Pullerits: Kas Rein Taaramäe kardab Tour de France'i?
Rein Taaramäel on võidurefleks olemas - seda me teame. Aga paraku istuvad autos asjapulgad, kes arvavad, et nemad teavad paremini, kuidas asjad peavad käima, ja muudkui jagavad korraldusi. Seetõttu küsisin Taaramäelt, kas ta on mõnikord saatnud raadio teel jagatavad korraldused kus see ja teine ning tegutsenud nii, nagu ise õigemaks peab.
"Kui Girol [2016. aastal etapi] võitsin," vastas mulle Taaramäe, "siis spordidirektor taga autos hakkas midagi raadiosse rääkima. Aga see oli mul koduetapp, Monaco lähedal. Seal, kus minema panin, olin korduvalt altitude’i laagris käinud, Ta hakkas midagi seletama, aga ma ütlesin, et ära muretse, ma tean siin iga nurka, tunnen ennast ka hästi ja tean täpselt, kus panna tuleb. Ta ütles kohe vastu - ta on hästi intelligentne vend -, et ja-jaa, okei, selge. Rohkem ei öelnud ta ühtki sõna."
Võit lõpuks tuli.
Aga suurtuuride alguses on teadagi närvilised. Küsisin Taaramäelt enne Tour de France'i, kas ta pelgab ka.
"Kuna tunnen, et ma päris sama hea pole nagu varem, siis ikka natuke aukartusega lähen peale. Noorena pelgasin rohkem tuult ja närvilisust, praegu selle pärast enam üldse ei stressa."
Kui suur on esimeste päevade mahtra ja tõmblemine?
"Kui end korraks lõdvaks lased, oled kohe taga kümne viimase seas. Grupis on juba 15. mees selline, kes tahab järgmisest mööda saada."
Esimestel päevadel juhtub tavaliselt palju kukkumisi. Miks?
"Tour de France on lihtsalt nii suur võidusõit. Kui sulle juba hommikul koosolekul korrutatakse, et seal on tuul ja seal peab ees olema, siis kõik 180 venda saavad sama infot ja raadiost ka öeldakse kogu aeg, et olge ees, olge ees. Siis hakatakse millimeetri peal sõitma, ja kui keegi natuke vääratab või on natuke tuult ja keegi pidurdab kõvasti – ja teine ei pane tähele, sest joob samal ajal –, läheb asi käest ära."
See tähendab, et kogu aeg peavad silmad ees ja taga ning käed piduritel olema, nagu Tartu rattarallil?
"Jah. Aga ümberringi on siiski profid, keegi imepoognaid ei tee – seda pole vaja karta. Kuid tihtipeale tajud kukkumist ette. Kui kiirus on hästi suureks läinud, on elekter õhus ja kõigil on stress peal – selliseid hetki ma kardan. Olen mitu korda ette tunnetanud, et nüüd vist tuleb midagi. Ja on tulnud."
Mis siis teed?
"Pead otsima kohta, et kui pauk peaks käima, oleks kuskilt võimalik mööda põigelda.
Ühel aastal Prantsusmaal oli enne finišit paarkümmend kilomeetrit 2-3 protsenti allamäge ja allatuult, kiirus oli 70 km/h. 20 km enne lõppu vaatasin, et kõik on nii stressis, tõmbas junni jahedaks. Sain grupis kuidagi ääre peale ja viis sekundit hiljem käis kõmakas! Pääsesin paremalt mööda. Lõpuks jäi ette 25 meest, teised panid kõik maoli. Pärast tulid vennad [meeskonna] bussi, üleni verised.
Belgias oli ka üks võistlus allamäge. Sõitsin siis Astanas, töötasin [kolme suurtuuri üldvõitja] Vincenzo Nibali heaks, aitasin teda ka siledal. Olin just pundi ees, kõik rauad paremal (raskeim ülekanne peal – P.P.), väntasin nii kõvasti, nagu torust tuli, pakun, et kiirus oli üle 70 km/h. Kui ei jõudnud enam vändata, lasin end sadulatoru ja lenksu peale ning samal ajal kuulsin, kuidas taga hakkas ilge torm. Viis kilomeetrit hiljem pandi sõit seisma, sest peagrupil peab alati kiirabiauto taga olema. Aga kõiki kiirabisid oli vaja pärast toda kõmakat. Tanel [Kangert] tuli tagapool ja ütles, et tal pidas närv nii hästi vastu, et pani seal vendade vahelt läbi. Pääses kuidagi puhtalt.
