Pullerits: Jalgpallitrenn pole jooksmisega võrreldes mingi trenn!

EM-võistluste finaalturniiriks valmistuva Eesti võrkpallikoondise üldkehalise ettevalmistuse ehk ÜKE treener, itaalia-mehhiko päritolu Mirko Fasini (fotol vasakul) küsis eile TÜ spordihoones mind kohates, kas on õige, et ma jooksen maratoni. Ütlesin, et maratoni mitte, aga kunagi jooksin keskmaad, 800 meetrit peamiselt. Nii saime kohe jutusoonele.

Tuli välja, et Fasinigi on jooksnud. Ja kõvasti! Tema 400 meetri isiklik rekord on 48,5 ja 600 meetris 1.21. Joostud Trentinos, pidas ta millegipärast vajalikuks lisada. Mis tõi mulle kohe meelde, et Tanel Kangert sai ju kolm aastat tagasi neljaetapilisel Trentino velotuuril kahesekundilise kaotusega Mikel Landale kokkuvõttes teise koha.

Niisiis rääkisime jooksust, kuigi jooks pole enam minu ala. Aga tulemused on sellegipoolest igavesed. Küsisin täna, kui trehvasin Fasinit Tartu kesklinnas – ta oli eelmisel päeval öelnud, et ta polnud jooksjana sugugi andekas, vaid pigem oli tööloom (100 meetri mark 10,9, jäi mul tema jutust veel üks näitaja meelde) –, kui pikaajalise treeninguga ta 48,5 saavutas. Ta vastas, et kolme aastaga. Aga mida tegi ta enne seda, kui jooksma hakkas? Mängis jalgpalli, vastas Fasini.

Edasine käis väga kähku. Ma ei mäleta, kas ja mida ma talt jalgpalli ja jooksmise võrdluseks küsisin, igatahes teatas ta, et jalgpallitrenn on jooksutrennist kolm korda kergem. Ta naeris, kui mõtles jalgpallitrennidele. Igaks juhuks täpsustasin üle: kolm korda? Kolm korda, ütles ta.

Seda, et jalgpallitrenn pole mingi tõsine trenn, olin ma alati kahtlustanud, laususin talle.

Fasini ütles, et kui panna jalgpallurid tegema kolmandikkugi seda trenni, mida teeb Rasmus Mägi (fotol vasakul), oleks nad pärast surnud. Nii ta ütles. Ja ta teab, mida ta räägib, sest ta on teinud mõlemat, nii jooksu- kui jalgpallitrenni.

Ning nii sai selgeks, milles on Eesti jalgpalli mahajäämuse suur probleem. Mäletate, kuidas Saksamaa koondis Eesti koondise üle jooksis ja üle mängis? Pole küsimustki, millepärast: sellepärast, et sakslased jõuavad joosta. Nende tempo oli hoopis teisest klassist, kui Eesti jalgpalluritel. Arvate, et see on neil emapiimaga nii saadud?

Ei, trenni tuleb teha! Nagu tegi Fasini: jooksis omal ajal mäest üles lõike nii, et jalad tulitasid ja tipus oli keha nii piimhapet täis, et kolmeminutilise puhkepausi ajal jäi ta peaaegu magama, oksendamisest rääkimata. Millal on mõni Eesti jalgpallur sellist jooksutrenni teinud?

Tänu Fasinile on ka Eesti võrkpallimeeskonna üldkehaline võimekus aastatega oluliselt paranenud, mille kinnituseks on tõsiasi, et Eesti võrkpallimeeskond kuulub maailmas veerandsaja ja Euroopas 15 parema hulka. See on nii kõva tase, et Eesti jalgpallikoondis ei küüni sinna iialgi. Vähemalt mitte seni, kuni nad kõvemini jooksma ei hakka. Et suuta kas just sakslastega, aga vähemalt islandlastega veidikegi võrdsemalt joosta.

Foto 1: Mirko Fasini mullu kevadel Rakveres noortele näidistrenni andmas. Foto autor: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Mirko Fasini (vasakul) vaatab täpselt aasta tagasi Rakveres Eesti koondise laagris, kuidas teeb Robert Täht rõngastel keretõsteid palliga jalge vahel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Rasmus Mägi mullu EM-võistluste eeljooksus. Foto autor: AP/Scanpix 
Foto 4: Eesti jalgpallur (sinises) mullu Turus soomlaste vastu. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix