LISATUD ELVA RATTAMARATONI VIDEO!
Mu ainus joogipudel lahkus raamilt umbes kümnendal kilomeetril. Seks ajaks olin sealt jõudnud rüübata vaid korra. Ega ma ise märganudki, kui pudel Tartu maratoni raja laskumisel, kus suusamaratoni lõpuni jääb kuus kilomeetrit, minema hüppas. Kaasvõistleja märkas ja andis teada. «Oh, p***e, p***e, p***e!» oli iseeneslik reaktsioon, mis selle info peale tuli.
See, nagu ka muu sõit, on näha siinses videos!
Sest ilm oli ju palav, 30 kraadi ringis, ja Elva rattamaratoni 47 km sõit tõotas tulla ligi tunni ja kolmveerandi pikkune. Eks siis tuleb veeta kuidagi hakkama saada, järeldasin.
Võtsin nimme ainult ühe pudeli kaasa, sest kogemus näitab, et sellest piisab. Algul, pärast starti kolmandast koridorist ehk siis umbes sajandalt kohalt, sõitsin mõõdukalt, püüdsin teisi vedurina kasutada. (
Sõidu kajastus Endomondos on siin.) Aga see polnud kuigi tõhus. Eespool sõitis palju aeglaseid, kellest tuli mööda saada. Ja kui lõpuks mööda sain, olid eesmised juba nii suure vahe sisse tõmmanud, et vesise raudteesilla alla suundudes sain vabalt valida, kust sõita tahan.
Tartu maratoni rajal liikus paarkümmend meetrit eespool suurem grupp, ent püüdsin olla kaval ja ei hakanud ise palavas vahet kinni vedama. Ootasin teiste initsiatiivi. See tuligi. Nii sain pärast Elva jõe silla ületamist tõusul ettepoole pressida, nagu tegin seda mullugi, ent hoidsin varu: kõige ette ei trüginud, sest palav ilm – isegi enne joogipudeli kaotamist – sundis mõistlikkusele, energiat säästma.
Hoidsin pika rivi tagumisse poolde. Kuid ajapikku, tasapisi, hakkasin sealt ettepoole nihkuma. Veidi enne Tartu ja Valga maakonna piiri ületamist umbes 17. km-l, seal, kus rada keerab kruusalt vasakule metsavaheteele ning hakkab tasahilju tõusma, läksin viimaks kõige ette. Heitsin pilgu üle õla – terve rivi oli taga. Tegin üksteise otsa poogna vasakule ja peagi tagasi paremale, et panna saba vänderdama. Võib-olla see õnnestuski, sest seal, kus rada keerab paremale mööda rohtukasvanud aasa mäest alla, sain kuulmise järgi väikse vahe vist sissegi.
Kuid siis juhtus õnnetus. Kaldusin kõrgelt musta mulla vallilt vasakule sügavale roopasse ning sealt välja ei saanud – serv oli liiga järsk. Kuus-seitse-kaheksa meest läksid halastamatult mööda. Kogu vahepealne vaev oli osutunud asjatuks. Eesmised said päris suure vahe sisse, kuni lõpuks normaalse raja peale tagasi ukerdasin.
Nii pidin talutehnika kahekilomeetrisele singlile minema paljude sabas, mis ei olnud hea. Seal ju mööda ei pääse. Kui lõpuks metsa alt välja sain, olid paar meest minust eespool lasknud eesmistega vahe sisse. Lisaks puhus vastutuul, mis paraku tähendas, et hoolimata pingutusest ja möödumistest sai väiksem grupp ikkagi eest minema. Pärast vasakpööret järgnenud kruusal oli neid raske püüda, sest grupp liigub paratamatult kiiremini kui üksik sõitja. Mõrtsuka järve singlil tuli eesmiste tagumine ots küll aegamisi üha lähemale, ent kui siis paremale taas kruusale keerasin, nägin, et nood olid paar mahajääjat. Suurem osa grupist püsis endiselt raskesti püütavas kauguses.
Kui siis tuli küljetuulega asfalt, oli grupp peagi vaateväljast sootuks läinud.
Pärast Laguja TP-d sõitsin tükk aega üksi, kuni kümme kilomeetrit enne lõppu tuli tagant neljane grupp. Hüppasin neile kohe tuulde ning sõit läks asisemaks. Ootamatult ilmunud kaaslased tegid päris head tempot. Üheskoos ületasime Elva jõe silla ja üheskoos võtsime raja kõige järsema tõusu ja üheskoos sõitsime ka kõrgete mändide all kuni raudteealuse kitsa tunnelini. Seal tekkisid paratamatult vahed. Passisin ühe helesinises vormis sõitja kannul, kuni kilomeeter enne lõppu spurtisin paremalt mööda. Sain kätte ka noore TÜASK-i sinikollases vormis noorsõitja, aga lõpus jäi ta ikkagi sekundiga ette.
Protokolli läks 1:43.04ga 51. koht (nädal varem treeningsõidul oli aeg 1:51.44), kaotust võitjale Romet Pajurile 11 minutit. (Eelmisel aastal olin ajaga 1:48.00 55., aga siis oli ka distants veidi pikem.) Ühtekokku lõpetas seekord 47 km pikkuse sõidu 286 võistlejat.
Pühapäeval siis Rakke maraton, stardinumber 207.
Fotod 1 ja 3: Elva rattamaratoni 47 km sõidu kolmas stardigrupp. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 2: Elva rattamaratoni 47 km sõidu teine stardigrupp. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 4 ja 5: Elva rattamaratoni finišeerijad. Fotode autor: Priit Pullerits
24 Kommentaarid:
Milleks metsateel poogendada ja vänderdada, kas see tagasõitjate suhtes ohtlik pole?
Rakke tõususem, singlisem, tehnilisem, ka seal kruusa littimise lõike sees. Elva sõitu ei lähe vast kunagi tegema ja Tartu Rattamaratoni lubasin teha viimast korda, selleks et cyclocaga ära proovida. Kahju et haigus maha murdis ja osaleda homme ei saa.
Huu
144. Pullerits 02:28:35.0
See on juba raja ja aja moodi. Kui Elvas oleks saanud vaid tolmupilve näha, siis Rakkes oleks ikka rabistamiseks läinud.
No aga mis rabistad kui antibiootikumid ja angiin pikali suruvad.
Huu
Jah, mullusega võrreldes ligi 100 kohta eespool ja üle 20 minuti kiirem.
Kolleeg kurtis et palav ja raske oli olnud, kiskus pulsi keskmise ülesse
Tore kuulda et vorm tõuseb. Padre võtab veel nii mõnedki väärtuslikud skalbid.
Kas 2011 vihjaja pidas silmas, et ka Rebase Rein kasutas AV retsepti? Tegelikult justkui ei olegi miskit ilusa nimega kroonilist EBV tõve vaid lihtsalt pole õigeid aineid võetud. Imelik, et Priit seda teooriat oma intekas läbi ei närinud. Selline sõbralik ajakirjanik. Lausa oma mees kohe.
Homme tuleb reportaaž Rakke sõidust. Täna õhtul elage kaasa Elva maratoni videole, kui pole veel vaadatud.
Kas aktiivsema sõnaga karvajalad said Padrelt täna sellise litri, et häbenedes ollakse vagusi kui laisad kuldid rukkis?
Kui nii, siis nagu ütleb keskmisest täissöönum endine poliitik, väga keskpärane lugu...
Kas see tähendab, et talurahvas on töö ja vaeva nägemise asemel hakanud kergeid eluviise ja korraks silmapettena näivat head elu nautima?
No kui nii, siis ülimalt kahetsusväärne seisukord ja väljavaade iseseisva rahvusena kui mitte katastroofiline, siis väga nõrk...
Mehed, ma küsin, mis on juhtunud me maa ja rahvaga?!
20minutit kiirema aja üle rõõmustaks 100. kohta eespool asjade käigust kahjuks advekvaatset ülevaadet ei anna. Kuna eelmine aasta polnud XXL sõitu kus priidust arvatavasti 60-80 Priidust kiiremat jalga see aasta osalesid.
Huu
Lugesin Arteri loo läbi. Tekkis küsimus, kust selline info, et Tour de Francei kõrgeim finiš on Val Thorenes?
Isafiguur ei saa rahvaspordist muhvigi aru. Rahvasport on töö aseaine, et inimene igavusest segasemaks ei läheks. Seda harrastavad kõvemini rantjeed, keda suurde slämmi ligi ei lasta ja töötud kes otsivad väljakutseid. See, et töötav ajakirjanik oma tulemust parandas näitab, et töötus on langenud rekordmadalale tasemele ja rantjeed on ennast taas äris teostamas. See ei ole kuidagi seotud alkoholi ja õlle tarbimise või muidu laisklemisega. Rahvas toimetab kenasti ja lulli lüüakse minimaalselt.
Huu näeb jälle Priidust suuremat pilti, pigem loeb aeg kui koht protokollis!
Hüpleva Elva video asemel oli võimalus hoopis kaasaelada meieomadele mtb EM konkurentsis.
Eelmine aasta oli Rakke rada pikem ja PP alustas tagantpoolt, pluss see aasta osa sõitjaid XXL rajal.
Need kõik mõjutasid eilset paremat aega.
...ja kohta.
Terekest!
Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused 2007 aastal Sapporos - 15 km suusatamine vabastiilis, II koha saavutas Leanid Karnijenka Valgevenest. Keegi ei olnud temast eelnevalt kuulnud ja ei kuulnud ka kunagi hiljem. Miks? Seda võivad need härrased, keda alati munad segavad, nüüd iseseisvalt uurida.
Mida ma selle näitega tahan ütelda, on see, et kui tulemus on protokollis fikseeritud, siis hiljem ei huvita kedagi, kas keegi osales või ei osalenud või missugused olid tingimused.
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Isafiguur Roobert osundab väga tõsisele valupunktile. Meie võimalus iseseisva rahvana maailma ajalugu teha on ahenenud kriitilise alumise piirini. Valgevenelased ja ungarlased löövad rekordeid ja positsioone, eestlased seevastu on võitluseta taandunud amatöörspordi radadele. Padre hoiab kaugel Moabis sinimustvalget lippu kõrgel, Euroopas pole toda plagu enam ammu vardasse veetud, ning meie sisendame endale nagu midagi oleks võimalik veel päästa. Lugege hr. Valdmaa hoiatust.
Kurb uudis nädalavahetusest.
https://sport.postimees.ee/6739720/korvemaal-peetud-seiklusspordivoistlusel-xdream-suri-osaleja
Lugege Ivan Makarovit, kes on üks väheseid Eestis, kes oskavad veel realistlikult ja ilma joga ajamata mõelda ja kirjutada ja kes ei ole konjunkturistlik (nagu ka mina ei ole):
https://arvamus.postimees.ee/6738957/ivan-makarov-ajalooratas-ja-maasikas-junckeri-kaelal
Asi pole konjuktuurluses vaid tsivilisatsioonide sõjas. Kas meie või nemad?
12:12 nõndapsi see on. LõunaEesti metsades ihuvad väitsasid. Pole ime et Padre Haanja100 le ei tihka nägu näidata.
Me kõik oleme nihilitsioonide sõja ohvrid.
Ootame Pulleritsu reportaazi Haanja100 rajalt.
Enne tuleb ikka Rakke rattamaratoni reportaaž. Kohe - paari minuti pärast on üleval!
Postita kommentaar
<< Esileht