Kui mul ees kukutakse, ei suuda ma hüpata või kõrvale põigata. Panen tavaliselt vendadele kümpi (otse sisse – P.P.). Ei oska mingit seisukohta võtta.
(Näitab vasakul õlavarrel pikka armi.) See läks luuni välja. Juhtus Korsikal, lõpuni jäi 5 km, olin väga heal positsioonil ja äkki käis kõmm! Sain kuidagi meeste vahelt läbi ja sõitsin rahulikult lõpuni. Siis vaatasin, et käsi on verine. Ei tea, äkki kellegi teise veri? Läksin bussi ja seal keegi nägi, et mul on lahtine haav. Ise ei saanud arugi, adrenaliiniga ei tunne midagi. Siis tehti kohe paanikat, et arst, arst, arst! Hakati õmblema. Seejärel tuli meelde, et tundsin mingit knõksu tagant – ju siis kellegi ratta pedaal või hammasrattas tõmbas käe lõhki. Aga suurematest kukkumistest olen pääsenud. Midagi väga õudset pole siiamaani juhtunud."
Kas hirmu on aastatega juurde tulnud või vastupidi, oled karastunud?
"Kuna midagi hullu ei ole juhtunud – et paned sajaga mäest alla vastu puud ja pärast oled haiglas –, siis see on julgemaks teinud. Aga tegelikult on see vale, sest iga hetk võib asi käest ära minna. Varem hoidsin ennast rohkem."
Homme siis Elva rattamaratoni treeningsõit, eks? Ajage end Utah' singlivideoga "Moab for Dummies" juba soojaks!
Foto 1: Jalgratturite naised on samuti peenikesed. Belglase Wout Van Aerti naine Sarah De bie Tour de France'i 12. etapil. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix
Foto 2: Belglase Jasper Stuyveni laskumistehnika Tour de France'il. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix
Foto 3: Peter Sagan Tour de France'i 12. etapil. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 4: Tour de France'i 12. etapp. Küsimus: kust puhub tuul? Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Tour de France'i 12. etapp. Foto autor: imago images / Sirotti / Scanpix
Foto 6: Sakslase Niklas Arndti kurvitehnika Tour de France'i 12. etapil. Foto autor: Reuters/Scanpix
47 Kommentaarid:
Suur laupäevaküsimus: kes võidab Elva rattamaratoni treeningsõidu?
Suur vastus: mitte keegi, kuna tegu on treeninguga.
Kas sama mees kes eelmisel aastal?
Täna mägede esimese etapivõidu noolimise päev. Väga keeruline saab olema. Pool minu mägedes edapivõitu noolivatest oportunistidest siin sees Peter Alexis Vuillermoz (AG2R-La Mondiale), Vincenzo Nibali and Matej Mohoric (Bahrain-Merida), Matthieu Ladagnous (Groupama-FDJ), Carlos Verona (Movistar), Luis Leon Sanchez (Astana), Sergio Henao (UAE Team Emirates), Lennard Kämna (Sunweb), Tim Wellens (Lotto-Soudal), Lilian Calmejane, Romain Sicard and Rein Taaramëe (Total Direct Energie), Ilnur Zakarin and Marco Haller (Katusha).
Kui Rein “tark” oleks laseks jalad sirgu ja prooviks teine päev uuesti.
Huu
P.s peagrupp ei lase neid eest kaugele.
Mis see rattavahetus nüüd oli tehniline probleem?
Tohutu intriig, t o h u t u
Rein kukkus juba ära, seega võite maha rahuneda.
Häh, mis sest Kanksust ja Rebase Reinust - Huu on haavad ravinud ja tagasi!
Pulleritsu lemmik tegi omal margi täis, käis korraks jooksikute seas tõmblemas, ja lõpuks jäi peagrupist ka maha ja sai 80. koha, kaotust üle 20 minuti, Kangert, kes võttis asja mõistusega, sai lõpuks 23. koha ja kaotust veidi üle 3 minuti.
Lugege taas üle mu intervjuu Taaramäega, sealt saate aru, mis on Reinu plaan ja mida Tanel tegi taas valesti, aga Rein õigesti, kui peame silmas etapivõidu üritamist. Ja mida muud neil ongi üritada?
Etappi ei minda etapi algul võitma. Reinul on psühholoogiline pool nõrk ja poiss ei pidanud pingele vastu ja liitus kohe esimese rünnakuga, tappes ennast ära. Esialgsetest jooksikutest ei lõpetanud mitte keegi esikümnes.
