Pullerits: Kas Tartu rattamaratoniks saab ettevalmistust forsseerida?
Niisiis, kokkuvõte augusti eelviimasest nädalast:
E – põlve ravi jätk
T – Cube’iga põlve vastupidavuse proovimine: 1:57.50 – 39,9 km
K – Cube’iga mahu suurendamine, kiirus endiselt väga väike: 2:24.00 – 56,3 km
N – sama eesmärk, mis kolmapäeval: 2:30.00 – 59,3 km
R – istumine maanteeratta selga, et kiirust veidi suurendada, aga maht jätkuvalt suur (võrreldes suviste teiste sõitudega): 2:39.55 – 73,3 km (keskmine kiirus 27,5 km/h)
L – vaba päev (külaskäik Pärnusse)
P – võrreldes reedega veel kiirust juurde, aga maht sama suur: 2:22.30 – 70,6 km (keskmine kiirus 29,7 km/h); õhtupoolikul Cube’iga: 31.25 – 13,7 km
Nädalas kokku: 12:25.40 – 313,1 km
Augusti viimase nädala ülevaade:
E – maanteerattaga õhtul pärast Tallinnast naasmist ja Tartus kopsuarst Tanel Laisaare intervjueerimist: 43.35 – 23,1 km (keskmine kiirus 31,55 km/h)
T – töö tõttu sõitma ei jõudnud
K – õhtul pärast tööd: 1:21.25 – 42,4 km (keskmine kiirus 31,25 km/h)
N – õhtul pärast tööd: 1:50.00 – 58,6 km (keskmine kiirus 31,95 km/h)
R – sadas, ei läinud sõitma, nagunii jäänuks õhtul ka vähe aega, parem hoida jõudu nädalavahetuseks
L – maanteerattaga 2:25.25 – 74,4 km (keskmine kiirus 30,7 km/h)
P – maanteerattaga 2:34.25 – 82,4 km (keskmine kiirus 32 km/h)
Nädalas kokku: 8:54.50 – 280,9 km
Nii suure kilometraažiga nädalaid tegin viimati aprillis Moabis.
Igaühel on oma eesmärgid, igaühel on oma tee, igaühel on sellest teest ja eesmärgist lähtudes talle sobiv ettevalmistus. Minu ettevalmistus on selline, nagu eelpool kirjeldasin. Eks näis, kas see tulemust toob. See sõltub eeskätt sellest, kuidas põlved vastu peavad. Igatahes on fakt see, et kogu distants tuleb terviseohutuse nimel läbida istudes, aga kuidas see omakorda tulemusele mõjub, pole aimugi. Igatahes on olnud huvitav katsetada teistmoodi ettevalmistust ja huvitav on näha, milliseks kujuneb selle resultaat.Eile, esmaspäeva õhtul pärast naasmist rongiga Tallinnast sõitsin tõusvas tormituules varasemast veidi kiirema 23,1 km ringi ajaga 41.23, keskmine kiirus 33,5 km/h. Lõpu eel tegin ka kuuekilomeetrise maksimumilähedase pingutuse kilomeetrite keskmise kiirusega 40 - 36,7 - 41,4 - 41,9 - 40,9 - 37,9. Täna hommikul parema põlve õndla üks liiges veidi krõksus, aga muidu polnud tagajärjed ülemäära hullud.
Foto 1: Moabis ongi enamik radasid sellised, nagu sel fotol Palermo terviserada Rakvere lähedal, kus 2016. aasta aprillis, mil sõitsin Moabis, laskub pingsalt juhtrauda hoides Margus Sirvel. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 2 ja 4: Tallinna Ironman augusti alguses. Fotode autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Maastikurattavõistlus Tõrvas 2015. aasta juulis. Foto autor: Ülla Tamm, Valgamaalane/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:40
kommentaare: 21
21 Kommentaarid:
"Vana hea" 800 m laks tuli ikka jälle ära! Ja sealt kust seda oodatagi ei oskaks.
Jääb täiesti arusaamauks, miks Laisaare intervjuus ei olnud Pulleritsu 800 m aega välja toodud. Küljendaja isetegevus?
PP rattamaratoni vormi ei oska kommenteerida, aga esimest fotot kirjeldavat lauset luigedes võib öelda, et kirjanduslik vorm on mehel küll ülikõva. Nii mitmekihilist ja palju informatsiooni sisaldavat põimlauset juba suvaline leheneeger välja ei mõtle.
Eila jälle AKspordis lohisev jalkalugu.
Miks peab selline lugu saate alguses olema?
Mul ka mure. Tahaks ka Tartu Rattamaratonile minna, kuidas peaks nüüd treenima? Peale suvel poes piima järel käimiste sõitsin paari päeva eest 35 km metsaradu. Sel nädalal peaks ka veidi harjutama, viimane nädal, nagu aru olen saanud, peaks kuuluma puhkamisele. Olen varem seal paar korda käinud ka, täitsa tore oli, läheks nüüd jälle.
Panna tuleb! Küll pärast jõuab puhata.
17:42 õieti asjast aru saanud. Ületreeninuna ei ole tore sellist maad enam läbida.
Täna õhtul sõitsin pea 32 km keskmisega 32,8 km/h.
17:42
Kui varem pole suurt trenni teinud, siis võiks ka viimasel nädalal sõita (mitte koormusega üle pingutades). Ma jätaks päris puhkuseks ainult võistlusele eelneva päeva.
Täna õhtupoolikul sõideti Vueltal ITT pea 36km rada keskmisega 46,1 km/h.
Esitaks ka küsimuse kogenud maratonisõitjatele. Võimalik et võtan seekord Tartu rattamaratonist osa...elus esimest korda. Mis strateegia on kõige parem tagant otsast näiteks tuhande sisse sõitmiseks? Kas rapsida hirmsasti stardis et võimalikult paljudest mööduda, vüi alustada rahulikumalt ja hiljem eessõitjasid noppida...või mõlemat. Ma ei ole kunagi sellises massis sõitnud ega oma oludest mingit ettekujutust..
Ega seal mingit kunsti pole ja ka sõit piisavalt pikk. 1000 sisse sõita soovides kulub 3,5h. ära. Iga tugev jõuab selle aja peale minna mööda küll ja veel.
Õigem oleks 15-20min. anda nii palju kui torust tuleb, siis loksuvad grupid paika vaikselt juba. Ja võivad head rongid minema saada. Kui selleks ruumi pole, pole aga miskit teha, tuleb kannatada, küll tuleb ka sealt tagant tugevaid sõitjaid kelle rongile hüpata. Samas kõige mõtetum oma kärsituse pärast 1-3km. sees risu panna ja ratas ära lõhkuda.
Ettevaatust alguse asfaldil kus kiirused tublisti üle 60km/h laskumistel ja igasugu verdtäis silmadega hullud ümber ringi. Hingan igakord kergenunult kui saab vasakule metsa ära keerata.
Muidu on see nagu laulupidu ja ära muretse, iga kord on saanud jalad tühjaks sõita.
Huu
Jantsile soovituseks kuidas maratoni sõita:
Kui on võistluskogemused olemas (erinavate kestvustega), siis ilmselt sellist küsimust ei tekiks, seega oletan et oled mõnevõrra alla keskmise tasemega harrataja.
Kui võistlus kestab sinu jaoks 3-5 tundi, siis kaks suurimat ohtu on et energia saab otsa või (ja) pingutad (enamasti alguses) liiga kõvasti, mille tagajärjel tekib mingi tõrge. Sellest tulenevalt soovitused - söö võistluse käigus ja ära lase (eriti alguses) hasardist ja kaasvõistlejatest end mõjutada, vaid püüa (tuleb enesetunnet teadlikult, tähelepanelikult jälgida ja tempot kontrollida) leida tempo, mille puhul tunned et pingutad mõõdukalt või pisut üle selle ja raskeks ei lähe (tunne et on pisut-mõõdukalt varu). Sellise tempoga sõida 20-30 minutit (selle aja vältel kujunevad välja erinevate füsioloogiliste protsesside tasakaalud), seejärel suurenda tempot ettevaatlikult samm-sammu haaval (üks "samm" võiks kesta ca. 7 min.) kuni läheb pisut raskeks. Niipea kui pisut raskeks läheb lase tempot ühe "sammu" võrra alla. Kui raske olemine ca.5 min. jooksul üle ei lähe, siis veel üks "samm" alla. Nii leiad esimese tunni jooksul milleks sa võimeline oled (ei sõida end kõva algusega kinni) ja oskad edaspidi juba tempot doseerida.
Tugevamates (kiiremates kui enda võimed) gruppides sõitmine annab alla keskmise tasemega harrastaja jaoks parema tulemuse kui võistluse kestvus on alla ca. 1,5 tundi. Kui kestvus on sellest suurem tuleb ajada n.ö. oma asja, et parem tulemus saada. Joomist ka mitte unustada.
Pigem vist pisut alla keskmise jah Estonian Cupil või Bosch maastikurattasarjas on tüüpiline tulemus näiteks 600 hulgas 350...Tartu rattamaratonile ei oska seda täpselt konverteerida, nii et pakkusingi loodetud tulemuseka 1000 ümber, mida võiks sihtida... Aga aitäh, sain asja enda jaoks mõnevõrra selgemaks!
Täna teile veidi suuremat pilti ka:
https://tartu.postimees.ee/6768991/priit-pullerits-kliimapagulus-poordub-180-kraadi?_ga=2.224341599.550842214.1566756077-113791172.1546514900
Ei ole suurem asi lugu. Selline ajaviite žanrisse sobiv. Meister peaks tagasi pöörduma oma valusate teemade juurde.
Suur pilt?
Lobises kirjanikuga kohvikus ja avas suurt pilti?
Äkki soovitaks hispaanlastele ka, et vaadake et need rajakad teie juurde talveks peesitama ja ennast soojendama ei tuleks. Võõras see on halb.
Moabi meestele hoiatus saata, et vaadake et igasugused siin ei jõlguks. Mõni juba 10 aastat teie juures jõlkunud. Müür ette raisale.
Lets make America great again.
