Olles avaldanud eilses lehes
ajakirjanduskriitilise kolumni, et hoida silma peal ka oma erialal toimuval, liikusid mõtted taas Alges Maasikmetsa ja Henri Treimuthi
vägivaldseks läinud konfliktile Mulgi rattamaratonil. Selle tekkes mängib rolli ilmselt veel üks tegur, millele ei ole seni tähelepanu juhitud.
Nimelt saavad sedasorti massivõistlustel kokku kohalikud tipud, endised ja praegused, ning kõik teised, alates noortest ja lõpetades harrastajatega. Kõvemad noored ja mitmed harrastajad on sageli sama tugevad sõitjad, kui omaaegsed tipud, ainult ühe vahega. «Kui nad veel sõitma ka õpiks...» kas mitte nii ei öelnud Caspar Austa nende kohta minust vändatud tõsielufilmis «Kellele lüüakse pulsikella»?
Kui kokku saavad erineva kogemuspagasiga sõitjad, on konfliktid olukorra tõsiseks minnes tõenäoliselt paratamatud. Kusjuures konflikti algatajaks on arvatavasti just nood endised tipud, kes eeldavad, et teisedki peavad sõitma sama osavalt ja samade kirjutamata reeglite järgi, nagu nemad on harjunud. Ent ärgem unustagem: tegemist on siiski rahvaspordivõistlustega. Ütleks lausa nii: kui tipud tahavad, et kõik käiks nende tahtmise järgi, siis sõitku seal, kus võistlevad ainult tipud ning ärgu tulgu sinna, kus enamik on harrastajad. Või kui tulevad sinna, siis arvestagu sellega, et enamik on seal harrastajad.
Eks see, et erineva kogemusega sõitjad saavad kergesti kokku, ole ka põhjus, miks Tartu rattarallil püüavad, nagu olen kuulnud, tõelised tegijad nn ketisupi ja muude võtetega mõnikord ettearvamatult käituvaid harrastajaid maha raputada. Igati loogiline tegevus ju!
Mulgi meenub paar intsidenti, kus olen endast kõvematelt võtta saanud. Kord juhtus see Tartu rattarallil, kus sain ühelt Tartu nimeka klubi mehelt kurjalt pahandada, miks ma tikun rivvi, kus segan kõvade meeste korraldatud tööd ja tõmbamist. Aga mul on õigus võtta selline positsioon, nagu ise tahan, kas pole nii? Kedagi ohtu ma ei seadnud, mingit ohtlikku olukorda ma ei tekitanud. Lihtsalt kõvadele meestele ei sobinud minu olemasolu tol hetkel tol kohal.
Teine lugu meenub Võru rattarallilt, kus olin 20-25-mehelises grupis ning otsustasin ühe laskumise lõpus, millele järgnes tõus, tagant välja spurtida ja ees n-ö tõmmata. Kohe oli üks Rein Taaramäe rattaklubi vormis minust tunduvalt noorem mees varmas pärast õiendama, et mis ma teen ja nii ei tohi teha. Võistluse järel küsisin teistelt kogenud harrastajatelt, kas tõesti nii ei tohi teha. Nemad ütlesid, et tohib küll, et see on igaühe asi, mida ta teeb. Ka tolles olukorras ei tekitanud ma kellelegi mingit ohtu, sest väljusin ilusasti grupist teisele teepoolele ja kiirendasin seal. Aga ikka on mõni tegelane, kes arvab, et kui ta on saanud Rein Taaramäe nime võistlusvormi peale, on tal teiste suhtes rohkem sõnaõigust.
Seega, kokkuvõtteks: kui osaled rattavõistlustel, pead arvestama, et seal on igasuguseid sõitjaid, ja see, kui sulle tundub, et oled teistest parem ja kõvem, ei tähenda, et kõik peab just sinu tahtmise järgi käima. Mina olen näiteks individuaalvõistleja ja mulle ei pea minema grammivõrdki korda, mida mõned klubisõitjad üheskoos kavandavad ja tahavad. Mul on tol võistlusel täpselt sama suured õigused nagu ükskõik kellel teisel.
Kui ässad ja «ässad» seda meeles peaksid, mitte ei käituks enesekeskselt, oleksid spordivõistlused kindlasti palju sõimu- ja kaklusvabamad üritused.
Foto 1: Henri Treimuth 2017. aasta septembris Viljandis Uueveskil Soudal Eesti CX-karikasarja jalgrattakrossil. Foto autor: Marko Saarm, Sakala/Scanpix
Foto 2: Alges Maasikmets 2011. aasta Mulgi rattamaratonil. Foto autor: Peeter Kümmel, Sakala/Scanpix
Fotod 3-5: Sõitjad mullusel Tartu rattarallil. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
33 Kommentaarid:
Aamen!
Ühes vestluses tekkis küsimus, miks on suureks paisunud mõned muud löömised (Kuusik, Tarand), aga siin teemaks olnud rattasõidulöömingu juhtum mitte.
Siin on põhjused - ühtlasi on tegemist kvaliteetse meediaanalüüsiga:
1. Kirjutasin loo hästi objektiivselt, kallutamata, poolt valimata ja emotsioonidega kedagi üles kütmata - ehk ei peksnud kirgi lõkkele, nagu ajakirjandus sageli teeb.
2. Lugu ilmus laupäeval ehk nädalavahetusel, mistõttu ei olnud toimetuses kellelgi aega ega tahtmist teha sellest jätkulugu, küsides arvamusi nt rattaliidult, EOK-lt, politseilt, mis oleks pannud loo suurema kella külge.
3. Lugu ilmus n-ö mittekellegimaal ehk polnud ei spordi- ega uudistetoimetuse teema, mis omakorda veelgi vähendas seda võimalust, et keegi neist toimetustest hakkaks seda n-ö üles klohmima.
4. Intsidendi osalised ei ole Eestis piisavalt prominentsed ehk kuulsad-tuntud, et nende vahel puhkenud tüli ja tehtud löögid võiks kellelegi suurt korda minna.
5. Kui poliitikas võib löömist pidada erandlikuks (=inimene hammustas koera; erakordsus on uudisväärtuse kriteerium), siis spordis on see, et keegi teist lööb, pigem ootuspärane (poks, taekwondo, karate...; =koer hammustas inimest).
6. Puudub huvigrupp, kes oleks huvitatud löömise suureks puhumisest ning kes saaks sellest profiiti lõigata või sellega oma vastaseid kahjustada.
Kurat! Igasugune vägivald on mittetolereeritav. Täna tolereerib ajakirjandus peksu rattavõistlusel, homme Eesti vägivaldset riigipööret. Ajakirjandus on kaotanud oma tõsiseltvõetavuse. See on ärategemise ruupor, malakas ja piits. Ära tuleb keelata neutraalsuse viigilehe taha pugemine. Igal autoril peab olema juures kas valimas käis ja kelle eest hääletas.
Tarandi "peks" oli stiilipuhas poliitiline aranžirovka. See ei kuulu samasse katlasse koos spordi ja sotsiaalsfääri asjadega.
Nagu siin juba varem öeldi ei ole vaja Postimehele klikimagneteid tekitada. Veteran õpetas pojale maailma elu ja nii see peabki minema.
Priit, pea siis meeles, et ei trügi TRR-l organiseeritud (ja seega sihtotstarbelisse) tempogruppi! Keegi ei keela sul 50-100 meetrit eespool sõita.
Pistke oma grupp kassi hänna alla. Sõidan seal kus tahan. kellele ei meeldi sellele annan molli
Õige jutt mina ka.
Annan molli andjatele molli.
Mida juttu! Mingi tempogrupp ärgu trügigu minu juurde ja minu ümber! Nagu mnt-l mujal ruumi poleks! Nagu mullu: sõitsin ilusti tempogrupist mööda, mitusada meetrit ettepoole, pärast aga ronisid nemad mulle ümber ja hakkasid ülbitsema, oma reegleid kehtestama. Nad arvestagu, et mina olin seal enne, kuhu nemad juurde trügisid.
Viimase puhul Priiduga nõus ja polnud see miski ametlik tempogrupp, isehakanud avantüristid. Sama punt kellega kohtunud 2 aastat järjest. Kurat oodaku 30min. ja võdku siis oma 35km/h keskmist sisse. Siis ei sega keegi kedagi.
Huu
Huu-le-
Kui ametlik tempogrupp (ja seda na sel aastal kindlasti on!) ootab 30 min ja hakkab siis sõitma, on kiirem Priidu ikkagi enne finishit kinni püüdnud. Kas peab suur grupp jääma seisma mehe taha, kes ei jõua eest ära sõita??? Eelmisel aastal juhtus ju nii, et grupp Padrele, kel jaks otsas, järgi jõudis.
"... sõitsin ilusti tempogrupist mööda, mitusada meetrit ettepoole, pärast aga ronisid nemad mulle ümber..."
Suurushullustus vajab ravi. Kõik grupist tahtsid Isakese tuulevarju? Lubage naerda. Videotes ju selgelt näha, kuidas Priit peale Ihamarut loksub ise grupi tagaotsas.