Veel kord, lugege Taaramäe intervjuud Arteris ja seda, mida siin olen vahendanud, siis saate rohkem aru, mida Taaramäe teeb, ja ei pea siin nii palju diletandi juttu ajama ja asjatundmatuid väiteid omapäi välja mõtlema ja esitama. Ta ju rääkis pikalt ja laialt, millal rünnata ja millal jalg sirgu lasta, et energiat säästa. Lugege ka ometi midagi, ärge targutage oma väikse mätta otsast, mis on liiati kipakas.
Tanel ei püüa etappi. Kogu mansa toetab Urani.
Taaramäe võib rääkida opereti ja soneti kokku. Tdf on liiga kõva võistlus temale etapi võitmiseks.
20 minutit kaotust tähendab sellises konkurentsis haamrit ,sai selle siis kui pidi rattavahetusel järgi sõitma.Sellistel tõusudel igasugused rütmimuutused on liiast.
Rattavahetus käis tal sekunditega. Ära tappis ta end jooksikutega kaasa minnes. Taaramäe puhul on see üldjuhul reegel juba, esimese rünnakuga kaasa minna ja pildis olla... ja pärast viimastega koos üle finishi veereda.
Taarakalt täna ka kehva tulemus, nii palju siis etapivõidu püüdmisest, täna oli selleks viimane võimalus.
Küsime, kas Padre on kunn? ja vastame ise kõhklemata - jah on küll.
Kuulge, Taaramäe ütles mulle selgelt, et kui näeb, et võiduvõimalust pole, siis lõdvalt laseb viimasel tõusul 20 minutit vahe sisse, et uuel päeval oleks jõudu uuesti üritada. Ta ütles, et Kangert selle vea teebki, et igal päeval pingutab end teise kümnesse ja nii ei ole tal seetõttu kunagi jalga, et võita. Saate nüüd viimaks aru, kuidas asjad käivad?
Ei tule siit tuurilt Reinule see aasta mingit etapivõitu, pole kahjuks praegu sellist taset lihtsalt. Aga mis sai suurest küsimusest laupäevase treeningralli kohta, pühapäeva õhtuks ikka täielik vaikus?
Priit Pullerits, sa saad ise ka aru, et sa toodad paska. Kangerti tööks on Urani vedada, Taaramäe on aga niisama jutuvend. Sellist olukorda ei eksisteeri, et keset etappi järsku Taaramäe näeb, et ahaa, etapivõidu lootust pole, nüüd lasen jala sirgu. Sellist asja on raske ennustada ja võidab see, kes lõpuni ära punnib ja siis otsustava mineku teeb. Taaramäel pole lihtsalt võimu,ja ei saa seda enam ka olema. Tema ainus töö ongi paar korda pildis olla ja sponsoreid reklaamida, muud midagi.
22:10 - loogilist juttu räägib mees
"... ja mida Tanel tegi taas valesti, aga Rein õigesti,"
Järjekordne ilmekas näide, kuidas PP pole meeskonna toimimisest sellisel võistlusel midagi aru saanud.
Mis see rahvatuurdefraants oli kas tõsine sport või kommerts? Lihtsalt tahaks aru saada, et mis on nagu tähtis. Vabadusvõitleja hingega üritusele vaadates, siis asjal vist puudub tera. Raske on mõelda seda ilusaks. 15 km tunnis mägede vallutamine hea vormi puhul. 5-6 km tunnis harju keskmise puhul. Seejärel väike puhkus 80 km/h pluss, pidurite kärsalõhna saatel ja jälle mäkke. On siin kedagi, kes suudab seda ära seletada? Tegelikult pani kulmu kergitama, et Eestist nii kõva esindus mansa kohal oli. Kindlasti on see mingi märk. Aga mis märk?
Kommerts muidugi. Aga las ta olla, kommertsi ka vaja. Küll ei mõista mida asja oli prsedendi kohatäitjal sinna liputama minna? Kas kodumaal rahvaspordi üritusi vähe? Mine ja õitse seal, sellisest tõuseb kasugi.
Mis on loo sümbolistlik märk meie ajastu sisse suhestudes, seda tahaks muidugi kuulda Padre ja Huu suust.
Ma ka tahaks teada kes seal teistel nahka üle kõrvade tõmbab?
Siinses varjureklaami blogis tõmbab kapten Pullerits nahka üle kõrvade.
Tuleb reportaaž, tuleb. Saate teada, kes võitis, saate.
