga – ja väga ilusa suurlinnaga. Mis tähendab, et kõik tingimused, et hakata siin korraldama tippvõistlusi, kus ei tule mingit grupis loksumist ja passimist, on siin täidetud.
Lühidalt:
start-upi idee on hakata San Franciscos korraldama tõeliselt paeluvaid ja suuri maanteevõistlusi. Veel kord: see on suurlinn, ja tele armastab suurlinna; siin on raha, väga palju raha, mis otsib kohta, kuhu minna; siin on järsud mäed (vt fotodel!) raske võistlusraja tegemiseks; see on ilus, väga ilus linn, mis teeb telepildi atraktiivseks.
Aga seda mõtet ei oleks saanud tulla, kui ma ei oleks San Franciscos kohal olnud. Seepärast ongi oluline siin aeg-ajalt käia – samamoodi nagu käivad siin tehnoloogiaambitsiooniga tegelased, sest just siin lähevad nende mõtted liikuma. Aga ei ole mõtet trügida sellele turule, mis on niigi üleküllastunud. Teinekord tasub vaadata nina ette ja sealt – antud juhul Dolores Streetilt (fotol paremal) – leiadki idee, mis võib saada sinu miljoni-dollari-ideeks.
Liiati, rattasõit on siin populaarne. Caltrainis ehk San Francisco ja San Jose vahelises rongis on terve vagun - terve vagun! - ratturite päralt. Mitte paar konksu, nagu Elronis. Õhtuti näed, kuidas ratturid sõidavad massiliselt töölt koju. Kohtusin Eestist pärit tehnoloogiajuhiga, kes rääkis, et ostis endale spetsiaalselt Specializedi võidusõiduratta - sellepärast, et Specializedi peakorter asub tema kodulinnas Morgan Hillis ja kui seal mõne teise rattaga sõidad, siis... Lühidalt: siin on palju
bike-crazy tegelasi.
Igatahes võiks San Franciscost, mis on tehnoloogiafirmade taimelava, saada edaspidi ka tugevate ja kartmatute maanteeratturite paradiis. Nüüd tuleb see idee vaid ellu viia.
Foto 1: Priit Pullerits Silicon Valley südames Sunnyvale'is Microsofti kontori 8. korrusel. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 2: Twitteri peakorter San Francisco kesklinnas Market Streetil. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Priit Pullerits Silicon Valleys Santa Claras kiirelt areneva, rohkem kui 7000 töötajaga tehnoloogiakompanii ServiceNow peakorteri ees. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 4: Priit Pullerits San Franciscos Dolorese pargis. Foto autor: Sander Ilvest
Foto 5: San Franciscos Telegraph Hilli otsa viiva Filberti tänava järsul tõusul tohib autosid parkida vaid sõidusuunaga risti. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Grant Avenue San Franciscos. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Dolores Street San Franciscos. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 8: Caltraini rongijaam Bayshore'is. Foto autor: Sander Ilvest
31 Kommentaarid:
Teeme siis äriidee analüüsi PP pildi näitel. Kui võrrelda tänast pilti aasta vanuse pildiga, siis näeme, et äriidee seisneb puude linnast maha saagimises. Teine trend on aga, et jaapani autod asendavad nüüdseks ameeriklasi ja eurooplasi. Seega, panustage japside autotööstusele. Kui jaapanlast ise osta ei jaksa, siis osta aktsiaid (see ei ole väärtpaberi ostu soovitus, vaid järeldus Priidu äriiideest).
Kuule Priit, miks sa valenimega talendiotsijate seas tiirutad. Nii lased ju kõik oma võimaluseidud maha pudeneda. Keegi töö pakkujatest ei hakka otsima inimest kelle nimi on valesti kirja pandud. Veel arusaamatum on, et miks näopildi asemel on kleepsul naisterahva koomiksi pilt? Kas ilming sellest, et ka Silicon Valleys on levinud formalism ja sisu ei koti absoluutselt kedagi? Sekretärid teevad tööd üle jala, naeratavad oma pseudonaeratust ja täidavad sihilikult vigaste andmetega andmebaase, peaasi, et oleks midagi kirjas. Ameerika.
Naised saunas arutavad, kas Pullerits käib USA-s ja jalgrattaga Moabi ei jõuagi?
12:24 ise piilud akna taga? Sisse ei julge astuda?
Liiga järsud tõusud langused pole soodsad ei jooksus ega jalgrattas. Suusatamises veel kannatab. Ka seal mitte rahvaspordi tasemel.
Ideel pole jumet. Peab midagi muud välja nuputama.
Kui kogu ürituselt saadav tulu läheb gladiaatoritele,siis võib täitsa uus idee olla Priidul.Muidu on nii nagu tavaliselt korraldajad võtavad kõik mis võtta annab,gladiaatorid aga sõitku ninast veri välja mitte millegi eest.
Aga kes siis teenitud miljoni endale saab?
Korraldajale jääb Nobeli rahu preemia.
13:39 Võitja loomulikult võtab selle miljonise tseki.
Hilja juba - seal on ammu võisteldud ja võisteldakse ka edasi, kusjuures ilma padreta.