Mhmm…
Kas kiirem olemine annab õiguse nõuda?
Selles valguses oli Maasikmets jumala töll, sest Mulgi konflikti ajal jõudis ta järele kukkunud mehele. Mis tähendab, et ennem kukkumist oli teine osapool temast kiirem olnud...
Vahel tundub tõesti, et mõnel mehel on peaaju ja mõistus nii suur ning raske, et kui kihutama hakkab, siis liigub keha kiiremini ja esimene jääb taha lohisema...
Huu jagab teemat, teised mitte. Teeme siis puust ja punaseks.
Tartu rattamaratonil on kõik sõitjad võrdsed.
See on individuaalvõistlus.
Igal sõitjal on teistega täpselt ühesugused õigused.
Kui mõned otsustavad moodustada grupi, olgu või tempogrupi, ei anna see neile teiste ees, kes samuti sõidavad, aga tollesse gruppi ei kuulu, mingit õigust nende suhtes oma reegleid kehtestada.
Seega need, kes satuvad juhuse või ükskõik mille ajel mingisse gruppi, ei pea alluma grupis vaikimisi kehtestatud reeglitele, olgu see pealegi kas või tempogrupp. Nii nagu igaüks, kes on võistluse juhtgupis, ei pea seal alluma tolle grupi tahtmisele, vaid võib seal ees spurtida, tõmmata, võib toda gruppi enda kasuka ära kasutada, et siis lõpu eel sealt plagama panna.
Tartu rattaralli reeglites ei ole kirjas, et teised sõitjad, kes satuvad tempogruppi, ei tohi teha oma tahtmise järgi oma sõitu.
Ja veel: kui grupi pealik või kes iganes seal hakkab teisi, kes teevad oma sõitu, verbaalselt õiendades oma tahtmise järgi painutama, ei pea sellele alluma, sest avatud liiklusega individuaalvõistlusel ei ole kellelgi õigust teisi kamandada ega käsutada.
Enamgi veel: kui isehakanud korralekutsuja peaks muutuma kuidagi vägivaldseks (hakkama teist sõitjat välja suruma, tõukama, nügima, lööma), siis tuleb too vägivallatseja jalamaid diskvalifitseerida.
Sellega on kõik öeldud.
Olge jah maanteel ettevaatlikud, kui Maasikmets autoga 85 km/h kulgevale sõidukile järgi jõuab. Võite molli saada.
9:17 palju ülbitsed veel?
No näete, üks vangla dembel võtab sõna 9:47. Kuhu rattasport on kukkunud? Siiani oli nii kena PR ja nüüd ühe rusikakangelasega ujub kogu puss pinnale.
Mis puss sul seal pinnale ujus? Kas rattarahvas läheb lippude all Toompeale? Kas föderatsiooni president lahkub kohalt?
Eelmine aasta oli alates Ihamarust tuul vastu, PP-l polnud lihtsalt muud valikut, kui grupis loksuda või üksinda maha jääda. Oleks võinud ju tõmmelda seal ees aga enne Tartut poleks reaalne eest ära sõita.
Pole ka kohane tempogrupis osalejate seas edasi tagasi pendeldada ja äraminekuid õhutada, nad soovivad pigem ühtlast ja turvalist kulgemist.
Jää siis maha, sõida eest ära või kulge viisakalt grupis. mis seal keerulist?
https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/38/maraton/tempogrupid/
Karel Tammjärv tahab teada, miks on 366 miili Moabist koondise kombe juppe maha jäänud https://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/foto-karel-tammjarv-tegi-colorado-spordipoes-ootamatu-avastuse
see särk on väga kipakas. Mis Karlal sellest, ükski suusataja ei peaks sellisest erutuma ega märjaks minema. Ameerikas ei konnata mööda komisjonipoode, see on ressursi raiskamine. Ette tuleb võtta kaubamajad, mitte tilbendada urgastes.
Inimesed mäletavad üllatavaid asju. Täna helistas mulle inimene, kes rääkis, et see ettekanne, mida pidasin 20 aastat tagasi (tegelikult oli see 22 aastat tagasi, kui täpne olla) USA Tallinna saatkonnas neile, kes siirdusid tol aastal Eestist Ameerikasse õppima, õpetama ja nendega kaasa (pereliikmed), on siiamaani parim pre-departure ettekanne/loeng, mis kunagi peetud.
Selliseid asju on hea kuulda. Sellised kuulmised teevad meele heaks.
Kes meist ei tahaks, et tema tegevusest jääks mingigi jälg?
Priit võib küll ärbelda, et teeb mis tahab, kuid korraldajad on oma kodulehel selgelt kirjutanud - "... •Osaleja peab pidama kinni liiklusreeglitest ning järgima grupijuhi korraldusi ja nõuandeid...". Pole midagi keerulist. Kui grupis sõit ei sobi, siis ära nurise, vaid tõmba sealt uttu!
Grupid on neile, kes EI TAHA või EI JÕUA individuaalarvestuses sõita.
On ju lihtne?
Kuulge. Kutsute Mati Kaarlipoega kardinatoriks. Lugege šveitsi koondise peatrenku kohta, mingi Taniilo või mis. Akadeemiliste teadmiste ja selge sõnaga ta just ei hiilga, aga paistab, et sadade noorte kasti panemise asemel on ta olnud ise tubli ainete ära proovija. Selles osas täielik generalissimuseks, ise tarvitamise eest Kaarlipojast kõrgemat aukraadi väärt, kas pole!
http://www.cyclingnews.com/news/ex-pro-danilo-hondo-fired-after-blood-doping-confession/
Priit, mis kehkendad oma iidse loenguga, teemast mööda pealegi.
Mingigi jälg mõõdetakse 26.mail!
Eelmine aasta olid nõrk, sellepärast sai Pauli grupp su kätte. Sul polnud isegi võimaluse raasugi neil eest saada! Soovitan oma võimeid seekord realistlikumalt hinnata!
Kiitus 18.53-le et luges juhendi lõpuni ja härgajatelegi teavitustööd teeb!
Eilses paberlehes - stammkommentaatorid said oma tahtmise, 2019/20 ongi Eestil murdmaakoondis, mis koosneb kahest oma rahakotil tegutsevast harrastajast, 0 hooldemehest, 0 treenerist, 0 spordidirektorist, 0 eelarvega. Noortele on signaal antud, et jääge diivanile.
Kõik, kes saavad firmalt 20€ sporditoetust vms on koondise omadest eelisseisundis. Palju õnne, suusaspordi palavad armastajad, minge lakkuge tenniseturniire või muid taolisi õnnemänge!
Kas noored peavad lund nühkima? Mõni sotsiaalspetsialist võiks teha analüüsi, et palju kasvab noorena suusasporti kõvasti harrastanute sissetulek täisealistena. See korrelatsioon on pigem negatiivne. Need kes ei raiska aega suusa treeningutele omandavad kokkuhoitud ajaga palju olulisemaid sotsiaalseid oskusi.
Kas murdmaa funktsionäride palkadeks pole ka raha?
Õige arutlus, kuid millest PP kirjutama hakkab? Baibarubeesad lõpevad otsa, talvel on Moabis väga külm ja muidu ka sitt. Peab koos Kadastikuga aktsia seltsi tegema?
12:30 nähtud neid oskusi, te ise ilmselt ei toimeta ei tööandja ega mingi muu funktsionäärina, kes näeks noorte arenguid ja tegevusi, kui niimoodi lahmite?
"okku oitud aeg" investeeritakse otse netis jõurovisiooni kommenteerimiseks ja vahtimiseks.
Kas piltidel 1 ja 2 olevad mehed suruvad laupäeval enne stardipauku stardivärava all kätt?
Kas Pullerits on ka stardis ja rajal reportaazi tegemas?
Laupäeval toimub tohtrihärra korraldatav sõit Rõuges.
Ei tasu üldistada. Mõni käib ilma peal ringi ja saab aru, et lullitamise asemel on vaja midagi asjalikku õppida. Jurovisioon ongi ju teismelistele. Nemad hääletavad, nemad ongi sihtrühm. Vanakesed ainult vaatavad. Muide Eestil vedas, et sattus lahjasse alagruppi. Seetõttu saame oma lippu ka finaalis imetleda. Lõpeks võistlus nagu iga teine. Tulemus on küll väga manipuleeritud aga finaalšõu on äge. Seda ongi aga meile vaja - tsirkust. Kes pani tähele, siis eelmise aasta võitja oli kaalu hoogsalt juurde kogunud. Vot selline on kaasaja tähelend. Pole vaja treenida. Korra joppab ja oled tehtud nägu, pole vaja enam trenni peale kunagi aega raisata. Edasi on ainult šõubisnis. Kui saad õiged mentorid omale, siis võib rahulikult elu lõpuni välja vedada.
Jah ärgem üldistagem, vaid küsime kas Padre Pullerits on külm analüütik või šõubisnise laineharjal surfav staar, ehk täht. Mis see Moab siis oli kui Eurovisioon?
Postita kommentaar
<< Esileht