Huu peaks siin kõvasti sõna võtma. Mida nägi ja kuulis prantsu mägedes. Hingas ta seal sama õhku selle maailma vägevatega. Kogukond jääb ootele.
Kas Huu käis tdf i vaatamas? Ülikõva vana.
President on meil sitke! Mõelgu ja ähvardagu see Priidu poliitiline jõud mida tahes. See oli räige sõit. Moab moabiks, see oli raskeim pâev minul ratta seljas. 4500 tõusumeetrit, neist viimane 30km. ja 2400m peale.
Laskumisel tuli uueks kiiruserekordiks 85km/h
Ikka hullud on need tuuri mehed küll, kes sellise ränga asja elukutseks valinud.
Huu
Küsime et milleks meile president? Kas sitkeid spordisooritusi tegema või rahva ja riigi huve ajama? Eesti rahva huvid on ripakil. President ajab korrumpeerunud reffide kitsaid intresse. Kas me peame rahul olema?
Kõht on täis. Piirid lahti. Peaks nagu küll hea olema. Maailm on täis korrumpeerunud riike. Korrupraatia ruulib. Selle vastu ei saa. Tuleb kohaneda. See on demokraatia alusmüür. Mäda küll aga mis teha. Parem laulame ja tantsime ja sõtkume ratast või lidume terviseks.
Härra Huult paluks põhjalikumat ülevaadet TDF etapist!
Mees vähemalt on omal nahal kogenud ja teab, millest räägib, Pullerits pahatihti ei tea.
Huu peaks asja platonliku filosoofia võtmes lahti harutama, kõik allhoovused armutult pulkadeks analüüsima, mis krt toimub, kus on järelkasv, miks ei võida etappe üli kogenud rebane R Taaramäe kes teab missuguseid vigu teevad algajad tšainikud ja ülejäänd mudakid.
Huu, kaua sul aeg tuli sel etapil?
Pakun et president sai sinult ~1,5 tunniga.
Tulemused ju üleval. Üks huu sai ~tunniga pakki presidendilt.
Tundub et kui siin räägitakse presidendist, prantsusmaast ja õnnelikust homsest, siis pakun väga hea teemaga haakuva loo lugemiseks. Tekst otse silma-auku.
https://uueduudised.ee/arvamus/anti-poolamets-president-kaljulaid-unustas-prantsusmaal-olles-ara-eesti-esimesed-terrorismiohvrid/
Kisute viha üles. Kuigi noh, see terrori lugu on tõsine asi.
Nats ülepingutatud jutt Antilt. https://www.ohtuleht.ee/749007/ohtulehe-video-president-ilves-langetas-koos-olumpiakoondislastega-pea-niceis-hukkunud-eestlaste-malestuseks . Sündmus on juba ammu presidendi poolt leinaseisakuga ära märgitud. Terrorism on kohutav sündmus aga poliitiliselt pole sobilik sellega omasid vemmeldada.
Mis kuradi omade vemmeldamine? Mida ja keda vemmeldas president oma vihkamise jutuga. See on Pulleritsu blogi. Tema ütleb kes on omad kes mitte ja kelle me homme oksa tõmbame et silm ka ei pilgu.
Jah, president vemmeldas mitte ainult ühte erakonda, vaid kogu Eestit, kui lasi enda jutu alt välja tõmmata pealkirja, et natsid on valitsuses. Presidenti tabanud kriitika selle eest on täiesti asjakohane ja põhjendatud. Ootaks presidendilt erakondadest kõrgemal seismist ja Eesti huvide kaitsmist, mitte erakonnapoliitikasse laskumist ja Eesti huvide kahjustamist.
Tahaks rahulikult kedrata pulss aeroobses mitte üle 120, aga näe ei lasta, tõmbavad vemblaga üle kurgi ja lõpuks tõmbavad oksa ka. Tahaks elada vaikselt ilma represseerimise hirmuta aga kus sa sellega.
Eelmise mehe mure on õigustatud. Suusablogist on saanud mürgisupi katel, kurjuse kodu. Kes on süüdi? Süüdlase peaks välja selgitama ja karistama. Minugipoolest võib ka üles puua.
Suusablogi on vaid suitsukate siin aetavale päris tõsisele asjale. Ma arvasin, et see on kõigile juba selge, et siin on koht, kus koos käivad need, kellele Eesti on kallis ja armas mitte kui üksnes geograafiline paik, vaid kui midagi palju, palju enamat.
Karmid sõnad karmid mõtted
Postita kommentaar
<< Esileht