Soovitus - ennem sellise loo avaldamist tasuks guugeldada.
Ei, head finantsgeeniused.
Nii nagu viinakeetmise ja õlikräkkimise turg on täis, niisamuti on võistluste orgunnimise turul kitsas. Enne kui võistluse korraldad peab sul sponsorid juba rahad arvele kandnud. Need ju vaatavad ka kellele tilgutada. Ikka sellele kel juba nimega võistlus ja tuhanded osalejad.
Abišerifile peab paksema ümbriku libistama. Šerifiga koos viina võtma. Palju muud vajalikku korda ajada.
Ega Padrel seal ameerikas kerge ole. Mustangimees on ka kuhugi kadunud. Ilma sõpradeta miljonit kokku ei lapi. Padre teab seda, aga laseb meil omas rasvas praadida.
Padre teab rohkem kui välja räägib. Aga ameerikas on nii kombeks. Silikooni Orus on konkurents kõva. Kintsu kaapimisega miljonit ei teeni. Padre ootab oma hetke. Loodame et kui jahisaak käes, siis räägib meilegi.
Mehed, teil on palju asjalikke tähelepanekuid. Alustades sellest, et sekretärid tõesti teevad tööd formaalselt ja süveneda pole vaja - mul sageli siin eesnimi ja perekonnanimi valesti kirjutatud. Aga sellega on kõik harjunud, seepärast keerulisema nimega (näiteks Priit) tegelased ütlevadki, et nende nimi on Pete vms.
Õige on ka see, et ilma sidemete ja soovitajateta siin kuskile ei jõua. Seepärast ongi praegu käsil aktiivne networking.
Õige on seegi, et konkurents on ülikõva ja vabu kohti kuskil ei paista. Aga nii ei saa mõelda, et keegi juba midagi teeb, järelikult mina ei saa seda teha. Täiesti vale suhtumine! See on juba eos allaandjalik ja negatiivne ega edasi vii. Vaadake, paljud tahavad Silicon Valleysse tulla, ilmselt tahaks paljud teist ka, aga te mõtlete, et ahh, mis mina, seal on juba nii palju rahvast ees, kõik kohad on ära võetud. Ja nii oletegi teie seal ja ainult mina siin. Tegutseda tuleb, mitte hädaldada! Mis te arvate, et mul see käik siia paugust tuli, et istusin lennukile ja sõitsin kohale? Oh ei, lihtsameelsed, sellele eelnes ikka tubli kolm-neli kuud eeltööd. Või networkimist, kui tahate, et siinset sõna kasutaksin. Ja alles siis, kui tutvused olemas ja kinnistatud, lendate peale.
Mõistate nüüd, kuidas asjad Ameerikas käivad? Tegutsema peab ja oma rida tuleb ajada, kindlalt, sihipäraselt. Siis, näete, jõuategi sihile. Ja kui olete sihil, siis on võimalusi lõputult. See rattavõistluse asi oli vaid üks uitmõte, mis tekkis tõsisemate asjade ajamisel, aga näete, juba seegi suutis väikse elu sisse saada. Siin on oluline, et mõtte lendama lasete; kui mõtet ei ole, ei ole mõtet siia tullagi.
Mõtlesin sõna võtta aga Padre viimane komm pani korraliku põntsu.
Jah, 20:18 lähen kah peegli ette häbenema. Aga mis teha, leiba ja võid leivale on vaja, rääkimata vorstist. Tuleb rahulduda varblasega peos kui mõne vägevama linnuga katusel.
"Minu vastu ei ole mitte ühtegi argumenti" - see lause tasub igal poliitikul oma sõnavarasse võtta. Sportlased, olgugi endised, ikkagi oskavad. Lajatavad nii, et võtab kohe põlvist nõrgaks.
California metsatulekahjude suits on jõudnud paarisaja kilomeetri kauguselt põhjast San Francisco kohale. Reedel pidi tulema ilus päikesepaisteline ja absoluutselt pilvitu ilm, sooja üle 20 kraadi, aga päeval kella kolme ajal laevaga Larkspur Landingusse sõites oli taevas üleni hallimast hall, päike suutis sellest vaid hädavaevu läbi murda. San Franciscos jagati inimestele tänaval tasuta respiraatoreid.
Eestis kah ilm hall. Siin avati halliks hooajaks uus superkaubamaja. Hall aeg sobib shopinguks. Larksburist mõni miil eemal asub Macy lavatagune. Selle kammimine võtab kogu päeva. Kui piirdud kindlate soovidega, siis saab muidugi ka kärmelt teha. Sel juhul jääb veel aega ka muuks.
Aga minu inges on päike. Põlegu see unistuste maa Kalifornia põrgu leegis! Ei ole vaja meile sellist liiakasuvõtjate pesa. Meil siin Eestis on palju ilusamp, härra Pullerits tulge ära koju. Kes meid siin kaitseb? Meil endalgi on vaja julgeid tegusaid mehi. Kohe läheb nüpeldamiseks. Miks eestlased peavad end jälle veristada laskma? Milles meie süüdi on kui suurtel poistel russikad kihelevad?