Priit te võõraviha, sotsiaaldemokraatide, naiste naeruvääristamine, jalgpalli maha tegemine jne. jne on kaheteraga mõõk. Analüüsige pisut. Suur mees peaks ometi suuremat pilti vaatama.
Pugeda selle idiootsuse juures alfaisase sildi taha on muidugi kirss tordil.
Näe, vasakpoolsed ka siia tee leidnud. Welcome!
Vaadake, mina ei jää Moabi, Käin ära, tulen tagasi. Indrek Hirv ei jää Hispaaniasse. Käib ära, tuleb tagasi. Aga need sealt Aafrikast ja Araabiast - need ju tulevad Euroopasse selleks, et jääda. Vahet näete, ah? (Jäite oma demagoogiaga haledalt vahele!)
Trump on suur riigimees, laia pildi mees. Vaadake, kuidas asi edasi läheb:
Trump laseb müüri valmis ehitada. Ja ennäe, tulebki välja, et maailm läheb järjest rohkem liikvele, aga müür, tuleb välja, aitab näljaseid ja vihaseid tagasi hoida. Seega, töötab. Nüüd tuleb puänt! Puänt on selles, et kuna müür tõesti aitab horde tagasi hoida ja päästab Ameerika sellest, et igasugused sellest ritsikaparvena üle ei jookse, siis kellele hakkab Ameerika selle eest aitäh ütlema? Loomulikult Barack Obamale, sest siis kaevatakse välja, et müüriehitus, mida nüüd maha tehakse, algas juba Obama ajal (olen seda oma silmaga näinud aastal 2011) ning Trumpi, kes hoolimata Obama-meelsete vastuseisust selle müüri ehitamise võidukalt lõpuni viis, ei taha meenutada keegi - sest nn vale mees tegi õige asja ära.
12:35 on puhta idioot. Panna ühte patta jalgpall naised ja demokraatia? Tee vaffel endale selgeks mis on võõraviha.
Jätkuks 12:51 kommentaarile.
Kas Soome kolinud kümned tuhanded eestlased on mugavuspagulased ja tuleks Eestisse tagasisaata? Kas eestlasest arst, kes on Rootsi kolinud tuleks tagasi saata? Ma arvan, et tuleks. Odavat tööjõudu on Eestil endalgi vaja ja häid arste pole kunagi liiga palju.
Rootsi käitus peale II maailmasõja lõppu õigesti, saates eestlased tagasi nende kodumaale ja kõik, kes tulevad Eestisse, tuleks samuti tagasi saata. Nii võõraste sissetungi, kui omade väljaminemist peab karmilt piirama. Kõik võõrtöölised tuleks päevapealt kohe minema saata. Eestlastelt, kes ei taha tagasi tulla, neilt tuleks kodakonsus päeva pealt ära võtta ja riiki sisenemise keeld kehtestada. Mida me hellitame neid lödipükse. Massiimmigratsiooni mina ei toeta, ei võõraste, ei omade osas.
Priidul on õigus nii migratsiooni osas kui ka selles et ei osata näha suuremat pilti. Meil alahinnatakse, ise alahindame, omast rumalusest (võimetusest näha suuremat pilti) riski Eesti kultuuri (ja kogu elulaadi) ja keele säilimisele tohutult, kordan TOHUTULT. Eestlasi on vaevalt miljon, riikidest kust tuleb meile migratsioon - Venemaa, Ukraina, Nigeeria, India, Pakistan, Iraan - on elanike sadu ja sadu miljoneid. On väga suur oht et ühel hetkel väljub migratsioon kontrolli alt - uusmigrandid hakkavad omasid järgi tooma legaalselt ja illegaalselt, sõltumata seadustest või politsei ja kohtute jõupingutustest. Ning migratsiooni "allikad" (need sajad miljonid kes ka soovivad Euroopasse, sealhulgas Eestisse ümber asuda) on praktiliselt ammendamatud. Uutel tulijatel aga on paratamatult raske sissetulekuallikat leida ja nii hakatakse kaubitsema oma võimega kaasmaalasi Eestisse tuua, see on inimkaubandus. Meie E-residentsuse edu on põhjendatud faktiga, et sisuliselt on see ka maskeeritud inimkaubandus - enamik e-residente on valmis maksma, eesmärk on tihti vaid üks, tegelik residentsus. Kasusaajad müüvad meie elamisväärset kodumaad. Ere näide kontrolli alt väljunud migratsioonist on marokolased, Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, nüüd ka nende riikidega piirnevas Saksamaa NRW liidumaal on neid illegaalselt tohutul hulgal, enamik neist on n.ö. isemajandamisel (enamasti kuritegevus). Ka häbiväärsel Kölni "Silvesternacht'il" oli enamik Maroko kodakondsed, kes ei oleks tohtinud üldse riigis viibidagi. Me mängime tulega, mis juhuks, kas saame hakkama kui Eestis peaks marokolaste juhtum korduma näiteks India või Iraani migrantidega? Kui nad hakkavad sadade tuhandete viisi Eestisse "armuma" - nagu nad meedias aeg-ajalt ikka oma siiatulekut põhjendavad.
Postita kommentaar
<< Esileht