Hommikul kella viie ajal käis Valletta lennujaamas vasaku jala põlvest ootamatu terav nõks läbi. Selline, mis nõudis korraks kõnnihoo mahavõtmist, ent selline, mis edasi astumist ei takistanud. Esialgu ei osanud midagi arvata.
Tagasilennul Ryanairiga Maltalt Riiga hoidsin 32. reas vahekäiguäärses pingis põlve siiski nii, et see kuskilt pihta ega muljuda ei saaks. Aga lugu ei paistnud sugugi hull, et muret tunda. Lugesin Mihkel Raua lobedat raamatut «Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda», mis on just sedasorti kiirelt kulgev meelelahutus, mis aitab tüütuid reise tunduvalt talutavamaks muuta.
Maltal oli muidugi tore. Esialgu näis madala kandilise kollakashalli arhitektuuriga saareriik küll veidi araabialik. Seda nentis ka Bolti juht Abdi, kes oli pärit Somaaliast, mille kohta ütlesin, et «Dangerous country!», ja mida tema kohe parandas: «Very dangerous country!» Ta oli enda väitel veetnud Maltal kolm aastat (enne seda enda sõnul aastaid Londonis) ja ütles, et ei saa aru, miks ta siin on ja lubas tagasi Aafrikasse minna, täpsemalt Ugandasse, mille kohta teatasin: «Good decision!» Aga Maltal, jah, oli sooja iga päev ligi 40 kraadi – paljuvõitu, nii et isegi varjus olles hakkas päike peale – ning vesi oli nii soe, et see absoluutselt ei jahutanud.
Skautisin ka võimalust, kas on võimalik korraldada
Malta velotuur, sest kohalik info ütles, et sel saareriigil on peaaegu võimatu rattaga sõita: teed kitsad, halva ja lagunenud kattega ning autojuhid pöörased – mis kõik vastas ka tõele. Ega maanteel maanteerattaga treenijaid näinudki. Küll sain teada, et kevadel mingi neljapäevane asjaarmastajate tuur siiski toimub, kuid osalejate arv pole kuigi suur.
Igatahes, kui käisin end viimasel õhtupoolikul Swieqis St. George’si lahes jahutamas ja selili soolases vees hulpisin ning ajaviiteks ja paremini pinnal püsimiseks jalgadega rinnuliujumise liigutusi tegin, pidin vist kuskilt, nimelt kõverdatud põlvedest jalgu sirgeks lüües, midagi paigast lööma. Mida, sellest kohe aru ei saanud. See andis tunda järgmisel varahommikul lennujaamas.
Keskpäevane läbisõit Riiast võttis terve tunni ja siis veel üle kolme tunni Tartu poole, nii et jalad olid pikalt sisuliselt puhkeasendis ja midagi hullu tunda ei saanud. Õhtupoolikuks kodus tagasi, otsustasin, et teen jalgrattaga väikese rahuliku ringi, vaatan, mis jalg seejärel ütleb. Sõitsin tund ja kümme minutit hästi kerge ülekandega, keskmine kiirus tuli kõigest 27 km/h. Aga kui koju tagasi jõudsin, tundsin, et asi oli läinud hullemaks.
Vasak jalg jäi tagant põlveõndlast kangeks ja tegi liigutades valu. Panin külma peale ja määrisin seejärel viieprotsendilise Diclaci kreemiga. Nüüd oli selge, et tuleb pikem spordipaus. Valutavad kohad ulatusid õndlast nii üles- kui allapoole, nagu oleks õndla keskel mingeid kõõluseid või lihaseid venitanud. Käies pidin olema äärmiselt ettevaatlik, et hoida põlve stabiilsena ja mitte venitada või pingestada.
Kolm päeva olen pausi pidanud. Ei ainsatki vändapööret. Tänaseks on olukord nii palju parem, et saan käia normaalselt, ent ikkagi on põlveõndlast tunda, et seal ei ole kõik korras. Nüüd on küsimused järgmised.
Kui kaua pean veel ootama, enne kui sõitma võin hakata?
Kas peaksin jätkama mingite protseduuridega, näiteks kreemiga määrimist? Paistetust ei tundu olevat, nii et külma pole vist vaja peale panna.
Kas tasub riskida, et teen väikse sõidu ja vaatan, kuidas jalg pärast tundub? Aga see võib teha karuteene, nagu tegi sõit pärast Riiast saabumist – lugu läks vaid hullemaks.
Mis jama, pagana pihta, see üldse selline on?!
Ja kas Tartu rattamaratonile tuleb nüüd kriips peale tõmmata?
Foto 1: Priit Pullerits St. Julian'sis. Foto Priit Pulleritsu kogust
Foto 2: Mdina. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Ghajn Tuffieha rand. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Golden Bay. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Priit Pullerits Tritoni purskkaevu ees Vallettas. Foto Priit Pulleritsu kogust
Foto 6: Paradise Bay. Foto autor: Priit Pullerits
23 Kommentaarid:
Mis probleemi põhjus on, kas said puugi? Puugi haigused on salakavalad, kustutavad lihaseid ja liigeseid, ajukäärudest rääkimata. Kirjelduse järgi esmane nõks oli lihtsalt signaal, et tervis on tuksis. Kärmelt arsti juurde ja analüüsid, särgid värgid. Tead kui suur on üldse puuk? Ei see ei ole toimetajate poolt lehte topitud poolesendine isend mitte. Neid näevad ka vanakesed ilma prillita. Kõige rohkem liigub nakkuse levitajatena linnades 0,1 mm pikkusi isendeid. Kui need lõuad sisse löövad, siis on nägemist ja tavaliselt kaovad nad ihult enne kui märgatagi jõuad, kuid batsillid on siiski kehasse idanema pandud. Nii, et kärmelt arste intervjueerima.
Vaevalt, et siin kommentaariumis väga palju koolitatud arste on ja isegi kui on, siis tahaks nad enne nõu andmist kindlasti ikka ise selle põlve läbi vaadata ja katsuda. Nii, et pane aga doktorite aeg kinni, mingite anonüümsete tarkurite nõuga võid asja hoopis hullemaks ajada.
Kas see särk pole mitte valepidi seljas? Kui juba keegi seda teksti eest poolt loeb, siis on asi pekkis. Selja pealt lugedes on kõigile möödumishuvilistele aga väga konkreetne juhend antud ja üldiselt võtab selline tekst "Mina olen ees" tagumistel jalad nõrgaks.
Kui juba norimiseks on läinud, siis Pildil olev Püha Pauluse kirik ei ole mitte Mdinas vaid hoopis Rabatis https://en.wikipedia.org/wiki/Collegiate_church_of_St_Paul,_Rabat . *Faktitäpsus peaks ju ajakirjanikel emapiimaga kaasas olema ja kontrollitakse ikka ka 3-st allikast enne kui oma nime all miskit avaldatakse. Või see reegel enam kaasaegses online meedias ei kehtigi?
2021 märtsis peaks juba olema OK tagasi sadulasse istuda.
Tee paar nädalat pausi, siis proovi tasakesi kerides sõita. Kui põlve taga on tundlik, siis võib proovida sadulat paar 1-2 mm ette poole ja alla liigutada.
Kui varem on põlve probleeme olnud põlve ees, siis ole selle etteliigutamisega eriti ettevaatlik ja pigem tee veel veidi pausi sõida rulli näiteks.
Uuesti rattaga sõitma hakkamisel võib proovida sõita ka tavaliste pedaalide ja jalatsitega. Võimalik, et nii leiad valu mittetegeva sõiduasendi paremini.
P
Kontrolli ise fakte 14.18!
The church is built on part of the site of the Roman city Melite, which included all of Mdina and a large part of present-day Rabat.
Rabat was the suburb of the old capital Mdina.
Kahju kui noormees keelt ei valda. Tõlgime siis selle jutu kõigile arusaadavasse keelde: "Kirik on ehitatud Rooma linna Melite alale, Melite hõlmas kogu Mdinat ja suurt osa tänapäeva Rabatti". Maakeeli oli Melite suurem kui Mdina ja Mdina on täiesti eraldiseisev linn, mis ei asu Rabatis kus on pildil olev kirik. Ei tasu siin tõejärgse ajastu mulaga pulli teha.
Mina soovitan härra Pulleritsul loobuda sagedasest "diclaci" kasutamisest. Paljud inimesed on sellega oma maod tuksi keeranud. Teatavasti kahjustab diclac limaskesta ja pole olulist vahet kas seda saasta manustada suu kaudu või välispidiselt. Arstid sellest väga ei räägi, kuigi nad kõik teavad kuidas see mõjub. Ilmselt ei ole suures, nõnda nimetatud massidele suunatud meditsiinis sellele preparaadile ka ühtegi mõistliku asendajat, küll aga leiab üsna tõhusaid liigese ja kõõlusehädade leevendajaid rahvameditsiinist.
Pilt nr 3, kiidame heaks, Moabis sellist ülesvõttet ei saa.
Enda pikaajalise kogemuse põhjal pean Fastum Gel'i efektiivsemaks kui Diclac. Mingil ajal tehti FG aga Eestis retseptiravimiks (mis põhjusel, on siiani arusaamatu), nii et tuleb aeg-ajalt mõjusa geeli saamiseks ikka ja jälle perearstile "koormust juurde andmas" käia.
See on pitch olukord. Arstid ikka ütlevad et välispidises võiamisest suurt kasu pole, kui seda teha soovitaks ka mina Fastumit ennem.
Endal mure selline et peale 1,5h pingutust hakkavad krambid ja alati vasakust jalast. Sõidan niikaua kuniks probleem üle pea kasvab. Kui hakkama enam ei saa hakkan rattaga poes vaid edaspidi käima.
Huu
Aga kui pilt ei ole pealinnast vaid kõrval asuvast linnast, siis kas tegu on lugejate eksitamisega või süvariigi kommunikatsiooniga, eriti arvestades fakti, et autor on päeva jagu vastavat osundamist ignoreerinud ja allkirja patandamaya jätnud. Kaabud peaks seda anomaaliat käsitlema. Väga ei kujuta ette, et keegi Muuga sadamat Tallinnaks nimetaks. Selline kohalik ajakirjanik saaks karmi hukkamõistu osaliseks. Välismaalaste kohta lüüakse muidugi käega ja öeldakse, et see udu ei tea muhvigi.
See põlve viga on ju iseloomulik sellele kui tükid on põlves liikvele läinud. Ravi ilmselt puudub. Spetsid teavad täpsemalt. Heal juhul paari aastaga stabiliseerub. Üldiselt tähendab see seda, et tuleb hakata golfariks. Rattasõit, jooks ja suusk on nägemist. Hea kui blogi kinni ei panda. 13 aastat blogi iga võiks täis tiksuda.
Kurjajuur on klipp pedaalid,endal võttis 2 aastat aega ,et liigese hädadest lahti saada.Sõit jätkus ainult tavaliste pedaalidega.Kõige hullem mis inimene teha saab on loobuda sellest mida armastab.
Joodikutel on kah valida - juua surnuks või loobuda armastatud märjukesest. Elu on karm ja emotsioonitu. Õnneks on valikuvõimalusi palju. Midagi ikka leiab asemele. Lõppude lõpuks on asi treeninguga tekkivas adreka ja dopamiini kokteilis. Loomulikult on osa dopamiini allikaks võimalus korterist väljumises ilma koerata. Selleks on ilmselgelt alternatiivseid võimalusi. Nt tõuks. Need rendikad on ju sellised mis vajavad pidevalt hea tempo hoidmiseks kasutajapoolset panust. Sedasi on võimalik õhtu jooksul saada arvestatav koormus ja dopamiinilaks. Seega proovi tõuksi.
Probleem selles ongi, et rattasõidule midagi samaväärset leida on üsna raske kui mitte võimatu.Ülim ala.Eriti saab sellest aru kui juba elukest nähtud kah.
"Foto Priit Pulleritsu kogust"
Ütle välja, kes pildistas, mida sa põed. Või on õigus nendel, kes väidavad, et nime mainimine PP blogis põhjustab inimesele ebameeldivusi
Kas tüli majas?
Vanasti ikka oli dr. Leho Rips see, kes põlve korral nõu andis, kuid nüüd eelistatakse anonüümikutest kommentaatoreid doktori diagnoosile.
Kurb lõpp sel sõprusel...
Doktor Kipsid ei saa seda sadulat tahapoole ja alla liigutada, seda teevad rattatohtrid ATTs või A&T või mis ta nimi oligi poodides. Vahet pole, kas Kipsid toru üldse võtavadki.
Postimehes on räige valitsusevastane kampaania üles tõmmatud. Kuhu lähed Postimees?
Seda ei tea kuhu. Aga papa Pullerits on vist asjaga päri.
Valletta - see on ju vana tuntud viimase vändatõmbe linn. Ilma-asjata ei müüda kohapeal golfi- ja kõnnikeppe ja neid loopimise kettaid, uus elu pärast pensionile minekut koha peal kätte.
Postita kommentaar
<< Esileht