Hiljutised sündmused (PP kommentaar 18:23) teevad siiski ärevaks. Selle info valguses ei ole PP sel korral Silikoonioru ärisaurusi intervjueerimas ega Eesti spordi tuleviku tarvis trinidadi ja tobago tüdrukuid rekrüteerimas. Kas PP jääb maailmaajaloo sündmuste keskpunkti kauemaks kui 1 dekaad? Kas PP ehitab Räniorgu stardiup firma? Kelle kõrvad paistavad investeeringupoti tagant? Kes garanteerib? Kes kindlustab? Küsimusi on palju. Lausa piinlik on kogu aeg küsida, aga mis meil üle jääb. Infonälg ajab härjagi kaevu.
Dekaad on 10 päeva. PP korter on renditud vähemalt 30 päevaks. Saatkond ütleb, et vastate viisavabadusprogrammi nõuetele, kui olete viisavabadusprogrammis osaleva riigi kodanik, teil on masinloetav pass, suundute ajutisele alla 90-päevasele äri- või külastusreisile. Teame aga Priidu deklareeritud saatkonnakülastusest, mis teadaolevate faktide valguses paneb küsima, et kas PM hakkab looma SF-i korrespondendipunkti ning välja andma PM-i lisa USA-eri? Eriti nagu muud nende faktide valguses siit välja ei joonista. Mingi kala peab seal Räniorus ujuma, mida püüdma mindi. ERR-le konkurentsi pakkumine võib selleks sägaks olla küll. Siiski oleme optimistlikud ja loodame suurt paukuudist reisi tegelike eesmärkide ja tulemuste kohta.
Lp 16:19 ja teised ka, ma ei ole siin ESTAga ehk viisavabadusprogrammiga. Vastupidi: mul on passis tegelikult päris viisa ja see kehtib viis aastat - viis aastat, rõhutan, mitte ei ole mingi paarikümnepäevalise sutsaka teema.
Eile Larkspurisse sõites jäi, muide, tee peale ka kuulus San Quentini vangla, mis on tuttav koht kahele eesti mehele. Teate küll, Sakarias ja Vaidla.
Aga nüüd peagi n-ö jalad selga, sest järgmine asjaajamine San Francisco põhjaosas ootamas. See tõotab tulla väga tegus ja põnev ja elamusterohke päev. Väikse riskiga siiski.
Trinidadi ja Tobago tüdrukud saaks ju varem ära saata. Padre ise võib kauemaks jääda. Küll me kuidagi hakkama saame. Raske, aga pingutame.
Siiani pole ma lugenud kuskilt, et PP oleks viimase 5 aasta jooksul viibinud korraga USA-s üle 90 päeva. ESTA saamine toimub üle neti veerand tunniga ja sa saad teha kõike mis B1 viisagagi 2 aastase perioodi jooksul. Seejärel kordad protsessi. Ei mingit ajakulu saatkonnas ja dokumentidega. B1 on tulus tavapraktika puhul 10 aastase viisana või juhul kui leht suunab ajakirjaniku oma korrespondendiks mis eeldab korraga üle 90 päevast kohalviibimist. Saame aru, et käsil on miski segase sisuga projekt ja tõde selgub arvatavasti PP naasmisel koju, mis on kõik väga vahva aga noh lugedes Priidu hommikust väidet, siis meenub, et USA-s on hea kohvi tegemine võõras köögis paras väljakutse ja ju ajakirjanikuhärra on ESTA osas briifimata jäetud. See on VIP-de privileeg. Kergitan kaabut :)
Kui Padre rakendab Ränioru noored rahamehed ja Stanfordi konservatiivsed ideed Eesti riigi huvide vedamise vankri ette, siis me siin kodueestis hoiame pöialt ja soovime jõudu. Vaadake mehed kuidas tuleb võidelda!
Tundub et Padre peab meile uue Eesti riigi välja võitlema. Kuskil Kanada kaug-põhjas.
Kanadas on külm. Kuskil seal SF bay areaalis võiks olla eestlaste uus kodu.
Maa hind SF bay areaalis on ulme. Ei ole meil nii palju raha et oma 40tuhat km2 ära osta. Kas Siber, Kanada, või Patagoonia kidura samblikuga areaal. SF beist tuleb suu puhtaks pühkida.
PP saab endale lubada SF bei mõnes Santa Clarita eliit kvartalis elutsemist, ülejäänud eestlaste osaks jääb Peruu pampas kiduraid juurikaid kasvatada.
Pealik juba nädalake ära, kes üliõpilasi sel ajal harib? Meie maasool peab iseseisvalt hakkama saama sel ajal. On oht, et need kasvavad nõnda vildakaks kui karmi koolmeistrit pole sihte sirgeks väänamas. Kas tekkinud hälve on veel kuidagi parandatav ajal kui peremees SF-s hängib?
balenciaga
nike vapormax
ultra boost
adidas yeezy
yeezy boost
curry 4
100% real jordans for cheap
michael kors outlet online
vans outlet
nike vapormax
Postita kommentaar
<< Esileht